[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

absoluutne ‹-se 2› ‹adj›

1. sõltumatu, mittesuhteline, tingimatu; ant. suhteline, relatiivne. Absoluutne vanus, kronoloogia. Toodangu absoluutne maht. Omal ajal peeti paigalseisu absoluutseks nähtuseks. Kõik on suhteline, miski pole absoluutne, midagi pole absoluutset.
2. täielik, täiuslik. Absoluutne vaikus, rahu, kord, puhtus, tühjus, pimedus. Absoluutne väljamõeldis, vale, loba. Seda tuleb võtta absoluutse paratamatusena. Immuunsus võib olla osaline või absoluutne. See mees on absoluutne null. Reegel ei pruugiks olla nii absoluutne. Elasime, olime absoluutses teadmatuses. Absoluutne alkohol keem veevaba, 100-protsendiline etüülalkohol. Absoluutne enamus 'rohkem kui pooled kõigist häältest'. Absoluutne kunst kunst abstraktsionism. Absoluutne kuulmine muus inimese võime määrata helikõrgusi kuulmise järgi muusikariista abita. Absoluutne meister 'meistri- v. esivõistluste kõige parem sportlane teat. eriarvestuse alusel mõningatel spordialadel'. Absoluutne monarhia aj absolutism. Absoluutne nullpunkt füüs madalaim mõeldav temperatuur (-273,15 °C). *Pole ühtki absoluutselt õnnestunud kunstiteost, nagu pole ühtki absoluutsete võimetega kunstnikku. F. Tuglas.
3. (terminites:) teat. lähtesuurusest, -nivoost, põhiühiku(te)st lähtuv. Absoluutne kõrgus geogr maapinna punkti kõrgus ookeani nivoopinnast. Absoluutne temperatuur füüs absoluutsest nullpunktist loetud, Kelvini kraadides väljendatud temperatuur. Tähe absoluutne heledus astr tähe tekitatav valgustatus 10 parseki kaugusel. Õhu absoluutne niiskus meteor veeauru hulk grammides ühe m³ õhu kohta.

alam|maakohus
aj
1. esimese astme kohus Eestimaal 15.–19. saj., hrl. aadlike väiksemate võlanõudluste otsustamiseks
2. maakonna politsei- ja administratiivasutus Venemaal (Eestis 1783–1797)

aldiin ‹-i 21› ‹s›
trük 15.–16. saj. Veneetsia trükkali Aldus Manutiuse v. tema järglaste trükitud raamat. Oktaavkaustas aldiinid.

avang ‹-u 2› ‹s›
partii algstaadium (hrl. esimesed 10–15 käiku) males ja kabes. Lahtised, kinnised avangud. Avangut käsitles meister ebatäpselt. Sain Hispaania avangus hea seisu.
▷ Liitsõnad: kahiavang.

haagi|kohtunik
aj maapolitseikohtunik 15.–19. saj. algul Liivi- ja Eestimaa kubermangus, hiljem ainult Eestimaal, haagreht, adrakohtunik

haidukk ‹-duki 21› ‹s›
aj
1. 15.–19. saj. Türgi ikke vastu võidelnud partisan Balkani maades
2. Ungari jalaväelane, palgasõdur; ka vastavat vormi kandev teener

hall|jää
meteor 10–15 cm paksune noorjää

hetman ‹-i, -it 2› ‹s›
aj
1. väepealik Poolas ja Leedus 15.–18. saj.
2. kasakate valitav väejuht 16.–17. saj.; Ukraina omavalitsuse juht 17.–18. saj.

hiid|hai
zool kuni 15 m pikkune väga suurte lõpusepiludega hai (Cetorhinus maximus)

iidid ‹-de 21› ‹s› pl
aj 13. v. 15. kuupäeva nimetus Rooma kalendris. Jaanuari, juuli iidid.

inkunaabel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
bibl trük 15. saj. trükitud teos, hällitrükis

kahe|võistlus
sport kaht spordiala, võistlusdistantsi jne. hõlmav võistlus. Toimusid võistlused suusahüpetes ja kahevõistluses (15 km murdmaasuusatamises + suusahüpetes). Alpi kahevõistlus 'kiirlaskumine + slaalom'. Tõstmise kahevõistlus 'rebimine + tõukamine'. Ratsutamise kahevõistlus 'maneežisõit + takistussõit'.

kasakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. aj riigi piiri- ja äärealadele asunud v. asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal 15.–17. saj., ka hilisem nende alade asukas. Doni, Kubani, Tereki, Uurali, Astrahani, Amuuri kasakad. Ataman on kasakate pealik. || 18. saj. kuni 1917. a-ni neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane. Rühm kasakaid. Junkrud ja kasakad tulistasid demonstrante. *Agraarrahutuste vastu oli äraproovitud abinõu: kasakad taludesse! F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: registrikasakas.
2. van valla- v. mõisa käskjalg. Kasakas tõi range korralduse mõisa, vallamajja tulla.
▷ Liitsõnad: vallakasakas.

landskneht ‹-i 21› ‹s›
aj jalaväe palgasõdur Lääne-Euroopa riikides 15.–17. sajandil

leeri|õpetus
kirikl (luterlikus kirikus:) ristiusu põhiseisukohtade õpetamine 15–18-aastastele noortele seoses nende ettevalmistamisega kogudusse vastuvõtmiseks

maa|päev

1. aj 15.–16. saj. maahärrade (1. täh.) ja feodaalühiskonna vabade seisuste esindajate nõupidamine, 17. sajandist kuni 1920. aastani rüütelkonna kõrgeim organ Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. Rüütelkonna, mõisnike maapäevad.
2. seadusandlik organ Saksamaal ja Austrias
3. aj Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (1917–1919) mitteametlik nimetus

mutt4 ‹muti 21› ‹s›
kaardimäng 2–6 isikule tihide võtmisega 15 silmast allamängimiseks. Mängiti, löödi, taoti mutti. || piltl lõpp, lõpetus. Äritsemisega, joomisega on nüüd mutt. *Öelnud, et tulid suuri tegusid tegema, tahtsid seigelda ja mutt. R. Kaugver.

noova ‹6› ‹s›
astr muutlik täht, mille heledus mõne päeva v. nädalaga kasvab 10–15 tähesuuruse võrra ning kahaneb siis aeglaselt endiseks. Galaktikas süttivatest noovadest avastatakse ainult üksikuid.
▷ Liitsõnad: supernoova.

orel|suurtükk
aj sõj 15.–17. saj. kasutatud paljude rataslafetile monteeritud väikesekaliibriliste mortiiriraudadega tulirelv

punkt ‹-i 21› ‹s›

1. (tehtud v. looduslik) väike ümmargune nähtav objekt, täpp. Punktidest ja kriipsudest koosnev muster. Punktidega kaardile märgitud piir. Silmaterad ahenesid punktideks. Merel õõtsuv punkt osutus paadiks. Kotkas taeva all näis väikese punktina. Kassi silmad olid pimeduses kui kaks kiirgavat punkti. | piltl. *Iga inimene on punkt oma tutvuste, suhete, vahekordade ringi keskel. F. Tuglas.
2. kirjutatud v. trükitud täpikujuline graafiline märk (.), millel on oma tähendus. a. kirjavahemärk, mis pannakse jutustavate lausete lõppu. Lause lõppu tuleb panna punkt. Lause lõpust on punkt puudu. | piltl. Sellel lool on nüüd punkt 'lõpp'. See oli punkt 'lõpp' ta senisele elule. Kui sulale läheb, on metsaveol punkt (peal). *„Kaardikambri uks tuleb kinni hoida ja punkt,” ütles kapten. J. Smuul. b. kasut. muude kirjavahemärkide osana. Kolm punkti 'mõttepunktid'. Koolon ehk kaksikpunkt koosneb kahest ülestikku asetsevast punktist. Semikoolon ehk punktkoma koosneb punktist ja selle all olevast komast. Punkt on hüüu- ja küsimärgi alumiseks osaks. c. kasut. mõnikord lühendite lõpus märkimaks seda, et osa sõna(de)st on ära jäetud. Punkti kasutatakse lühendite järel, näiteks: ibid., resp. jms. d. kasut. arvude puhul märkimaks korrutusmärki (näit. 2 · 9 = 18), araabia numbritega edasiantavat järgarvu (näit. 3. klass, 20. sajand) v. eraldamaks tunde minuteist (näit. kell 15.30), meetreid sentimeetreist (näit. teivashüppes 5.20) ja rahaühikuid (näit. 500.45 kr., s. t. 500 krooni 45 senti) e. kasut. mõnede kirjatähtede osana. Pane i-le punkt peale. f. kasut. noodikirjas. Noodist paremal olev punkt pikendab nooti poole võrra. Noodist all- või ülalpool olev punkt osutab, et nooti tuleb esitada staccato. g. kasut. morsemärgi osana. Morse punktid ja kriipsud. h. kasut. transkriptsioonis. O. W. Masing tegi ettepaneku märkida konsonantide palatalisatsiooni punktiga eelneva vokaali all. Punkti on transkriptsioonis kasutatud ka rõhumärgina. i. kasut. kaartidel. See punkt kaardil tähistab minu koduküla.
3. (väiksem) koht, paik, ala. Geograafilised punktid. Maakera mingi punkti geograafilise pikkuse ja laiuse määramine. „Titanic” riivas punktis koordinaatidega 41°46' N ja 50°14' W ujuvat jäämäge. Meeskond juhtis kuukulguri ettenähtud punkti. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim punkt. Keri saar on Eesti põhjapoolsemaid punkte. Raketid võivad tuumarelva toimetada mistahes punkti maakeral. Huvitavamate vaadetega punktides tegi turismibuss peatuse. Orienteerujal tuli võistluse jooksul läbida 30 märgistatud punkti. Juba kiviajal hakkas tekkima püsiva asustusega punkte. Asustatud punktideks on külad, alevid, asulad, linnad jms. Vallutati raudteesõlm, postkontor ja teised linna strateegilised punktid. *Üleaedsetel oli talvel üksainus punkt, kus nad kahekesi võisid kokku puutuda: ühine talitee heinte, hagude, puude ja muu materjali vedamiseks. A. H. Tammsaare. *Niipalju kui me binoklitega ja ka ilma uurime, ei leia me ühtki punkti merrekukkuvas kaljuseinas, kus paat või laev võiks randuda. J. Smuul. || kitsas, piiratud ala. Silma võrkkesta teatud punktid. Mõnedes naha punktides on elektriline potentsiaal kõrgem. Mägironijate kolme punkti reegel nõuab, et korraga võib edasi tõsta ainult üht kätt või jalga, ülejäänud asugu paigal. Kuju tuleb vaadelda mitmest punktist 'mitmest vaatenurgast'. Jäin üksisilmi ühte punkti vaatama. || ‹hrl. liitsõna järelosana› koht, spetsiaalne ehitis v. ruum mingi töö v. tegevuse jaoks, asutus. Teenustööde vastuvõtu punkt. Vilja vastuvõtu, töötlemise punkt. Matkavarustuse, sporditarvete laenutuse punkt. Arstiabi punkt. Günekoloogilise läbivaatuse punkt. Kunstliku seemenduse punkt. Piirivalve, passikontrolli punkt. Marjade, seente kokkuostu punkt.
▷ Liitsõnad: algus|punkt, kesk|punkt, kokkupuute|punkt, koond|punkt, lõpp-|punkt, puute|punkt, rakendus|punkt, raskus|punkt, ristumis|punkt, siht|punkt, sõlmpunkt; tasakaalu|punkt, toetus|punkt, tugipunkt; külma|punkt, valupunkt; maandumis|punkt, peatus|punkt, stardi|punkt, tule|punkt, tulistus|punkt, vaatlus|punkt, vahi|punkt, valve|punkt, ülekande|punkt, ümberlülituspunkt; abiandmis|punkt, agit|punkt, apteegi|punkt, arsti(abi)|punkt, desinfektsiooni|punkt, dispetšeri|punkt, esmaabi|punkt, evakueerimis|punkt, hobulaenutus|punkt, informatsiooni|punkt, jaotus|punkt, juhtimis|punkt, kogumis|punkt, kogunemis|punkt, kokkuostu|punkt, komando|punkt, konsultatsiooni|punkt, kontroll|punkt, korrespondendi|punkt, kuulde|punkt, kõne|punkt, laadimis|punkt, laenutus|punkt, läbilaske|punkt, makulatuuri|punkt, meditsiini|punkt, metsa(tööstus)|punkt, miilitsa|punkt, mobilisatsiooni|punkt, müügi|punkt, nõuande|punkt, piiri|punkt, rahavahetus|punkt, remondi|punkt, seemendus|punkt, sidumis|punkt, sorteerimis|punkt, taara|punkt, tapa|punkt, teenindus|punkt, toitlus(tus)|punkt, tolli|punkt, trauma(toloogia)|punkt, turustamis|punkt, vahetus|punkt, valimis|punkt, varumis|punkt, vastuvõtu|punkt, velskri|punkt, vetelpääste|punkt, villavahetus|punkt, väljaandmispunkt.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vms. teatav koht, aste, staadium, moment. Kiudu venitatakse teatud punktini. Kriitiline punkt 'kvalitatiivse muutusega seotud staadium, üleminekustaadium'. Trampliini projekteeritud võimsus on 70 m, kriitiline punkt 85 m. Noolutamisel kuumutatakse metalli alla kriitilise punkti. | piltl. Alati jõuab ta oma jutuga sellesse punkti välja. Töö on samas punktis kui möödunud nädalalgi. Tundus, et sellest punktist me oma uuringutes enam edasi ei pääse. Olin jõudnud punktini, kus kõik muutus vastumeelseks.
▷ Liitsõnad: aja|punkt, algus|punkt, hari|punkt, kaste|punkt, keemis|punkt, kulminatsiooni|punkt, kõrg|punkt, kõrgus|punkt, küllastus|punkt, külmumis|punkt, lagi|punkt, leek|punkt, lõpp-|punkt, lähte|punkt, madal|punkt, murde|punkt, null|punkt, pöörde|punkt, tahkumis|punkt, tõusupunkt.
5. mat mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid. Geomeetria põhielemendid on punkt, sirge ja tasapind. Punkti koordinaadid. Sirged lõikuvad punktis P. Arvutage vahemaa punktide A ja B vahel. | astr. Kevadise võrdpäevsuse punkt 'kevadpunkt'. Sügisese võrdpäevsuse punkt 'sügispunkt'.
▷ Liitsõnad: alus|punkt, kesk|punkt, lõike|punkt, lõikumis|punkt, null|punkt, ots|punkt, ruumi|punkt, telgpunkt; kevad|punkt, kulminatsiooni|punkt, lagi|punkt, suve|punkt, sügispunkt.
6. asi, asjaolu, aspekt. See punkt tuleb meil selgeks vaielda. Ainuke ebameeldiv punkt kogu loos on see, et.. Selles loos on mitu segast punkti. Selles punktis ma sulle järele ei anna, ei saa ma sind aidata. Ta on igas punktis sobiv kandidaat. Asja arutades jõudsime mitme üllatava punktini. *Ainult üks punkt tegi ta nukraks: isa surm. R. Roht. || külg, koht, küsimus. Kellegi õrn punkt. Isatus oli Karlile valus punkt. Jutt keerles kõigile hella punkti ümber. *Just kõnnak oligi Karini nõrk punkt: ta hoidus astudes liiga ettepoole, nagu oleks ta pisut vimmas. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kokkupuute|punkt, lähte|punkt, pide|punkt, raskus|punkt, sõlm|punkt, tüli|punkt, vaate|punkt, vaidluspunkt.
7. dokumendi v. teksti alajaotus; väike sisuliselt terviklik lõik v. osa. Seaduse, määrustiku, eelarve, otsuse, eeskirja, lepingu, põhikirja, paragrahvi, süüdistuse punkt. Loetelu, küsimustiku, tööplaani punktid. Põhikirja võeti kaks uut punkti. Määrustikus on niisugune punkt, et.. Otsuse esimene punkt näeb ette, et.. Lepingu viimased punktid käsitlevad osaliste õigusi. Teorendi kohta käivad punktid uues talurahvaseaduses. Nõudmised võeti kokku järgmistesse punktidesse.. Koosoleku päevakorras oli ainult üks punkt: korterimaksed. Raamatu lõpus on 12 punkti õpetusi. Tõestus esitati punktide kaupa. Ettekanne on punktidena kirja pandud. Punkt punkti järel 'süstemaatiliselt, kavakindlalt, punkt-punktilt' kummutati süüdistused.
▷ Liitsõnad: ala|punkt, pea|punkt, projekti|punkt, põhi|punkt, päevakorra|punkt, seaduse|punkt, süüdistus(e)punkt.
8. mõõtühik. a. hindamissüsteemi ühik (hrl. võistlusi, mänge, katseid vms. hinnates). Punkte saama, saavutama, koguma. Punktide summa, arv, arvestus. Kogus 6 punkti 11 võimalikust. Tõi meeskonnale mitu punkti. Korvpallur viskas mängu jooksul 19 punkti. „Kalev” nopib punkte kiirrünnakutega. Kaotas esimesel ringil 2 punkti. Kolme punkti vise. Teiseks tuli Pärnu 8,5 punktiga. Juhtisime võistlust 6455 punktiga. Malesuurmeister võitis turniiri 14 punktiga. Kaotasin talle ainult poole punktiga. Võitma, kaotama punktidega 'maadluses v. poksis punktivõitu v. punktikaotust saama'. Vahe, edumaa kahanes 2 punktile. Suurendasime eduseisu 5 punktile. Lõi palli punktiks (võrkpallis, tennises). Võrdsete punktide puhul otsustavad korvpallis omavahelised mängud. Viiuldaja sai konkursil 10 punkti 10 võimalikust. Sisseastumiseksamitel jäi mul 2 punkti puudu. Esikoht taidluses andis klassile 10 punkti. Toidu kalorsust võib hinnata ka punktide alusel. | piltl. Näitleja korjab publikult punkte ka oma noorusvärskusega. || kupong (1. täh.) *Näh, mõni mees rabeles, andis viljanormi viimse kiloni ära, et saaks aga mõne punkti, ostaks nende eest saabast, riiet või tarbeasja.. A. Beekman. b. trük tüpograafilise mõõdusüsteemi põhiühik, 0,3759 mm. Punktides väljendatakse trükitüüpide ja täidismaterjalide mõõtmeid jms.
▷ Liitsõnad: aktiivsuse|punkt, enam|punkt, esikoha|punkt, hinde|punkt, kaotus|punkt, karistus|punkt, klassifikatsiooni|punkt, koha|punkt, kvalifikatsiooni|punkt, kümnendik|punkt, miinus|punkt, pluss|punkt, protsendi|punkt, sajandik|punkt, stiili|punkt, tabamis|punkt, trahvi|punkt, võidupunkt.

quattrocento [kvatrotše-] ‹6› ‹s›
kunst 15. sajand itaalia kunsti- ja kultuuriajaloos

rahva|raamat

1. 15.–19. saj., meil 19. saj. lihtrahva jaoks välja antud odav raamatuke. Saksa rahvaraamatud. Sentimentaalse sisuga rahvaraamatud. F. R. Kreutzwaldi kirjutatud rahvaraamatud.
2. suure lugejaskonnaga (meelelahutuslik) raamat. O. Lutsu „Kevade” muutus kiiresti rahvaraamatuks.

rekonkista ‹6› ‹s›
aj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus mauridest vallutajate väljatõrjumiseks 8.–15. saj.

rondeel ‹-i 21› ‹s›

1. kunst ümmarguse v. poolringikujulise põhiplaaniga lai ja madal suurtükitorn 15. ja 16. sajandil. Tallinna kindlustusmüüri tuntumaid rondeele on Paks Margareeta.
2. aiand ümmargune muru- v. lillepeenar; ringikujuline aiatee
3. teede ümmargune suubumispaik liiklussüsteemis

rukki|maarjapäev
eesti rahvakalendris rukkikülvi keskpaika tähistav päev, 15. august. Setus on rukkimaarjapäev ehk Jumalaema uinumise päev üks tähtsamaid pühi.

side|kiri
14.-15. saj. pealkirjades kasutatud slaavi kirja dekoratiivne vorm. Slaavi sidekiri.

sotii ‹14› ‹s›
teater ühevaatuslik koomiline näidend 15. ja 16. sajandi prantsuse teatris

tatarlane ‹-se 5› ‹s›, tatarlased pl
erinevat päritolu turgi rahvad, kes koos mongolitega olid 13.–15. saj. Kuldhordis juhtkohal; nende peam. Aasias ja Lõuna-Venemaal elavad järeltulijad. Volga, Siberi tatarlased.
▷ Liitsõnad: krimmitatarlane.

veerand|tund
veerand tundi, 15 minutit. Kulus, möödus veerandtund. Töötas veel päeva viimasel veerandtunnilgi. Peatusime veerandtunniks. Koju on veerandtunni 'veerand tundi vältav' tee. || (kellaaja kohta:) viisteist minutit enne v. pärast täistundi. *.. vastava seadmise korral kukub ta [= kellakägu] isegi veerandtunde! L. Vahak.

veetše ‹6› ‹s›
aj poliitilisi küsimusi otsustav rahvakoosolek Venemaal 10.–15. saj. Novgorodi, Pihkva veetše.

viieteist|kümnendik
murdarv 1/15. Kaks viieteistkümnendikku.

viieteist|kümnes
järgarv: 15., XV. 15. mail. Viieteistkümnendal sajandil. Kõrghoone viieteistkümnes korrus. Poiss käib viieteistkümnendat.

viisteist(kümmend) ‹viieteist(kümne), viitteist(kümmend) e. viitteistkümmet, viieteistkümnesse, viieteistkümnete, viieteistkümneid, viieteistkümnetesse e. viieteistkümneisse› ‹num›
põhiarv 15. Viisteist jagub kolmega. Kakssada viisteist. Viisteist tuhat. Kuus koma viisteist. | (kellaaja kohta). Kella viieteistkümne paiku. Kell kolm viisteist. || hulgalt, koguselt 15. Viisteist kilogrammi, kilomeetrit. Viisteist krooni. Termomeeter näitas viisteist kraadi alla nulli. Viieteist(kümne) päeva jooksul. Viisteist aastat tagasi. Kokku oli meid viisteist inimest. Tüdruk on viisteist aastat vana, viisteist täis. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Paragrahv viisteist 'viieteistkümnes paragrahv'. Buss nr. 15.

vitaali|vennad pl
aj 14.-15. sajandil Lääne- ja Põhjamerel tegutsenud mereröövlid

vojevood ‹-i 21› ‹s›
aj
1. Venemaal 10. saj. vürsti družiina v. maakaitseväe ülem; 15.–17. saj. polgu- ja salgajuht
2. 16.–18. saj. Vene linna ja sellele alluva territooriumi halduse juht
3. Poolas ja Leedus kuninga asemik kohapeal ja väepealik; 14.–18. saj. vojevoodkonna valitseja

üks|jalg
aj 15.–17. saj. Eestis väljaspool kogukonnamaad asunud talupoeg, kes tegi mõisale ühe jalapäeva nädalas