[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ajaldasa ‹adv›

1. aja poolest. *Lühikeseks jäi aga ka Juhan Liivi kogu maine teekond. Ajaldasa ei jõudnud see viiekümnenda verstapostinigi. P. Rummo.
2. ajaldi. *Õnneks juhtub üks purjus töövoorimees ajaldasa jaole. O. Luts.

aruldasa ‹adv›
van aru poolest v. järgi; mõistlikult. *.. aga sealgi elatakse vähema hädaldamisega kui meil. Ikka aruldasa, kulla Elviine! O. Luts.

ealdasa ‹adv›
hrv ea poolest. *.. selles külas on tervelt kuus sobivat keelejuhti, nendest kaks ealdasa üheksakümne ja saja vahemail! H. Keem.

kasvuldasa ‹adv›
oma kasvu poolest, kasvult. Kasvuldasa olime enam-vähem ühesuurused.

keeleldasa ‹adv›
hrv oma keele, keeletarvituse poolest. *.. Rõngu lõunapoolne osa tundus keeleldasa vanapärasem .. H. Keem.

kehaldasa ‹adv›
keha poolest. *Kehaldasa kaunis ümmargune, kõhukas ning turjakas mees. A. Murakin (tlk).

kujuldasa ‹adv›
hrv oma kujult, kuju poolest. *.. [tuletised] on keeleliselt otstarbekad ja kujuldasa piisavalt eestipärased. R. Kull. *Sest imesõnast prints, kes konn on kujuldasa, / ju ainult muinasloos piltilusaks saab taas... J. Kross (tlk).

kõlaldasa ‹adv›
kõla poolest. Uudissõna polevat kõlaldasa hea.

loomuldasa ‹adv›
loomu poolest, loomult. *Ta oli ju loomuldasa vähenõudlik, ta ei vajanud midagi peale kodu ja mehe. K. Ristikivi.

mahuldasa ‹adv›
hrv mahuliselt, mahu poolest. *Mahuldasa piirdub ta looming perioodil 1816–1821 küll üsna tagasihoidlikult mõneteistkümne lauluga aastas .. J. Kross.

sisuldasa ‹adv›
sisu poolest. Sisuldasa tihe teos. Ka väike rahvas võib sisuldasa suur olla. *Esmapilgul on kogumik sisuldasa liigagi kirev.. J. Kronberg.