[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 182 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

aasta1› ‹s

1. ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; kalendriaasta (365, lisapäeva-aastal 366 ööpäeva), lähtepunktiks 1. jaanuar. 1980. aasta, aasta 1980. Möödunud, eelmine, käesolev, tulev, eelolev aasta. Aasta algus, lõpp. Kongress peetakse kas vana aasta lõpus või uue aasta alguses. August on aasta 8. kuu. Mis aastal sa sündinud oled? Milline näeb Tallinn välja 2100. aastal, aastal 2100? Aastail 1941–1944. Uut aastat vastu võtma. Õnne ja edu algavaks aastaks! Tulevast aastast alates. Sideeriline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus tähtede suhtes, täheaasta (365 päeva 6 t. 9 min. 9 sek.). Troopiline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus kevadpunktist kevadpunktini (365 päeva 5 t. 48 min. 46 sek.). Aastad ei ole vennaksed. ||pl.(mõnest v. paljudest aastatest koosneva perioodi kohta). Möödunud sajandi 60-ndad aastad.
2. 12 kuu pikkune ajavahemik, lähtepunktiks ükskõik missugune moment. 22. veebruaril möödus 10 aastat onu surmast. See juhtus kümmekond aastat tagasi, mõned head aastad tagasi. Aasta paari pärast. Päevast päeva, aastast aastasse ikka üks ja sama töö. Ma pole enam aasta otsa teatrisse saanud. Siit jätkub tööd terveks, kogu aastaks, aastaks otsaks. Suusatajad saavad nüüd treenida aasta ringi. Ta sai varguse eest viis aastat. Fuksia õitseb peaaegu aasta läbi. Teise aasta ristikupõld. Ta elas aastate viisi välismaal. Aastate jooksul on kogunenud ülearust koli. Aastate pikku kerkis uus linnaosa Õismäele. Akadeemiline aasta 'õppeaasta kõrgemas õppeasutuses'. Parem aasta oodata kui kaks kahetseda. || (vanuse, ea, eluaastate kohta). Poiss on juba seitse aastat vana. Ligi 1000 aastat vana toomkirik. 3. mail saab laps aasta vanaks. Ta võib olla nii aasta nelja(teistkümnene)-viieteistkümnene. Aastaid võib tal olla juba üle neljakümne. Niipalju aastaid ei oskaks talle küll anda. Ta on oma aastate kohta väga nooruslik. Aastate poolest alles noor mees, aga pea hall otsas. Tal juba 70 aastat turjal. Poiss võis olla aastat viisteist vana. Parimad aastad jäävad juba seljataha. Kes daamide aastaid oskab või julgeb arvata! Juustes on tal juba aastate hõbedat. Küürus aastate koorma all. Surm ei küsi aastatest. Armastus ei päri aastaid taga. *Andrese ja Mari esimene poeg Indrek käis juba mõnda kuud neljandat aastat, kui sündis järgmine poeg .. A. H. Tammsaare. || aastates ~ aastaistäiendigaeas; ‹täienditaeakas, elatanud; mitte enam noor; hrv (esemete vms. kohta:) vana. Parimates, keskmistes aastates mees. Ta on mees parimates aastates. Keskealine mees ja umbes samades aastates naine. Tema aastates veel abielluda! Ta juba aastates mees. Tüse, juba aastates, kuid mitte veel vana naisterahvas. Hallipäine aastais direktor. *Päike soojendas aastates maja sammaldunud katust .. E. Maasik.
Omaette tähendusega liitsõnad: abielu|aasta, alg|aasta, algkooli|aasta, algus|aasta, ameti|aasta, aruande|aasta, asutamis|aasta, eelarve|aasta, elu|aasta, finants|aasta, heina-|aasta, ikaldus|aasta, ilmumis|aasta, juubeli|aasta, kalendri|aasta, kasvu|aasta, keskkooli|aasta, kiriku|aasta, kooli|aasta, kriisi|aasta, kuu|aasta, lapsepõlve|aasta, leina-|aasta, lese|aasta, liig|aasta, lisapäeva-|aasta, maapao|aasta, majandus|aasta, marja-|aasta, mõõna-|aasta, neiupõlve|aasta, noorus|aasta, nälja-|aasta, okupatsiooni|aasta, olümpia-|aasta, orjus|aasta, pagendus|aasta, pensioni|aasta, pool|aasta, proovi|aasta, põllumajandus|aasta, põua-|aasta, päikese|aasta, raamatu|aasta, rahandus|aasta, rahu|aasta, revolutsiooni|aasta, rännu|aasta, saagi|aasta, surma-|aasta, sõja-|aasta, sünni|aasta, teenistus|aasta, tegevus|aasta, tõusu|aasta, tähe|aasta, töö|aasta, valgus|aasta, valitsemis|aasta, vanadus|aasta, vangla-|aasta, veerand|aasta, vilja-|aasta, õnne|aasta, õpi|aasta, õpingu|aasta, õpipoisi|aasta, õppe|aasta, õuna-|aasta, ülikooliaasta; uus|aasta, vana-aasta

aatommassi|ühik
keem füüs aatomite jt. mikroosakeste massi mõõtühik (1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist)

ahm-i 21 või -a 23› ‹s
zool mustjaspruun umbes 1 m pikkune taiga- ja tundraalade kiskja, kaljukass (Gulo gulo)

aplikatuur-i 21› ‹s
muus sõrmede järjestus ja sobitus muusikariistal mängimisel (tähistatakse numbritega 1–5 nootide kohal), sõrmeseade, sõrmestus

aprill-i 21› ‹s

1. kalendriaasta neljas kuu, jürikuu. Soe, jahe, tuuline aprill. Aprilli algul, lõpul. 3. aprillil. Aprillis tuleb kevad. Töö peab valmis olema 20. aprilliks.
2. hrl. 1. (ka 30.) aprillil tehtav rahvalik nali, mis seisneb kellegi ninapidivedamises, luiskelooga kuhugi saatmises v. midagi tegema panemises, aprillinali. Aprilli tegema. Aprill! (hüüe, kui aprillinali õnnestub). Lastel oli hea meel, et ema sai aprilli. On see tõsi või on tegemist aprilliga?

Araabia gen, araabia indekl
Õpime tundma araabia keelt, kirja, kultuuri. Araabia riigid, maad. Araabia hobune. Araabia kummi ehk kummiaraabik. Õppis tundma araabia numbreid '1, 2, 3 jne.'.

arv|mõõtkava
kahe arvu suhtena väljendatud mõõtkava (näit. 1:300000). Kaardi, plaani arvmõõtkava.

atmosfäär-i 21› ‹s

1. Maad (v. mõnd muud taevakeha) ümbritsev gaasikiht, õhkkond. Maa atmosfäär. Kosmoselaev jõudis Veenuse atmosfääri.
2. piltl mingis keskkonnas, kollektiivis jne. valitsev meeleolu, õhkkond, õhustik. Laulupeo pidulik ning ülev atmosfäär. Loovaks tööks soodus atmosfäär. Kasvas kirjanduslikus atmosfääris.
3. füüs tehn mittesüsteemne rõhuühik. Füüsikaline atmosfäär ehk normaalatmosfäär 'rõhk 760 mm elavhõbedasammast (tähis atm)'. Tehniline atmosfäär 'rõhk 1 jõukilogramm ühele ruutsentimeetrile (tähis at)'.

aviett-eti 21› ‹s
kerge 1–2-istmeline lennuk, minilennuk

deetsim-i, -it 2› ‹s
muus diatoonilise helirea 10. heli; 1. ja 10. astme vahele vastav intervall

detsi|bell
0,1 belli (tähis dB)

detsi|gramm
0,1 grammi (tähis dg)

detsi|liiter
0,1 liitrit (tähis dl)

detsi|meeter
0,1 meetrit (tähis dm)

detsimeeter|lained pl
füüs elektromagnetlainete ala sagedusega 10 cm kuni 1 m, ultralühilainete üks piirkondi

elektri|võimsus
el elektrivoolu töö ühe ajaühiku (1 sek.) jooksul

eri|niiskus
füüs veeauru kogus kilogrammides 1 kg gaasi kohta

eri|soojus
füüs soojushulk, mis kulub aine ühe massiühiku temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Vase, raua erisoojus.

esimene-se 5
I.numjärgarv põhiarvust 1 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 1. (punktiga) v. I (punktita)
1. osutab mingite üht laadi sündmuste, nähtuste vm. rea v. millegi loenduse v. arvestuse algust. a. alguses v. eesotsas olev, loendit v. rida alustav. 1. märts. I sajand, aastatuhat. Septembri esimesel nädalal. Iga kuu esimesel teisipäeval. Esimesel elunädalal, elukuul, eluaastal. I dekaad, poolaasta. Esimene üleriigiline künnivõistlus. I maailmasõda. I klass, kursus. Esimese astme võrrand. I astme põletus, külmumine. Kuu esimene veerand. Selgroo esimene lüli. Konkursi esimene voor. Näidendi esimene vaatus. Filmi I seeria. „Tõe ja õiguse” I köide. Teose kolm esimest osa. Peeter I, Richard I Lõvisüda. Newtoni esimene seadus. Helistiku 1. aste. I oktaavi la. Esimene rühm, salk. 21. Kool. Mustamäe I mikrorajoon. Pavlovi õpetus I ja II signaalisüsteemist. I käändkond, pöördkond. Ainsuse, mitmuse 1. pööre. Elamu I sektsioon, esimene sissekäik, esimene korrus. On rivis, nimekirjas, järjekorras kahekümne esimene. On pildil paremalt esimene. Otsekoridoris esimene uks vasakul. Tuli kuulitõukes esimeseks. Jõudis ujumises esimese kümne hulka. Kooli esimene lend. Valmis metroo esimene järk. Etendus algab varsti, esimene ja teine märguanne on juba olnud. b. tähtsuselt v. väärtuselt teisest, kolmandast jne. ees v. kõrgemal asuv. Ministri esimene asetäitja. Kapteni I abi. Laeva I tüürimees. I koht, auhind, preemia. Esimene seisus. Esimese gildi kaupmees. Esimese järgu ateljee, võõrastemaja. Esimese klassi vagun, kajut. Ta on I järgu maletaja. Valgetähe ordeni I järk. Esimese sordi kaup. Esimese ringi pärijad. Täna õhtul esineb tantsijate esimene koosseis. I sopran, I alt, I tenor, I bass 'hääleliigi kõrgemad rühmad kooris v. ansamblis'. Laulab esimest 'hääleliigi kõrgemat, meloodiat kandvat' häält. Esimesed viiulid (sümfooniaorkestris). Esimene armastaja 'peamiselt armastaja osades esinev näitleja'.
2.ka pl.teat. ajavahemikul, teat. sündmuse puhul teistest kõigist varasem (ja sellele järgnevad). a. ajaliselt (kõigist) muudest v. kõigest muust eespool, enne muid olev v. olnud. On alati esimene tööle tulema. Esimene mees platsis. Õhtul viimane, hommikul esimene. Lõpetas töö esimeste hulgas. Andrese esimene tütar. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada. Minu esimene kool, õpetaja. Oli esimene, kes mulle sellest teatas. Esimene hüpe õnnestus paremini kui järgmised. Armastus esimesest pilgust. Esimene klaas sünnipäevalapse terviseks! Esimesed sammud. Esimesed vaod. Esimesed katsed keeleajakirja väljaandmiseks. Kõlasid esimesed akordid. Langesid esimesed vihmapiisad. Esimene pärib eide helmed, viimane pärib viisupaelad. b. mingil ajavahemikul (hrl. sel aastal) kõige varasem. Esimesed soojad, külmad ilmad. Esimene sügistorm. Esimesed hallad. Esimene lumi. Esimesed sinililled, maasikad. Esimene liblikas. Esimene lõoke, kuldnokk, pääsuke. Esimesed suvitajad, suplejad. Esimene uudsevili läks seemneks. See on mul tänavu esimene saanisõit. Tulid esimesed hommikused ostjad. Ärkas esimese kukelaulu ajal. c. järgnevatest kõige varasem, ajaliselt kõige lähem. Saadan kirja esimese postiga. Tulen, sõidan, maksan ära esimesel võimalusel. Esimene tuisk ajab teed uuesti umbe. d. lähim, kõige esmalt ettesattuv. Jäin esimesse taksopeatusse ootama. Ära vali, võta esimene, mis pihku juhtub! Ega esimesele vastutulijale kõlba kohe südant puistata. Tõmbaksin selle kassirisu esimese oksa külge. Haaras maast esimese käepärase kivi ja viskas.
3. varem mitteolnud v. mittekogetud. a. (ühiskonna vm. kollektiivi eksisteerimise aja jooksul). Esimene aurumasin, aatomielektrijaam. Esimene auto Tallinna tänavail. Esimene kosmoselend. Esimene selletaoline tehas Euroopas. Esimene eestikeelne trükis. Esimene naisprofessor Eestis. Meie esimene kutseline maalikunstnik, ajakirjanik. Esimene ametlikult kinnitatud kirjanike organisatsioon. Selline juhtum on meie kooli ajaloos esimene. b. (üksikolendi, eseme vm. eksisteerimise aja jooksul). Esimene armastus, suudlus, kohtumine, pettumus. Esimene rasedus, sünnitus. Esimest korda elus. Ükskord on ikka esimene kord. Esimest ja viimast korda. Näitleja esimene suurem osa. Minu elu esimene ball. Tema esimene töökoht, välisreis, meresõit. Esimene iseseisev töö. Esimene selline juhtum tema praktikas. Esimest ööd uues korteris. Esimest poega 'esimest korda' lüpsmatulev lehm. Hundipoegade esimene jaht. Esimest aastat kandev õunapuu. See on meil korteris alles esimene remont. Riie andis esimeses pesus värvi.
II.adj
1. (kõige) eesmine, eespoolne, esi-, ees-. Teatrisaali, kino esimesed read. Bussi esimesed istmed. Esimesed ja tagumised käpad. Siga sõi, esimesed jalad mollis. Tagumine tuba oli esimesest väiksem. Piletijärjekorra esimene ots oli kassa ees, lõpp ulatus tänavale.
2. esialgne, esma-. Esimene mulje on hea. Esimeses ärevuses, ehmatuses ei osatud midagi ette võtta. Asi näis esimesel pilgul väga lihtsana. Tahtis esimeses tuhinas, õhinas kohe tegutsema hakata. Esimese ähmiga ei tulnud midagi meelde. Esimene nälg, isu, janu sai kustutatud. Esimene abi 'esmaabi'.
3. muid mingis suhtes ületav, muude seast esileküündiv. a. tähtsaim, olulisim, peamine. Esimene nõue, tingimus. Hästi õppida on õpilaste esimene kohustus. Töö peab saama inimeste esimeseks eluvajaduseks. Praegu on ta esimene mure korter leida. Koju jõudnult oli tal esimene asi süüa otsida. b. silmapaistvaim, tähelepandavaim, kuulsaim; juhtpositsioonil olev, parim. Küla esimene kaunitar. Ta on üle valla esimene mees, poiss, tüdruk. Esimene jutumees, vigurivänt, tantsija, keelepeksja. Esimese numbri suli, elumees. Esimene ihnus, röövel, kelm. Klassi esimene joonistaja. Teatri esimene koomik. Esimene meister korve punuma, pitse heegeldama. Seletas enesekindlalt nagu esimene asjatundja. Esimene parimate seas. Tahab kõiges esimene olla. Ärgu hakaku esimeseks, kui asja ei tunne!

filler-i, -it 2› ‹s
Ungari rahaühik, 1/100 forintit

geo|termiline
geotermikasse kuuluv v. puutuv, sellega seotud. Geotermiliste alade kuumaveeallikad. Geotermiline energia, jõujaam. Geotermiline aste 'vahekaugus, mille võrra peab maakoorde tungima, et temperatuur tõuseks 1 kraadi võrra (keskmiselt 33 m)'. Geotermiline gradient 'suurus, mis näitab maakoore temperatuuri tõusu iga 100 m kohta (= keskmiselt 3 kraadi)'.

grammine-se 4› ‹adj
hrl. liitsõna järelosanamassiga 1 gramm, 1 grammi raskune. Grammine kullatükk.
▷ Liitsõnad: kahe|grammine, kümne|grammine, sajagrammine.

halloween [hälõuiin] ‹-i 21› ‹s
kõigi pühakute päeva, 1. novembri eelõhtu, mil lapsed riietuvad nõidadeks või vaimudeks. Halloween'i pidama, tähistama.

happe|arv
keem tehn 1 g aines oleva happe hulka iseloomustav näitarv

herts-i 21› ‹s
füüs võnkesageduse ühik, 1 võnge sekundis (tähis Hz)

hetk|püsi
sport asendis püsimine 1 sekundi jooksul (sportvõimlemises)

I
(Rooma numbrina:) 1

joigjoiu 21› ‹s
folkl laplaste laululiik, mille viisis on tavaliselt 1–2 takti

julla16› ‹s
mer avamerejahi v. väikese laeva kaheaeruline sõudepaat 1–3 inimese tarvis. *Peale kapteni väikese julla ei lubatud ühtki paati alla lasta.. H. Sergo.

jõu|kilogramm
füüs jõuühik, mis võrdub 1 kg massiga kehale mõjuva raskusjõuga

järg|arv

1. järjekorda märkiv arv (märgitakse hrl. araabia numbriga, mille järel on punkt v. Rooma numbriga), näit. 1., 5., 10. v. I, V, X
2. keel järgarvsõna

kaabeltau14› ‹s
mer pikkusühik: 185,2 m (u. 0,1 meremiili). Mõne kaabeltau kaugusel olid ähvardavad karid. Laevade vahet võis olla paar kaabeltaud.

kaare|kraad
1/360 ringjoonest

kaare|minut
1/60 kaarekraadi

kaare|sekund
1/60 kaareminutit

kaheksandik-diku, -dikku 30

1.nummurdarv 1/8. Kolm kaheksandikku. Kaheksandik hektarit. (Üks) kaheksandik majandi pindalast on metsa all.
2.saj väiksem tünn mahuga 1/8 tündrit
3.skõnek kaheksanda klassi õpilane. Viktoriini võitsid kaheksandikud.

kaheksateist|kümnendik
murdarv 1/18. Seitse kaheksateistkümnendikku.

kahe|kümnendik
murdarv 1/20. Kolm kahekümnendikku.

kahendik-diku, -dikku 30› ‹num
mat pool [-e] (märgitakse: 1/2)

kaheteist|kümnendik
murdarv 1/12. Viis kaheteistkümnendikku.

karaat-raadi 21› ‹s

1. vääriskivide ja pärlite mittesüsteemne massiühik, võrdub 0,2 grammiga (tähis ct). Teemant kaalus 132 karaati.
2. sulamite väärismetallisisalduse mõõtühik: 1/24 sulami massist (tähis ct)

karjalaske|päev
päev, millal kari kevadel esimest korda välja lasti (eesti rahvakalendris 1. aprill). Karjalaskepäeval tuli karjast kasta, et kari hästi kasvaks.

kilovatt|-tund
el mittesüsteemne energia ja töö mõõtühik (1 kilovatt 1 tunni jooksul) (tähis kWh)

kolmandik-diku, -dikku 30

1.nummurdarv 1/3. Kaks kolmandikku. Kolm (ja) üks kolmandik. Kolmandik versta. Vett oli umbes kolmandik paaki. (Üks) kolmandik teed, teest oli käidud. Kolmandik toodangust läheb ekspordiks. Tööviljakus kasvas kolmandiku võrra.
2.svastav osa millestki. Aasta esimene kolmandik on läbi. Kõige väsitavam oli matka teine kolmandik. Teisel kolmandikul 'kolmandikajal' läks meeskond ette 3:1.

kolme|kümnendik
murdarv 1/30. Seitse kolmekümnendikku.

kolme|sajandik
murdarv 1/300

kolmeteist|kümnendik
murdarv 1/13. Seitse kolmeteistkümnendikku.

kord|arv
mat naturaalarv, mis on esitatav arvust 1 erinevate naturaalarvude korrutisena

kores-e 4› ‹s
põll mulla jämedad osad (läbimõõt üle 1 mm)

kraad1-i 21› ‹s

1. teat. mõõtühik. a. nurga ja kaare mõõtühik: 1/90 täisnurgast v. sellele vastav kaareosa, 1/360 ringjoonest. 24 kraadi lõunalaiust, 116 kraadi idapikkust. Nõlva kaldenurk oli 15 kraadi. Sirged lõikuvad 45 kraadi all. b. temperatuuri mõõtühik. Väljas on mõned kraadid sooja, külma. Pluss, miinus kolm kraadi. Ruumi temperatuur tõusis, langes paar kraadi. Kraadiklaas näitab viis kraadi alla, üle nulli. 10 kraadi Celsiuse, Réaumuri, Fahrenheiti järgi. Vesi hakkab keema 100 kraadi Celsiuse juures. Poisil oli paar kraadi palavikku. Keha temperatuur on 36,7 kraadi. Segu kuumutatagu 70 kraadini. c. alkohoolsete jookide alkoholisisalduse mõõtühik. Viina kangus kraadides. Veini kanguseks oli 12 kraadi. d. toote happelisuse, vee kareduse v. mingi muu mõõtühik
▷ Liitsõnad: kaare|kraad, laius|kraad, nurga|kraad, pikkuskraad; külma|kraad, soojakraad; kirjakraad.
2. teadustöö eest saadav kvalifikatsiooninimetus. Teaduslikku kraadi andma, omandama. Ajaloomagistri, meditsiinikandidaadi, filosoofiadoktori kraad. Kraadiga õppejõud, teadustöötaja. Tal on juba kraad kaitstud.
▷ Liitsõnad: doktori|kraad, kandidaadi|kraad, magistrikraad.
3. auaste, aukraad. Auastmelt oli ta eelmisest komandörist kraad kõrgem. *See polnud küll mõni harilik varjulolija, vaid saksa lendur, päris kõrges kraadis. V. Ilus.
4. aste [astme] (2. täh.), määr. Meeleolu oli viimase kraadini üles kruvitud. Ärevus, tuju tõusis kõige kõrgema kraadini. Käsk kõlas juba kraad kurjemalt. Temas oli teatav kraad jultumust. *Mulle paistis, et Timo muutus mu küsimuse peale kraadi võrra kahvatumaks. J. Kross.
5. kõnek kraadiklaas. Paneb endale igal õhtul kraadi kaenla alla. Palju kraad ka näitab?

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur