[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alg|arv
mat ainult ühega ja iseendaga jaguv ühest suurem positiivne täisarv, näit. 2, 3, 5, 7, 11, 13

apologeet ‹-geedi 21› ‹s›

1. mingi õpetuse, süsteemi vm. kaitsja v. õigustaja. Pärisorjuse, liberalismi, alternatiivmeditsiini, psühhoanalüüsi apologeet.
2. aj kristlust kaitsva kirjutise koostaja (2. saj.)

Araabia gen, araabia indekl
Õpime tundma araabia keelt, kirja, kultuuri. Araabia riigid, maad. Araabia hobune. Araabia kummi ehk kummiaraabik. Õppis tundma araabia numbreid '1, 2, 3 jne.'.

bola ‹11› ‹s›
etn Lõuna-Ameerika indiaanlaste ja gautšode viskerelv (kivi- v. metallkuulid 2–3-harulise rihma otstes)

deuteerium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
keem vesiniku stabiilne isotoop massiarvuga 2, raske vesinik

džonki ‹6› ‹s›
mer 2–3 mastiga rannasõidu- ja jõepurjekas Hiinas ja Indoneesias

farandool ‹-i 21› ‹s›
elavatempoline rõhutatud rütmiga provanssaali rahvatants 2/4- v. 6/8-taktis

galopp ‹-lopi 21› ‹s›

1. traavist kiirem liikumisviis, kus maad puudutavad vaheldumisi eesmine ja tagumine jalapaar; kapak, neljajooks, neljasõit. Kiire, pöörane, metsik galopp. Galoppi jooksma, kihutama, sõitma, ajama. Kannustas, ajas hobuse galoppi. Ratsanik lähenes kiirel galopil, täies galopis. Hobusekari tormas galopiga minema. Peatus osavasti täielt galopilt. Laske galoppi! Eesti hagija liikumisviis uluki jälitamisel on galopp. | piltl. *Otsekohe läheb galopp uute probleemide juurde. H. Siimisker.
2. kiire seltskonnatants 2/4-taktis, oli populaarne eriti 19. saj.

gavott ‹-voti 21› ‹s›
vana prantsuse tants mõõdukas 4/4- v. 2/2-taktis; sellele tantsule loodud muusika, ka vastav süidi v. sonaadi osa

heina|maarjapäev
folkl 2. juuli

hetiit ‹-tiidi 21› ‹s›, hetiidid pl
aj Väike-Aasias 2. aastatuhandel e. Kr. elanud rahvas, hetid

hingede|päev
surnute mälestuspäev (2. nov.)

hopakk ‹-paki 21› ‹s›
ukraina rahvatants hoogsas 2/4-taktis. Tantsiti hopakki. Pillimees mängis hopakki.

ingliska ‹1› ‹s›
Eesti (ka Soome ja Skandinaavia) 2/4-taktis rahvatants

jagaja ‹1› ‹s›

1. (< tgn jagama). Vahetajale jäävad valjad, jagajale näpud.
2. mat arv, millega jagatakse (6 : 2)

jagatis ‹-e 5› ‹s›
mat jagamisel saadud arv (6 : 2 = 3)

joig ‹joiu 21› ‹s›
folkl laplaste laululiik, mille viisis on tavaliselt 1–2 takti

jää|kruup
‹hrl. pl.› meteor õhukese jääkihiga kaetud 2–5 mm läbimõõduga lumetera

kaabeltau ‹14› ‹s›
mer pikkusühik: 185,2 m (u. 0,1 meremiili). Mõne kaabeltau kaugusel olid ähvardavad karid. Laevade vahet võis olla paar kaabeltaud.

kahendik ‹-diku, -dikku 30› ‹num›
mat pool [-e] (märgitakse: 1/2)

kahene ‹-se 4›

1. ‹adj› kaht ühikut v. üksust omav. a. (vanuse kohta). Poeg on kahene, tütar neljane. Põdravasikas ei olnud vanem kui nädalane või kahene. b. (muudel juhtudel). Kalamees sai kaks latikat: ühe kilose, teise kahese.
2. ‹adj› kella 2 ajal minev, algav v. toimuv. Saabus kella kahene rong. Sain piletid kella kahesele seansile.
3. ‹adj› kahele määratud. Kahene (paarisaeruline) paat (sõudmises). Kahene süst, kanuu. Kahene kelk, bobi.
4. ‹s› kaheline. Laskis kahese telefoniautomaati.

kaks ‹kahe, kaht e. kahte, kahesse e. kahte, kahtede, kahtesid e. kaksi, kahtedesse e. kaksisse 22›

1. ‹num› põhiarv 2. Kaks pluss kaks on neli. Kahega jagama. Sain ülesande vastuseks kaks ja pool. Kaks kolmandikku. Null koma kaks. Viiskümmend kaks. Kaks tuhat. Kaks miljonit. Üks, kaks ja – korraga. | (kellaaja kohta). Kell kaks kolmkümmend kuus minutit. Kell on kolmveerand kaks. Kell lõi kaks. Kell saab varsti kaks. Lugesin (kella) kaheni öösel. Ärkasin lõuna ajal enne kahte, kahe paiku. || hulgalt, koguselt 2. Kaks last, sõpra. Kaks paari sokke. Aastat kaks tagasi. Ta on kirjutanud kaks-kolm jutukest. Kahe tundmatuga võrrand. Mees oli üle kahe meetri pikk. Teos ilmus kahes köites. Kahel pool teed olid majad. Laulsime kahel häälel. Kuulajad jagunesid kahte leeri. Uksele lähenesid kahed sammud. Tal olid kaasas kahed kindad. Kaheks jagama, jaotama, lõikama. Tee hargnes kaheks. Maja osteti kahe peale. See jäägu meie kahe vahele. Laud kaeti kahele. Tal tuli nüüd kahe eest töötada. Esimesed kaks jäid kaotsi. Üks tee ja kaks asja. Kaks meest ikka kaks meest. Kus kaks koos, seal kolmas suus. Ega kaks kolmandata ei jää. *Püss ja katelok, neid kahte tuli kõige hoolikamalt hoida. R. Vaidlo. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Punkt, peatükk kaks 'teine punkt, peatükk'. Sõidan tööle trammiga (nr.) 2, tramm 2-ga.
2. ‹s›. a. number 2. Araabia, Rooma kaks. Juku harjutas kahe kirjutamist. b. puudulik hinne viiepallilises hindamissüsteemis. Poiss sai matemaatikas kahe. Vastas kahe peale. Mõnel õpilasel olid tunnistusel kahed. Õpetaja pani vastuse eest kahe. c. (muid juhte). Ruutu kaks '2 ruutusümboliga mängukaart'. Viskas täringuga kahe.

kamaarinskaja ‹1› ‹s›
kiire elavaloomuline 2/4-taktis vene rahvatants ja tantsulaul. *.. üks tõmbab harmoonikat ja teine vihub kamaarinskajat tantsida. F. Tuglas.

kann ‹-u 21› ‹s›

1. enamasti kaane, valamistoru ja kõrvaga nõu jookide säilitamiseks v. serveerimiseks, harvem ka jooginõu. Puust, klaasist, plekist, portselanist, alumiiniumist kannud. Silindriline, kõhukas, laiapõhjaline kann. Nikerdatud, ilustustega kann. Keraamiline kann. Kannu kõrv, kaas. Täis, tühi kann. 3-liitrine kann. Kas kannus on veel morssi? Kohv toodi kannuga lauale. Valas endale kannust piima. Tõi kannuga vett käte pesemiseks. Mehed lõid kannud kokku ja jõid õlut. || kannutäis. Kann õlut. Lauale toodi mitu kannu kohvi, morssi. *Enne vagunisse ronimist võiks siiski mõned kannud teha 'mõne kannu õlut juua'. R. Vaidlo.
▷ Liitsõnad: fajanss|kann, klaas|kann, plekk-|kann, portselan|kann, puu|kann, savi|kann, vaskkann; kalja|kann, kastme|kann, kohvi|kann, koore|kann, mahla|kann, morsi|kann, piima|kann, piip|kann, taari|kann, tee|kann, veini|kann, õllekann.
2. endisaegne paikkonniti erineva suurusega peam. vedelike mahumõõt (0,8–2,62 l). Tallinna kann oli väiksem kui Riia või Rootsi kann.
3. eriotstarbega vedelikunõu. a. kindlalt suletava kaanega kahekõrvaline standardsuuruses metallnõu piima transportimiseks. 25-, 40-liitrine kann. Piim toimetati meiereisse suurtes kannudes. b. ‹hrl. liitsõna järelosana› spetsiaalne valamistoruga v. voolikuga nõu õlide vm. vedelike tarvis
▷ Liitsõnad: piimaveokann; iis|kann, kaste|kann, kastmis|kann, klistiiri|kann, määrde|kann, õlikann.
4. talitluselt v. kujult kannu (1. täh.) meenutav detail v. element. a. kärjekann. Kärjed koosnevad õhukeste seintega kuuetahulistest kannudest. b. kõnek elektri- v. telefoniliini isolaator. *Täna tõsteti postid püsti, neile kinnitati kannud ja traadid tõmmati sirgu. I. Sikemäe. c. (seadmetes, tarindites)
▷ Liitsõnad: mee|kann, suirakann; nisakann.

karaat ‹-raadi 21› ‹s›

1. vääriskivide ja pärlite mittesüsteemne massiühik, võrdub 0,2 grammiga (tähis ct). Teemant kaalus 132 karaati.
2. sulamite väärismetallisisalduse mõõtühik: 1/24 sulami massist (tähis ct)

kasatšokk ‹-šoki 21› ‹s›
kiiretempoline 2/4-taktimõõdus ukraina rahvatants, tänapäeval ka seltskonnatants. Kasatšokki tantsima.

keelpilli|kvartett
muus
1. neljast keelpillimängijast (2 viiulit, vioola ja tšello) instrumentaalkvartett. Eesti Filharmoonia keelpillikvartett. Ta mängis keelpillikvartetis.
2. vastavale neljale instrumendile kirjutatud helitöö. H. Eller on loonud mitu keelpillikvartetti.

keelpilli|kvintett
muus
1. viiest keelpillimängijast (2 viiulit, 2 vioolat ja tšello) instrumentaalkvintett
2. vastavale viiele instrumendile kirjutatud helitöö

kiir|laskumine
sport mäesuusatamise võistlusala, kus laskumine toimub kiirusele mööda 2–3 km pikkust kuni 1000 m kõrgusvahega rada. Meeste, naiste kiirlaskumine.

kilu|mannerg
standardne, u. 2,5-liitrine mannerg (hrl. vürtsikilude jaoks), kilunõu, kiluämber. Heinale minnes võeti kilumannerguga juua kaasa. Kilumannergus oli piim.

klaveri|trio
muus klaverile, viiulile ja tšellole v. klaverile ja 2 muule keel- v. puhkpillile loodud helitöö

koma ‹11› ‹s›
sõnu, sõnarühmi v. lauseid eraldav kirjavahemärk (,); sama märk kümnendmurdudes tervete ja murdosade eraldamiseks. Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga. Null koma null üks (0,01). Kaks koma kaheksa kilo (2,8 kg). Jooksis 800 m ajaga kaks minutit üks koma kakskümmend kaheksa sekundit (2. 01,28). Kaks kohta pärast koma. Ta on kõver nagu koma.
▷ Liitsõnad: ülakoma.

krakovjakk ‹-jaki 21› ‹s›
kiire, elavaloomuline poola rahva- ja peotants 2/4-taktis; sellele tantsule loodud muusika. Krakovjakki tantsima. Orkester mängis krakovjakki.

küünla|päev
2. veebruar, üks talve poolitajaid eesti rahvakalendris, küünlamaarjapäev. Küünlapäeva külmad, sula. Küünlapäeva ajal, paiku. Küünlapäevaks pidi kedrus kedratud olema.

liin ‹-i 21› ‹s›

1. ka van teat. punkte ühendav (kujutletav) sirge joon; sellel paiknev esemete, rajatiste v. inimeste rida; rinne. Aiapostid ei ole liinis, kaks posti on liinist väljas, need tuleb liini ajada. Laev hoidis majaka liini(le). Mitu kaevikute liini. Piirikindlustuste liin, Maginot' liin. Pataljon läks, saadeti liinile. Väejooksikud olid liinilt pagenud. *Ajajad pandi [ajujahis] piki [metsa]sihti liinile, äärmistele meestele näidati suund kätte .. O. Tooming. || (males:) ruutude rida. Tal on vabaettur d-liinil. || võistkonnamängudes sama ülesandega mängijate rühm. Edurivi mängis hästi, ka teised liinid olid oma ülesannete kõrgusel. || (koos järjekorranumbriga tänavanimena). *Ei, see Maret küll ei ela kolmandal liinil vanas puumajas .. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: ees|liin, finiši|liin, kaitse|liin, lahingu|liin, ründe|liin, stardi|liin, sõja|liin, tule|liin, vee|liin, väeliin.
2. ka tehn millegi kestvalt kasutatav kindel kulgemistee. a. maa-, vee- v. õhutee, mida mööda toimub korrapärane liiklus kahe punkti vahel. Tartu-Tallinna liinil on käigus palju ekspressbusse. Istute trammi nr. 3 ja sõidate liini lõpp-peatuseni. Lennufirma avas uue liini. Bussid lähevad liinile. b. (elektri- v. sideliini kohta). Meil pole elektrit, torm on liini rikkunud. Montöörid kontrollivad, parandavad liini. Telefoni teel ei saadud ühendust, liin on rikkis, kinni. c. (automaatliini vm. vooluliini kohta). Klaasitehas paigaldas uue pressklaasi tootmise liini. Kommivabrikus läks käiku täidisnätsu liin.
▷ Liitsõnad: (auto)bussi|liin, kaug|liin, kiir|liin, laeva|liin, lennu|liin, linna|liin, lähi|liin, maa|liin, metroo|liin, rannasõidu|liin, raudtee|liin, reisi|liin, ring|liin, sise|liin, trolli(bussi)|liin, vee|liin, välis|liin, õhuliin; abonendi|liin, elektri|liin, kaabel|liin, kontakt|liin, kõrgepinge|liin, magistraal|liin, paralleel|liin, raadiorelee|liin, side|liin, sise|liin, telefoni|liin, telegraafi|liin, õhu|liin, ülekandeliin; automaat|liin, konveier|liin, montaaži|liin, pakkimis|liin, tootmis|liin, villimis|liin, vooluliin.
3. põlvnemise, suguluse jada. a. põll (sordiaretuses:) ühe isetolmleva taime järglased; (tõuaretuses:) ühe väärtusliku isaslooma järglased b. (inimeste kohta:) veresugulaste ülenev v. alanev jada. Sugulus ema, isa liinis. Muusikaanne on tal emapoolse liini esivanemailt. Abielu ei lubata sõlmida otsejoones ülenevas või alanevas liinis sugulaste vahel. Pärineb suguvõsa vanemast, nooremast, Rootsi, Laiuse liinist. *Et võiksin ka perekonna asutada ning Lepistikkude liini edasi viia. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: aretus|liin, puhas|liin, sugulasliin; ema|liin, isa|liin, mees|liin, naisliin.
4. (tegutsemis- v. mõtte)suund. Tal on taotlustes, tegutsemises oma kindel liin. Oma liinist kinni pidama, kõrvale kalduma. Romaani süžee areneb kahes liinis. Ta püüab mitmes liinis tegutseda. Ants ajab Mallega liini 'püüab kurameerida, kurameerib'. *Juhivad ja juhivad kümmet liini pidi, aga isegi ei tea, kuidas kolhoos peaks õieti välja nägema. H. Kiik. *.. Malta ordu Vene prioraadi suurkantsler. Nii et selle ordu liinis keisrist järgmine mees. J. Kross.
▷ Liitsõnad: arengu|liin, kõrval|liin, käitumis|liin, süžee|liin, tegevusliin.
5. mer taimsetest v. tehiskiududest hrl. kolmekeeline kuni 25 mm ümbermõõduga tugev nöör. Tõud, trossid ja liinid. Laseb liini vette, lappab liini paati. *Ankrutuled olid .. välja pandud, lood liini otsas triivi määramiseks põhja lastud .. A. Hint.
▷ Liitsõnad: ahtri|liin, ankru|liin, logiliin.
6. vana pikkusühik, näit. inglise mõõdusüsteemis 1/12 tolli, Venemaal 1/10 tolli (= 2,54 mm)

maakaitse|vägi

1. aj sõjaaegne ajutine vabatahtlikest koosnev väerühmitus. Vene regulaarvägede kõrval võitles Napoleoni vastu ka maakaitsevägi.
2. sõj mõnes riigis 2. ja 3. järgu tagavaraväelased

maastiku|sõit
sport võistlussõit maastikul (ratsaspordi kolmevõistluse 2. ala)

madal|pilv
meteor pilv, mis on madalamal kui 2 km

mai|püha
1. (mõnes riigis ka 2.) mai riikliku (töölis)pühana. Enne, pärast maipühi. Maipühade ajal.

mambo ‹6› ‹s›
Kuuba päritoluga kiiresammuline puusanõksatustega seltskonnatants 2/4- v. 4/4-taktis

matt1 ‹mati 21› ‹s›

1. väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (näit. terade, jahu jaoks). Võttis kotist mati teri. Perenaine tõi aidast matiga jahu. || matitäis. Matt herneid, kaeru, jahu. *.. mul on kaeru ühes. Põllutegemisest jäi mõni matt üle. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: jahumatt.
2. endisaegne peam. vilja mahumõõt Eestis, 1/2 külimittu (Põhja-Eestis 6 toopi)
3. mativili (veskis jahvatamise tasuks). Mölder võttis matti. Veskis tuli matti anda. || piltl kellelegi (v. millelegi) langev osa millestki; millegi pealt lõigatav kasu. Valvur sai vangidele tulnud pakkidelt matti. Osav ärimees oskab igalt poolt matti võtta. Karjapoiss andis koerale alati oma toidupoolisest matti. Varblased on kohe jaol, et kanade toidust matti võtta. Küll on igasuguseid makse – palgalt võetakse mitu matti. *Otsekoheselt tunnistas ta paaril korral üles, et ta jällegi .. oma meelekergusele ja lõbujanule matti maksnud ja oma rõõmukarikat alkoholiga täitnud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: veskimatt.

miinipilduja|divisjon
sõj 2–4 miinipildujapatareist koosnev allüksus

mutt4 ‹muti 21› ‹s›
kaardimäng 2–6 isikule tihide võtmisega 15 silmast allamängimiseks. Mängiti, löödi, taoti mutti. || piltl lõpp, lõpetus. Äritsemisega, joomisega on nüüd mutt. *Öelnud, et tulid suuri tegusid tegema, tahtsid seigelda ja mutt. R. Kaugver.

nael2 ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. massiühik. a. meil endisajal 409,5 g. Üks puud on 40 naela. Nael võid, liha. Leiva nael maksis siis 10 marka. *„Nael viina, kõrtsmik,” tellis Jaan lopsti.. E. Vilde. b. Inglise mõõdusüsteemis hrl. kas 453,6 v. 373,2 g
2. rahaühik Egiptuses, Küprosel jm. || kõnek Suurbritannia naelsterling. Inglise nael. Vahetasin naelad dollariteks. *Meie vanamehele [= kaptenile] määras sadamakapten loata sissesõidu eest kümme naela trahvi. H. Sergo.

naturaal|logaritm
mat logaritm, mille aluseks on irratsionaalarv 2,718218...

neli|pühad pl
kirikl seitsmes pühapäev (ja 1–2 sellele järgnevat päeva) pärast ülestõusmispühi ristiusupühana püha vaimu väljavalamise tähistamiseks, suvisted. Nelipühiks toodi noori kaski tuppa.

nemad ‹rõhulises asendis› pl, nad ‹rõhutus asendis› ‹nende, neid, nendesse e. neisse, nendes e. neis, nendest e. neist, nendele e. neile, nendel e. neil, nendelt e. neilt, nendeks e. neiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega› pl
‹pron› mitmuse kolmanda isiku asesõna vt tema
1. osutab isikutele v. olenditele, kes ei ole ei kõnelejad ega kuulajad. Nad laulavad, jooksevad. Nad tulid, õmblesid. Nemad nad ongi! Noorpaarile lauldi „Nad elagu!” Nemad kolmekesi. Nad olid kõik kohale tulnud. Trots on noortele omane, kuigi nad alati ei teagi, mida nad trotsivad. Mitte meie, vaid nende poeg. See pole nende asi. Ma pole nende peale pahane. Marjad on nende omad. Nende arvates, nende meelest. Ta usaldab neid. Ta on mees, nagu neid harva kohata võib. Ta usub neisse. Nendes olen ma kindel. Olen neis pettunud. Nendest ei pea ta enam lugu. Kuulsin neist palju head. Tahtsin nendele rõõmu valmistada. Tõin neile lilli. Nendel on kaks last. Neil tuleb minema hakata. Nendelt nõuti aruannet. Küsi neilt nõu. Ega me nendeks ole. Nendeni ta ei küüni. Püüdke end nendena ette kujutada. Ilma nendeta ma ei lähe. Töötan nendega koos. Jumal nendega, las arvavad, mida tahavad! || ‹väliskohakäänetes› (kohavarjundiga). Siit on neile umbes pool kilomeetrit. Käisin eile neil, aga poissi ei olnud kodus. Tulin neilt läbi. Las tulevad ise, ega meilt neile pole lähem kui neilt meile.
2. hrl. rõhutus asendis osutab varem mainitud nähtustele. *Valmilik ülesehitus muudab aga luuletused vanamoodsaks, nad pärinevad nagu kuskilt varasemast ajajärgust. O. Kruus.
3. van kõnek (pöördumistes 2. isiku tähenduses). Noh, kuidas nemad siis nüüd elavad 'kuidas teie (Teie) nüüd elate'?

nina|sarvik
zool Aafrika ja Kagu-Aasia suur peaaegu karvadeta paksunahaline kabjaline, kel on nina- ja laubaluude kohal 1 v. 2 sarve. Must, valge, india, jaava, sumatra ninasarvik.

näppu viskama
släng vaimustusavalduseks 2 v. 3 sirutatud sõrmega kätt korduvalt üles tõstma (hrl. levimuusika kontsertidel)

ogalik1 ‹-liku, -likku 30› ‹s›
zool väike riimveekala, kelle seljauime ees on 2–5 luuoga (Gasterosteus aculeatus)