[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 102 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

aara6› ‹s
zool pikasabaline kirju troopilise Ameerika papagoi, meil puurilind (Ara)

aatlemaaadelda 49
aateliselt mõtlema, aateline olema. „Noor-Eesti” aatlevad luuletajad. *Sealt õhutas raamat ja ajaleht / mu meeltes aatlevat indu. J. Kärner.

aura6› ‹s

1. mõjujõud; muljet kujundav õhustik. Hea, halva auraga koht. Sel linnaosal on boheemlaslik aura. Nõukogudeaegse auraga hoone.
2. (okultismis, parapsühholoogias:) inimkeha ümbritsev eriline kiirgusvöönd vm. mõjuväli
3. med langetõvehoole eelnev seisund

era11› ‹s
kõnek (teiste pereliikmete eest) salaja valmistatav v. söödav toit v. maiuspalad, kodupoolis. *Valgehansul süüdistanud peremees naist, et see era tegevat, salaja ahjus pätsikesi küpsetavat, ise söövat ja lastele jagavat. M. Metsanurk.

era-
liitsõna esiosana
1. eraomandusel põhinev, eraomanduslik; näit. eraettevõte, -ettevõtja, -gümnaasium, -haigla, -kapital, -kauplus, -kliinik, -kool, -maa, -maja, -majandus, -mets, -omand, -omandus, -omanik, -pank, -sektor, -tööstus, -valdus, -õppeasutus
2. isiklik, mitteametialane; individuaalne; näit. eraasi, -elu, -huvi, -jutt, -kiri, -kogu, -korter, -kõne, -lõbu, -sekretär, -visiit
3. isiklikul algatusel toimiv v. toimuv; näit. eraarst, -detektiiv, -praksis, -teenistus, -töö, -õpetaja
4. eraldi, omaette olev v. toimuv; näit. erasissekäik, -tund
5. mittesõjaväeline; tsiviil-; näit. eraisik, -rõivas

etlemaetelda 49
luulet v. proosat suuliselt esitama, deklameerima

jora11› ‹s

1. madal (põrisev) hääl v. heli, joru, jorin. *..torupill jorab ikka oma jora! E. Kippel. *Ja hääl oli tal ilus, mitte mõni jäme jora või peenike piiksumine.. V. Ilus.
2. tüütav, rumal jutt, lora, loba; irin, torin. Ära aja jora! Ah, teda oma joraga! Purjus meeste jora. Kui teen midagi valesti, ei jõua pärast teiste jora ära kuulata.

jura11› ‹s
kõnek jama [1]. Mõttetu jura. Mis jura sa (suust välja) ajad? Ah, sama vana jura.

jutlemajutelda 49
kellegagi juttu ajama, kõnelema, vestlema. Naabriga, tuttavaga, sõpradega jutlema. Juteldi ilmast, tervisest, puhkuse veetmisest. Mehed jutlesid omavahel. Nad jutlesid mingis mulle võõras keeles. Naised jutlevad tänavanurgal. Jutlesime valjusti, vaikselt, elavalt.

jõra11› ‹s
jõrin. Pull ajas kurja jõra. Jäta jõra, ega keegi sind nagunii ei kuula!

kara11› ‹s
ripnev, väljaulatuv ese, näit. kellatila || härjakara. *.. härra kõrval astus mõisa turjakas kubjas, pihus hirmuäratav kara. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: kellakara.

kera11› ‹s
ümmargune pallikujuline keha. Kera niiti, lõnga. Lõng, nöör on keras. Keri pael kerasse! Vihist keriti lõng keradesse, keradeks. Kera juustu. Lambikuplite kerad. Maal on kera kuju. Päikese hõõguv kera. Ümmargune nagu kera. Koerad tormasid kahe karvase kerana võõrale vastu. |sisekohakäänetes, hrl. illatiivis v. inessiivis(olukorda tähistavana). Siil kiskus end kerra. Kassipoeg, uss tõmbas end päikesepaistel kerra. Koer, kass magab keras. Poiss oli teki all keras. Vean enda diivaninurka kerra. Tõmbas jaladki istme all kerra. || mat korrapärane geomeetriline keha, mille ükski punkt ei asu keskpunktist kaugemal kui raadiuse pikkus. Kera raadius, läbimõõt, segment, vöö, kiht, sektor. Arvutage kera pindala, ruumala!
▷ Liitsõnad: juustu|kera, karva|kera, köie|kera, lõnga|kera, maa|kera, nahk|kera, niidi|kera, nööri|kera, okas|kera, pool|kera, päikese|kera, sule|kera, traadi|kera, tule|kera, viisi|kera, õiekera.

kura11› ‹adj
murd vasak. Kas minna head või kura kätt? Kura kätt on koolimaja. Hoiab kura käega rasket korvi. ||väliskohakäändeis(suunda märkivana). *Kuid keiser .. ei vaata ei kurale, ei heale. J. Peegel. *Nii keerles elu paremal ja kural.. J. Kärner. *Laager laagri järel jäi hüvakule ja kurale.. A. Viirlaid.

kõra11› ‹s
kella tila, kara. Karjakrapi kõra. Kirikukellade kõrad.
▷ Liitsõnad: kellakõra.

kära11› ‹s

1. müra, ragin, kolin, paukumine, mürtsumine, kärin, põrin vms.; üldse mitmesuguse päritoluga, teat. tegevust, protsessi vms. saatvad (paljud samaaegsed) korrapäratud helid. Suurlinna, lahingute kära. Mootorite, masinate põrgulik, kõrvulukustav kära vaibub, vaikib. Kära paisub, kasvab, muutub valjuks. Aparaadid töötavad kärata. Töö toimus ilma suurema kära ja mürata. Väljast kostab sadama tavalist kära. Linttraktor liikus edasi suure kära ja raginaga. Kõrv eraldab kärast tuttava heli, harjub käraga. Püüdis astuda võimalikult vähe kära tehes. *Oi seda kära: raudrehvidega vankrid sõitsid raginal üle kivide, kõlisesid-kolisesid raudlatid, inimeste astuminegi kobises, klõbises, matsus, mütsus! L. Kibuvits. || vali jutuvada, (läbisegi) rääkimine, karjumine, kilkamine, hõikamine, laulmine, kisamine vms. lärm; lindude v. loomade (vali) kisa, läbisegi häälitsemine. Poisikeste, hobusemeeste, lindude, ahvide kära. Kära läheb saalis suureks, valjuks. Puhkes üldine kära. Kära peale ilmus korrapidaja. Vaidluste kärast kostavad üle üksikud hüüded. Suure kära ja müraga tormati tuppa. Õu oli täis laste kära ja kilkamist. Valvurid tõstsid kära, kui selgus, et üks vang on puudu. *Tõusis kära, terve pere jooksis välja, naised hädaldasid, koerad haukusid. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: jutu|kära, laada|kära, lahingu|kära, linna|kära, pidu|kära, rõõmu|kära, sõja|kära, tänava|kära, võitluskära; põrgukära.
2. piltl rohke õiendamine, rääkimine, arutamine vms. millegi ümber, lärm. Kogu vald oli kära täis, et varsti tulevad pulmad. Kära oli ajalehtedes, ajakirjanduses palju, rohkem kui asi väärt. Kas maksab tühja asja pärast nii palju kära teha, tõsta! Näidendi, lavastuse ümber tekkis kära. Näitus korraldati ilmatu käraga. *Kolime metsa ja jätame kus pagan selle maailma kära. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: ilma|kära, päevakära.

kätlemakätelda 49
kättpidi tervitama v. hüvasti jätma; (vastastikku) kätt suruma (tervituseks, hüvastijätuks). Mehed kätlesid sõbralikult. Käteldi ning mindi lahku. Tervitab, lahkub käteldes. Kätleme saabujaid, mahajääjaid. *Ta kätles ainult asisemate ja ametimeestega, lihtsad külainimesed pidid leppima napi peanoogutusega. A. Uustulnd.

lara11› ‹s
kõnek loba, plära. Naiste lara. Ajab niisama lara. Tema lara ei jõua keegi ära kuulata. Kirjutab mingi lara kokku ja arvab, et on kirjanik.

lira11› ‹s
kõnek vedel lahja toit; lahja jook; lurr, laga. Supp olgu nii paks, et lusikas seisab püsti, mitte selline lira. Kohv oli üsna lahja lira.
▷ Liitsõnad: kohvi|lira, supi|lira, õllelira.

lora11› ‹s
tühi jutt, loba, plära, lori. Ah, naiste lora! Ära tee külarahva lorast väljagi. Ma ei usu teda, ajab niisama lora. Purjus inimese lora. Lora (puha), tegelikult oli asi hoopis teisiti. Ta ei salli pikka lora ega targutamist. *Prokurörile võid sa oma lora hambasse puhuda, aga rahva silmis oled sa mõrtsukas! V. Lattik.

löra11› ‹s
lora, lori. Ära usu naiste löra. Nad ajavad niisama löra. Mis löra see on?

mõra11› ‹s

1. kitsas, hrl. mitte läbiv, mitte sügavale ulatuv pragu. Kausil, vaasil on mõra sees. Vana mõradega tass. Kuum tee lõi klaasile mõra sisse. Jäässe tekivad priginal mõrad. Mõra võib laieneda, süveneda praoks, lõheks. Metallis on umbes meetripikkune mõra. Kolju mõrad paranesid. Mõradest jooneline auto esiklaas. Mõraga tornikell ei helise enam puhtalt.
2. piltl lahkheli, ebakõla. Nende abielus pole ühtki mõra, nende õnn on mõradeta. Meie sõprusesse hakkas tekkima mõrasid. Ka tema optimismis on mõrasid. Valitsuskoalitsiooni on tekkinud, löödud esimene mõra. Kivinenud tsunftikorda tekkisid mõrad. Pettumine, õnnetu armastus jätab mõra hinge. *Ja siiski tundus talle Tõnise plaanis ka mingi mõra sees olevat. A. Hint.

mõtlemamõtelda e. mõelda, mõtelgu e. mõelgu, mõtelnud e. mõelnud, mõteldakse e. mõeldakse, mõteldud e. mõeldud 49

1. keeruka ajutegevuse abil asjade, nähtuste vm. omadusi ja seoseid leidma, järeldusi ja otsustusi tegema (hrl. mingi probleemi lahendamiseks, millekski selguse saamiseks). Algeliselt, primitiivselt, konkreetselt, abstraktselt, loogiliselt, filosoofiliselt, teaduslikult mõtlema. Kiiresti, kainelt, pingsalt, aeglaselt, laisalt, loiult mõtlema. Kunstnik mõtleb kujundites, kujundlikult. Tavaliselt mõtleme oma emakeeles. Õpi oma peaga, iseseisvalt mõtlema. Mõned inimesed räägivad omaette, mõtlevad valjusti. Igaüks mõtles omi mõtteid. Mõtlesin palavikuliselt, mis teha. Mõtle (hästi) ja tuleta meelde, kuidas see oli. Anna aega mõelda, las ma mõtlen veel. Nõustus ilma pikemalt mõtlemata. Ära rumalusi räägi, mõtle peaga. Mõtleb nii, et pea ragiseb, suriseb. See ülesanne pani mehe mõtlema. Inimene on mõtlev olend, tal on mõtlev aju, pea. Enne mõtle, siis ütle. *Oli ta ju koju tulnud üksinduses üht-teist selgeks mõtlema .. M. Traat. || kellelegi, millelegi oma mõtteid suunama, neid sellele koondama; kedagi v. midagi silmas pidama, arvestama. Kelle peale, kellele, kellest, mille peale, mida, millele, millest sa mõtled? Mõtleb kodustest, kodustele. Ära mõtle surma peale, mõtle elule. Raha on nii vähe, et säästude soetamisele ei saa mõeldagi. Ma tahan ettepaneku üle veel mõelda. Mõtleb aina kurbi, süngeid asju. Asja on mõeldud nii ja teisiti, on mõeldud igat kanti. Mõtleb ainult endale, oma heaolu peale. Kui sa muust ei hooli, siis mõtle vähemalt lastele, laste peale. Selle vihjega mõtles ta vist mind. Ei, ma ei mõtle Jaani, ma mõtlen seda teist poissi. Mida ta selle ütlusega mõtles? Need sõnad olid vist vastuseks mõeldud. Kas uudist tead? – Missugust uudist sa mõtled? Need aastad – ma mõtlen neljakümnendaid – olid rasked. *Mõtlen: mängus ei ole mul õnne / ja naistega mul ei vea. A. Sang. || arvama, teat. arvamusel, seisukohal olema. Mis ta endast õige mõtleb, kelleks ta end peab? Ei maksa teisest inimesest halba, halvasti mõelda. Mõtlen just nii, nagu praegu ütlesin. Mõtlesin juba, et sa ei tulegi. Ma mõtlen, et Maril on õigus. Mis sina sest loost mõtled? Talle on ükskõik, mis teised temast mõtlevad. Ära mõtle, et sina oled maailma naba. Ega te ometi mõelnud, et tulime siia logelema!
2. kavatsema, plaanitsema. Mõtlesin ennast talle appi, abiks pakkuda. Mõtles kleidi pikkade varrukatega teha. Kuidas sa mõtled puhkust veeta? Vahib vihaselt otsa, justkui mõtleks kallale tulla. Mul on seni juba tehtud, kui tema alles mõtleb. Mis siin enam mõelda, teeme nii – ja valmis! Paistab, et ta ei mõtlegi käsku täita, minema hakata. Hakka tööle! – Ei mõtlegi! Romaan on mõeldud kolmeosalisena, kolme eri raamatuna. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi toimimise kohta). Vihm ei mõtlegi üle jääda. Inimene mõtleb, aga jumal juhib. || ette nägema, määrama. See võis olla hästi mõeldud, kuid kukkus halvasti välja. Eelnev jutt oli mõeldud ettekäändeks, minu vihastamiseks. Etteheide polnud sulle mõeldud. Tööriist on mõeldud tööd hõlbustama. Tehnikumidele mõeldud õpik. Eelkõige lugemiseks mõeldud näidend. *Onnike oli mõteldud peamiselt küll õitselistele .. A. Taar.
3. kujutlema; välja mõtlema. Kui on hea fantaasia, võib mõelda enda karuks, linnuks, kas või Hiina keisriks. Mõtle end minu asemele, siis saad mu probleemidest aru. Mõtelge, mis oleks, kui talve ei tulekski! Ilusam, kui ma eales mõelda oskasin. Kui see tõsi oleks, mõtle ise, mis siis juhtuks! *Kui aga ei olnud, mida lugeda, siis mõtlesin ise endale lugusid. M. Raud. || mõtle!, mõtelge!, mõelda ~ mõtelda!, mõtleks! kõnek (millelegi v. kellelegi tähelepanu juhtimiseks, emotsionaalseks esiletõstmiseks). Mõtle, kell juba kaks! Mõtelge ometi, Milla läheb mehele! Mõelda vaid, tema loodab direktoriks saada! Mõtle, kui põnev! Mõtle, missugune suuvärk! Mõtleks, kui tähtis mees ta oma arust on! Mõtleks, kus asi, mille pärast nutta! *Mõtelda, et on veel inimesi, kes ei usu kotermanni! A. Kalmus. *Kägu kukkus. Mõtleks ometi: pärast jaani! L. Promet.

ette mõtlema
ette plaanitsema, ette nägema, mõtteid tulevikku suunama. Maletaja peab oskama käike ette mõelda. Kes oskab nii kaugele ette mõelda ja kõike arvesse võtta!

juurde mõtlema
mõttes, kujutluses lisama. Igaüks mõtleb midagi juurde ja nii need kuulujutud paisuvad. *Poetab vahel pool lauset, aga teine pool mõtle ise juurde. H. Pukk.

järele mõtlema
aru pidama, (põhjalikult) järele kaaluma. Tuleta meelde, mõtle hästi järele. Mõtle järele, ära kergekäeliselt otsusta. Haigevoodis oli tal aega oma senise elu üle järele mõelda. *Oleks pidanud peatuma, puhkama hetke ja järele mõtlema, mis nüüd kõigepealt ette võtta. F. Tuglas.

läbi mõtlema
mõttes läbi arutama, läbi kaaluma. Kui kavatsed sõna võtta, mõtle enne korralikult läbi, millest sa räägid. Rändan mõtteis noorusmail, mõtlen uuesti läbi kaugeid aegu. Tegutsemiskava oli ennemalt üksikasjadeni läbi mõeldud. *Mõtleb kõik detailhaaval läbi. Klapib! E. Vetemaa.

ringi mõtlema
ümber mõtlema. *„Suitsu tahad?” – „Pole tahtmist,” vastab Antons, mõtleb aga ringi. „Anna pealegi üks..” I. Saks (tlk).

tagasi mõtlema
meenutama, mõtteid minevikku juhtima. Kooliajale tagasi mõeldes meenuvad kunagised koolikaaslased. Manalamehed, kellele tänumeeli tagasi mõeldakse. *Liina Reimanile tagasi mõeldes meenub ikka monumentaalsus, mis hoovas ta isikust ja loomingust. V. Panso.

välja mõtlema
(fantaseerides) mõttes looma; leiutama, mõtlemisega välja nuputama. Kas see on tõestisündinud lugu või on see välja mõeldud? Leiame mingi lahenduse, mõtleme midagi välja. Poiss mõtles teiste kiusamiseks igasuguseid vempe välja. Kas sa midagi vaimukamat ei osanud välja mõelda? Vaat, mis välja mõtles, tal pea lõikab! Missugused masinad on välja mõeldud! *..kusagilt ei mõistnud ta summasid elumaja ehitamiseks välja mõelda. M. Metsanurk.

üle mõtlema
uuesti läbi mõtlema. Mõtles asja ikka jälle uuesti üle.

ümber mõtlema
(järele) mõeldes senist, varasemat otsust v. seisukohta muutma, ümber otsustama. Ta pidi maale sõitma, aga mõtles ümber. Sa ütlesid ettepanekust ära, aga ehk mõtled veel ümber. Mõnedki asjad on ümber mõeldud, mõnedki seisukohad muutunud.

mära11› ‹s

1. emane hobune. Paaritatud, tiine, varsaga mära. Mära poegis, tõi varsa. Varss käib mära all imemas. Varssa vaadatakse märast, tütart tunnistatakse emast. || (muude sama sugukonna emasloomade kohta)
▷ Liitsõnad: sugu|mära, tõumära; eesli|mära, kaamelimära.
2. hlv (naise kohta). Meestevõrgutaja mära. *.. ta naine – tugevate reite ja punase näoga mära – oli kaheteistkümnenda lapsega käima peal .. M. Sillaots (tlk).

müra11› ‹s
ka füüs mitmesuguste kõrguselt ja valjuselt erinevate (pidevate) helide (ebakorrapärane) segu; tahkete kehade vibreerimisel v. gaaside pulseerival liikumisel (näit. mootoreis) tekkiv pideva v. peaaegu pideva spektriga heli. Müra valjus foonides. Masinate, mootorite, rongi, autode müra. Kopsimise, kolkimise müra. Kõrvulukustav, vaikne, ühtlane, hooglik müra. Müra paisub, vaibub, vaikib, läheneb, kaugeneb. Pidime töötama müras ja vibratsioonis. See masin teeb töötades vähe müra, töötab peaaegu mürata. Kuulsin esiku poolt mingit müra, vist tõmbas tuul vaheukse kinni. Poisid jooksid suure kära ja müraga tuppa. || (raadiotehnikas:) signaalide vastuvõtmist häirivad juhuslikud võnkumised elektriahelais || (informatsiooniteoorias:) infoedastust moonutavad protsessid v. nähtused. Trükivead, mõõtevead jm. müra infoedastuses. Müra summutab informatsiooni.
▷ Liitsõnad: auto|müra, lahingu|müra, liiklus|müra, linna|müra, masina|müra, mootori|müra, tootmis|müra, transpordi|müra, tänava|müra, tööstusmüra; põrgumüra.

ora11› ‹s
naasklist jämedam, hrl. ühest otsast teravnev tugev metallvarras. Tegi naaskli või oraga augud ette. Puunõudele tehti sangaaugud tulise oraga. Mulla sulamise mõõtmiseks on sentimeeterjaotistega ora. Suitsutamiseks lükiti kalad orade otsa. Küpsetasime lõkkel ora otsas šašlõkki. Rinnus pistab, torgib nagu tulise oraga. Ora pees ja teine tules 'on hirmus kiire, hirmus palju tegemist'. Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? (Mõistatus kana kohta).
▷ Liitsõnad: piibu|ora, proovi|ora, põletus|ora, raudora.

ostlemaostelda 49
kõnek šoppama, poodlema. Olen mõnikord netipoodides ostelnud. Seni kui naised ostlevad, puhkavad mehed jalga õllebaaris.

pera11› ‹s
murd pära. *.. järsku kõlas sügav mehehääl: „Hei, peremees! Võta pera peale, vii edasi!” R. Sirge.

pura111› ‹s
murd jääpurikas; sellekujuline asi
▷ Liitsõnad: jää|pura, puupura.

pura211› ‹s
murd rauapuru, räbu
▷ Liitsõnad: tinapura.

pura311› ‹s
murd puramine, riid, lärm. *Asi läks aga puraks pärastpoole, kui tüdruk sai praatsu kätte ja isa ei võtnud last omaks. H. Sergo.

pura411› ‹s
meripura

pura511› ‹s
van booraks

põra11› ‹s
põrin. Vankrite põra aina läheneb. Taeva alt kostab lennukite põra. *Ikka kõrvus seesama põra, / päevast päeva rataste rutt. G. Suits.
▷ Liitsõnad: vankripõra.

pära111› ‹s

1. tagumine osa v. ots, tagaosa v. -ots. a. (paadil, laeval:) ahter. Ta istub, seisab paadi päras. Lootsiku pära oli sügavalt vees. Laeva pikkus käilast pärani. Vesi vulises laeva päras 'pära taga'. b. (reel, vankril, autol). Saime ree, saani, veoauto pära peale. Poiss konutas vankri päras. Pani hobuse vankri ette ja sidus lehma pära külge. Auto sõitis nii kiiresti, et pära viskles. || reele peale pandav pulkadest seljatugi, kori. Ilma pärata regi. Seob, paneb reele pära külge. c. (kalapüügivahendil). Nooda tiivad ja pära. Mõrra pära kubises kaladest. d. (laske-, tera-, tööriistal). Püssi, revolvri, püstoli pära. Kargas püsti, käsi lühikese mõõga päral 'käepidemel'. Nikerdatud päraga puss. Oherdi kaba ja pära. Puuri pea ja pära. e. kõnek (raamatul:) selg. *Kabinetis oli mitu raamaturiiulit, täis nahkköiteid, kuldpealkirjaga päradel. M. Metsanurk. f. (kindal, käisel). Kirjatud päradega kindad. Varruka päral on tikand. g. (ehitisel). Ahju suu oli köögis, pära aga toas. *Sauna pära taha järve kaldale oli viidud mõsipink.. R. Sirge. h. (looduslikel vormidel). Lahe suue ja pära. Lõime laagri üles kauni oru päras. || hrv (kauge, kõrvalise kolka kohta). *.. saab hakkama seal Siberi päras, kuhu on varemgi eestlased välja rännanud.. K. Saaber. i. (muid juhte). Keele, kurgu pära.
▷ Liitsõnad: ahju|pära, aisa|pära, keele|pära, kurgu|pära, laeva|pära, lõua|pära, mõrra|pära, mõõga|pära, nooda|pära, ohja|pära, paadi|pära, püssi|pära, püstoli|pära, ree|pära, revolvri|pära, vankri|pära, varruka|pära, võrgupära.
2. jäänus(ed), riismed millestki, millegi alles, järele- v. ülejäänud osa; põhja vajunud paks v. soga. Tangupudru pära sai koertele. Nõu põhjas oli veel natuke seiskunud taari pära. Kummutas viinapudeli põhjast ära viimase pära. Meil on veel pühade pärad 'pühadest järelejäänud toit' süüa. Värvipotti on veel pära põhja jäänud. Kohvi, tee, õlle pära. *Varsti olid viimased saod luga [kuhja] juurde toodud, pärad riisutud.. R. Sirge. | piltl. *Trepil istuja kallab oma südametäie viimase pära veel poisi peale välja. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: kohvi|pära, pudru|pära, supi|pära, tee|pära, toidu|pära, õllepära.
3. alus, tõepõhi. *Tea, oli seal nüüd mingit pära või niisama tühi jutt... F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: tõepära.

pära211› ‹s
liitsõna järelosanaesineb mitmesugustes erijooni, laadi märkivates liitsõnades
▷ Liitsõnad: algu|pära, eri|pära, isiku|pära, korra|pära, oma|pära, sala|pära, sihi|pära, sünni|pära, tavapära.

rutlemarutelda 49
alati, pidevalt ruttama. Siia-sinna rutlevad inimesed.

sara11› ‹s

1. kuur, lööv, küün. Ühekordsetest laudadest sara. Vankrid tõmmati sarasse, sara alla. Saagis saras, sara all puid. Tuli puusületäiega sarast, sara alt. Otsiti kõik rehealused ja sarad läbi. Turbapätsid kuivasid rabas sara all. *Ka pikad põlevkivi sorteerimise sarad seisid tühjalt, nagu mahajäetult. E. Männik.
▷ Liitsõnad: heina|sara, laud|sara, nooda|sara, turbasara.
2. kõnek (viletsa, külma elamu v. ruumi kohta). Meie tööruum on ju päris sara, võid end haigeks külmetada. Tuba on nagu sara, sooja ei pea. *Minul on peaasi, et ma siit kuradi sarast välja saaks. Kuradi rõske korter! O. Luts.
3. kõnek (auto kohta:) romu, rüsa. Sõidab mingi vana saraga ringi.

sira11› ‹s
sära. Tähtede sira.
▷ Liitsõnad: kulla|sira, päikesesira.

sora11› ‹s
murd munarebu. *.. ning sorast süttis särapäiksesilm / ja munavalgest kuu ja tähteilm. J. Lõo.
▷ Liitsõnad: munasora.

sära11› ‹s

1. tugev ühtlane helendus, valguskiirgus, sätendus; läige. a. (valgusallika kohta). Tähtede sära taevas. Päikese silmipimestav sära. Sadade elektriküünalde säras kirik. Kuu valgustab oma säraga öist taevast. Tänav upub reklaamtulede särasse. Liuväli helkis tulede säras. b. (pinnalt peegelduva valguskiirguse kohta). Lumeväljade kiiskav sära. Teda jahmatas peeglite, kristalli ja hõbeda sära ümberringi. Mere sätendus pimestas silmi nagu briljantide sära. *.. kala kerkib veepinnale, hõbesoomustest hiilgust ja sära pildudes. J. Mändmets. c. (tugeva puhta värvitooni kohta). Värvide sära. Imetlesime virmaliste sära. Restauraator taastas vanadusest luitunud pildi esialgse sära. d. piltl (tunnete avalduse kohta silmades v. näoilmes). Silmade sära. Silmadesse tekib rahutu, igatsev, kummaline sära. Tüdruku silmad lõid lootusrikkalt särale. Näost õhkus ülemeelikust ja kelmikat sära. Kui naeratuse sära kustus, muutus naise nägu sedamaid tuhmiks ja ilmetuks.
▷ Liitsõnad: koidu|sära, kulla|sära, küünla|sära, nikli|sära, peegli|sära, päikese|sära, pühadus|sära, silma|sära, tule(de)|sära, tähe|sära, värvisära; rõõmu|sära, vaimustus|sära, õnnesära.
2. väline hiilgus, toredus, värvikus vms. Armastab välist sära ja priiskavat eluviisi. Kuninga õukonna muinasjutuline sära. Lavastuse sära lummas vaatajaid. Suurnikud elasid säras ja hiilguses. Linnas pole enam jälgegi endisest särast. Pulmad peeti suure säraga. | piltl. Teadusmehe, suure kunstniku sära. Nende kuulsate nimede sära ei kustu. Mind pimestas selle mehe petlik sära. Lauljatar on oma sära juba kaotanud. Võitude, saavutuste sära. Näidend paelub dialoogide vaimukuse ja säraga. Filmile annavad sära sarmikad näitlejad. Tema esinemises polnud erilist sära. Kuulsuse sära pole igavene. *Minus pole ju tuld ega sära, ma olen kole tuim ja hall.. M. Traat.
▷ Liitsõnad: au|sära, kuulsus(e)|sära, lava|sära, mõttesära.

tara11› ‹s

1. maa-ala piirav tõke, aed. Karjamaa, kooliaia, naabermaja tara. Teivastest, palkidest, lattidest, raudvarbadest tara. Maja ümber tehakse, ehitatakse tugev tara. Saartel esineb palju lahtistest kividest laotud tarasid. Ehituskrunt piirati kõrge taraga. Muldvalli ja taradega ümbritsetud linnus. Karjaõu eraldati taraga puhasõuest. Murrab tarast, tara küljest roikaid. Koer hüppas üle tara. Vereurmarohtu otsi tarade äärest. Lapsed pugesid läbi tara naabri aeda. Pilliroog palistab jõge tiheda tarana.
▷ Liitsõnad: aia|tara, elav|tara, elektri|tara, kaitse|tara, karja|tara, kivi|tara, kuuse|tara, latt-|tara, lipp|tara, metall|tara, palk|tara, piht|tara, piirde|tara, pistand|tara, plank|tara, puit|tara, puu|tara, põim|tara, põõsas|tara, püst(and)|tara, raud|tara, roigas|tara, rõht|tara, varb|tara, võrktara.
2. aiaga piiratud ala karja jaoks. Lehmad lamavad taras ja mäletsevad. Tarast kostis määgimist. || (poollahtine) varjualune, suvelaut. Kari aeti ööseks tarasse. | (üldisemalt). *Kohviku ette ehitatud taras istus üksik mees .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: karjatara.
3. ka meteor Kuu v. Päikese ümber nähtav rõngas. Öeldakse, et päikese tara tähendab head, kuu tara kurja. *Külmast ahtaks tõmbunud täiskuu oli oma sinakas taras täiesti taevasse tõusnud. J. Kross. || (üldisemalt:) ring, rõngas. Tema pea ümber nähti otsekui pühaduse tara. *Mu silmad vajusid auku ja nende ümber asetusid sinised tarad. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: valgustara.
4. karjaaed (2. täh.)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur