[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 73 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

abistamis|leping
(näit. riikide vahel)

allianss ‹-ansi 21› ‹s›
hrl pol (riikide) liit, ühendus

anglo|ameeriklane
Ameerika maailmajao ingliskeelsete riikide e. Angloameerika elanik

baltimaalane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
Balti riikide elanik

blokaad ‹-i 21› ‹s›

1. linna, sadama, väegrupi jne. täielik sissepiiramine hävitamise v. alistumisele sundimise eesmärgil; sellise isoleerituse seisukord. Leningradi blokaad. Vaenlase blokaad murti läbi. Neil õnnestus blokaadist läbi murda. Palju inimesi hukkus blokaadis.
▷ Liitsõnad: maa|blokaad, mere|blokaad, õhublokaad.
2. poliitiliste, majanduslike jt. abinõude v. sõjalise jõu rakendamine mõne riigi v. riikide rühma isoleerimiseks
▷ Liitsõnad: kontinentaalblokaad.
3. füsiol med mõne elundi v. elundite süsteemi tuimastamine v. talitluse ajutine katkestamine
▷ Liitsõnad: novokaiin|blokaad, südameblokaad.

blokk1 ‹bloki 21› ‹s›

1. riikide, parteide vm. organisatsioonide alatine v. ajutine liit teat. poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Parteide blokk. Riikide sõjalised blokid. NATO bloki maad.
2. sport (võrkpallimängus:) sulg (2. täh.), tõke. Lõi palli blokki, blokist läbi, üle bloki. Vastasmängijad tegid bloki.

demarkatsiooni|joon

1. pol (vahe)rahu sõlminud riikide relvajõude v. võidetud riigi okupeeritud piirkondi üksteisest eraldav piirjoon v. maariba
2. med piir haige ja terve koe vahel

devalvatsioon ‹-i 21› ‹s›
maj oma valuuta kursi alandamine kulla v. teiste riikide valuuta suhtes; rahaühiku kulla- v. hõbedasisalduse vähendamine. Dollari devalvatsioon.

dollar ‹-i, -it 2› ‹s›
USA, Kanada, Austraalia ja mõnede teiste riikide suurem rahaühik. USA dollari ostujõud. Hind dollarites. Kas teil dollareid on?

embargo ‹6› ‹s›
jur maj
1. kaupade sisse- v. väljaveo keeld
2. välismaa kaubalaevade vm. vara kinnipidamine; keeld teiste riikide laevadel tulla keelu kuulutanud riigi sadamaisse

föderalism ‹-i 21› ‹s›
pol
1. riikide ühinemise v. ühendamise põhimõte, mille kohaselt mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni) v. riikide liidu (konföderatsiooni)
2. föderatiivse riigikorra kehtestamist taotlev poliitiline suund

husaar ‹-i 21› ‹s›
aj kergeratsaväelane mõnede riikide sõjaväes, algselt Ungaris. Ungari husaarid.

integratsioon ‹-i 21› ‹s›
lõiming, integreerimine, lõimimine; integreerumine, lõimumine; maj samasse sotsiaal-majanduslikku süsteemi kuuluvate riikide koondise loomine nende majanduslike ja poliitiliste eesmärkide kooskõlastamiseks. Keelte, murrete integratsioon. Teaduste integratsioon. Majanduslik, poliitiline integratsioon.

kapten ‹-i, -it 2› ‹s›

1. laevajuht, kõige kõrgem juhtiv isik laevas. Kaubalaeva, sõjalaeva, reisilaeva kapten. Auriku, „Suure Tõllu” kapten. Kapteni esimene, teine abi 'esimene, teine tüürimees'. Kapten seisis komandosillal.
▷ Liitsõnad: kaugsõidu|kapten, laevakapten; sadamakapten.
2. sõj enamiku riikide maa- ja lennuväes (ka Eesti Vabariigis) majorist ühe astme võrra madalam ohvitseriauaste; selles auastmes sõjaväelane. Kapteni auastmes ohvitser. Üksuse komandöriks oli kapten. Ta ülendati teenete eest kapteniks. Kapten Martna.
▷ Liitsõnad: eru|kapten, jalaväe|kapten, kaardiväe|kapten, lennuväe|kapten, mereväe|kapten, staabikapten.
3. sport võistkonna vanem ning esindaja. Võistkonna, meeskonna, naiskonna kapten. Jäähokikoondise kapten.

koalitsioon ‹-i 21› ‹s›
pol riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks. Koalitsiooni looma. II maailmasõja ajal kujunes välja fašismivastane koalitsioon. Pahempoolsed parteid moodustasid omavahel koalitsiooni. Parlamendivalimistel esinesid mitu parteid koalitsioonis.
▷ Liitsõnad: valitsuskoalitsioon.

koalitsiooni|sõda
pol riikide koalitsiooni sõda ühe v. mitme vaenlasriigi vastu. Koalitsioonisõjad Napoleoni vastu.

koloniaal|stiil
ehit Euroopa riikide asumaade emamaalt omandatud ehitusstiil 17.–20. saj.

konföderatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit
2. mingi organisatsioonide liit

kontinentaal|blokaad
aj Prantsusmaa jt. Euroopa riikide majanduslik blokaad Suurbritannia vastu a-il 1806–1814

kontuur|kaart
mitmesugustel töödel aluseks olev kaart, kus on kujutatud ainult objektide olulisemad piirjooned (rannajoon, riikide piirid, jõgede ja järvede kontuurid jms.)

konventsioon ‹-i 21› ‹s›

1. tava, seltskondlik, konventsionaalne komme. *..ilusaimas linnas, kus konventsioonid on nii tugevad, et noort tütarlast iialgi ei juleta poisiga nelja silma alla jätta.. J. Semper.
2. jur rahvusvaheline kokkulepe, hrl. riikide suhteid mingis valdkonnas v. küsimuses reguleeriv leping. Konventsiooni sõlmima. Konventsioonile alla kirjutama. Bakterrelva keelamise ja hävitamise konventsioon. Ülemaailmne autoriõiguse kaitse konventsioon.
3. maj ettevõtete v. organisatsioonide majanduskokkulepe

konverents ‹-i 21› ‹s›

1. ulatuslikum teaduslik, metoodiline vm. nõupidamine ettekannete ja diskussioonidega. Soome-ugri filoloogia konverents. Üliõpilaste teadusliku ühingu konverents. Seltsi 60. aastapäevale pühendatud konverents. Konverentsi ettekanded, sõnavõtud. Konverentsi korraldama. Pidasin konverentsil ettekande. Konverentsile oli saabunud teadlasi paljudest maadest.
▷ Liitsõnad: keele|konverents, kehakultuuri|konverents, majandus|konverents, metoodika|konverents, teaduskonverents; ajakirjandus|konverents, pressikonverents.
2. ühiskondlike, riiklike vm. organisatsioonide v. riikide esindajate kokkutulek kindlaksmääratud teemade arutamiseks ja küsimuste lahendamiseks. ÜRO konverentsid. Potsdami, Krimmi konverents.
▷ Liitsõnad: aasta|konverents, ametiühingu|konverents, desarmeerimis|konverents, partei|konverents, rahukonverents.

kosmose|õigus
jur rahvusvahelise õiguse haru, mis reguleerib riikide suhteid maailmaruumi uurimisel ja kasutamisel

kuningas ‹-ga, -gat 2› ‹s›

1. mõnede monarhistlike riikide meessoost riigipea tiitel; seda kandev valitseja. Rootsi kuningas. Hispaania kuningas Juan Carlos. Kedagi kuningaks kuulutama, kroonima. Kuninga troon, kroon, loss. Pärast kuninga surma sai, tuli, astus troonile ta poeg. Ta on kuningate soost. Elab nagu kuninga kass 'muretult, lahedalt'. || (üldisemalt:) pealik, vanem, juht. Kerjuste, varaste kuningas. Ülestõusnud talupojad valisid endi seast neli kuningat.
▷ Liitsõnad: ase|kuningas, ekskuningas; hõimukuningas.
2. piltl (inimeste, loomade, esemete vm. kohta). a. mõjuvõimas, silmapaistev v. juhtiv isik kellegi hulgas. Kui sul on raha, siis sa oled kuningas! Kuningate kuningas, taevane kuningas 'jumal'. Inimest on ülistatud looduse kuningaks. Kiiruisutajate, suusamägede kuningas. b. kõige suurem ja tugevam loom. Loomariigi kuningas lõvi. Meie metsade kuningas karu. Kotkas on lindude kuningas. Kukk, kanade kuningas. c. tähtsuse, väärtuse, ilu vms. poolest muude hulgast esilekerkiv ese, aine, ala vm. Orelit peetakse pillide kuningaks. Teemant on mineraalide kuningas. Kergejõustikku loetakse spordialade kuningaks. *Aluspalgid olid äraproovitud „puude kuningast” – tammest – .. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: ajalehe|kuningas, kala|kuningas, mere|kuningas, nafta|kuningas, piirituse|kuningas, terase|kuningas, õlikuningas; džässi|kuningas, laulu|kuningas, nõela|kuningas, sprindi|kuningas, suusakuningas; hiire|kuningas, kõrbe|kuningas, käbi|kuningas, laanekuningas; ussikuningas.
3. (mängudes). a. (kaardimängus:) kõige tugevam pildiga kaart. Käis, lõi, tappis, võttis kuningaga. Vastasmängijal oli äss ja kaks kuningat käes. b. (malemängus:) malend, mida vastasmängija püüab matistada. Käisin kuningaga. Valge kuningas on tules.
▷ Liitsõnad: pada|kuningas, poti|kuningas, risti|kuningas, ruutu|kuningas, trump|kuningas, ärtukuningas.

leitnant ‹-nandi 21› ‹s›
nooremohvitseri auaste enamiku riikide relvajõududes; selles auastmes ohvitser. Sai leitnandiks, leitnandi pagunid. Nooruke leitnant.
▷ Liitsõnad: noorem|leitnant, vanemleitnant; kindral|leitnant, kolonel|leitnant, ooberstleitnant; miilitsa|leitnant, politseileitnant; reservleitnant.

liit ‹liidu 21› ‹s›

1. üksteisest sõltumatute osapoolte omavaheline leping, sobimus (2. täh.) ühiseks tegevuseks, ühiste eesmärkide saavutamiseks; sellisel sobimusel rajanevad suhted. Riikide majanduslikud, sõjalised liidud. Sõlmiti liit ühise vaenlase vastu. Koostöö ja liidu kujunemine Eesti muistsete maakondade vahel. Ta on nendega liidus, lõi nendega liitu. | piltl. *Kuid just nende [= jõu ja vaimu] liidus avardub meie mõttepildis Lurichi erakordne ning plastiline isiksus. V. Panso.
2. liitunute organisatsiooniline ühendus. a. teat. ala esindajate v. teat. tõekspidamistega isikute organisatsioon v. nende koondis (hrl. juriidilise isikuna). Loomingulised liidud, näiteks kirjanike, kunstnike, heliloojate liit. Luterlik Maailmaliit jt. kirikute liidud. b. riikide (ka kogukondade, linnade vms.) ühendus. Tallinn kuulus Hansa Liitu. Hõimuliitude asemele tekkisid territoriaalsete kogukondade liidud – kihelkonnad ja maakonnad.
▷ Liitsõnad: esperanto|liit, hõimu|liit, kaitse|liit, kino|liit, spordiliit.
3. hrv hulk, summ. *Inimesi seisis suuremas ja vähemas liidus .. L. Promet.

lipnik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›
ohvitseri madalaim auaste mõnede riikide relvajõududes; selles auastmes ohvitser
▷ Liitsõnad: eru|lipnik, reserv|lipnik, vanemlipnik.

lääne|riik
‹hrl. pl.› (Lääne-Euroopa riikide kohta, vahel ka USA ja Kanada juurde arvatud)

maailma|majandus
maailma riikide majandusi siduv majandussuhete ja rahvusvahelise tööjaotuse süsteem

maailma|sõda
maailma paljusid riike (eriti suurriike ja riikide blokke) haarav sõda. Esimene (1914–1918), Teine (1939–1945) maailmasõda. Inimkond on 20. sajandil üle elanud kaks hävitavat maailmasõda.

maailma|süsteem

1. universumi, esmajoones päikesesüsteemi struktuuri teat. kirjeldus. Geotsentriline, heliotsentriline maailmasüsteem.
2. pol (marksistlikus käsitluses:) ühesuguse ühiskonnakorraga laialdane riikide süsteem maailmas. Sotsialistlik, kapitalistlik maailmasüsteem.

madrus ‹-e 4› ‹s›

1. lihtsaid laevatöid tegev ja vahis seisev laeva meeskonna liige. Sõitis mitu aastat madrusena merd. Läks kaubalaevale madruseks. Madrused askeldavad laevatekil.
▷ Liitsõnad: noorem|madrus, vanemmadrus; rooli|madrus, teki|madrus, vahimadrus; adramadrus.
2. sõj sõjalaevastiku reakoosseisu liige; madalaim auaste paljude riikide sõjalaevastikus. Musta mere laevastiku madrused.
▷ Liitsõnad: vanemmadrus.

majandus|ühendus
maj majandusliku koostöö organisatsioon; sinna ühinenud riikide rühmitus. Riikidevahelised majandusühendused. Euroopa Majandusühendus.

mediatsioon ‹-i 21› ‹s›
jur vahendus, eriti ühe riigi vahendus teiste riikide tüli lahendamisel

mitšman ‹-i, -it 2› ‹s›
sõj hrl. maavägede lipnikule vastav auaste paljude riikide mereväes; selles auastmes mereväelane. Teenis mitšmanina Mustal merel. Noormees ülendati mitšmaniks.

neutraliteet ‹-teedi 21› ‹s›
pol otsene ning kaudne sekkumatus teiste riikide vahelisse sõtta; sõjaliste liitudega mitteühinemine. Neutraliteeti säilitama, rikkuma. Rootsi, Šveits jäid maailmasõdadest eemale tänu neutraliteedile.

oma|valuuta
maj mingi riigi valuuta, mida vahetatakse v. mille kurssi võrreldakse teiste riikide valuutadega, omavääring, omaraha. Eesti omavaluuta on kroon.

pan|amerikanism
pol Ameerika riikide ja rahvaste solidaarsusideoloogia ja -liikumine

panislamism ‹-i 21› ‹s›
pol kõigi islamiusuliste rahvaste ja riikide ühinemist ning koostööd taotlev usulis-poliitiline liikumine

piiri|ülene
üle riigipiiri(de) ulatuv, eri riikide piirialasid v. eri riike hõlmav. Eesti ja Venemaa piiriülene koostöö . Euroopa Liidu piiriülesed alad. Advokaatide piiriülene tegevus.

protokoll ‹-i 21› ‹s›

1. koosoleku vms. toimingu käiku kirjeldav dokument. Koosoleku, nõupidamise, istungi protokoll. Protokollis fikseeritud päevakord. Kas see sõnavõtt, otsus tuleb ka protokolli kanda? Pane Miku vahelehüüe protokolli! Ta ei kirjutanud ülekuulamise protokollile alla. Füüsikaeksami protokollid on kadunud. || spordivõistluste tehniline aruanne, võistlusprotokoll. Protokolli on kantud sada võistlejat.
▷ Liitsõnad: eksami|protokoll, hääletamis|protokoll, juurdlus|protokoll, kohtu|protokoll, lahangu|protokoll, rae|protokoll, uuringu|protokoll, ülekuulamisprotokoll; finiši|protokoll, olümpia|protokoll, stardi|protokoll, võistlusprotokoll.
2. toimunut tõendav ametiisiku koostatud akt. Kordnik kirjutas vara arestimise, varguse kohta protokolli. Liikluseeskirjade rikkumise kohta koostatud, vormistatud protokollid. Röövpüügi eest teeme kindlasti protokolli.
▷ Liitsõnad: politseiprotokoll.
3. riikidevahelist suhtlemist ja välisriikide ametlike esindajate vastuvõttu korraldavad eeskirjad, diplomaatiline protokoll
4. rahvusvahelisel konverentsil vm. riikide esindajate kohtumisel sõlmitud kokkulepe. Allakirjutatud protokoll ühisettevõtte rajamise kohta.

puul ‹-i 21› ‹s›
maj
1. turumajanduses ettevõtete kokkulepe hinna kehtestamise, patendi ühise kasutamise vms. kohta
2. riikide kokkulepe ühise kulla- v. valuutavaru moodustamise kohta

rahu1 ‹11› ‹s›

1. riikide vahekord, kus kumbki riik ei rakenda teise suhtes vägivalda; ant. sõda. Kogu maailmas peaks valitsema rahu. Rahu saavutamine Lähis-Idas. Püsiva rahu kindlustamine, säilitamine. Meie oleme rahu poolt ja sõja vastu. Me tahame elada rahus. Rahu kestis 30 aastat. Rahu on kasulik kõigile rahvastele. See juhtus rahu ajal. Tuvi on saanud rahu sümboliks. Rahu teeb rahva rikkaks. *.. aga tema [= Aleksander II] püüdis kõik rahuga, ilma verevalamiseta korda saata. J. Kõrv.
2. rahusõlmimine, rahutegemine; rahuleping. Õiglane rahu. Häbiväärne, alandav rahu. Rahu sobitama. Sakslased olid sunnitud rahu paluma. Sõjariistade rahu. Vaenlasega sõlmiti, tehti rahu. 1721. aastal Rootsi ja Vene vahel sõlmitud rahu. Kirjutati alla rahu Jaapaniga. Tartu, Versailles' rahu.
▷ Liitsõnad: relva|rahu, sund|rahu, separaat|rahu, vaherahu.
3. riiu, tüli, vaenu puudumine, leplikkus. Perekondlik rahu. Rahu naabrite vahel. Tahtis kõigiga rahu pidada ja hoidis end tülidest eemale. Elasime rahus, kellegagi tülitsemata. Meil on leplikud elanikud ja majas valitseb rahu. Püüdsime neid lepitada ja rahu jalule seada. Rahu kosutab, vaen kaotab. Parem lahja rahu kui rammus tüli. Parem pisut rahuga kui palju pahandusega. *Rusikad tõusid ja välkusid. Tüürmann katsus rahu sobitada. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: klassi|rahu, kodu|rahu, perekonnarahu.
4. rahulik ümbrus, rahulik keskkond; rahulik häirimata olukord. Looduse, suveõhtute vaikne rahu. Ei kära ega müra – missugune sügav rahu metsade süles. Majas, ümbruses valitses täielik rahu. Alalõpmata üks trall ja mürgel, ei rahu kusagil. Ants kiusab ega anna mulle rahu. Boss ei andvat nägusatele tüdrukutele rahu 'tükkivat neile ligi'. Hambavalu ei anna rahu. Mitte kunagi ei saa ka sinust, jutulesoovijatest rahu. Parmud ei anna loomadele rahu. Haige, väsinud inimese närvisüsteem vajab rahu. Ma ei tahtnud su rahu rikkuda! Miski ei häirinud puhkajate rahu. See on kõrvaline paik, siin võib rahus, rahuga puhata. Siin pole rahu ei päeval ega ööl. Igavene rahu (surma, suremise kohta). Ta puhkab, hingab juba mitu aastat Issanda rahus 'on juba mitu aastat surnud'. *.. kui hea oleks olnud, kui tugevad lapsed tööd teeksid ja tema vanadele kontidele rahu annaksid. R. Roht. *Sellest päevast peale ei ole õmblusmasinal enam rahu. R. Kõvamees. | (hüvastijätusoovides elavale v. surnule). Kallist rahu teile, härra Luugus! Rahu tema põrmule! Puhka rahus, kallis isa! || vaikus. Palun rahu! Kõnelejale hüüti vahele, nii et juhataja pidi korduvalt rahu nõudma. *Klassis oli hauavaikus, ainult Teele nuuksumine ja tema kooliõdede kahjurõõmus kihistamine segas rahu. O. Luts.
▷ Liitsõnad: jõulu|rahu, maja|rahu, tänava|rahu, töö|rahu, une|rahu, õhtu|rahu, öörahu; haua|rahu, surmarahu.
5. rahulikkus, meelerahu. Teda on vallanud sügav rahu. Vaatas kõike külma rahuga pealt, võttis teate külma rahuga vastu. Ütles seda suure, suurima rahuga. Mehe stoiline, filosoofiline, tasakaalukas, kõigutamatu, näilik, tehtud rahu. Valetas täie, teadliku rahuga. Need mõtted ei andnud mulle rahu. Ta ei saanud enne rahu, kui oli emale kõik ära rääkinud. Ma ei leia kuidagi rahu, ikka tuleb üleelatu meelde. Nüüd su süda saab ehk rahu! Ema süda ei saa, ei leia rahu, kui poeg kauaks ära jääb. Ta südamesse asus rahu. Elsa südames, hinges valitses rahu. Ma imetlesin venda tema rahu pärast. Ta on sootuks rahu kaotanud. Raske on vahel oma rahu säilitada. Juhan oli lahingus rahu ise. Mine rahuga koju, halvasti ei ole midagi! Tulge jumala rahus 'täie rahuga, täiesti rahulikult'. Sellest mehest õhkus kartmatust ja rahu. Rahu asendus ärevusega. Mehe näost paistis kindel rahu. *„Pääasi – rahu,” räägib ta. „Mitte lärmitseda ega ärritada.” B. Alver.
▷ Liitsõnad: hinge|rahu, meele|rahu, südamerahu.

rahu|leping
rahvusvaheline leping, mille põhjal lõpetatakse sõda ning taastatakse sõdinud riikide normaalsed suhted. Versailles', Tartu rahuleping. Venemaa rahuleping Jaapaniga. Rahulepingu sõlmimine, allakirjutamine, ratifitseerimine. Rahulepingu järgi, kohaselt pidi kaotanu nõustuma kõigi esitatud tingimustega. Rahulepingu alusel kuulub see maa-ala Poolale.

rahu|liikumine
rahvahulkade sõjavastase hoiaku kujundamine. Rahvusvaheline rahuliikumine. Rahuliikumise aktivistid. Ülemaailmne rahuliikumine 'NLKP algatusel pärast Teist maailmasõda organiseeritud liikumine, mis patsifismi loosungi all oli suunatud peam. kapitalistlike riikide julgeoleku nõrgestamisele'.

rahu|läbirääkimised pl
läbirääkimised rahu sõlmimiseks sõdivate riikide vahel. Rahuläbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel 1919.–1920. a. Alustati, peetakse rahuläbirääkimisi.

rahu|poliitika
poliitika, mille eesmärgiks on sõdade vältimine ning riikide tüliküsimuste rahulik lahendamine. Rahupoliitikast on huvitatud kõik rahvad.

rahvas ‹rahva 19› ‹s›

1. etniliste tunnuste alusel piiritletav inimrühm. Eesti, saksa, vene, hiina rahvas. Soome-ugri, uurali rahvad. Prantslased, inglased, itaallased jt. rahvad. Iisraeli rahvas 'juudid'. Aasia, Aafrika rahvad. Põhjamaade rahvad. Väike, suur rahvas. Ühe või teise rahva kultuur. Hõimude liitumine rahvaks. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) 'iseseisvate riikide suurim poliitiline organisatsioon'.
▷ Liitsõnad: antiik|rahvas, hõimu|rahvas, koloniaal|rahvas, korilas|rahvas, kultuur|rahvas, kääbus|rahvas, loodus|rahvas, mets|rahvas, muinas|rahvas, mägi|rahvas, naaber|rahvas, pisi|rahvas, põhi|rahvas, põhja|rahvas, põlis|rahvas, päris|rahvas, ränd|rahvas, sugu|rahvas, sugulas|rahvas, vennas|rahvas, võõr|rahvas, vähemus|rahvas, väikerahvas; laulu|rahvas, mererahvas.
2. mingi paikkonna, koha elanikud v. teat. (talu)pere liikmed. Asula rahvas. Oma küla rahvas. Kohalik rahvas. Rahvas kutsub seda paika Röövlimäeks. Ära usu kõike, mida rahvas räägib! Oru Pearul oli naabripere rahvaga alatasa õiendamist. Käisin Jaaguõue rahval abiks. Tere, siitpere rahvas! Ma pean ruttama, muidu läheb sealne rahvas kodunt ära. Kus siis teie rahvas kõik on? *Jüri seletas, et Kustas on Sarapuu rahvaste, metsavahi ja kõrtsipere ühine karjapoiss .. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: aguli|rahvas, ilma|rahvas, küla|rahvas, linna|rahvas, maa|rahvas, mõisa|rahvas, rannarahvas; kodu|rahvas, maja|rahvas, naabri|rahvas, pere|rahvas, saunarahvas.
3. maa, riigi rahvastik, eeskätt selle töötav enamik. Töötav rahvas. Vaesema, kehvema rahva lapsed ei pääsenud haridusteed jätkama. Jõukam, peenem rahvas. Mõisnike all ei olnud rahva põli kerge. Koolmeister peab rahvast valgustama. Tähtis on, et haridus ja kultuur pääseksid rahva sekka. Ta on iseõppinu, inimene rahva seast. Uuendustega püüti rahva elujärge parandada. Ässitajad kihutasid rahvast üles. Rahvas nõudis vabadusi ja maad. Teose kohta annab lõpliku hinnangu rahvas. Referendumil küsitletakse rahvast. President esines raadios ja televisioonis rahvale. Rahva suud ja suurt teed ei saa kinni panna.
▷ Liitsõnad: alam|rahvas, härras|rahvas, isanda|rahvas, kehvik|rahvas, kolhoosi|rahvas, liht|rahvas, maata|rahvas, ori|rahvas, popsi|rahvas, saksa|rahvas, sulas|rahvas, talu|rahvas, teenija|rahvas, töö|rahvas, töölis|rahvas, vabrikurahvas; pagana|rahvas, ristirahvas.
4. inimesed; suur rahvahulk. Õu oli rahvast täis. Turul oli rahvast veel vähe(võitu). Jaanituli meelitas palju rahvast kokku. Kogunenud oli hulk rahvast. Ruum oli rahvast tulvil. Rahvast oli nagu murdu. Huvitav näidend tõmbab rahvast teatrisse. Koosolekul, näitusel oli igasugust rahvast. Rahvas koguneb kontserdile. Teedel voolas, rändas rahvast. Sõdurid tulistasid rahvast. Tegi seda kogu rahva nähes, ütles kogu rahva kuuldes. Kadus tagaajajate eest rahva hulka. *Selle kohta öeldakse näitlejate keeles: rahvas oli mul peos, tegin temaga, mis tahtsin .. V. Panso.
▷ Liitsõnad: jala|rahvas, kiriku|rahvas, kõrtsi|rahvas, laada|rahvas, matuse|rahvas, pidu|rahvas, pulma|rahvas, saaja|rahvas, talgurahvas.
5. (teat. inimrühma v. -põlvkonna kohta). Kunstnikud on huvitav rahvas. Autojuhid on üksmeelne rahvas. Öise vahetuse rahvas on juba oma töö lõpetanud. Arutasime neid probleeme esimese kursuse rahvaga. „Estonia” rahvas kutsus Trilljärve onu Leksiks. Noored on teadmishimuline rahvas. Vanem rahvas oli mures põllutööde venimise pärast. Kas meie tööd ka tulevaste põlvede rahvas küllaldaselt oskab hinnata? *Mereröövlid olid lindprii rahvas keset mõõtmatuid vetevälju. A. Pervik. *.. päris võssa rajatud Sarapuu kohas oli noorem rahvas, aga lapsi neil polnud. V. Ilus.
▷ Liitsõnad: filmi|rahvas, kirja|rahvas, kunsti|rahvas, male|rahvas, raadio|rahvas, spordi|rahvas, teatri|rahvas, üliõpilasrahvas; noor|rahvas, vanarahvas; meeste|rahvas, naiste|rahvas, poisterahvas; abielu|rahvas, paar|rahvas, paari|rahvas, paarisrahvas.

rahvus|vaheline
eri rahvaste v. riikide vaheline, neisse puutuv, neid siduv, kohustav v. neile ühine, internatsionaalne. Rahvusvaheline koostöö, kaubavahetus. Rahvusvaheline komitee, kongress. Rahvusvahelised spordiorganisatsioonid. Rahvusvaheline mess, näitus. Rahvusvaheline maleturniir. Rahvusvahelised interpreetide võistlused. Rahvusvahelised lennuliinid. Rahvusvahelised jõed, kanalid, väinad. Laev oli rahvusvahelistes vetes 'mitteterritoriaalvetes'. Rahvusvahelised kokkulepped, lepingud. Pinev rahvusvaheline olukord. Rahvusvahelised vaidlusküsimused, suhted. Sündmused omandasid rahvusvahelise ulatuse. Uus riik vajab rahvusvahelist tunnustamist. Eesti on taas jõudnud rahvusvahelisele areenile. Rahvusvahelise tähtsusega sündmus. Rahvusvaheline õigus 'õigusnormide kogum, mis korraldab riikide suhteid'. Rahvusvaheline naistepäev, lastekaitsepäev, üliõpilaspäev, teatripäev. Rahvusvaheline geofüüsika-aasta, rahuliku Päikese aasta (teat. rahvusvahelised teadusüritused). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. Rahvusvaheline küünal 'mittesüsteemne valgustugevuse ühik'. Rahvusvaheline signalisatsioonikood 'merelaevade omavahelist v. merelaevade ja rannaobjektide vahelist sidepidamist võimaldav signaalide kogum'. Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon. Rahvusvahelise mainega teadlane. Ringrada, õppekava vastab rahvusvahelistele nõuetele. Inglise keel on laialt levinud rahvusvaheline keel. Tehiskeeltest on kõige rahvusvahelisem esperanto. Meie keeles vastav sõna puudub, tuleb kasutada rahvusvahelist nimetust. Rahvalauludega võrreldes on rahvajutud palju rahvusvahelisemad. Rahvusvaheline uskumus. Paljudesse keeltesse tõlgituna muutus teos rahvusvaheliseks. Rahvusvaheline kabe '100-ruudune kabe'. Rahvusvaheline meister, suurmeister (spordiklassifikatsioonides). *Mõnelgi korral on mainitud, et mereröövlite meeskonnad olid rahvusvahelised, koosnedes peale sakslaste, rootslaste ja soomlaste ka ärapagenud eestlastest. L. Tiik. | (paljude organisatsioonide, organite, asutuste v. ühenduste ametlikes nimetustes). Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Rahvusvaheline Valuutafond. Rahvusvaheline Kohus. Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo. Rahvusvaheline Matemaatikaunioon.