[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

konstruktsioon ‹-i 21› ‹s›

1. masina, mehhanismi, aparaadi, eseme vm. (üles)ehitus, kokkuseade; sün. tarind. Uus täiustatud, parandatud, õnnestunud konstruktsiooniga traktor. Keeruka, algelise, vananenud konstruktsiooniga aparaat. Mootori konstruktsioonis tehti muudatusi. Konstruktsioonilt erinevad lennukid. Spetsiaalse konstruktsiooniga kirjutuslaud.
2. konstrueeritu (ese, detail vm.), tarind. *Projekteeriti [rahvakunstiõhtuks] keerukaid konstruktsioone – elavaid üle-välja-pilte. U. Toomi. || ainult mõttes loodu, konstrueeritu, konstrukt. Niisugust asja pole olemas, see on puhas mõtteline konstruktsioon.
3. ehit ehituskonstruktsioon, tarind. Katust kandev konstruktsioon. Monteeritavad konstruktsioonid. Konstruktsiooni tugevus.
▷ Liitsõnad: betoon|konstruktsioon, kivi|konstruktsioon, metall|konstruktsioon, puit|konstruktsioon, raudbetoon|konstruktsioon, teraskonstruktsioon; kaar|konstruktsioon, kande|konstruktsioon, karkass|konstruktsioon, keevis|konstruktsioon, piirde|konstruktsioon, plaat|konstruktsioon, raam|konstruktsioon, sõrestik|konstruktsioon, tala|konstruktsioon, võlvkonstruktsioon.
4. keel grammatiliselt seostatud morfeemide v. sõnade rühm; morfeemide v. sõnade ühendumisviis sõnavormis v. lauses; sün. tarind. Morfoloogilised, süntaktilised, kaassõnalised konstruktsioonid.
▷ Liitsõnad: absoluut|konstruktsioon, lausekonstruktsioon.
5. konstrueerimine. Konstruktsioonid sirkli ja joonlauaga. Geomeetrilised konstruktsioonid 'võtted geomeetriaülesannete lahendamiseks joonestusvahenditega'.