[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 43 sobivat artiklit.

aasta1› ‹s

1. ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; kalendriaasta (365, lisapäeva-aastal 366 ööpäeva), lähtepunktiks 1. jaanuar. 1980. aasta, aasta 1980. Möödunud, eelmine, käesolev, tulev, eelolev aasta. Aasta algus, lõpp. Kongress peetakse kas vana aasta lõpus või uue aasta alguses. August on aasta 8. kuu. Mis aastal sa sündinud oled? Milline näeb Tallinn välja 2100. aastal, aastal 2100? Aastail 1941–1944. Uut aastat vastu võtma. Õnne ja edu algavaks aastaks! Tulevast aastast alates. Sideeriline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus tähtede suhtes, täheaasta (365 päeva 6 t. 9 min. 9 sek.). Troopiline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus kevadpunktist kevadpunktini (365 päeva 5 t. 48 min. 46 sek.). Aastad ei ole vennaksed. ||pl.(mõnest v. paljudest aastatest koosneva perioodi kohta). Möödunud sajandi 60-ndad aastad.
2. 12 kuu pikkune ajavahemik, lähtepunktiks ükskõik missugune moment. 22. veebruaril möödus 10 aastat onu surmast. See juhtus kümmekond aastat tagasi, mõned head aastad tagasi. Aasta paari pärast. Päevast päeva, aastast aastasse ikka üks ja sama töö. Ma pole enam aasta otsa teatrisse saanud. Siit jätkub tööd terveks, kogu aastaks, aastaks otsaks. Suusatajad saavad nüüd treenida aasta ringi. Ta sai varguse eest viis aastat. Fuksia õitseb peaaegu aasta läbi. Teise aasta ristikupõld. Ta elas aastate viisi välismaal. Aastate jooksul on kogunenud ülearust koli. Aastate pikku kerkis uus linnaosa Õismäele. Akadeemiline aasta 'õppeaasta kõrgemas õppeasutuses'. Parem aasta oodata kui kaks kahetseda. || (vanuse, ea, eluaastate kohta). Poiss on juba seitse aastat vana. Ligi 1000 aastat vana toomkirik. 3. mail saab laps aasta vanaks. Ta võib olla nii aasta nelja(teistkümnene)-viieteistkümnene. Aastaid võib tal olla juba üle neljakümne. Niipalju aastaid ei oskaks talle küll anda. Ta on oma aastate kohta väga nooruslik. Aastate poolest alles noor mees, aga pea hall otsas. Tal juba 70 aastat turjal. Poiss võis olla aastat viisteist vana. Parimad aastad jäävad juba seljataha. Kes daamide aastaid oskab või julgeb arvata! Juustes on tal juba aastate hõbedat. Küürus aastate koorma all. Surm ei küsi aastatest. Armastus ei päri aastaid taga. *Andrese ja Mari esimene poeg Indrek käis juba mõnda kuud neljandat aastat, kui sündis järgmine poeg .. A. H. Tammsaare. || aastates ~ aastaistäiendigaeas; ‹täienditaeakas, elatanud; mitte enam noor; hrv (esemete vms. kohta:) vana. Parimates, keskmistes aastates mees. Ta on mees parimates aastates. Keskealine mees ja umbes samades aastates naine. Tema aastates veel abielluda! Ta juba aastates mees. Tüse, juba aastates, kuid mitte veel vana naisterahvas. Hallipäine aastais direktor. *Päike soojendas aastates maja sammaldunud katust .. E. Maasik.
Omaette tähendusega liitsõnad: abielu|aasta, alg|aasta, algkooli|aasta, algus|aasta, ameti|aasta, aruande|aasta, asutamis|aasta, eelarve|aasta, elu|aasta, finants|aasta, heina-|aasta, ikaldus|aasta, ilmumis|aasta, juubeli|aasta, kalendri|aasta, kasvu|aasta, keskkooli|aasta, kiriku|aasta, kooli|aasta, kriisi|aasta, kuu|aasta, lapsepõlve|aasta, leina-|aasta, lese|aasta, liig|aasta, lisapäeva-|aasta, maapao|aasta, majandus|aasta, marja-|aasta, mõõna-|aasta, neiupõlve|aasta, noorus|aasta, nälja-|aasta, okupatsiooni|aasta, olümpia-|aasta, orjus|aasta, pagendus|aasta, pensioni|aasta, pool|aasta, proovi|aasta, põllumajandus|aasta, põua-|aasta, päikese|aasta, raamatu|aasta, rahandus|aasta, rahu|aasta, revolutsiooni|aasta, rännu|aasta, saagi|aasta, surma-|aasta, sõja-|aasta, sünni|aasta, teenistus|aasta, tegevus|aasta, tõusu|aasta, tähe|aasta, töö|aasta, valgus|aasta, valitsemis|aasta, vanadus|aasta, vangla-|aasta, veerand|aasta, vilja-|aasta, õnne|aasta, õpi|aasta, õpingu|aasta, õpipoisi|aasta, õppe|aasta, õuna-|aasta, ülikooliaasta; uus|aasta, vana-aasta

aatommassi|ühik
keem füüs aatomite jt. mikroosakeste massi mõõtühik (1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist)

aleksandriin-i 21› ‹s
kirj 12- v. 13-silbiline värss tsesuuriga pärast 6. silpi

arssin-a 2› ‹s

1. endisaegne pikkusmõõt, näit. Venemaal 71,12 cm. Kolm arssinat sitsiriiet. Alla arssina 'väga lühike' mees.
2. arssinapuu. *Hall riidepamp tal seljas oli, ja läks ja viibutas arssinat. O. Luts.

detsember-bri, -brit 2› ‹s
aasta 12. kuu, jõulukuu. Sel aastal on detsember külm, lumevaene. Detsembri algul, lõpul. Detsembris on minu sünnipäev. Varsti on detsember käes. 10. detsembril. Töö valmib 20. detsembriks.

dodekafoonia1› ‹s
muus oktaavi 12 heli osatähtsuse täielikul võrdsustamisel rajanev kompositsioonimeetod

eba|roie
anat inimesel rinnakuga ühendumata 8.–12. roie (costa spuria)

eelarve|aasta
maj 12 kuu pikkune ajavahemik, mille kohta on kinnitatud eelarve

fablioo15› ‹s
kirj satiirilis-humoristlik värssjutustus prantsuse kirjanduses 12.–14. saj.

gaseel-i 21› ‹s
kirj idamaine 3–12 kaksikvärsist koosnev lüüriline luuletus

glagoolitsa1› ‹s
keel graafiliselt keeruline slaavi kiri, käibinud kirillitsa kõrval 11.–12. sajandini

gross-i 21› ‹s
varem kasutusel olnud tükk-kaupade arvestusühik, 12 tosinat

hoburaud|sõlg
arheol 12. saj. lõpule ja 13. saj. algusele iseloomulik hobuserauakujuline sõlg

kabe6› ‹s

1. kahe vastase lauamäng kabenditega tumedate ja heledate ruutudega nelinurksel laual. Rahvusvaheline kabe 'nimetatud mäng 100-ruudulisel laual, kusjuures kummalgi vastasel on partii algul 20 kabendit'. Vene kabe 'nimetatud mäng 64-ruudulisel laual, kusjuures kummalgi vastasel on partii algul 12 kabendit'. Kabet mängima. Võisteldi lauatennises, males ja kabes.
▷ Liitsõnad: kiri|kabe, probleemkabe.
2. viimasele vastasmängijapoolsele horisontaalile jõudnud ning seetõttu suurema liikumisõiguse ja väärtuse saanud kabend

kaheteist|kümnendik
murdarv 1/12. Viis kaheteistkümnendikku.

kaheteistkümnend|süsteem
mat positsiooniline arvusüsteem, mille aluseks on arv 12

kaheteist|kümnene

1. kahtteist ühikut v. üksust omav, hrl. kaheteistkümneaastane. Vanem laps on kaheteistkümnene, noorem kümnene.
2. kella 12 ajal minev, algav v. toimuv. Kaheteistkümnene rong. Kella kaheteistkümnene koosolek.

kaheteist|kümnes
järgarv: 12., XII. Kaheteistkümnes kuu. Ta jäi 100 meetris kaheteistkümnendaks. Kell näitas kaheteistkümnendat tundi. 12. juunil. 1912. aasta. Rootsi kuningas Karl XII.

kainik-u 2› ‹s
ped 7 kuni 12 aasta vanune laps

kaksteist(kümmend)kaheteistkümne, kaht(e)teist(kümmend) e. kaht(e)teistkümmet, kaheteistkümnesse, kaheteistkümnete, kaheteistkümneid, kaheteistkümnetesse e. kaheteistkümneisse› ‹num
põhiarv 12. Kaheteistkümnega korrutama, jagama. Kuuele liita kuus on kaksteist. Nelisada kaksteist. Kaksteist kolmeteistkümnendikku. | (kellaaja kohta). Kell kaksteist nelikümmend viis. Kell saab kohe pool, kolmveerand kaksteist. Tuli enne, pärast kahtteist. Jõudsin koju kaheteistkümne paiku südaööl. || hulgalt, koguselt 12. Aastas on kaksteist kuud. Kaksteist meetrit kõrge, pikk. Ta on minust aastat kaksteist noorem. Kaheteistkümnest toolist koosnev komplekt. Lõunasöök kaheteistkümnele. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Paragrahv 12. Maja nr. 12.

kesk|päev

1. päeva keskmine osa, umbkaudu lõuna ringis. Saabus, jõudis kätte keskpäev. Ei märganudki, kuidas hommikust sai keskpäev. Keskpäev on käes, möödas. Keskpäevaks tuul rauges. Rahvast hakkas kogunema keskpäeval, keskpäeva paiku, juba enne keskpäeva. Suvine keskpäev oli lämmatav. Tõeline keskpäev 'hetk, mil Päike mingis kohas paistab täpselt lõunast'. Keskmine keskpäev 'hetk, mil kohaliku keskmise päikeseaja järgi on kell 12'. | piltl. Elu keskpäev.
2. ilmakaar, kus päike on keskpäeva (1. täh.) paiku, lõuna. *Päike oli keskpäevas, kui ema seadis sammud häärberi poole. R. Janno.

kuu15› ‹s

1. Maale lähim taevakeha, Maa kaaslane. a. (tavalises tekstis üldnimena). Ümmargune, kollane, särav, kahvatu kuu. Kasvav, kahanev kuu. Vana, noore kuu ajal. Kuu alles loodi 'on noorkuu'. Kuu esimene, viimane veerand. Kuu hõbedane valgus. Kuu tõuseb, loojub. Kuu kerkib metsa kohale, paistab aknast sisse. Kuu tuli pilve tagant välja. Polnud näha kuud ega tähti. Käi, mine, sõida, keri kuu peale (tõre, tõrjuv ütlus kellegi tüütu jutu, soovi vms. peale). b.suure algustähegaastr. Kuu mass, läbimõõt, pind, kraatrid. Kuu faasid. Kuu ja Maa vaheline kaugus. Lend Kuule. Automaatjaam laskus Kuule. Esimene inimene Kuul.
▷ Liitsõnad: noor|kuu, pool|kuu, täis|kuu, vana|kuu, veerandkuu.
2. astr planeedi kaaslane, satelliit. Marsi, Jupiteri, Saturni kuud.
▷ Liitsõnad: tehiskuu.
3. astr Kuu tiirlemisaeg ümber Maa. Sünoodiline kuu 'ajavahemik Kuu kahe ühesuguse faasi vahel'.
4. (hrl. kalendrikuu tähenduses:) 28–31-päevane ajavahemik, 1/12 aastast. Aastas on kaksteist kuud. Kuu lõpul, lõpus, algul, alguses, keskel. Sel, möödunud, tuleval kuul. Ta luges 'arvestas' kuid ja nädalaid. Täna on juba kahekümnes, varsti on kuu läbi. Ehituse valmimine lükkus kuust kuusse edasi. Kontinentaalses kliimas on kõige külmemaks kuuks jaanuar ja kõige soojemaks juuli. || umbes 30-päevane ajavahemik mis tahes päevast alates. Kuu aega puhkust. Olin kaks kuud haiglas. Nägin teda umbes kuu aja eest. Töö lõpetamiseks kulub paar kuud. Ta oli kuude kaupa kodust ära. Terve kuu ei ole sadanud. Möödusid mõned kuud. Töö tehti ära kolme kuuga. Linnas elamise esimesed kuud. Naine on kolmandat kuud rase. Käisin maal kaks korda kuus.
▷ Liitsõnad: aprilli|kuu, augusti|kuu, detsembri|kuu, jaanuari|kuu, juuli|kuu, juuni|kuu, kalendri|kuu, mai|kuu, märtsi|kuu, novembri|kuu, oktoobri|kuu, septembri|kuu, veebruarikuu; heina|kuu, jaani|kuu, jõulu|kuu, jüri|kuu, küünla|kuu, lehe|kuu, lõikus|kuu, mihkli|kuu, nääri|kuu, paastu|kuu, vastla|kuu, viinakuu; algus|kuu, kevad|kuu, lõpu|kuu, suve|kuu, sügis|kuu, talvekuu; elu|kuu, külma|kuu, praktika|kuu, puhkuse|kuu, püügi|kuu, rasedus|kuu, sõja|kuu, teenistus|kuu, treeningu|kuu, töö|kuu, õiekuu; hoog|kuu, hoogtöö|kuu, liiklus|kuu, sõprus|kuu, teatri|kuu, tuletõrjekuu.

kuu|aasta
astr 12 ligikaudu sünoodilisest kuust (3. täh.) koosnev ajavahemik (näit. islami kalendris)

lantš-i 21› ‹s
keskpäevane söögikord (kell 12–14) v. kerge eine (hrl. Lääne-Euroopa maades). Meid paluti lantšile. Lantšil süüakse külma või kerget sooja toitu.

lati|mets
mets noor mets, kus puutüve keskmine läbimõõt jääb vahemikku 8–12 cm

liin-i 21› ‹s

1. ka van teat. punkte ühendav (kujutletav) sirge joon; sellel paiknev esemete, rajatiste v. inimeste rida; rinne. Aiapostid ei ole liinis, kaks posti on liinist väljas, need tuleb liini ajada. Laev hoidis majaka liini(le). Mitu kaevikute liini. Piirikindlustuste liin, Maginot' liin. Pataljon läks, saadeti liinile. Väejooksikud olid liinilt pagenud. *Ajajad pandi [ajujahis] piki [metsa]sihti liinile, äärmistele meestele näidati suund kätte .. O. Tooming. || (males:) ruutude rida. Tal on vabaettur d-liinil. || võistkonnamängudes sama ülesandega mängijate rühm. Edurivi mängis hästi, ka teised liinid olid oma ülesannete kõrgusel. || (koos järjekorranumbriga tänavanimena). *Ei, see Maret küll ei ela kolmandal liinil vanas puumajas .. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: ees|liin, finiši|liin, kaitse|liin, lahingu|liin, ründe|liin, stardi|liin, sõja|liin, tule|liin, vee|liin, väeliin.
2. ka tehn millegi kestvalt kasutatav kindel kulgemistee. a. maa-, vee- v. õhutee, mida mööda toimub korrapärane liiklus kahe punkti vahel. Tartu-Tallinna liinil on käigus palju ekspressbusse. Istute trammi nr. 3 ja sõidate liini lõpp-peatuseni. Lennufirma avas uue liini. Bussid lähevad liinile. b. (elektri- v. sideliini kohta). Meil pole elektrit, torm on liini rikkunud. Montöörid kontrollivad, parandavad liini. Telefoni teel ei saadud ühendust, liin on rikkis, kinni. c. (automaatliini vm. vooluliini kohta). Klaasitehas paigaldas uue pressklaasi tootmise liini. Kommivabrikus läks käiku täidisnätsu liin.
▷ Liitsõnad: (auto)bussi|liin, kaug|liin, kiir|liin, laeva|liin, lennu|liin, linna|liin, lähi|liin, maa|liin, metroo|liin, rannasõidu|liin, raudtee|liin, reisi|liin, ring|liin, sise|liin, trolli(bussi)|liin, vee|liin, välis|liin, õhuliin; abonendi|liin, elektri|liin, kaabel|liin, kontakt|liin, kõrgepinge|liin, magistraal|liin, paralleel|liin, raadiorelee|liin, side|liin, sise|liin, telefoni|liin, telegraafi|liin, õhu|liin, ülekandeliin; automaat|liin, konveier|liin, montaaži|liin, pakkimis|liin, tootmis|liin, villimis|liin, vooluliin.
3. põlvnemise, suguluse jada. a. põll (sordiaretuses:) ühe isetolmleva taime järglased; (tõuaretuses:) ühe väärtusliku isaslooma järglased b. (inimeste kohta:) veresugulaste ülenev v. alanev jada. Sugulus ema, isa liinis. Muusikaanne on tal emapoolse liini esivanemailt. Abielu ei lubata sõlmida otsejoones ülenevas või alanevas liinis sugulaste vahel. Pärineb suguvõsa vanemast, nooremast, Rootsi, Laiuse liinist. *Et võiksin ka perekonna asutada ning Lepistikkude liini edasi viia. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: aretus|liin, puhas|liin, sugulasliin; ema|liin, isa|liin, mees|liin, naisliin.
4. (tegutsemis- v. mõtte)suund. Tal on taotlustes, tegutsemises oma kindel liin. Oma liinist kinni pidama, kõrvale kalduma. Romaani süžee areneb kahes liinis. Ta püüab mitmes liinis tegutseda. Ants ajab Mallega liini 'püüab kurameerida, kurameerib'. *Juhivad ja juhivad kümmet liini pidi, aga isegi ei tea, kuidas kolhoos peaks õieti välja nägema. H. Kiik. *.. Malta ordu Vene prioraadi suurkantsler. Nii et selle ordu liinis keisrist järgmine mees. J. Kross.
▷ Liitsõnad: arengu|liin, kõrval|liin, käitumis|liin, süžee|liin, tegevusliin.
5. mer taimsetest v. tehiskiududest hrl. kolmekeeline kuni 25 mm ümbermõõduga tugev nöör. Tõud, trossid ja liinid. Laseb liini vette, lappab liini paati. *Ankrutuled olid .. välja pandud, lood liini otsas triivi määramiseks põhja lastud .. A. Hint.
▷ Liitsõnad: ahtri|liin, ankru|liin, logiliin.
6. vana pikkusühik, näit. inglise mõõdusüsteemis 1/12 tolli, Venemaal 1/10 tolli (= 2,54 mm)

loodloe, loodi 21› ‹s
endisaegne massimõõt, 1/32 naela, s.o. 12,797 grammi. *.. astumata sisse ühtegi kauplusse, ostmata naela silku või loodi sahhariini .. R. Sirge.

majandus|aasta
maj 12 kuu pikkune ajavahemik, mille lõppemisel tehakse majanduslike tulemuste kohta aastakokkuvõte igas majandusüksuses, -harus ja kogu rahvamajanduses

minnesinger-i, -it 2› ‹s
aj keskaegne (peam. 12.–13. saj.) saksa rüütliluule laulik

mool-i 21› ‹s
keem füüs aine hulga mõõtühik: selline aine hulk, mis sisaldab niisama palju üksikosakesi, kui on aatomeid 0,012 kg süsiniku isotoobis 12 (tähis mol)

morgen-i, -it 2› ‹s
endisaegne pindalaühik (2500–12 300 m2). Eestis oli morgen umbes veerand hektarit.

orkaan-i 21› ‹s
meteor tuul, mille tugevus on 12 palli või rohkem; troopiline tsüklon. Tuul kasvas, paisus orkaaniks. Orkaani purustused.

pang-e 22› ‹s

1. ämber. Valge emailitud pang. Puhta, musta vee pang. Vana lömmis pang. Võttis panged ja läks kaevule. Laskis pange kaevu. Võttis panged vett täis. Kannab, tassib pangega ehitusprahti välja. Tühjendas pange prügihunnikusse. Kallas pangest külma vett kaussi. Pang oli kalu kuhjaga, triiki täis. Vett oli panges poolest saadik. Perenaine tuleb lauda poolt pangedega. Vihma kallas nagu pangest. || pangetäis. Toas oli ainult pool pange vett. Pohli oli nii palju, et korja või mitu pange tunnis.
▷ Liitsõnad: email|pang, plastmass|pang, plekk|pang, puupang; kaevu|pang, prügi|pang, sea(söögi)|pang, solgi|pang, veepang.
2. van endisaegne mahumõõt: umbes 12 l. Pang viina. 1000 pange piiritust. Suurde korvpudelisse mahtus neli-viis pange.

ridalik-liku, -likku 30› ‹s
endisaegne viljamõõt (12 toopi e. 14,76 l). *.. läks kambrisse ja täitis ridaliku linaseemnetega. E. Krusten.

slobodaa14› ‹s
aj tavalistest feodaalkoormistest vaba asula Venemaal 12.–18. sajandil

süda|öine
kesköine. Südaöine pimedus, vaikus. Oli veel südaöisel tunnil 'kella 12 paiku öösi' ärkvel. Südaöine päike (suvel polaaraladel).

süda|öö
kesköö (kella 12 paiku öösi); öö pimedaim aeg. Südaöö vaikus, vaimude tund. Käes oli südaöö. Aeg oli juba kaugelt üle südaöö. Pisut enne, pärast südaööd. See juhtus 15. novembri südaööl. Emal oli tihti kuni südaööni midagi toimetada.

südaöö|tund
(umbes) kell 12 öösi, südaöine tund. Raekoja tornikell lõi südaöötundi. Aastavahetuse südaöötunnil oli tänavatel rohkesti rahvast.

tosin-a 2› ‹s
arvult 12 midagi v. kedagi (varem kasutusel olnud eriti tükk-kaupade arvestusühikuna). Tosin muna, mune. Tosin taskurätti, voodilina. Vanemad inimesed loendavad nuge-kahvleid tosinates. Terve tosin mehi. Mis suutis tosin sõjameest selle hulga vastu! Lugesin läbi umbes pool tosinat teost. Inimesi võis saalis olla paari tosina ringis. Asjahuvilisi kogunes tosina jagu. Järves on ligi tosin kalaliiki. Minna jäi veel tosin kilomeetrit. Tosin aastat tagasi. Seda juhtus umbes tosin korda. Vanapagana, vanakuradi tosin '13'. || (ebamääraselt suure hulga kohta). Vanaema teadis tosinate kaupa huvitavaid lugusid. *Nagu temasugusel poisil tüdrukutest puudu, keda sünniks võtta! Tal neid iga sõrme jaoks tosin! E. Vilde. *Jaamakorraldajal oli vahepeal tosin tegemist olnud .. A. Valton.
▷ Liitsõnad: kuradi|tosin, tonditosin.

trubaduur-i 21› ‹s

1. aj keskaegne (peam. 12.–14. saj.) provansi rüütlilaulik. Trubaduuride luule.
2. piltl ülistaja. *Viimase minutini laulsid ta [= Saksamaa] trubaduurid sellest, et Saksa relvad on võitmata, palvetasid imerelva nagu õnnistegija enese poole. K. Saaber. *Mikk sai Heino trubaduuriks, kes ta teeneid kuulutas kõigile, kõigile, kõigile. M. Mõtslane.

truväär-i 21› ‹s
aj keskaegne (peam. 12.-13. saj.) rüütlilaulik Põhja-Prantsusmaal. Truvääride poeesia, luule.

täis|tund
(kellaaja kohta:) ajahetk, mil kell on täpselt 12, 1, 2 jne. Kell lõi täistundi. Uudistesaade on igal pool- ja täistunnil.

Vene indekl, vene indekl
Venemaale v. venelastele omane; venelaste loodud, venelastelt pärinev, venepärane. Vene rahvas, keel, kirjandus, kultuur. Vene teadlane, poeet, helilooja. Kuulus Vene ballett. Vene vürstid, aadlikud, vägilased. Ta on pooleldi vene päritolu, ema pärineb vene emigrandi perekonnast. Vene laensõnad eesti keeles. Eesti-vene sõnaraamat. Vene kiri (slaavi kirja variante). Vene traditsioon on kõnetada inimest ees- ja isanime järgi. Vene (õigeusu) kiriku sibulkuplid. Vene usku minejatele lubati maad. Vene rist 'kreekakatoliku kiriku rist'. Eelistab juua Vene vodkat. Lai madal Vene ahi. Kandis kõrge ning laia säärega Vene saapaid ja püstkraega Vene särki. Vene kabe 'nimetatud mäng 64-ruudulisel laual, kusjuures kummalgi vastasel on partii algul 12 kabendit'. Vene hagijas, hurt (koeratõud). Vene juust (teat. juustusort). Vene lehis. Kukkus vette ja läks põhja nagu Vene kirves 'otsekohe, väga kiiresti'. Vene värk (kehva asja, ettevõtmise vms. kohta). *Tõmmati lõõtsmoonikut, lauldi vanu vene romansse. V. Adams.
▷ Liitsõnad: muinas|vene, vanavene; Vana-Vene.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur