[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 81 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

alemann-i 21› ‹s›, alemannid pl
aj 3. saj. Maini ülemjooksul elanud läänegermaani hõim

alg|arv
mat ainult ühega ja iseendaga jaguv ühest suurem positiivne täisarv, näit. 2, 3, 5, 7, 11, 13

Araabia gen, araabia indekl
Õpime tundma araabia keelt, kirja, kultuuri. Araabia riigid, maad. Araabia hobune. Araabia kummi ehk kummiaraabik. Õppis tundma araabia numbreid '1, 2, 3 jne.'.

boolero1› ‹s

1. muus. a. terava rütmiga hispaania rahvatants 3/4-taktis b. aeglane ladinaameerika rahvatants 4/4-taktis
2. lühike lahtine naiste pihikjakk

derbi6› ‹s
sport iga-aastased suured 3–4-aastaste tõuhobuste ratsavõistlused (algselt Inglismaal)

domra6› ‹s
muus mandoliinitaoline 3–4 keelega vene rahvapill

džonki6› ‹s
mer 2–3 mastiga rannasõidu- ja jõepurjekas Hiinas ja Indoneesias

fandango6› ‹s
hispaania rahvatants ja -laul kastanjettide ja kitarri saatel 3/8- v. 6/8-taktis

galioon-i 21› ‹s
aj mer kõrge tekiga 3–4 mastiga suur sõja- ja kaubapurjekas 16.–18. saj.

galjarda6› ‹s
lõbusas laadis vana Itaalia tants 3/4-taktis, 16.–17. saj. Lääne-Euroopas populaarseim seltskonnatants

gallon-i, -it 2› ‹s
vedelike ja kuivainete mahumõõt (3,79–4,54 l) Suurbritannias ja USA-s

gaseel-i 21› ‹s
kirj idamaine 3–12 kaksikvärsist koosnev lüüriline luuletus

geo|termiline
geotermikasse kuuluv v. puutuv, sellega seotud. Geotermiliste alade kuumaveeallikad. Geotermiline energia, jõujaam. Geotermiline aste 'vahekaugus, mille võrra peab maakoorde tungima, et temperatuur tõuseks 1 kraadi võrra (keskmiselt 33 m)'. Geotermiline gradient 'suurus, mis näitab maakoore temperatuuri tõusu iga 100 m kohta (= keskmiselt 3 kraadi)'.

hota6› ‹s
kiiretempoline hispaania rahvatants 3/4- v. 3/8-taktis

Inglise indekl, inglise indekl
Inglismaale v. inglastele omane; inglastelt pärinev, inglaslik. Oskab inglise keelt. Inglise kirjandus, kunst, kultuur. Inglise huumor. Inglise setter, traavel. Inglise nael, toll, jalg, miil. Inglise haigus van rahhiit. Inglise park 'vaba loodusliku kujundusega park'. Inglise lõikega 'rangelõikeline' kostüüm, mantel. Inglise sarv 'oboetaoline madala kõlaga puupill'. Inglise sool van magneesiumsulfaat. Inglise valss 'aeglane valss, valsielemente sisaldav tants 3/4-taktis'. Inglise võti 'tellitav mutrivõti, universaalvõti'.

jagamis|märk [-märgi]
mat koolonitaoline märk, millega tähistatakse jagamist (9 : 3)

jagatis-e 5› ‹s
mat jagamisel saadud arv (6 : 2 = 3)

julla16› ‹s
mer avamerejahi v. väikese laeva kaheaeruline sõudepaat 1–3 inimese tarvis. *Peale kapteni väikese julla ei lubatud ühtki paati alla lasta.. H. Sergo.

kappkapa 23› ‹s

1. ümara põhjaga pealt laienev 3–5-toobine puunõu, millel üks pikem küljelaud on käepidemeks. Jõi kapast. Too kapaga kalja! Ammutas kapaga vett. Viskas kapaga leili. Vasikaid joodeti kapast. Kallas piima kappa. | (millegi rohkusele viitavates võrdlustes). Vihma valas, kallas nagu kapast 'sadas väga tugevasti'. *Soovin õnne, soovin õnne nagu kapaga! O. Luts. || kapatäis. Kapp kalja, õlut. Viskas endale saunas paar kappa külma vett kaela.
▷ Liitsõnad: kalja|kapp, lüpsi|kapp, piima|kapp, sauna|kapp, taari|kapp, vee|kapp, õllekapp; puukapp.
2. endisaegne mahumõõt, umbes 3 liitrit

karnits-a 2› ‹s
endisaegne puistainete ja vedelike mõõtühik, 3,28 l; ka vastav mõõdunõu. Karnits kaeru, rukkeid. *.. siis kirikuõpetajale [maksuna] igast viljast üheksa karnitsat .. E. Vilde.

kaug|äike
meteor vaatluskohast üle 3 km kaugusel esinev v. ainult müristamise järgi fikseeritav äike

keeramakeerata 48

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama; teisele küljele pöörama. Keerab lukus võtit. Keerab kruvikeerajaga kruvisid paika. Keeran kraani ja vesi hakkab jooksma. Lampi tuleb uus pirn keerata. Keerasin pudelil korgi pealt. Autojuht keerab rooliratast. Keerab sõrmega telefoniaparaadi ketast. Keeras vänta, vändast, nuppu, nupust. Lukk on vist rikkis, võti ei keera hästi. Keeras kausi lauale kummuli. Keera veidi lampi, et valgus otse lauale langeks. Maie keeras pannkoogil teise külje. Keerasin järgmise lehekülje. | (tegelikku objekti märkimata). Ust lukku keerama. Keerab elektri põlema. Keerasin lambitahi kõrgemaks. Keera tuli surnuks, väiksemaks! Keerasin kella käima, raadio mängima. Raadio on keeratud muusikakanali peale. *.. ta keeras tammepakusse oherdiga augu .. F. Tuglas. || (seoses isiku v. olendi asendi muutumisega). End kõhuli, külili keerama. Keerab end voodis küljelt küljele. Magaja keeras teist külge. Haige keerati teisele küljele. Keerab pead, kaela. Keera selg! Ta keeras näo kõrvale, tulijatele pahaselt selja. Minu ees istuja keeras tagasi vaatama. Kutsikas keeras enda selili. | piltl. *.. sõda keeras elud neetult segamini. P. Kuusberg. || kõnek (pikaliheitmise kohta). Keeras end pärast sööki koikusse siruli. Kui ära väsis, keeras magama. *Sass läks tagasi tuppa, keeras naise kõrvale voodisse .. R. Sirge.
2. midagi poolkaarde v. kahekorra painutama v. vajutama, kokku rullima, rõngasse painutama vms. Keerab vaiba, käsikirja rulli, riide kahekorra. Ta keeras riided pampu, puntrasse. Keerab endale vatijopi pea alla ja heidab pikali. Keeras endale vaiba ümber keha, keha ümber. Naised keerasid ojast läbiminekul seelikuservad värvli vahele. Tüdruk keerab lokke pähe. Naisel olid juuksed kukla taha krunni keeratud. Kikki keeratud vuntsid. Müüja keeras lilled, pudeli paberisse. Keeras raamatud ajalehe sisse ja sidus kinni. Kapsas hakkab pead keerama 'pead looma'. || midagi sellise tegevusega valmistama. Plotskit, pläru, vilkat keerama. Võttis taskust tubakakoti ja keeras endale suitsu. Lepakoorest keeratud karjapasun. Kasetohust keeratud torbik. Traadist keeratud käevõru.
3. millelegi v. kellelegi teist suunda andma. a. (liikumisel). Keeras hobuse suurelt teelt kõrvale vaiksele külatänavale. Ta keeras paadi paremale. Kapten laskis laeva nina vastu tuult keerata. | kõnek (ainult 3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel keeras tuule lõunasse. Hommikuks oli ilma teiseks keeranud. b. piltl. Jüri keeras jutu teisale, teise asja peale. Püüdsin ütlust naljaks keerata. Ta püüdis kõike kadedate inimeste kiusuks keerata. Ole temaga ettevaatlik, ta võib veel kogu asja untsu, tuksi keerata. *Keeravad halvemal juhul veel asja nii, nagu oleks ta soodustanud, kasutades oma ametivõimu .. A. Valton. *.. sinu viha mõtles ta Mardi ja meie vastu keerata. E. Rannet.
4. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale kalduma. a. (liikumisel). Minge otse, ärge teelt kuhugi kõrvale keerake! Keerake selle kilomeetriposti juurest vasakule! Seenelised keerasid tee pealt metsa. Keerasin ümber nurga vaiksesse põiktänavasse. Teekäijad keerasid maanteeäärsesse majja jooma. Ta keeras tuldud teed tagasi. Vihastus ja keeras kannapealt minekule. Auto keeras metsateele. Heinakoormad keerasid tee pealt küüni ette. Tuul keerab (lõunasse, itta). b. (ilma liikumiseta). Tee keeras paremale, mäest alla. Suurelt teelt keeras kõrvale mitu väiksemat teed. Rada keeras peagi padrikusse. Selles kohas koridor keerab. c. piltl. Meeste jutt keeras varsti poliitikale. Ilm keeras sajule, vihmale. *Oleks võinud ikka paar päeva oodata ja vaadata, kuhu ilm keerab. E. Raud. || kõnek hakkama (midagi tegema). *Nii nad leppisidki, ilma leppimata, nagu nad tookord ilma tülitsemata olid tülli keeranud .. L. Hainsalu. *Kaks vana inimest keeravad korraga kaklema, hakkavad vastamisi viha kandma .. A. Jakobson.
5. kõnek virutama, äigama, lööma. *Rolf hakkas kõnelema .. viimasest poksivõistlusest, kus lätlane keeranud osavasti meie omale hirmsa haagi .. M. Metsanurk. *.. Imbi ei saa ometi aiateivast võtta ja talle keerata mööda koibi .. H. Raudsepp.
6. piltl ässitama, üles keerama. *.. ta keeravat juba niigi altkulmu vaatavaid mõisatöölisi veelgi rohkem paruniproua vastu. E. Rannet.
7. kõnek (südamepöörituse, südame pahaksmineku, iiveldustunde tekkimise kohta). See toit oli nii vastik, et võttis sees keerama. *Terve kauss oli konte täis ja neid võis nii kaua imeda ja puhastada, kuni sees hakkas keerama .. R. Saluri.

kiir|laskumine
sport mäesuusatamise võistlusala, kus laskumine toimub kiirusele mööda 2–3 km pikkust kuni 1000 m kõrgusvahega rada. Meeste, naiste kiirlaskumine.

kilo|meeter
1000 meetrit (tähis km). Viie kilomeetri kaugusel. Siit Tallinna on kuuskümmend kolm kilomeetrit. Üle, alla 80 kilomeetri. Elab meist kümmekond kilomeetrit eemal. See on kilomeetrit kolm 'umbes 3 kilomeetrit' edasi. Sinna on mitu (head) kilomeetrit, umbes kilomeeter maad. Sõitsin 100 kilomeetrit tunnis. Võisteldi 30 kilomeetris (näit. suusatamises, kiirkäimises).
▷ Liitsõnad: kuup|kilomeeter, ruutkilomeeter; reisija|kilomeeter, tonnkilomeeter.

kobsa6› ‹s
muus 3–5 keelega pirnikujuline rahvapill (Ukrainas, Rumeenias jm.)

kolm-e 22

1.numpõhiarv 3. Kolmega jaguv arv. Ruutjuur kolmest. Kolm korda kolm on üheksa. Null koma kolm. Õpetaja luges takti „üks-kaks-kolm, üks-kaks-kolm”. Kas sa hakkad juba minema, ma loen kolmeni! (käsuna, ähvardusena). Ma ei jõudnud kolmegi, kolmenigi lugeda 'mitte midagi mõelda v. ette võtta', kui nad juba tulid. Nelikümmend kolm. Kolm tuhat. Kolm viiendikku. | (kellaaja kohta). Kell kolm. Kell on, saab pool kolm. Kell on kolm ja seitseteist minutit. Olin öösel (kella) kolmeni ülal. See juhtus vähe enne (kella) kolme, (kella) kolme paiku. || hulgalt, koguselt 3. Kolm meest, last. Kolm aastat. Kolm krooni. Kolm ja pool meetrit. Kolm paari pükse, kolmed püksid. Kulutas talvega kolmed kindad läbi. Kolme kuu palk. Paar-kolm päeva. Nädalat kolm tagasi. Ta on töötanud kolmes kohas. Kolme uksega kapp. Vili jagati kolme ossa. Nende vahet oli kolm-neli sammu. Seal oli kolme sorti jahu. Viimased kolm sõna on maha kriipsutatud. Ostsime selle kolme peale. Neid oli kokku kolm. Kõik kolm lahkusid. Üks meist kolmest peab minema. Seis oli kolm – null. Kolm korda kohtu seadus. *.. Sabinus oli määranud oma sõnaga, et segada tuleb [= veini] vahekorras üks kolmele. L. Metsar. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Paragrahv kolm 'kolmas paragrahv'. Buss number 3 ei peatu siin.
2.s›. a. number 3. Araabia, Rooma kolm. Maalis paberile suure kolme. b. rahuldav hinne viiepallises hindamissüsteemis. Sai matemaatikas kolme. Õpilane vastas kolme peale. Kontrolltöö hindeks oli kolm miinus. Poisi tunnistusel olid ainult kolmed ja neljad. Ta õpib kolmedele. Keemias on ta kogu aeg tugev kolm. Kolm on koolipoisi hinne. c. (muid juhte). Risti kolm '3 ristisümboliga mängukaart'. Viskas täringuga kolme. Esimene lask läks kolme sisse.

kolmandik-diku, -dikku 30

1.nummurdarv 1/3. Kaks kolmandikku. Kolm (ja) üks kolmandik. Kolmandik versta. Vett oli umbes kolmandik paaki. (Üks) kolmandik teed, teest oli käidud. Kolmandik toodangust läheb ekspordiks. Tööviljakus kasvas kolmandiku võrra.
2.svastav osa millestki. Aasta esimene kolmandik on läbi. Kõige väsitavam oli matka teine kolmandik. Teisel kolmandikul 'kolmandikajal' läks meeskond ette 3:1.

kolm|arvsus-e 5 või -e 4› ‹s
folkl arvu 3 esinemine. *Kolmarvsus esineb muinasjuttude kompositsioonis väga laialdaselt: tegelasteks on kolm venda või õde, kangelane peab ületama kolm takistust, tal on kolm imeabilist või imeeset jne. R. Viidalepp.

kolmas-nda part -ndat e. kolmat 2› ‹num
järgarv: 3., III. a. mingis loendis v. reas esimese ja teise järgmine. 3. septembril. Aasta kolmas kuu. Kolmas aasta. See oli teisel või kolmandal päeval. Romaani kolmas köide. Näidendi kolmas vaatus. Kooli kolmandad klassid. Kolmas uks paremalt. Kolmas rida. Kõlas kolmas kell. Kohtume täna juba kolmandat korda. See oli minu kolmas viga. Kolmanda põlve haritlane. Kolmat aega vallavanem. Keiser Aleksander III. Kaks kurjategijat saadi kätte, kolmas pääses põgenema. Kas nii või teisiti, kolmandat võimalust ei ole. Kolmanda astme juur 'kuupjuur'. Räägib ainult kolmandas isikus 'tema-vormis'. Kolmas Maailm (nimetus arengumaade kohta). Neljakümne kolmas. Kolmas osa 'üks kolmandik'. *Jaa, meie abielu ei vaja mingit hoolitsust kolmandailt [= kõrvalisilt] isikuilt. H. Raudsepp. |elliptiliselt›. Räägib kord ühe, kord teise, kord kolmandaga. Iga kolmas peab minema. Noorem laps käib alles kolmandat 'on alles kolmandas eluaastas'. Poiss käib algkooli kolmandas 'kolmandas klassis'. b. tähtsuselt v. väärtuselt esimesest ja teisest madalamal asuv. Kolmas tüürimees. Kolmanda klassi kajut, vagun. Kolmanda järgu võõrastemaja. Kolmanda sordi jahu. III klassi telegrafist. Žürii määras kaks kolmandat auhinda. Saavutas võistlustel kolmanda koha. Ta on kõigi aegade kolmas kuulitõukaja. Meie sportlane tuli 1500 m jooksus kolmandaks. Kolmas seisus 'vaimulikkonnast ja aadlist järgmine, piiratud poliitiliste õigustega seisus (talupojad, kodanlus ja käsitöölised) feodaalsel Prantsusmaal'. || rängem kui esimene ja teine. Kolmanda astme põletushaavad.

kolmene-se 4

1.adjkolme ühikut v. üksust omav. a. (vanuse kohta:) hrl. kolmeaastane. Üks laps on kolmene, teine viiene. Noorem laps saab varsti kolmeseks. b. (muudel juhtudel). Sain kilose kala, tema aga koguni kolmese. Otsijad jagunesid kolmesteks salkadeks.
2.adjkella 3 ajal minev, algav v. toimuv. Kella kolmene buss on juba läinud. Võtsin pileti kella poole kolmesele seansile.

kolm|veerand
murdarv kolm neljandikku: 3/4. Kaks ja kolmveerand. | (kellaaja kohta). Kell on, saab kolmveerand kaks. Kokkusaamine oli määratud kolmveerand neljaks. || hulgalt, koguselt 3/4. Kolmveerand tundi. Peaaegu kolmveerand meetri pikkune. Piima oli umbes kolmveerand klaasi. Kolmveerandil meeskonnast õnnestus laevalt pääseda. Tubli kolmveerand palgast kulus võlgade katteks.

kooli|eelik
ped koolieelses eas (3–7-aastane) laps

korrutis-e 5› ‹s
mat korrutamisel saadud arv (näit. 3 x 3 = 9). Positiivne, negatiivne korrutis. Ristküliku pindala võrdub tema aluse ja kõrguse korrutisega.

kse-olevik
keel kse-line olevik üksikute verbide ains. 3. pöördes, näit. näikse, kuulukse, tunnukse

käänamakäänata 48

1. (seoses inimese vm. olendi asendi muutmisega:) pöörama, keerama, painutama vms. Käänab pea kõrvale, viltu, naabri poole. Magaja käänas teist külge. Käänasin end teise külje peale. Käänas end siia ja sinna. Naine käänas ja pööras end peegli ees. Käänasin kõnelejale selja. Haige püüdis end asemel pisut käänata. Käänab jala kõverasse. Käänas silmad, pilgu häbelikult kõrvale. *Siis käänasid [kajakad] nokad ida poole, kust rohenes metsade piir. A. Mälk. *Tavalisest suurem jootraha käänas kelneri hoopis looka. J. Semper. || kõnek (pikaliheitmise, pikalisurumise kohta). Sõi kõhu täis ja käänas magama, enda voodisse. Käänas vastase kavala võttega pikali. *Sasib vanapagana rinnust kinni, käänab üks, kaks, kolm nagu heinatuusti enese alla. M. J. Eisen.
2. kõnek keerama, nii et miski keskpunkti v. telje ümber liigub. Ust lukku käänama. Juht käänas rooli. Kääna mutter, kraan kinni, lahti. Tüürimees käänab rooliratast. Käänas raadio mängima, lambis tule väiksemaks. Käänasin raamatu lehti ja püüdsin lugeda. Võti käänab hästi. Siga käänas küna kummuli.
3. midagi painutama, vajutama, poolkaarde, kokku, rulli jne. keerama. Rulli, kahekorra, keerdu käänama. Lina käänasin nutsakusse. Pintsakul tuleb varrukaotsad tagasi käänata. Käänas leiva, raamatud paberisse 'neile paberi ümber'. *Silkudel käänati näppude vahel pea, kisti sooled ja niisk välja.. M. Metsanurk. || kõnek näppude vahel keerates valmistama. Vilkat, pläru käänama. *Käänab endale plotski näkku.. O. Luts.
4. millelegi v. kellelegi teist suunda andma, millelegi teist sisu andma, keerama. Käänas hobuse maanteelt kõrvale. Püüab teisi oma tahtmise järgi käänata. Ta püüdis kõike naljaks käänata. Käänas asja nii, kuidas temale kasulik. Käänas jutu teisele teemale. *Sa arvad, et võid käänata oma saatust ja maailma suunda nii ja naa?! M. Metsanurk. | kõnek (ainult 3. isikus ühenduses ilmastikuga). Õhtuks käänas tuule loodesse.
5. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale minema, keerama. a. (liikumisel). Nad käänasid varsti paremale. Kääna sealt ümber nurga, vasakut kätt alla! Käänasin poole tee pealt koju tagasi. Igaüks käänas ise suunda. Ta käänas autoga maanteelt kõrvale, metsa vahele. Auto käänas varsti külavaheteele. Käänasin sammud vasakule. | (tuule kohta). Tuul käänas lõunasse. b. (liikumiseta). Suurelt teelt käänab väike jalgrada kõrvale. Orust käänas maantee läände. Veidi edasi käänab oja paremale. | piltl. Jutt käänas tulevikule. *Ilm käänab ilusaks. I. Sikemäe.
6. keel sõna käändeti muutma, deklineerima. Käänake sõna „ümbrik”! Järgmiseks tunniks on käänata 5 sõna.

kümnend|murd
mat kümnendsüsteemis esitatud murdarv (näit. 0,3 'kolm kümnendikku')

labajala|valss
tallal tantsitav mõõdukas 3/4-taktis eesti rahvatants

laulu|koor [-i]
lauljate kollektiiv, kus igas häälerühmas on vähemalt 3 lauljat

lüli111› ‹s

1. järk, osa, lõik. a. üks ketti, ahelat vm. moodustavatest rõngastest. Jämedate, peente, ümmarguste, ovaalsete lülidega ahel. Uuri-, kaelaketi lülid. b. ka anat zool üks järjestikku asetsevaist samalaadsetest kehaosadest. Mitu lüli on sõrmel, varbal? Lülijalgsete keha ja jäsemed koosnevad lülidest. Vihmaussi lülid. c. bot kõrre sõlmevahe. Sõlmed jaotavad kõrre torujaiks lülideks. d. millegi muu osadest, järkudest koosneva üksik osa, järk vms. Roomiku, eskalaatori, teleskooptõstuki lülid. e. piltl. Iga sündmus on lüliks sündmuste ahelas. Tähtis, oluline lüli kogu süsteemis. Majanduse kõik lülid peavad funktsioneerima laitmatult. Ühendav lüli millegi või kellegi vahel.
▷ Liitsõnad: ahela|lüli, ketilüli; kaela|lüli, nimme|lüli, rinna|lüli, selgroo|lüli, sõrme|lüli, varba|lüli, õndralüli; kõrrelüli; vahe|lüli, ühenduslüli.
2. tööbrigaadi osa. Aiandusbrigaadi köögiviljakasvatuse lüli.
3. sõj 3–5 lennukist v. helikopterist koosnev lennuväe ja 2-3 kaatrist koosnev mereväe allüksus

maakaitse|vägi

1. aj sõjaaegne ajutine vabatahtlikest koosnev väerühmitus. Vene regulaarvägede kõrval võitles Napoleoni vastu ka maakaitsevägi.
2. sõj mõnes riigis 2. ja 3. järgu tagavaraväelased

masurka6› ‹s
erksa, hrl. punkteeritud rütmiga 3/4- v. 3/8-taktis poola rahvatants; selle tantsu muusika (ka kunstmuusika). Tantsiti masurkat ja krakovjakki. Orkester alustas masurkat. Chopini masurkad.

menuett-eti 21› ‹s

1. vana prantsuse tants mõõdukas, hrl. 3/4-taktis; selle tantsu muusika. Ballil tantsiti menuetti. Orkester hakkas menuetti mängima.
2. muus algul süidi, hiljem sümfoonia ja sonaadi osa eelmise vormis. Sonaadi kolmas osa – menuett.

ministeeriumi|kool [-i]
aj 3- v. 5-aastase õppeajaga maa-algkool 19. saj. II poole ja 20. saj. alguse Venemaal (ka Eestis). I, II klassi ministeeriumikool. Töötas õpetajana, õppis Uderna ministeeriumikoolis.

mismille, mida, millesse, milles, millest, millele, millel e. mil, millelt e. milt, milleks e. van miks, milleni, millena, milleta, millega e. van miska pl mis, mille e. millede, mida, millesse e. milledessesubstantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu, välja arvatud mõni üksik juht›› ‹pron
I. küsiv-siduv asesõna; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses
1. esineb otsese küsimuse algul (ka lõpul). a.substantiivselt(tegevuse v. olukorra, samuti esemete, ainete, mõistete, nähtuste kohta). Mis (on) lahti, juhtunud? Mis nüüd? Mis veel vaja? Mis viga? Mis uut, uudist? Mis siin toimub? Mis, mida teha? Mis teil sinna asja? Mis siis, kui ta hilineb? Mis, kas tuled kaasa? Mis? Kas sina ka! Mis meil on täna lõunasöögiks? Mis need seal laual on? Mis sul on, armas laps? Mis, mida tema sellest arvab? Mis see peab tähendama? Mis on armastus? Mille eest poissi karistatakse? Mida nad peaksid ette võtma? Millesse me vihikud pakime, paberisse või kohvrisse? Milles neid süüdistatakse? Millest äkki selline kiirustamine? Millest sa järeldad, et Arvo on süüdi? Millele sa vihjad? Milleks sa raha vajad? Milleni selline järeleandlikkus viib? Millega me sõidame, kas autodega, bussiga või rongiga? *Miska siis? – miska ta selle kaupluse siis asutab?! E. Vilde. || hrv (elusolendite kohta). Mida sa õues näed? – Ma näen autot, puid-põõsaid, koera ja lapsi. *Aga, mis võis tast kujuneda siin: kas visa ja uhke vallutaja .. või ainult juhuste lükatav kerge tuulelipp? R. Sirge. b.adjektiivselt(täpsustusküsimuses:) missugune samalaadsete seast; (ka esemete, mõistete, nähtuste, samuti isikute vm. elusolendite, olukordade, omaduse, laadi vm. kohta:) missugune, milline. Mis raamatust sa räägid? – E. Vilde romaanist „Mahtra sõda”. Mis linnades te oma reisil peatusite? – Tartus, Valgas ja Võrus. Mis õigus oli teil töölt puududa? Mis kohustused teil on? Mis kell rong saabub? Mis kurja ma olen teinud? Mis keeli te oskate? Mis loomi siinsetes metsades leidub? Kes sa oled ja mis asjus? Mis ajast mis ajani su viisa kehtib? Mis rahadega see maja osteti? Mis, mil määral ta asjast teab? Mis, mil moel, mis, mil kombel te tutvusite? Mis hea pärast peaksin ma oma palga ära andma?
2.hrl. sg. nom.kõnek kasut. mõnede eri laadi küsilausete algul v. lõpus, samuti ühesõnalise küsilausena. a. alustab põhjusküsimust: miks, mispärast. Mis sa naerad, nutad? Mis ta ometi on nii tossike? Mis sa ta peale pahane oled? *Loll, mis sa klubisse ei tulnud? V. Ilus. b. alustab määraküsimust: kui palju, kui vana vms. Mis raamat maksab? Mis kell on? Mis te maja eest saite? Mis ta vanus võib olla? Mis seda raha võis olla? c.asetseb küsisõnana v. -ühendina või mis lause lõpus(umbkaudu täh.:) kas on nii? eks ole (nii)? (võib korrata ja modifitseerida ka juba lauses sisalduvat küsimust). Vihma sajab, mis? Igav, mis? Ta on tore poiss, mis? Kurb on vananeda, mis? Ega sa tühja juttu ei aja, mis? Kes sa niisugune oled, mis? See siin ongi Russalka või mis? Ah, et kiire või mis? d. esineb ühesõnalise lausena, milles sisaldub küsimus teat. suhtlussituatsiooni kohta, kusjuures öeldut tuleb korrata v. täiendada ja selgitada. Reet (Tõnule): „Palun sööma!” Tõnu: „Mis?” '(= Mis sa ütlesid?)'. – Reet: „Palun sööma!” Jaak (Ülole): „Ülo!” – Ülo: „Mida?” '(= Mida sa tahad?)'. – Jaak: „Tule siia!”.
3. jaatuse, harvemini eituse suhtes vastupidist väidet sisaldava tundevärvinguga lause v. lauseosa algul. a.substantiivselt(millegi elutu kohta). Mis sellest, et ta uhke on. Mis parata, tuleb järele anda. Mida's mul karta! Las pidutsevad, mis see minusse puutub. Hea küll, mis me vaidleme. Mis hoolis ta teistest. Mis see kuus kilomeetrit käia on. Mis sa keerutad, ütle otse välja. Mis see minu asi on, kes kellega sõprust peab. Mis meil siin viga olla. Mis sa teed (ära), kui inimesel on halb iseloom. Mida teavad nemad sellest loost. Mida kõike ma noorena ei ihaldanud, millest kõigest ei unistanud. Milleks asjata oma eluga riskida. Eks noored otsustagu ja tehku, mis meie enam! *Soe tuba, soe supp ja soe ahi – mis võis veel paremat olla. J. Kruusvall. b.adjektiivselt(nii elutu kui ka elusa kohta, mõnikord täh. 'missugune, milline'). Mis häda mul valetada on? Mis õigus on teil minu üle kohut mõista. Mis ime siis, et ta unine on, kui ta öösel magada ei saa. Mis kombed need on! Mis kiiret mul ikka on! Mis pahandust sest ikka tuleb. Mis sõprusest nüüd enam rääkida saab. Mis näitleja ta on, niisama asjaarmastaja.
4. retoorilistes hüüd- ja käsklausetes, mis väljendavad imetlust, vaimustust, imestust, hämmeldust, pahameelt, nördimust vms., samuti tagasihoidlikku viisakat ettepanekut. a.adjektiivselt(hrl. millegi, harvemini kellegi kohta, umbkaudu täh.:) missugune, milline. Oi, mis lusti! Oi, mis üllatus! Oi, mis nalja siis sai! Oh, mis õnn, et ma õigel ajal kohale jõudsin! Mis hea tundmus! Mis hirmus ja ennekuulmatu lugu! Mis hurmav daam! Mis põrgut teil vaja on! Mis kuradi pärast mina pean seda tegema! b.substantiivselt›. Mis nüüd küll saab! Mis te ometi mõtlete! Ah mis, jäta mind rahule! Preemiat saame, vaat mis! Mis oleks, kui te pakuksite mulle tassi kohvi. Mis! Sa ei teagi?
5. seob kaudküsimust alustavat vm. kõrvallauset pealausega, kusjuures pealauses esineb sageli (v. on juurdemõeldav) mingi korrelatiivne sõna. a.substantiivselt(esemete, olukordade, nähtuste jm. kohta). Küsisin isalt, mis tema sellest asjast arvab. Vaata, mis mul on! Mis saab edasi, seda ma ei tea. Mis silmist, see südamest. Mis tehtud, see tehtud. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Mis liig, see liig. Teadagi, mis rahaga tehakse. Ta pilgus oli midagi, mis mind häiris. Siin on mõndagi, mis peaks teisiti olema. See on kõik, mis mul sulle öelda on. Ta vandus, mis muidu tema komme ei olnud. Ta teab täpselt, mis kus kasvab ja mida kuidas harida. Poisid panevad putku, mis kannad välguvad. Meil on veel palju sellist, mille üle tasub järele mõelda. Ülikond, mille all ta kandis lumivalget särki, istus laitmatult. Mida ta ka kavatses ja plaanitses, ikka lõppes kõik nurjumisega. Nüüd alles nägin, milleks ta on suuteline. Ta ei taibanud, milles teda süüdistatakse. Ära pea kõike selleks, millena see näib. Võtsin kaasa suusad, milledeta maal toime ei tule. Mida aasta edasi, seda vähem me kohtusime. Tänavu oli mai vihmarohke, mis takistas kohati põllutöid. Võeti kaasa vaid hädavajalikku, ilma milleta reisil läbi ei saa. *.. kiusatused, nagu viin ja tubakas, ühed katsekivid on, miska inimese tugevust proovitakse. J. Peegel. || hrv (elusolendite kohta). *Ta ise eile ütles, et temal kodus kutsikas on, mis tantsib ja trummi lööb. O. Luts. *Ally käitumine kohvikus oli ühelt poolt mõõdetud, nagu seltskonnadaami oma, millena ta end vist juba kujutleb .. B. Kangro. b.adjektiivselt(nii esemete, olukordade, nähtuste kui ka isikute vm. elusolendite kohta, umbkaudu täh.:) missugune, milline. Palun ütle, mis päev on täna. Püüdsin kramplikult meelde tuletada, mis koht see oli. Ma ei mõista, mis häda sul selle rahaga praegu on. Ma ei kujuta isegi hästi ette, mis inimene temast niimoodi saab. Ta tundis huvi, mis ametimees Ants on. Tahaksin näha, mis näo ta teeb, kui kõik ilmsiks tuleb. Mis juttu nad ajasid, seda ei teadnud keegi. Mis surma ta suri, selle kohta ei saadud mingeid andmeid. Mul pole seegi meeles, mis klassis me algebrat õppisime. Mis tööle käe külge pani, see korda läks. Seletasin talle, mis loomaga on tegu.
II. eelnevate rühmadega seonduvates ühendites, kus asesõnaline sisu on (eri rühmades erineval määral) taandunud, sidesõnalaadselt; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses; substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu (välja arvatud mõni üksik juht)
1. esineb mitmesugustes nentivates, kinnitavates, omadust v. tegevust rõhutavates vm. kordustes. a.seob korduvaid noomeneid v. adverbe, ka pärisnimesid(ligikaudu täh.:) nagu ... ikka, nagu olema peab; täiesti, päris, läbinisti; tõesti, tõepoolest. Liiv mis liiv. Vaatlen siplevat kala – ahven mis ahven. Jaan on ikka mees mis mees, mats mis mats. Sa oled veel laps mis laps. Puusepp Priidu on meister mis meister. Maitsen – vesi mis vesi. Sügis mis sügis, päev juba lühike. Tõsi mis tõsi, ma ei tunne seda meest. Kübar peas, härra mis härra. Vaatan, einoh, tema mis tema. Ta on loll mis loll. See rohi aitab, kindel mis kindel. Maja oli tühi mis tühi. Kraavid on tõesti vett täis mis täis. Kali on otsas mis otsas. See on juba liig mis liig. Ta on minust igati üle mis üle. *Külaeided vangutasid mind nähes päid – Jüri mis Jüri, ainult halliks läinud. P. Kuusberg. || (korduse esimese osa asemel võib olla sõna üks). Üks mis kindel – ta on haige. *Üks mis selge, järgmine kord kirikupühal juua ei maksa .. O. Jõgi (tlk). b. seob korduvaid verbe, ligikaudu täh. 'nii palju kui; sel määral kui'. Kulus aega mis kulus, aga asja sai. Võtab aega mis võtab, aga töö saab valmis. Nägi vaeva mis nägi, kuid kooli ta lõpetas. Põdes mis ta põdes, kuid ellu jäi. Kiruti mis kiruti, kuid vastu ei hakatud. || esineb mõnedes kindlakskujunenud otsustavust, kategoorilisust v. nentimist märkivates väljendites. Ma viin oma tahtmise läbi olgu mis on 'igal juhul'. Ma ei tee seda, saagu mis saab, tulgu mis tuleb 'mitte mingil juhul'. Ta tahtis veel kord õnne proovida, tulgu mis tuleb 'tulgu see, mis tulema peab' või saagu mis saab 'juhtugu see, mis juhtuma peab'. Oli ta muidu mis ta oli 'oli ta missugune tahes', aga tööd tegi korralikult. Teen mis teen 'teen mida tahes', see pole sinu asi.
2. (ligikaudu täh.:) nagu, nii et; esineb koos järgneva sõnaga enamasti määra- v. viisimäärusena (eriti tundevarjundiga lauseis). Palav mis kole. Kade teine mis hull. Isa oli vihane mis hirmus. Külmetasime nii mis hirmus. Sa vassid mis kole. Käsi jookseb tal verd mis hull. Eit paukus ja pragas mis jube. Tal ju seda raha ja vara jagada nii mis puru. Kui lund sedasi edasi sajab, siis sõidame mis ludin. Rukis kasvab mis mühab, mis mühiseb. Ujun üle järve mis laksub. Põõnab mis norin taga. *Kui kõik on käe-jala juures ja ootamist ei ole, siis läheb töö mis lustib. E. Maasik. *Soosillal oli hulk tööd tehtud, nii et täna mindi sealt üle mis kõbinal. A. H. Tammsaare.
3.kasut. võrdlevalt ühenduses sõnadega see, too, sama, seesama vms.kui, nagu. Meie vahekord polnud enam see mis varemalt. Sa oled mulle sama mis vanaema. Sinuga juhtub seesama mis minuga. Maal oli üldine meeleolu sama mis linnades. *Pole seal enam toda hoogu ega tralli, toda kuraasikat kauplemist ega ägedat ärplemist mis ennevanasti. I. Sikemäe.
III. hrl kõnek esineb mitmesugustes kindlakskujunenud (sageli ka tundevarjundiga) umbmäärastes v. määratlevates asendusväljendites; ainsus esineb hrl. ka mitmuse tähenduses; substantiivsena käändub, adjektiivsena ei käändu (välja arvatud mõni üksik juht)
1. esineb ühendeis koos teadma-verbi sg. 3. pöördega ja sõnadega jumal, kurat, pagan, tont, kes, mõni, samuti väljendis mine tea mis, mis märgivad ebaselgust, teadmataolu vms.. a. (substantiivselt hrl. elutute objektide kohta, umbkaudu täh. 'midagi muud, midagi aimamatut v. ootamatut, midagi erilist vms.'). Ta võib teab mida ette võtta. Sa arvad alati jumal teab mis, kui ma õhtul hilja koju tulen. Kannavad siia kokku pagan teab mida. Ma ei nõua ju tont teab mida. Selline lühinägelikkus võib viia kes teab milleni. Niisugune kangekaelsus on juba kurat teab mis 'liig mis liig, ületab igasugused piirid'. Ta võib kohtus pagan teab millega hakkama saada. Ta arvab enesest ei tea mis 'liiga palju'. Näonahk pole mul tõepoolest teab mis 'suurem asi, eriti hea'. b.adjektiivselt(nii elutute kui elus objektide kohta, umbkaudu täh.:) mingisugune, niisugune, mille kohta pole täit selgust; mõni v. mingi eriline. Ega mul ei tea mis asja ole, tulin niisama. Ta hakkas tont teab mis põhjusel mind vältima. Raamatud olid seisnud toanurgas juba mine tea mis ajast. Nad on nii ennast täis, nagu oleksid (mõni) teab mis vägiteoga hakkama saanud. Minu hobune pole ka kes teab mis traavel. Neiu ei olnud jumal teab mis iludus. Mul tuli äkki ei tea mis hea pärast 'mingil teadmata põhjusel' mõte minna kinno.
2. esineb koos sõnadega tahes, ükskõik, ükspuha vms. suvalisust väljendavais ühendeis. a. (substantiivselt hrl. elutute objektide kohta, mille puhul ei taheta teada v. ei võeta teatavaks mingeid täpsustavaid asjaolusid). Öeldagu mis tahes, aga need olid siiski ilusad ajad. Tegin mida tahes, aga iialgi ei oldud minuga rahul. Direktor ei saada kunagi kedagi tagasi, olgu küsimus milles tahes. Räägime millest tahes, ainult mitte sellest naisest. Mitte ei jää magama, tee mis tahad. Mõelgu ta ükskõik, ükspuha mida, minule ei lähe see korda. Paljugi mis reisil juhtuda võib. *Rootslane oli ju siinlinnas kõigepealt antvärk. Kingsepp, laudsepp, tündersepp või mis tahes. J. Kross. b. (adjektiivselt nii elutute kui elus objektide kohta, kusjuures ühendeis tõstetakse esile üks asjaolu teatavast rühmast; ühend on mõnikord tähenduselt lähedane sõnadele iga ja igasugune). Nad peatusid eineks, sest nälg oli suurem kui mis tahes hirm. Saan kõigega hakkama, olgu töö mis tahes. Olen valmis vastu võtma mis tahes rünnakut. Ostan selle maja ükskõik mis hinna eest. Kooli ma lõpetan, ükskõik mil viisil. Mis tahes kergeusklikke võidakse kurjasti ära kasutada. Ta pidas ennast sõltumatuks mis tahes poliitikameestest.

märts-i 21› ‹s
aasta 3. kuu, paastukuu. Märts, aprill, mai on kevadekuud. Märtsis on 31 päeva. Ei mäleta, kas see oli märtsis või aprillis. Kui märts on vihmane, tulevat ka suvi märg.

näppu viskama
släng vaimustusavalduseks 2 v. 3 sirutatud sõrmega kätt korduvalt üles tõstma (hrl. levimuusika kontsertidel)

oktoobri|laps [-e]
nõuk 1.-3. klassi õpilane, kes kuulus rühma, kus pioneerid valmistasid lapsi ette pioneeriorganisatsiooni astumiseks

padespann-i 21› ‹s
endisaegne 3/4-taktis seltskonnatants

pampa|rohi
bot 2–3 m kõrgune hõbedaläikeliste õiepööristega kõrreline (Cortaderia). Värvitud pamparohu kimbud vaasis.

parsek-i 2› ‹s
astr Päikesesüsteemi-väliste objektide kauguse mõõtühik, 3,26 valgusaastat (tähis pc)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur