[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

galaktiline ‹-se 5› ‹adj›
astr Galaktikaga v. galaktika(te)ga seotud. Tähe galaktilised koordinaadid. Galaktiline aasta 'Päikese täistiir ümber Linnutee keskpunkti, 200 miljonit aastat'.

kahe|sajas
järgarv: 200., CC. See on kahesajandal leheküljel. 200. aastal p. Kr.

kakssada ‹kahesaja, kaht(e)sada e. kaht(e)sadat, kahesajasse, kahesadade, kahesadasid, kahesadadesse› ‹num›
põhiarv 200. Kaks korda sada on kakssada. Kaks tuhat kakssada. || hulgalt, koguselt 200. Umbes kakssada meest. 200 liitrit piima. Kahesaja meetri kaugusel. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Lk-l 200.

keskmik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›

1. keskmise varakusega talupoeg, kesktalupoeg, keskmiktalupoeg. *.. teda ei mõistetud kulakukski teha, ta oli lihtne talupoeg, keskmik .. K. Saaber. || kõnek keegi milleski keskmiste hulgas olija
2. geogr 200–1500 m kõrgune maa-ala

küngas ‹künka 19› ‹s›

1. mäest väiksem kõrgendik. Künka jalam, nõlv, külg, tipp, hari. Madal küngas. Metsaga kaetud künkad. Küngaste vahel oli org. Tasandikul oli siin-seal üksikuid künkaid. Talu oli künka otsas. Tee viib künkast üles, alla. Rada tõusis kord künkale, kord laskus orgu. || geogr ümara v. ovaalse põhikujuga ja laugete nõlvadega kõrgendik, mille suhteline kõrgus on alla 200 m
▷ Liitsõnad: kalju|küngas, kruusa|küngas, liiva|küngas, mäe|küngas, saviküngas.
2. mulla-, kivi- vm. hunnik. Puude istutamisel tehti mullast künkad. Ehitusprahi künkad. || hauaküngas. Perekonna hauaplatsile oli uus küngas kerkinud. Kalmistul paistsid künkad ja ristid.
▷ Liitsõnad: kalmu|küngas, mullaküngas.

laug|meri
geogr mandreid ümbritsev madal meri (kuni 200 m sügavuseni)

lühi|distants
hrl sport (näit. 100 ja 200 m jooksu kohta). Sprinterid võistlevad lühidistantsidel.

madalmik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›
geogr ala, mille kõrgus on kuni 200 m üle merepinna

meeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv pikkusühik (tähis m). 6 meetrit 30 sentimeetrit. Jõgi on umbes 300 meetrit lai. Ritv on viis kuni kuus meetrit pikk. Kuplid ja seljakud tõusevad ligi 150 meetrini. 5 meetrit riiet. Mis selle riide meeter maksab? Mõni meeter eemal, kaugemal. Paar, mõnikümmend meetrit edasi. Vahemaad võis olla meetrit kakssada. Mitme meetri paksune mullakiht. Üle kahe meetri mees. 100 meetri jooks, 1500 meetri uisutamine. Tuli 200 meetris '200 meetri jooksus' teiseks. Ronisin meeter meetrilt ülespoole. Meeter on 100 sentimeetrit, 1000 millimeetrit. Mõõtmine meetrites. Jooksev meeter 'meeter pikkusmõõduna, kui laiust vm. mõõtmeid ei arvestata'. || meetripikkune mõõtmisvahend (meetripuu vms.). Müüja mõõtis meetriga riiet.
▷ Liitsõnad: alg|meeter, arhiivimeeter; deka|meeter, detsi|meeter, kilo|meeter, kilogramm-|meeter, milli|meeter, sentimeeter; kant|meeter, kuup|meeter, ruumi|meeter, ruut|meeter, tihumeeter.

mägi ‹mäe, mäge 28› ‹s›

1. geogr hrl. ümara v. ovaalse põhijoonisega kõrgendik, mille suhteline kõrgus on üle 200 m (Eestis ka kõrgendiku kohta, mille suhteline kõrgus on üle 50 m); (üldkeeles:) igasugune ümbritsevast alast kõrgem pinnamoodustis. Meie mäed on künkad Kaukaasia mägede kõrval. Mägede hambulised harjad. Järskude, laugjate nõlvadega, rusukalletega, koonusja tipuga, lumemütsiga mägi. Mäest (alla) laskumine pole kergem kui mäkke ronimine, tõusmine. Mäest alla, mäest üles. Tee viib, tõuseb spiraalina mäkke. Mäelt avaneb kaunis vaade ümbrusele. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim mägi. Pole korralikku mäge, kus lapsed kelgutada saaksid. *.. siin [välja]mägi, seal mägi.. Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo .. A. H. Tammsaare. || hunnik, kuhjatis, suur kogus. Killustikku, kruusa on mägedena kokku veetud. Voodi peal pehmete patjade mägi. Ladudes on kaupa mägede viisi, mägedena. Sel teemal on terve mägi raamatuid (kokku) kirjutatud. Mees kui mägi 'suur ja tugev'.
▷ Liitsõnad: aheraine|mägi, hiie|mägi, hüppe|mägi, jää|mägi, kalju|mägi, kantsi|mägi, kelgu|mägi, kiige|mägi, kiriku|mägi, kuppel|mägi, kõrg|mägi, laine|mägi, linna|mägi, liu|mägi, lossi|mägi, lume|mägi, ohvri|mägi, prügi|mägi, pudru|mägi, suusahüppe|mägi, suusa|mägi, tehis|mägi, tuha|mägi, tule|mägi, viina|mägi, võlla|mägi, väljamägi.
2. ‹väliskohakäänetes› murd. a. talu (vastandina popsimajale); elumaja (vastandina saunale, laudale vm.). Popsieit läks mäele perenaist aitama, oli mäel loomi talitamas, tuli mäelt leiba laenamast. *Iga ivakese aja pärast aga lippan [sauna kütmast] mäele, see on tare juurde .. O. Luts. b. rand. *.. räägime siis, kui teie kõik jälle laevast mäele astute. J. V. Jannsen. *.. meie sõidame rannameeste poolt juhatatud kohal mäele, s. o. randa. G. Vilbaste.
3. ‹kohakäänetes› piltl (majanduslikult) soodus, kindel seisund. Ta on lühikese ajaga oma talu mäkke viinud. Nende elu hakkas mäkke minema 'edenema'. Isa raha aitas pojad mäele. Mis temal viga, tema on nüüd omadega mäele saanud, mäel. Eks vaatame, kes mäele jääb, kes allamäge läheb. Äri, õppimine on hakanud tal mäest alla, allamäge minema. Ära karda, minuga koos oled ikka mäel. Viljakoristusega jõuti, saadi tänavu varakult mäele 'valmis, toime'. Ega ta väitekirjaga veel mäel 'valmis' ole. *Iga ameti otsas võib mäkke tõusta ja võib sohu vajuda. E. Tennov.

müü|meson
füüs elektronist umbes 200 korda suurema massiga ebapüsiv elementaarosake