[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 sobivat artiklit.

aatlemaaadelda 49
aateliselt mõtlema, aateline olema. „Noor-Eesti” aatlevad luuletajad. *Sealt õhutas raamat ja ajaleht / mu meeltes aatlevat indu. J. Kärner.

etlemaetelda 49
luulet v. proosat suuliselt esitama, deklameerima

jutlemajutelda 49
kellegagi juttu ajama, kõnelema, vestlema. Naabriga, tuttavaga, sõpradega jutlema. Juteldi ilmast, tervisest, puhkuse veetmisest. Mehed jutlesid omavahel. Nad jutlesid mingis mulle võõras keeles. Naised jutlevad tänavanurgal. Jutlesime valjusti, vaikselt, elavalt.

kätlemakätelda 49
kättpidi tervitama v. hüvasti jätma; (vastastikku) kätt suruma (tervituseks, hüvastijätuks). Mehed kätlesid sõbralikult. Käteldi ning mindi lahku. Tervitab, lahkub käteldes. Kätleme saabujaid, mahajääjaid. *Ta kätles ainult asisemate ja ametimeestega, lihtsad külainimesed pidid leppima napi peanoogutusega. A. Uustulnd.

mõtlemamõtelda e. mõelda, mõtelgu e. mõelgu, mõtelnud e. mõelnud, mõteldakse e. mõeldakse, mõteldud e. mõeldud 49

1. keeruka ajutegevuse abil asjade, nähtuste vm. omadusi ja seoseid leidma, järeldusi ja otsustusi tegema (hrl. mingi probleemi lahendamiseks, millekski selguse saamiseks). Algeliselt, primitiivselt, konkreetselt, abstraktselt, loogiliselt, filosoofiliselt, teaduslikult mõtlema. Kiiresti, kainelt, pingsalt, aeglaselt, laisalt, loiult mõtlema. Kunstnik mõtleb kujundites, kujundlikult. Tavaliselt mõtleme oma emakeeles. Õpi oma peaga, iseseisvalt mõtlema. Mõned inimesed räägivad omaette, mõtlevad valjusti. Igaüks mõtles omi mõtteid. Mõtlesin palavikuliselt, mis teha. Mõtle (hästi) ja tuleta meelde, kuidas see oli. Anna aega mõelda, las ma mõtlen veel. Nõustus ilma pikemalt mõtlemata. Ära rumalusi räägi, mõtle peaga. Mõtleb nii, et pea ragiseb, suriseb. See ülesanne pani mehe mõtlema. Inimene on mõtlev olend, tal on mõtlev aju, pea. Enne mõtle, siis ütle. *Oli ta ju koju tulnud üksinduses üht-teist selgeks mõtlema .. M. Traat. || kellelegi, millelegi oma mõtteid suunama, neid sellele koondama; kedagi v. midagi silmas pidama, arvestama. Kelle peale, kellele, kellest, mille peale, mida, millele, millest sa mõtled? Mõtleb kodustest, kodustele. Ära mõtle surma peale, mõtle elule. Raha on nii vähe, et säästude soetamisele ei saa mõeldagi. Ma tahan ettepaneku üle veel mõelda. Mõtleb aina kurbi, süngeid asju. Asja on mõeldud nii ja teisiti, on mõeldud igat kanti. Mõtleb ainult endale, oma heaolu peale. Kui sa muust ei hooli, siis mõtle vähemalt lastele, laste peale. Selle vihjega mõtles ta vist mind. Ei, ma ei mõtle Jaani, ma mõtlen seda teist poissi. Mida ta selle ütlusega mõtles? Need sõnad olid vist vastuseks mõeldud. Kas uudist tead? – Missugust uudist sa mõtled? Need aastad – ma mõtlen neljakümnendaid – olid rasked. *Mõtlen: mängus ei ole mul õnne / ja naistega mul ei vea. A. Sang. || arvama, teat. arvamusel, seisukohal olema. Mis ta endast õige mõtleb, kelleks ta end peab? Ei maksa teisest inimesest halba, halvasti mõelda. Mõtlen just nii, nagu praegu ütlesin. Mõtlesin juba, et sa ei tulegi. Ma mõtlen, et Maril on õigus. Mis sina sest loost mõtled? Talle on ükskõik, mis teised temast mõtlevad. Ära mõtle, et sina oled maailma naba. Ega te ometi mõelnud, et tulime siia logelema!
2. kavatsema, plaanitsema. Mõtlesin ennast talle appi, abiks pakkuda. Mõtles kleidi pikkade varrukatega teha. Kuidas sa mõtled puhkust veeta? Vahib vihaselt otsa, justkui mõtleks kallale tulla. Mul on seni juba tehtud, kui tema alles mõtleb. Mis siin enam mõelda, teeme nii – ja valmis! Paistab, et ta ei mõtlegi käsku täita, minema hakata. Hakka tööle! – Ei mõtlegi! Romaan on mõeldud kolmeosalisena, kolme eri raamatuna. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi toimimise kohta). Vihm ei mõtlegi üle jääda. Inimene mõtleb, aga jumal juhib. || ette nägema, määrama. See võis olla hästi mõeldud, kuid kukkus halvasti välja. Eelnev jutt oli mõeldud ettekäändeks, minu vihastamiseks. Etteheide polnud sulle mõeldud. Tööriist on mõeldud tööd hõlbustama. Tehnikumidele mõeldud õpik. Eelkõige lugemiseks mõeldud näidend. *Onnike oli mõteldud peamiselt küll õitselistele .. A. Taar.
3. kujutlema; välja mõtlema. Kui on hea fantaasia, võib mõelda enda karuks, linnuks, kas või Hiina keisriks. Mõtle end minu asemele, siis saad mu probleemidest aru. Mõtelge, mis oleks, kui talve ei tulekski! Ilusam, kui ma eales mõelda oskasin. Kui see tõsi oleks, mõtle ise, mis siis juhtuks! *Kui aga ei olnud, mida lugeda, siis mõtlesin ise endale lugusid. M. Raud. || mõtle!, mõtelge!, mõelda ~ mõtelda!, mõtleks! kõnek (millelegi v. kellelegi tähelepanu juhtimiseks, emotsionaalseks esiletõstmiseks). Mõtle, kell juba kaks! Mõtelge ometi, Milla läheb mehele! Mõelda vaid, tema loodab direktoriks saada! Mõtle, kui põnev! Mõtle, missugune suuvärk! Mõtleks, kui tähtis mees ta oma arust on! Mõtleks, kus asi, mille pärast nutta! *Mõtelda, et on veel inimesi, kes ei usu kotermanni! A. Kalmus. *Kägu kukkus. Mõtleks ometi: pärast jaani! L. Promet.

ette mõtlema
ette plaanitsema, ette nägema, mõtteid tulevikku suunama. Maletaja peab oskama käike ette mõelda. Kes oskab nii kaugele ette mõelda ja kõike arvesse võtta!

juurde mõtlema
mõttes, kujutluses lisama. Igaüks mõtleb midagi juurde ja nii need kuulujutud paisuvad. *Poetab vahel pool lauset, aga teine pool mõtle ise juurde. H. Pukk.

järele mõtlema
aru pidama, (põhjalikult) järele kaaluma. Tuleta meelde, mõtle hästi järele. Mõtle järele, ära kergekäeliselt otsusta. Haigevoodis oli tal aega oma senise elu üle järele mõelda. *Oleks pidanud peatuma, puhkama hetke ja järele mõtlema, mis nüüd kõigepealt ette võtta. F. Tuglas.

läbi mõtlema
mõttes läbi arutama, läbi kaaluma. Kui kavatsed sõna võtta, mõtle enne korralikult läbi, millest sa räägid. Rändan mõtteis noorusmail, mõtlen uuesti läbi kaugeid aegu. Tegutsemiskava oli ennemalt üksikasjadeni läbi mõeldud. *Mõtleb kõik detailhaaval läbi. Klapib! E. Vetemaa.

ringi mõtlema
ümber mõtlema. *„Suitsu tahad?” – „Pole tahtmist,” vastab Antons, mõtleb aga ringi. „Anna pealegi üks..” I. Saks (tlk).

tagasi mõtlema
meenutama, mõtteid minevikku juhtima. Kooliajale tagasi mõeldes meenuvad kunagised koolikaaslased. Manalamehed, kellele tänumeeli tagasi mõeldakse. *Liina Reimanile tagasi mõeldes meenub ikka monumentaalsus, mis hoovas ta isikust ja loomingust. V. Panso.

välja mõtlema
(fantaseerides) mõttes looma; leiutama, mõtlemisega välja nuputama. Kas see on tõestisündinud lugu või on see välja mõeldud? Leiame mingi lahenduse, mõtleme midagi välja. Poiss mõtles teiste kiusamiseks igasuguseid vempe välja. Kas sa midagi vaimukamat ei osanud välja mõelda? Vaat, mis välja mõtles, tal pea lõikab! Missugused masinad on välja mõeldud! *..kusagilt ei mõistnud ta summasid elumaja ehitamiseks välja mõelda. M. Metsanurk.

üle mõtlema
uuesti läbi mõtlema. Mõtles asja ikka jälle uuesti üle.

ümber mõtlema
(järele) mõeldes senist, varasemat otsust v. seisukohta muutma, ümber otsustama. Ta pidi maale sõitma, aga mõtles ümber. Sa ütlesid ettepanekust ära, aga ehk mõtled veel ümber. Mõnedki asjad on ümber mõeldud, mõnedki seisukohad muutunud.

ostlemaostelda 49
kõnek šoppama, poodlema. Olen mõnikord netipoodides ostelnud. Seni kui naised ostlevad, puhkavad mehed jalga õllebaaris.

rutlemarutelda 49
alati, pidevalt ruttama. Siia-sinna rutlevad inimesed.

tõtlematõtelda 49
tõttama. Linn on täis tõtlevaid inimesi. Lapsed tõtlevad kodu poole. Tõtlev kõne, jutustamisviis. Oota pisut, ära tõtle. Süda tõtleb nii rahutult. Mühisedes tõtlevad vahutavad mägijõed. *„Lähme jah, lähme, kulla Jüri ... ” tõtles opman .. A. Sinkel.

uitlemauidelda 49
uitama. Tänavail uitles rohkesti rahvast. Varemete vahel uitlevad turistiderühmad. Linnas uideldes kohtasin mitmeid tuttavaid. *Varjulistes saludes .. või õitsvatel luhtadel uitlevad armunud karjused .. K. Taev. || (loomade, kalade kohta). Jões uitleb särjeparv. | piltl. Näol uitleb naeratus. Laskis mõtted vabalt uitlema. Pilk uitleb mäeharjadel. Poolunes uitlev teadvus. Trepil uitlevad varjud. Püsimatult uitlev fantaasia.

ütlemaütelda e. öelda, ütelgu e. öelgu, ütelnud e. öelnud, üteldakse e. öeldakse, üteldud e. öeldud 49

1. sõnades väljendama, sõnama, lausuma. „Tere hommikust!” ütles sisseastuja. Ütles kõva häälega oma nime. Ütles vihaselt: „Jäta mind rahule!” Ütle, Vello, miks sa eile koolist puudusid? Ma lähen ütlen ka isale tere, oma tere-sõna. Ma võin sulle seda peast öelda. Oleks ta selle eest aitähki öelnud. Sa ise ütlesid ju mulle, et mine! Ära tule kätega arveid klaarima, ma ütlen. Kui ta ei oleks olnud nõus, ütelnuks ta sulle seda kohe. Kutsu isa, las ütleb poisile mõne kõvema sõna. Kui ta ütleks mulle ühegi ilusa sõna. Ma ei ole sulle ainustki halba sõna öelnud. Ütles mulle komplimente. Kas ma pole sulle sada korda 'korduvalt' öelnud, et ära sega ennast teiste asjadesse. Kogu see asi oli nii moka otsast 'muuseas, möödaminnes' öeldud. Ütlesin talle suu sisse 'otse, keerutamata', et ta valetab. Ütlesin talle suisa suhu, mis ma temast arvan. Ütle otse, mis ma pean tegema. Ägestus ja ütles teravusi, jämedusi, ütles pahasti. Süüdlane seisis ega öelnud sõnagi. Hästi öeldud, Toomas! Mis sina selle kohta ütled, Juhan? Kohmas midagi öelda. Ta ei öelnud minu küsimuse peale musta ega valget 'mitte midagi'. Ma ei osanud selle peale a-d ega b-d, a-d ega o-d öelda. Ütlen sulle puhtast südamest, et mina ei tea sellest asjast midagi. Raha ei jätkunud ja nii tuli ülikoolile hüvasti öelda 'see pooleli jätta'. Aga ma ütlesin talle nii, et oli öeldud. | piltl. Kinnine mees, ta näoilme ei ütle midagi. Tema pilk ütles mulle kõik. Sõnadest rohkem ütlesid mulle tema silmad. Kas sulle sisetunne midagi ei ütle? Vaist ütles talle, et midagi on toimumas. *Aisa küljes hõbekell / ütleb ikka: till! E. Enno. *Kerges kohinas ütlevad männid ja kuused üksteisele hommikutervituse. K. Põldmaa.
2. mainima, rääkima, seletama (suuliselt v. kirjalikult). Mis arst sulle täna ütles? Kas te võite öelda, kui palju kell on? Meie ütlesime küll, et ärgu mingu, aga tema ei kuulanud meid. Kas ta teile ei rääkinud, mis ma talle ütlesin? Peab ütlema, et see ravikuur mõjus hästi. Pean ütlema, et teie nimi tundus kohe kuidagi tuttav. Kati öeldi päris tõsiselt haige olevat. Andrus, nagu juba öeldud, kavatseb Rootsi tööle minna. Ütle talle minu soov edasi. Öeldagu mis tahes, kõigega inimene siiski ei harju. Võrdluseks olgu öeldud, et .. Kõik, mis järelehüüdeks öeldi, tuli südamest. Eile raadios öeldi, et on tormi oodata. Selle kohta on ka Schopenhauer kusagil midagi öelnud. Vaatame järele, mis ÕS-is selle kohta öeldakse. Tänases ajalehes öeldakse muuseas, et .. Eks pühakirigi ütle, et vanemate patud nuheldakse laste kätte. Käsi peseb kätt, ütleb vanasõna. *.. ja noorus on üldse üks ilus aeg, nagu laulusalmgi ütleb. A. Liives. || piltl tundma, läbi elama, tajuma. Mis ütles vaese ema süda sees, kui ta poja õnnetusest kuulis! Raske on ette kujutada, mis ütlevad sellises kohutavas müras töötavate inimeste kõrvad. || väljendama, esile tooma. Ma ei saa aru, mida kunstnik selle maaliga on öelda tahtnud. Paistab, et autoreil on selle kohta palju öelda. Selles kirjatükis ei räägita otse, vaid öeldakse rohkem läbi lillede 'mõistu'. Ajakirjandus pole selles küsimuses ilmselt veel öelnud oma viimast 'lõplikku' sõna. *Mida enam avardub inimese eruditsioon, seda rohkem peaks tal olema oma kaasaegseile ütelda .. E. Nirk. || piltl ilmutama, teatama, väljendama. Nimed Vilde ja Tammsaare ütlevad meie lugejale palju. Minu nimi teile vaevalt midagi ütleb. Mida ütleb sinule see muusika? Silt uksel ütleb, et see ongi otsitud koht. Õigesti mängitud paus laval võib öelda rohkem kui sõnad. *Peamiselt rongi müra muutumine ütles teile, et tunnel on läbitud. H. Rajandi (tlk).
3. oma arvamust, seisukohta, otsust millegi kohta sõnades esile tooma, väitma. Leiumaterjali vähesuse tõttu ei saa kalme vanuse kohta midagi kindlamat öelda. Ma ei oska selle asja kohta midagi öelda. Ilusaks seda monumenti just öelda ei saa.
4. mingit kõnelemises seisnevat tegevust, toimingut sooritama, pidama (8. täh.) Õpetaja, pastor ütleb kantslis jutlust. Käis vahetevahel maal palvemajades jutlust ütlemas. Pani käed risti ja hakkas palvet ütlema. Võidupühal peeti pidusid ja öeldi kõnesid. Haua juures ütles järelehüüde seltsi esimees. *Lauluraamat oli esimese tüürimehe Tänaku käes, see ütles sõnu ja võttis ka hääle üles. A. Hint.
5. esineb väljendis oma sõna (sekka) ütlema, mis osutab kaasarääkimisele, määravale mõjule milleski. Selles asjas oli ka Juhanil oma sõna sekka öelda. Võib oletada, et neilgi talimängudel ütlevad oma sõna taas Norra sportlased. *Alumiinium on seni veel harva saanud suurte sildade kavandamisel kaasa rääkida, kuid oma sõna on ta enesekindlalt öelnud. H. Matve.
6. kõnek nimetama, kutsuma. *Libahundiks ütlete mind? – Olen jah, te ju teisiti ei taha! A. Kitzberg. *Teise [maja] otsa tahetakse piimavurr sisse seada, või meier, nagu nad seda ütlevad. O. Luts.
7. esineb tegelikku olukorda ja inimeste suhtumist kajastavates väljendustes. Tõtt öelda, olukord üllatas mind mõnevõrra. Kuidas sa oma eluga rahul oled? – Tõtt öelda, mitte väga. Ja kuhu tal siit, tõtt öelda, oligi minna. Seal oli, õigust ütelda, üsna igav. Olin eile, ausalt öelda, natuke tõbine. Ausalt öelda teeb see asi mind murelikuks. Ausalt öeldes ta natuke virises vastu ka. Pehmelt öeldes on see ikkagi utoopia. Raske öelda, millest kõik alguse sai. Võiks öelda, et see oli kasutu aeg minu elus. *Ja polegi midagi öelda – marss oli vägev. E. Raud.
8. esineb rõhulisena mitmesugustes hüüatustes jm. arvamusavaldustes. Ära sa ütle, täitsa korralik tasu selle vaeva eest! No ütle poissi, mis tegi! No eks ma ütle – Jüri jälle küla peale läinud! Kas ta tegi seda ainult viisakusest – ei ütleks! *Või siis Jakov on siin, mis sa ütled! O. Samma (tlk). *Ega tea reosid ütelda jah, lõhkusid ehk tõesti selle ainsagi ülekäigukoha. A. Jakobson.
9. ütlemerõhutus asendis adverbilaadselt(oletust, näiteks toodud võimalust sisaldavais vm. väljendeis). Teile pakutakse, ütleme, peainseneri kohta, kas võtate selle vastu? Ees on jõgi, ütleme, oma sada meetrit lai. Ütleme, paariks päevaks saaksin ehk teile ehitusele appi tulla. Tule peale lõunat, ütleme, kell neli! Puhkama sõidame kuhugi lõunasse, ütleme Hispaaniasse. Ütleme, keemiaga tulen veel toime, aga matemaatika! *Ütleme nüüd, et mul õnnestub kindlaks teha, et teie esiisa on süütu. Mis sünnib siis? K. Ristikivi.

ei jõua (~ enne kui keegi jõuab) nohki ütelda ~ öelda vt noh

ette ütlema

1. kellelegi teisele aitamiseks, järeleütlemiseks midagi ütlema. Õpilane ütles teisele salaja ette. Jäi vastamisel hätta ja ootas, et keegi talle ette ütleks. Suflöör ütleb näitlejaile teksti ette. Isa võttis lauluraamatu ja ütles laulusõnu ette. || suuliselt mingiks tegevuseks juhtnööre andma. Kas sulle öeldi kõrgemalt poolt ette, millest tuleb kirjutada?
2. millestki, näit. millegi toimumisest eelnevalt ette teatama. Sulane ütles peremehele kaks nädalat ette, et läheb ära. Üks ennustaja öelnud isegi ette, et meest tabab õnnetus. Kui kaua ma haiglas pean olema, ei oska ette öelda. Võin juba ette öelda, et sulle see raamat ei meeldi. *Pulmatort oli tehtud sahhariiniga, seda peab kohe ette ütlema. K. Saaber. *.. tuuled-tormid, udud ja silmapiiri matvad sajud ei oota tellimist ega ütle [tulekut] ette. H. Sergo.

kätte ütlema
kellelegi midagi otse välja ütlema. Küll ma kunagi ütlen talle kõik kätte! *.. ja seda kahjurõõmu oleks ta tahtnud otse suust suhu ka Clementile kätte ütelda. H. Sergo.

lahti ütlema

1. (vabatahtlikult) millestki v. kellestki oma valduses olevast, omasest v. harjumuspärasest loobuma. Ütles oma äripartnerist lahti. Ütle nendest sõpradest lahti. Ma ütlen sinust lahti, sest meie kooselust ei tule midagi välja. Ta ei suuda oma austajast kuidagi lahti öelda. Ütles oma pärandiosast õe kasuks lahti. Kuningas oli sunnitud troonist lahti ütlema. Otsustas ise vallasekretäri ametist lahti öelda. Ütles end revideerimiskohustusest lahti. Eideke väsis ja ütles ketrustöödest lahti. Ütles naabrite edasisest abistamisest lahti. Ta on meievahelisest lepingust lahti öelnud. Sa pead oma iganenud seisukohtadest lahti ütlema. Oma tõekspidamistest ei või ma lahti öelda. Ristiusku vastu võttes ütles lahti paganausust. Hilisemas loomingus on luuletaja lahti öelnud ilutsevast romantikast. Oma harjumustest pole kerge lahti öelda. Pead oma viinapahest lahti ütlema! Mungaks hakates ütles lahti kõigest ilmalikust. || (hrl. vanemate ja laste suhetes). Kui poeg varguse pärast vangi läks, ütles isa temast lahti. Ütles ennast oma vanematest lahti. || millestki keelduma, ära ütlema. Oli nõus tööle edasi jääma, kuid ütles igasugusest vastutusest lahti. *Kõik [talupojad] kinnitasid veel kord ühest suust, et nad sõnnikuveost lahti ütlevad. E. Vilde.
2. vallandama. *Vanaperemees oli isegi kõiki teenijaid viimseni lahti ütelnud ja need tuli uuesti palgata. A. Kivikas. *Tuleb kevad, siis ütleme ninamehed lahti. Nagu oleks nüüd inimestest puudu. J. Mändmets.

maha ütlema
avalikult teatavaks tegema (eriti kirikus abiellujate nimesid). Andres ja Kai öeldi täna kirikus esimest korda maha. Kihlused olid peetud ja kirikuõpetajagi nad kantslist maha ütelnud. *Hannes ja Liisa, kes on üürikese õnne ära näinud ja tundnud, ütlevad maha oma tõotused teineteise vastu .. A. Valton.

suud puhtaks ~ tühjaks ütlema vt suu

vastu ütlema

1. vastuseks ütlema. Kuulas mind ära, aga ei öelnud midagi vastu. *Naiste rohkearvulistele küsimustele öeldi vähe vastu, sest kalur pole harjunud suurt juttu tegema .. A. Mälk.
2. vastu vaidlema, vastu rääkima. Tuli täita käsku, vastu öelda ei olnud lubatud. Selles asjas oleks tal palju vastu öelda.

välja ütlema

1. sõnades väljendama. Oma arvamust, seisukohta välja ütlema. Esialgu ei julgenud keegi oma kahtlusi välja öelda. Algul rääkis niisama, siis ütles oma tuleku põhjuse välja. Ütles kõik välja, mis südame peal. Tal näis midagi meeles mõlkuvat, kuid ta ei öelnud seda välja. Mis ta salatseb, ütelgu otse välja! Öeldi lausa välja, et sina võtsid. || esile tooma, avaldama. Need sõnad võivad sulle haiget teha, aga ma pean nad välja ütlema. Kirjanik ei ütle alati kõike sõnades välja, vaid jätab lugeja enda taibata. Kõik nõuded on eeskirjades selgesti välja öeldud.
2. hääldama, välja rääkima. Paljud saarlased ei suuda õ-häälikut korralikult välja öelda. Nii keeruline nimi, et seda ei oska välja öeldagi.

ära ütlema

1. millestki v. midagi tegemast keelduma. Külm on, praegu ei ütleks ära ühest topkast kangemast. Võileivad olid nii isuäratavad, et mitte ei suutnud neist ära öelda. Kes siis lisateenistusest ära ütleks! Ütles ära talle pakutud korterist. Näitleja ütles talle pakutud osast ära. Ega ma tööst ära ütle! Noormees ütles ära vanemate toetusest, majanduslikust abist. Ta oli mees, kes ei öelnud ühestki seiklusest ära. Püüdis pääseda ministri jutule, kuid talle öeldi viisakalt ära. Meid kutsutakse külla, me ei või neile ometi ära öelda. Temast polnud meest, et rahanorijale ära öelda. Uhke tüdruk ütles kõigile kosilastele ära. Vallasekretäri kohta pakuti mitmele mehele, kuid kõik ütlesid ära. Ega sa ära ei ütle, kui kutsun sind klubisse kaasa? Kuidas sa ära ütled, kui inimesel abi vaja! Ma ei lubanud, aga ei ütelnud ka ära. *Ta [= siil] murrab kõiki olendeid, kellest jõud üle käib, aga samas ei ütle raipestki ära. F. Jüssi.
2. sõnades väljendama, välja ütlema. Ütles kõik oma südamelt ära. Oli tahtmine rääkida, ära ütelda kõik, mis rahu ei andnud. Ma ütlesin kõik otse ära, mis ma temast arvan. Olen juba kõik ära öelnud, mis öelda oli. *Aga no ütle ikka ära kah: kuhu ja kellega sa lähed? M. Raud. || esile tooma, teatavaks tegema. Olgu kohe ette ära öeldud, et käesolevad read pole kirjutatud enese õigustuseks. *Kuid kirjamees oligi tegelikult selle vähese, mis tal pakkuda oli, oma esimeste töödega ära öelnud .. E. Nirk.
3. kõnek kellegi kohta midagi süüdistades teatama, ära kaebama. Kui mind veel kiusad, ütlen emale ära! *„Vaata, kus ometi sitavikat on oma jutuga, vaata, ma tahan köstrile ära ütelda, küll ta siis näeb, mis ta saab.” – „Ei, kaebama just ei maksa minna ..” O. Luts.

üles ütlema

1. teatama teisele lepinguosalisele lepingu, kokkuleppe tühistamisest. a. (seoses vabatahtliku loobumisega hrl. töökohast, elupaigast). Mitu rendiperemeest olid oma kohad üles öelnud ja lahkusid jüripäeval. Ütles oma õpetajakoha kevadel koolis üles. Ütles perenaisele oma toa üles. Ütles ise firmale lepingu üles. *Isa aga ütles parunile üles ja läks kevadel noore naisega Venemaale. Seal rentis mõisa .. E. Vilde. b. (seoses sunniga loobuda). Parun öelnud vastakale peremehele koha üles. Talle öeldi ilma pikemata teenistusleping üles. Majaperemees ütles talle korteri üles. Mitmel rentnikul öeldi rendileping üles. *Laen, mis töökoja asutamiseks tehtud, öeldi üles. Kolme kuu pärast pidi raha makstud olema .. M. Metsanurk. c. piltl. Ära siis nii tühise asja pärast veel sõprust üles ütle! *Ärge ikka enne tutvust üles ütelge, kui te veel meest ei tunnegi. L. Kahas.
2. rikki, katki, töökorrast ära minema. Auto, mootorratas ütles poolel teel üles. Paadil ütles mootor üles. Raadio ütleb vist varsti üles. Suusasidemed ütlesid matkal üles. Mu saapad hakkavad juba üles ütlema. | piltl. Haigel kipub süda üles ütlema. Külmetusest ütlesid neerud lõplikult üles. Vanaema käib vaevu, jalad kipuvad üles ütlema. Vastase närvid ütlesid üles ja ta pistis jooksu. Sellist korralagedust nähes võib närv üles öelda. Sellise töörabamisega võib sul tervis üles öelda. || piltl otsa saama, lõppema. Nad jooksid, kuni jõud üles ütles. Minu mõistus ütleb siin üles. Mõnelgi ootajal kippus kannatus üles ütlema. Nüüd ütles tohtrite tarkus üles.
3. hrl. ülesannet vms. vastama. Koolilapsed ütlevad õppetükke üles. Poiss ütleb õpetajale tundi 'tunniks antud ülesandeid' üles. Oskas veatult luuletusi üles öelda. *Võin une pealt kõik definitsioonid eksimatult üles öelda, aga kasu sellest on vähe – tarvitada ikka ei mõista. T. Raudam.

ümber ütlema
teisiti ütlema, ümber sõnastama; kirj parafraseerima. Lugu on hästi kirjutatud, ainult mõnes kohas tuleks ehk natuke ümber öelda. *Nii on [luuletuses] lumikellukese õit võrreldud kuljusega, ülane on ümber öeldud lumetähekeseks .. E. Niit.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur