[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 69 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

allonž|parukas
pikkade, õlgadele langevate lokkidega meesteparukas (hrl. 17.–18. saj.)

barokk-roki 21› ‹s
Euroopa kunstis, kirjanduses ja muusikas u. 17.-18. saj. valitsenud jõulise vormiliigendusega toretsev stiil

buur-i 21› ‹s›, buurid pl
17.–18. saj. Lõuna-Aafrikas sündinud valged, hrl. hollandlaste v. prantslaste järeltulijad

Böömi indekl
(< Böömimaa). Böömi kristall '17. saj. Lõuna-Böömimaal leiutatud raskepärane puhtuselt ja säralt mäekristalliga sarnanev klaas'.

djakkdjaki 21› ‹s

1. kirikl õigeusu kiriku köster, salmilaulja
2. aj Vana-Vene vürsti sekretär v. asjaajaja; kõrgem ametnik Venemaa riigiasutustes 16.–17. sajandil

flibustjeer-i 21› ‹s
aj mereröövel 17. saj.

füsiljee15› ‹s
aj ränilukkpüssiga sõdur 17.–19. saj. (algselt Prantsuse sõjaväes)

gala6› ‹s

1. 17.–18. saj. õukonnapidu. *.. ustav teener kuningale, oli ta innukas osavõtja kõikidest pidustustest ja õukonna galadest .. I. Pau (tlk).
2. (õukondlase) peoriietus
3. pidulik üritus. Eesti muusika gala. Rahvusooperi galale pääses kutsetega. ||liitsõna esiosanapidulik, pidu-; näit. galadinee, -etendus, -kleit, -kontsert, -rõivastus, -õhtu, -ülikond

galjarda6› ‹s
lõbusas laadis vana Itaalia tants 3/4-taktis, 16.–17. saj. Lääne-Euroopas populaarseim seltskonnatants

generaal|bass
muus peamiselt 17.–18. saj. kasutatud moodus mitmehäälse heliteose instrumentaalsaate märkimiseks bassimeloodia ja akorde tähistavate numbritega, nummerdatud bass (lüh. b.c.)

gongorism-i 21› ‹s
kirj toretsevalt keeruka väljenduslaadiga barokkluule vool 17. saj. hispaania kirjanduses

grenader-i, -i 10› ‹s
sõj 17.–19. saj. käsigranaate heitma õpetatud sõdur, hiljem mitmes riigis eliitjalaväeosa sõdur

hetman-i, -it 2› ‹s
aj
1. väepealik Poolas ja Leedus 15.–18. saj.
2. kasakate valitav väejuht 16.–17. saj.; Ukraina omavalitsuse juht 17.–18. saj.

hirsnik-niku, -nikku 30› ‹s

1. etn nootkonna vanem, püügivanem Peipsi järvel
2. aj kohtukaasistuja talupoegade seast Eestis 17. sajandini; hiljem, kuni 19. saj. II pooleni külavanem v. -kubjas

independent-dendi 21› ‹s
aj teat. protestantliku usulahu liige 17. saj. Inglismaal

kameralistika1› ‹s
aj maj haldus-, majandus- ja rahandusalaste teadmiste kogum 17.–18. saj. Saksamaal

kapa|maa
aj feodaalajal Eestis tarvitusel olnud pindalaühik (17. saj. 162,6 m², 19. saj. 148,6 m²)

kartesianism-i 21› ‹s
filos R. Descartes'i rajatud õpetus; sellest lähtuv suund 17.–18. saj. filosoofias ja loodusteaduses

kasakas-ka, -kat 2› ‹s

1. aj riigi piiri- ja äärealadele asunud v. asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal 15.–17. saj., ka hilisem nende alade asukas. Doni, Kubani, Tereki, Uurali, Astrahani, Amuuri kasakad. Ataman on kasakate pealik. || 18. saj. kuni 1917. a-ni neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane. Rühm kasakaid. Junkrud ja kasakad tulistasid demonstrante. *Agraarrahutuste vastu oli äraproovitud abinõu: kasakad taludesse! F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: registrikasakas.
2. van valla- v. mõisa käskjalg. Kasakas tõi range korralduse mõisa, vallamajja tulla.
▷ Liitsõnad: vallakasakas.

kesk|õhtu
murd
1. keskpäeva ja päikeseloojangu vahelise ajavahemiku keskpaik (umbes kella 17–18 paiku) suvel. *.. siga sai oma lõunase toiduportsjoni alles keskõhtul. J. Parijõgi.
2. ilmakaar, kus sellal asub päike, edel. *Päike oli juba keskõhtus. L. Promet. *Päike on juba üle keskõhtu, kui sauna eest järvekaldalt kostavad hääled. J. Parijõgi.

killing-i 2› ‹s
aj Läänemere-äärsetes riikides 13.–17. saj. käibel olnud hõbemünt. *.. ega Märtenilgi need killingid mööda selga maha ei jookse, mis ta kaubahärra Krumhuseni laovalitsejalt saab .. J. Kross.

klassitsism-i 21› ‹s
kunst kirj antiikkultuurist eeskujusid otsiv ning lihtsust, selgust, vormitäiuslikkust rõhutav suund kunstis ja kirjanduses (17. saj. kuni 19. saj. keskpaik). Prantsuse, saksa klassitsism.
▷ Liitsõnad: kõrg|klassitsism, neo|klassitsism, pseudo|klassitsism, uus|klassitsism, varaklassitsism.

koloniaal|stiil
ehit Euroopa riikide asumaade emamaalt omandatud ehitusstiil 17.–20. saj.

konnetaabel-bli, -blit 2› ‹s
aj Prantsusmaal algul kuninga sõjaväeline nõuandja, 13.–17. saj. sõjaväe ülemjuhataja

korvett-veti 21› ‹s
sõj
1. aj kiire kolmemastiline sõjalaev 17.–19. saj.
2. II maailmasõjas ja nüüdisajal mitmes riigis laevastiku valvelaev

köstri|kool [-i]
aj 17.–18. saj. koguduse poolt ülalpeetud rahvakool, mille õpetaja oli köster (meil tarvitatud vahel ebaõigesti ka kihelkonnakooli kohta)

landskneht-i 21› ‹s
aj jalaväe palgasõdur Lääne-Euroopa riikides 15.–17. sajandil

luidoor-i 21› ‹s
aj Prantsuse kuldmünt 17.-18. sajandil

maa|kohus [-kohtu]

1. aj mitme endisaegse kohtuorgani nimetus. a. esimese astme kohus Liivimaal 16. saj. II poolest kuni aastani 1889. Pärnu, Tartu maakohus. b. kõrgem kohus Saaremaal 16. ja 17. sajandil c. sillakohus
2. jur Eesti Vabariigis esimese astme kohus, kus arutatakse kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju

maa|miilits
aj talupoegadest maakaitsevägi 17. ja 18. sajandil Kesk- ja Põhja-Euroopa riikides (Rootsi valitsuse ajal ka Eesti alal)

maa|nõunik

1. aj Baltimaade rüütelkonna kõrgeima täidesaatva organi liige 17. sajandist kuni aastani 1917, Põhja-Eestis ka sellele eelnenud Maanõukogu liige. Maanõunike kolleegium.
2. aj maavalitsuse liige Eestis 1938–1940
3. kreisi kõrgeim ametiisik Saksamaal

maa|päev

1. aj 15.–16. saj. maahärrade (1. täh.) ja feodaalühiskonna vabade seisuste esindajate nõupidamine, 17. sajandist kuni 1920. aastani rüütelkonna kõrgeim organ Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. Rüütelkonna, mõisnike maapäevad.
2. seadusandlik organ Saksamaal ja Austrias
3. aj Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (1917–1919) mitteametlik nimetus

madrigal-i, -i 10› ‹s

1. muus algselt ühe-, hiljem mitmehäälne ilmaliku sisuga emakeelne laul 14.–17. saj. Itaalias. Orlando di Lasso, Claudio Monteverdi madrigalid.
2. kirj väike idüllilist laadi, mõnikord ka naljatlev luuletus itaalia renessansiluules

mees|päev
aj Vana-Liivimaa vasallide kokkutulek (13.–17. saj.), vasallipäev

merkantilism-i 21› ‹s
maj 17. ja 18. saj. majandusteaduses domineerinud suund, mis postuleeris, et riigi rikkamaks muutmiseks tuleb importi piirata ja eksporti ergutada

musket-i, -it 2› ‹s
aj peam. 16.–17. saj. kasutusel olnud suurekaliibriline eestlaetav tahtlukuga püss, millest tulistati eriliselt toelt. Sõdurid tulistasid musketitest.

musketär-i, -i 10› ‹s

1. aj musketiga relvastatud sõdur (mõnes riigis kasutatud hiljem ka püssiga relvastatud jalaväesõduri kohta). Kuninga musketärid 'aadlikest ratsakaardiväelased 17.–18. saj. Prantsusmaal'.
2. piltl vehkleja. Floretis võitsid meie musketärid.

mõisa|kohus [-kohtu]
aj
1. feodaalist ja hirsnikest koosnev talupoegade kohtuasju arutav kriminaal- ja tsiviilkohus 13.–17. saj.
2. Balti kubermangudes vallakohtu ametlik nimetus 18. saj. keskpaigast 1820. aastate lõpuni

okasionalism-i 21› ‹s

1. filos idealistlik metafüüsiline vool 17. saj. filosoofias
2. keel okasionaalsõna vm. selline keelend

opman-i, -it 2› ‹s
aj mõisa(te) ülemvalitseja (eriti 16.–17. saj.); mõisavalitseja rahvakeelne nimetus. *Nagu tuttav, valitsevat Mahtra mõisa opman Rosenberg, kuna omanik, härra von Helffreich, oma teises mõisas, Piiumetsas elavat. E. Vilde.

orel|suurtükk
aj sõj 15.–17. saj. kasutatud paljude rataslafetile monteeritud väikesekaliibriliste mortiiriraudadega tulirelv

pietism-i 21› ‹s
17. saj. saksa protestantismis tekkinud, hiljem laiemalt levinud usuline vool, mis nõudis sisemist vagadust ja ilmalike lõbude hülgamist, vagatsus

piibli|konverents
aj piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks korraldatud nõupidamine (17. saj.)

preformism-i 21› ‹s
biol 17. ja 18. saj. valitsenud arengukäsitlus, mille kohaselt organism peitub valmis kujul juba sugurakus ja elu jooksul ainult kasvab

puritaan-i 21› ‹s

1. aj anglikaani kiriku puhastamist ja ranget usulist elukorraldust taotleva protestantliku usulahu liige 16.–17. saj. Inglismaal
2. usuliselt ja kõlbeliselt väga (ka liialdatult, silmakirjalikult) range inimene. *Ta oli puritaan, nõudis inimestelt mõistust, kainust ja lihtsust, ei sallinud suurustamist, edvistamist, joomist ega muid selliseid pahesid. J. Semper.

q [kuu] ‹part q-d 14
ladina tähestiku 17. täht (eesti tähestikus võõrtäht)

reduktsioon-i 21› ‹s
redutseerimine; redutseerumine. a. aj aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine (eriti Rootsis ja Poolas 16.-17. saj.). Mõisate reduktsioon. Suur reduktsioon (Rootsi riigis 1680. a. Karl XI algatusel). b. keel hääliku artikulatsiooni nõrgenemine. Vokaalide, konsonantide reduktsioon. c. keem reaktsioon, milles väheneb keemilise elemendi oksüdatsiooniaste. Reduktsiooni kasutatakse metallide tootmisel maakidest. d. biol organi ehituse lihtsustumine seoses funktsiooni vähenemisega; (geneetikas:) meioosis kromosoomide hulga vähenemine poolele endisest

revisjoni|adramaa
aj ühtne normeeritud maksustusühik 17.–18. saj. Liivi- ja Eestimaal

rüütli|akadeemia
aj 17.–18. saj. õppeasutus rüütlikasvatuse andmiseks. Lääne-Euroopa rüütliakadeemiad.

seitseteist(kümmend)seitsmeteist(kümne), seitsetteist(kümmend) e. seitsetteistkümmet, seitsmeteistkümnesse, seitsmeteistkümnete, seitsmeteistkümneid, seitsmeteistkümnetesse e. seitsmeteistkümneisse› ‹num
põhiarv 17. Seitsmeteistkümnest lahutada kuus! Kakssada seitseteist. Seitseteist tuhat. Seitseteist kolmekümnendikku. | (kellaaja kohta). Lennuk saabub kell seitseteist nelikümmend viis. Kell on seitseteist minutit kuue peal. || hulgalt, koguselt 17. Seitseteist kilogrammi raske. Seitseteist aastat pole veel mingi vanus. Seitsmeteistkümne nädala jooksul, nädalaga. Tüdruk on seitseteist täis. Neid seitsetteistkümmend tõsteti esile. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Otsin tuba nr. 17. Läks (buss) seitsmeteistkümne peale.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur