[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

a [aa] ‹part a-d 14›

1. eesti tähestiku esimene täht; vastav häälik. Suur, väike a. A-d laps juba tundis. Tähtede õppimist alustatakse a-st. Lühike, pikk a.
2. (järjestuses esimese kohta). XIa (e. 11.a) tegi klassiõhtu. 10.a-s oli kontrolltöö. Kivi tn. 6a on tuba välja üürida.
3. muus la

a
kõnek (kiirkõnes:) aga. *A võta kinni, mispärast ta nii ütleb. O. Luts.

a
aar. 15 a aiamaad.

a.
aasta. 28. detsember 1974. a. [= aasta]. 12 a. [= aastat] vana. Sündinud Tallinnas 6. juunil 1961. a. [= aastal]. Teine maailmasõda oli a. [= aastail] 1939–1945. Ta ülikooliõpingud langesid a-ile 1948–1953.

A
el amper

a ja o
keegi v. miski kõige tähtsam v. kõige olulisem. Tema on igal pool a ja o. Ta räägib igal pool ainult oma tööst, see on talle a ja o.

a-st ja b-st (peale)
päris algusest, kõige algelisematest asjadest peale. Algajate rühmaga tuleb alustada a-st ja b-st. Füüsikat tuleb neile seletada a-st ja b-st peale.

a cappella [ka-]
muus instrumentaalsaateta (mitmehäälse vokaalteose esitamisviisi, ka vastava koori kohta). A cappella koorilaulud. Kolmehäälne a cappella lastekoor.

(ei) a-d ega b-d, (ei) i-d ega a-d
mitte midagi. Ei lausunud a-d ega b-d. Ta ei osanud selle peale öelda, vastata i-d ega a-d.

a posteriori [aposterioori]
filos kogemusest lähtudes, kogemusel põhinedes; ant. a priori

a priori [aprioori]

1. filos kogemusest sõltumatult, kogemusele eelnevalt; ant. a posteriori
2. enne olukorraga tutvumist, ette; põhimõtteliselt. *Sümbolism ei tähenda enam a priori kõrgeimat kunstisuunda. F. Tuglas.

a tempo
muus endises tempos

a.-ü.
ametiühing

k. a.

1. käesoleval aastal. 4. märtsil k. a.
2. kaasa arvatud. Peaaegu kogu Euroopa (k. a. Briti saared).

poco a poco [-ko -ko]
muus vähehaaval

v. a.

1. väga austatud. V. a. proua Arukask.
2. välja arvatud. Kauplus on avatud iga päev k. 9–16 (v. a. laupäev ja pühapäev).