[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 41 sobivat artiklit.

allesadv

1. järelejäänud, järel, säilinud, (veel v. endist viisi) olemas. Kontrollige, kas kõik asjad on alles. Pool leiba on söödud, pool on alles. Vanaema kirst on meil veel alles. Ainult paar maja jäi alevikus sõjast alles. Hoidke piletid alles. Mets oli maha võetud, ainult kasetukk oli alles jäetud. *Kellamees Lible olla Paunveres alles ja sõbrutsevat endiselt alkoholiga. O. Luts.
2. päris hiljuti, nüüdsama, äsja. Tulin alles töölt, pole jõudnud veel riideidki vahetada. Kas kõht juba tühi, alles me sõime? Alles ahjust tulnud soojad saiad. Täiesti uus maja, alles sai valmis. Alles see oli, kui koolipinki nühkisime. Alles oli kevad, ja nüüd juba sügis käes. *.. alles oli südapäev, aga juba kuulutavad pikad varjud õhtu lähenemist. O. Tooming.
3. mitte varem kui, mitte enne kui (viitab sageli tavalisest v. oodatust hilisemale ajale v. hetkele). Ah alles homme, kas täna ei saaks? Nüüd sa alles tuled! Alles nüüd ma märkan. Vaata ikka enne järele ja alles siis räägi. Saime kutse alles matuste päeval. Aruannet nõutakse alles 25. detsembriks. Ärkasin alles kell kaheksa. Alles mõne tunni pärast. Vargus oli alles paari päeva eest toime pandud. Olukord on paranenud alles viimastel aastatel. || (ajalist jm. järjekorda, järgnevust silmas pidades). Jaan oli esimene, Juhan teine ja alles siis mina. Ta on järjekorras alles kümnes. Kvalifikatsiooninormi täitis ta alles kolmandal hüppel.
4. (ikka) veel (näitab, et tegevus v. olukord veel kestab v. kestis, kuid selles peab toimuma v. on hiljem toimunud muutus). Mets on alles raagus. Töö oli alles pooleli. Ta on alles väike. See oli siis, kui me alles ülikoolis käisime. Kas nad on ikka alles koosolekul? Üks alles alustab, teine juba lõpetab. Ta alles noor mees. Rukis oli alles lõikamata. Kevadel, kui soo alles kandis.
5. mitte rohkem kui, mitte kaugemal kui, kõigest. Kell on alles neli. Ta on alles viieaastane. Alles kolmandik teed on käidud. Olen alles viiskümmend lehekülge läbi lugenud.
6. ikka, vast (enamasti hüüdlauses). Oled sina alles rumal, imelik, kuri, hea. On alles uudis! Vaat see on alles mees! On alles tark väljas! Kus mul alles asjamees! No on alles elu! *Oli nüüd alles naeru ja lõkerdamist, parastamist ja sajatusi. I. Sikemäe.

ealesadv
eal, iial, iganes. a.eitavas lauses›. Meie vahel pole eales riidu olnud. Eales pole keegi teda kurtmas kuulnud. b.jaatavas lauses›. Teen kõik, mida eales soovid. Kõige huvitavam inimene, keda eales olen tundnud. Mõelgu minust, mis eales tahavad. Ole täna nii lõbus, kui eales suudad!

järkamajärgata 48
mets puitu tükeldama, tükkideks saagima

kirkamakirgata 48
hrv kirkana paistma. *Poolkuu valgus mängleb rohekatel lainetel. Kirkavad korraks Bretagne'i poolsaare tuletornid ja tulelaevad. J. Sütiste.

kärkamakärgata 48
hrv käratama. *Sina oskad ikka paremini isaga rääkida, minule ta kärkab kohe peale. K. Ristikivi.

mõrkamamõrgata 48
murd mõru, mõrkjas olema. Mõni seen jääb ka pärast kupatamist mõrkama. *.. mu suu läks enneolematult mõruks, nagu oleksin võtnud hobuseportsjoni hiniini. Kogu suu mõrkas, ent see läks varsti üle. H. Luik (tlk).

märkamamärgata 48

1. täheldama, tähele panema, millestki teadlikuks saama. a. (aistides, eriti nägemismeele vahendusel). Läks vuhinal mööda mind märkamata, ilma et oleks mind märganud. Ta ei teinud mind märkama(gi). Ei märganud, kas korsten suitses või ei. Järsku märkasin ilusat liblikat. Kas keegi märkas, millal ta uksest välja läks? Enne kui märgati, oli kogu tuba tuld täis. Tüdruk märkas, et poiss teda vargsi silmitseb. Heinalised märkasid lähenevat äikesepilve. Kas te ei märganud tema juures midagi imelikku? Nii vaikne inimene, et teda ei märkagi. b. (tajudes, aru saades, mõistes). Märkasin pererahva pilkudest, et ma pole soovitud külaline. Vesteldes ei märkagi, kuidas aeg kaob. Kellelegi ei jäänud märkamata irooniline toon tema sõnades. Haige hakkas märkama, kuidas jõud liikmeist kaob. Kas sa pole märganud, et nad on teineteisesse armunud? Varem või hiljem märkad, et oled valesti toiminud. Temal ei jää miski märkamata. *Kuidas ma haiglast lahkusin, ei ole mul teadvuses. Märkasin ennast alles Viru väljakul. V. Panso.
2. taipama. Tüütu külaline ei märka õigel ajal ära minna. Ei märganud kingi eest aitähki öelda. Keegi noortest siiski märkas vanainimesele istet anda. Ise sõi, aga mulle pakkuda ei märganud. Kass peesitab keset tuba, ei märka jalust ära minna. Ehk märkasid talt aadressi küsida? Loll, kui ei märka juhust kasutada. Märkasid sina aga õige aja valida! *Sajatasin endamisi, et ei märganud mõnd küünlajuppi kaasa võtta .. R. Janno.

meelt märkama vt meel

nurkamanurgata 48

1. nurkseotise tappe lõikama või raiuma; seinapalke nurkseotisse viima. Vanasti nurgati ainult kirvega, hiljem kasutati ka saagi. Laitmatult nurgatud palgid, seinad. Nurkab kaunid puhtad kaevurakked.
2. hrv teat. nurga all suunda muutma. *Nüüd, mil ta oma kurssi pidi nurkama ja jõesängi poole otseks lõikama .. N. Baturin.

oles-e 4› ‹s
olend (hrl. primitiivne loomorganism). Ainu- ja hulkraksed, mikroskoopilised, väikesed olesed.
▷ Liitsõnad: elus|oles, mere|oles, pisi|oles, ürgoles.

põrkamapõrgata 48

1. hooga millegi vastu minema; selle mõjul kuhugi paiskuma. Laev põrkas vastu jäämäge. Lained põrkavad vastu kaljusid. Sahk, paat põrkas vastu kivi. Pimedas ruumis põrkasin vastu lauda, ühe tooli otsa, millegi vastu. Põrkas peaga vastu uksepiita. Lakas ronimisel põrkas mitu korda vastu sarikaid. Lennuki rattad põrkasid sujuvalt vastu betoonrada. Mürsk põrkas vastu veepinda ja sealt rikošetiga üles. Kuulid põrkasid kiivrilt kõrvale. Kastanimuna plaksatas maapinnale põrgates katki. Pall põrkas aknasse. Uksed põrkavad lahti. | piltl. Hääl põrkab vastu kiviseina ja hääbub. Meie pilgud põrkasid vastamisi. || (ootamatult) kellegagi kokku sattuma v. millelegi juhtuma. Uksel põrkasin otsitavaga vastamisi, silm silma vastu. Ajalehti sirvides, arhiivis põrkasin huvitavatele sündmustele. *Seegi kord põrkasime teineteisele juhuslikult, üle pikkade aastate, meenutasime ülikoolipäevi.. O. Tooming.
2. millegi tõttu kuhugi kiiruga (suunda muutes) sööstma, kargama v. tõmbuma. Jänes põrkas üle tee võsasse. Põgenik põrkas maja varju. Ründaja eest õnnestus mul kõrvale põrgata. Vastutulijad põrkasid ehmunult eemale. *Maksab akvalangistil paar korda käega vehkida, kui kalad minema põrkavad.. V. Beekman. | piltl. Selline suli, kes ei põrka kõige räpasemagi asja eest kõrvale. || kõnek (korraks) kuhugi minema, mööda minnes sisse astuma. Põrkan õhtul sisse, siis räägime pikemalt. *Kui midagi ei klapi, põrgake töökojast läbi, olen päev läbi seal. O. Tooming.
3. piltl mingile takistusele sattuma, vastuseisu v. vastupanu kohtama. Hoone ehitamisel põrgati ootamatutele raskustele. Selle plaani elluviimisel oleme põrganud paljude takistuste vastu. Ettepanek, taotlus põrkas tugevale vastuseisule. || konflikti, vastuollu sattuma. Varanduse jagamisel põrkasid vennad vastamisi. Meeste arvamused põrkasid vastamisi.
4. kõnek põnnama; kõhklema. *„Kuule, Johannes, võta mind endaga kaasa.” – „Võid tulla, kui põrkama ei löö.” V. Panso.
5. kõnek pahandama, põrkima, peale põrkama. *„Mis sa seal jälle lobised?” põrkas Kristjan.. R. Janno.

kokku põrkama

1. hooga üksteise vastu põrkama. Autod põrkasid kokku. Takso põrkas kokku vastutuleva bussiga. Laev põrkas jäämäega kokku. Jääpangad põrkasid raginal kokku. Põrkasin uksel rinnutsi kokku ühe mehega. Pidin tormates inimestega, vastutulijatega mitu korda peaaegu kokku põrkama. | piltl. Pilgud põrkasid kokku. || juhuslikult kohtuma, kokku sattuma. Olin just lahkumas, kui põrkasin direktoriga koridoris kokku. Kui nad peaksid kokku põrkama, siis lobiseb ta kõik välja. *Maakera on ju nii väike, näiteks Oleviga põrkasin ninapidi kokku Karpaatide mägiteel. O. Tooming.
2. piltl teravasse vastuollu, konflikti sattuma. Selles küsimuses põrkasid kokku erinevad põlvkonnad. Seisukohad, arvamused põrkavad kokku. Suurriikide huvid põrkasid Aafrikas kokku. Siin võid sa kergesti kokku põrgata ametlike seisukohtadega. Vana põrkab elus sageli kokku uuega. || ägedasse sõnavahetusse sattuma, tülli minema. Vennad põrkasid omavahel sageli ägedasti kokku. || relvastatud konflikti sattuma; lahingusse, võitlusse astuma. Vaenuväed põrkasid kokku. Meie luurerühm põrkas kokku vaenlase tugeva väesalgaga.
3. piltl mingite asjaolude v. probleemidega kokku puutuma. Mees põrkas kokku tööpuudusega. Nende probleemidega, küsimustega olen oma töös üsna tihti kokku põrganud. *Nüüd põrkasin esimest korda kokku oma tegude tagajärgedega. H. Rajandi (tlk).

peale põrkama
kellelegi midagi kurjalt v. järsult ütlema, peale hüppama, peale käratama. *Aga mina põrkasin talle peale, et kes on Tagapere Orul peremeheks, mina või tema. A. H. Tammsaare.

tagasi põrkama

1. hooga millegi vastu puutudes tagasi paiskuma. Kirves põrkas kõvalt pakult tagasi. Pall põrkas latist tagasi väljakule. Kuul põrkas rikošetina tagasi. || tagasi peegelduma v. kajama. Päikesekiired põrkavad peeglilt, aknaklaasilt tagasi. Heli võib tihedalt uduseinalt tagasi põrgata.
2. järsku taganema v. tagasi pöörduma. Naine põrkas ukselt jahmunult, ehmunult, kohkunult, hirmunult tagasi. Vaatepilt oli nii ootamatu, et tüdruk põrkas tagasi. Koer sai vastu nina ja põrkas valust karjudes tagasi.
3. tagasi kohkuma, midagi teha kartma, kõhklema lööma. Kui tarvis, ei põrka ta millestki, millegi ees(t) tagasi. Selline tüüp, kes ei põrka tagasi isegi kuritööst. See mees ei põrka ühegi töö ees tagasi. *Ja ära tagasi põrka, kui ühest kohast lausa üle odrapõllu pead panema. E. Rannet.

sirkamasirgata 48
kergejalgselt jooksma, lippama. Jänes sirkas metsa. Lapsed sirkavad paljaste pöidade välkudes järve äärde. Poiss pani, pistis sirkama. Sirkas koju juhtunust teatama. Suvel sai teistega seltsis karjamaa, metsa vahet sirgatud. Vasikas sirkab, saba püsti. *Päikesetõusul jahedast mereveest tulles sirkad kadakate vahel nagu sälg varakevadel.. E. Nirk.

sorkamasorgata 48
torkama
1. hrl. teravaotsalist eset millegi sisse lükkama, vajutama; nii midagi tegema. Poiss sorkas saha maasse. Sorkab hargi sõnnikusse. Sorkas naaskli naha sisse. Sorkasin nõelaga sõrme. Nii paks puder, et sorka või lusikas püsti sisse. Sorkab heinakõrrega suitsupitsi puhtaks. Tuleb siga surnuks, ära sorgata 'pussitada'. *Pistke hobused nende alt surnuks.. sorgake hobustele makku! E. Kippel. || millegi sisse tungima. Nõel sorkab sõrme. Okas, ohakas sorkas jalga.
2. midagi kiire, järsu liigutusega kuhugi (sisse) panema, pistma. Sorkas rahatähe taskusse, käe teki alla. Sorkab soola nartsu sisse. Vanamees sorkas heinanutsaku istumise alla. Sorkasin ajalehe isale nina alla. | piltl. Põnev uudis sorgati kohemaid lehte.
3. teravalt ütlema, salvama. *.. [anuma] järele tulles sorkab Reet Helmi kohta: „Meie siin kahekesi rähmeldagu, kui pruut muudkui põõnutab lakas.” M. Raud.
4. piltl. Hea mõte sorkas pähe. Solvavad sõnad sorkavad südamesse.

surkamasurgata 48
murd torkama, pistma, suruma. Surkas kahvli lihatüki sisse. *Too [= isand] küsis suitsu peale tuld ja surkas siis näpuga pudeli poole .. T. Sikkar.

tirkamatirgata 48
kõnek jooksma, tõtates käima, sirkama. Karjapoisike tirkab loomade sabas. Kiigele oli ta kergejalgne tirkama, aga tööle ei kiirustanud.

torkamatorgata 48

1. millegi teravat otsa kuskile sisse suruma, teravaotsalise esemega pistma, ka millegi sellise vastu puutuma v. sellesse kinnitama. Noaga, täägiga, odaga, mõõgaga torkama. Kingsepp torkab naaskliga naha sisse auke. Torkasin endale kogemata nõelaga sõrme. Mesilane torkab astlaga. Torkas vastasele täägi rindu, kõhtu. Torkas käsitsivõitluses mitu vastast surnuks. Torkas ründava vastase piigi otsa 'piigiga läbi'. Vürst lasknud mehe pimedaks torgata. Torkasin nõela nõelapatja. Torkab varda, kepi maasse. Torkas oma käe vastu traati veriseks. Nii pime, et torka või silm peast. Torkab kartuli kahvli otsa ja pistab suhu. Trofeeks oli teiba otsa torgatud kuldipea. Kalad torgati vardasse. Sind oleks otsekui herilane torganud. | piltl. Perenaine torkas uuriva pilgu sugulase linnarõivastele. *Ainult kui peremees ei torkaks nõnda valusasti oma mürgiste sõnadega. E. Männik. || tonksama, müksama. Torkas mind hoiatavalt küünarnukiga. Räägib ja torkab siis mulle sõrmega vastu rinda. Torkas äratamiseks magajat kepiga.
2. (teravaotsaliste esemete kohta:) millessegi torgates (1. täh.) puutuma. Nõel torkas sõrme. Okas torkas valusasti varbaõnarusse. Ohakad torkavad. *.. uni vajus laugudele torkavate liivateradena. A. Jakobson. | (taimenimetustes). Torkav kuusk, karuohakas, ruskus. | piltl. Taamal torkab merre terav neemenina. Tema pilgud torkasid. Võõral olid pisikesed torkavad 'seesuguse pilguga' silmad. Arturit torkas äkki armukadeduse okas. Siis torkas põgenikku uuesti hirm. Need sõnad otsekui torkasid.
3. teravat (hrl. häirivat, ebameeldivat) aistingut v. tunnet tekitama. a. (järsu terava valupiste kohta). Rinnus, paremas küljes, ribide vahel torkab aeg-ajalt. Südames hakkas jälle valusasti torkama. Hingates torkab sees. Peas oli torkav valu. *Mu silm torkas jälle. Issand halasta, kui ta uuesti valutama hakkab! O. Luts. b. (lõhna, heli vms. kohta). Keldrisse astumisel torkas ninna läppunud õhk. Eriti torkas kõrva tüdruku võõrapärane hääldus. Kuulatas teraselt, kuid midagi kahtlast ei torganud kõrvu. c. meelekibedust, meelehärmi v. hingevalu tekitama, valusalt puudutama. Naabrite ülbus torkas valusalt südamesse. Nende naer torkas nagu nuga minu südamesse. Kas see sinu südant ei torka, mis praegu toimub meie maal? Venna sõnad torkasid mulle hinge. Mehe hoolimatus torkas tüdrukut valusasti. *Miski ei torka teda nii kui jutt tema varandusest. R. Kõvamees. *Nende teretamises oli midagi, mis torkas. E. Vilde. d. kõnek (äkilise meenumise kohta). Järsku torkas talle isa meelde. Korraga torkas neile meelde, et täna on Mare sünnipäev.
4. järsu (kiirustava) liigutusega midagi kuhugi panema, pistma. a. (surudes, toppides). Torkab käe tasku, põue, käisesse. Torkas rahakoti, taskurätiku taskusse tagasi. Keegi tuli – torkasin raamatu padja alla. Torkas kindad vöö vahele. Ajaleht, kiri oli torgatud ukse vahele. Torkab kirja ümbrikku, sõrmuse sõrme. Torkasin võtme lukuauku. Torkab noa seinaprakku, kepi sipelgapessa. Ema torkas oksad vette, lilled vaasi. Kirjutaja torkas sule tindipotti. Mehel olid püksisääred uhketesse säärikutesse torgatud. Laps torkab sõrme suhu, näpu ninna. Torka endale ka sigar suhu, suits näkku! Poisid müravad üksteisele lund krae vahele torgates. Naerid torgati süte alla hauduma. Torkas mulda ka mõned päevalilleseemned. Kutsikas torkas koonu supi sisse. *.. torkab ta ninapidi hunnikusse nagu reki kassi ja laseb vemblal käia. Maie Kalda. | piltl. *Jaan andis mõista, et kui väga peale pressima hakkavad, torkab temagi hõlmad vaheliti ja ütleb Joosep Tootsi moodi: „Prassai!” O. Anton. || (andmise kohta). Torkas mulle saiakannika pihku. Isa torkas ohjad poja kätte. Tervituseks torkas igaühele käe pihku. *.. soovitan sulle: tee talle aeg-ajalt väikesi laenukesi, mina torkasin talle veel eile veidi. A. Jakobson. || kõnek (kirjapanemise v. ajalehes avaldamise kohta). Torgake ka minu nimi kirja! Miina oli ka nimekirja torgatud. Vaata et torkab sind veel seinalehte! Ähvardas kirjutada krõbeda loo ja selle lehte torgata. b. (üldisemalt). Torkasin kiiruga mõned raamatud portfelli. Torkas märkmiku sahtlisse, raamatud riiulile tagasi. Torkas riided kappi, soni naela otsa. Mõned reklaampildid olid rõhknaeltega seintele torgatud. Laternasse oli valgustuseks torgatud rasvaküünal. Ema torkas toidu praeahju sooja. Torka veel paar jämedamat puud pliidi alla! Ma ei mäleta, kuhu ma ähmiga võtmed torkasin. Vaata et torkab sulle veel tule räästasse! Torkas hobuse saani ette. Torkab kingad jalga, kalossid paljaste varvaste otsa, jalad sussidesse. Poiss torkas mütsi pähe, kindad kätte, palitu selga. Mari jäi pahaselt seisma ja torkas käed puusa. Mees torkas relva, rusika teisele nina alla. || kõnek kedagi kuhugi määrama. Mehi ei lastud enam koju, vaid torgati kasarmusse. Võib-olla torgatakse sind veel mingisse komisjoni. *Rahulolevana, et teda kuhugi mujale ei torgatud, otsis ta oma allüksuse muldonnid üles. P. Kuusberg.
5. mingit seisundit esile kutsuma. Mees torkas suitsu põlema. Rehetoa ahi torgati küdema, kütte.
6. midagi teravalt v. järsult ütlema, salvama, nähvama. Ei tema hooli – torkab, kus aga saab. Eidel terav keel, mitte ei saanud torkamata jätta. Tundis tahtmist teist tema kõhklemise pärast torgata. „Tagantjärele on kõik targad,” torkab naine sapiselt. „Teame sinu ausust,” torgati talle rahva hulgast. Oli torganud, et eks suured saksad tea paremini. Tal on torkav keel, kõneviis. Mul kibeles keelel torkav vastus. *Kogu aeg oli kellelgi ikka midagi sorgata või torgata, kuid nüüd järsku lõpp naljal – ei piiksugi .. O. Anton.
7. kõnek (tegevuse intensiivsust v. äkilisust rõhutades asendab teisi verbe:). a. minema, põrutama, kihutama. *Võib-olla torkan Venemaale tagasi. Seal on juba nagu harjunud asi .. O. Luts. b. lööma, virutama. Torkas palli peaga väravasse. Torka talle! Viruta nii, et küll saab! c. jooma, võtma. Torkavad söögi alla ühe pitsi valget.

alla torkama
kõnek
1. millelegi alla asetama, alla pistma. Varikatusele torgati toed alla. Torka ämber alla, muidu jookseb vesi põrandale! || alla kinnitama. Torkab kiiresti suusad alla.
2. alla kirjutama. Tule, torka ka oma nimi sellele paberile alla!

ette torkama

1. midagi mingiks otstarbeks ette panema. Torkab mulle kataloogi ette. Paber torgati talle allakirjutamiseks ette. || tõkkeks, takistuseks, kaitseks ette asetama. Torkab vaadile prundi ette. Uksele on tabalukk ette torgatud. || kõnek söömiseks v. joomiseks kellelegi midagi ette andma. Eit torkas taadile pudrukausi ette. Torkas lehmale heinad ette.
2. näo v. keha esiküljele asetama, ette panema. Mehed torkavad endile suitsud ette. Torkab prillid ette ja hakkab lugema. Perenaine torkas kiiresti põlle ette.
3. ette rakendama. Torkas hobuse ette ja läks metsast palke tooma.
4. kõnek ette rääkima, eelnevalt teada andma. Keegi oli piirivalvele ette torganud, seepärast teati neid oodata.

külge torkama
süütama, tuld otsa panema. Puud olid ahjus valmis, jäi vaid tuli külge torgata.

läbi torkama

1. läbistades torkama, millegagi läbi pistma. Keegi oli autol kummid läbi torganud. Torkab nõela riidest läbi. Kogus liblikaid, torgates need nõelaga läbi. *.. kõik roided tungisid teravalt esile ja näis, et nad võivad iga hetk läbi torgata neid katva pärgamendikarva naha. V. Beekman. || (torkerelvaga tapmise kohta). Torkab vastase mõõgaga, pistodaga, täägiga läbi. Lubas läbi torgata mehe, kes talle läheneda julgeb.
2. läbi toppima, läbi lükkama, läbi pistma. Torkab niidi nõelasilmast läbi. Torkas käe aiavarbade vahelt läbi.

otsa torkama

1. otsa panema, külge kinnitama. Torka kingadele kalossid otsa! Mees torkas kraanile vooliku otsa.
2. tuld külge panema, külge torkama. Puud on kaminas valmis, torka vaid tuli otsa!

pähe torkama vt pea

silma torkama vt silm [-a]

sisse torkama

1. sisse pistma, sisse suruma. Torkab pea ukse vahelt sisse. Arst torkas osavalt nõela veresoonde sisse. Torkab naaskliga nahasse augu sisse. || kõnek (kuhugi kirjapanemise v. kusagil äratrükkimise kohta). Kui hakkate nimekirja tegema, torgake ka mind sisse! Mõni ajaleht ehk torkab minu loo sisse.
2. kõnek sisse lülitama. Torka triikraud sisse! Juht ronis rooli taha ja torkas käigu sisse.

[kellelegi] sulge sappa torkama vt sulg [sule]

taha torkama
taha panema, taha pistma. Torkas luuale, rehale varre taha.

vahele torkama

1. vahele panema, vahele pistma. Ta püüdis ust kinni lüüa, kuid ma jõudsin jala vahele torgata.
2. kellegi jutu vahele ütlema, vahele pistma. Püüab omalt poolt ka mõne sõnakese vahele torgata. „Mina seda ei usu,” torkas Jüri äkki vahele.

vastu torkama
kõnek vastu nähvama, vastu sähvama, vastu pistma. Eks katsu talle midagi öelda, siis torkab vastu nagu naaskliga. Maali oli kärme igale nöökajale midagi vastu torkama. „Mis sa ise parem oled,” torkas Madis vastu.

välja torkama

1. torkega välja suruma, välja pistma. Kuningas lasknud oma vastasel silmad välja torgata.
2. kusagilt esile, nähtavale pistma, välja pistma. Torkab pea, käe aknast välja. Poiss torkas jala teki alt välja. Rebane torkas nina urust välja.

ära torkama
kõnek
1. ära lõhkuma, puruks tegema. *„Kas lähed Jõessaare alla tammi lõhkuma?” – „Lähen torkan ta eest ära,” vastas Andres. A. H. Tammsaare.
2. teravalt välja ütlema, ära pistma. Eit ei suutnud suud pidada ja torkas oma õela vihje ikka ära.

tärkamatärgata 48

1. (taime kohta:) idulehti v. esimest pärislehte mullapinnale ajama, maapõuest üles tulema. Mullast tärkab tihe oras. Suviteravili tärkab kahe nädalaga. Tõusmed tärkasid kiiresti. Seemnetest tärganud lilled. Muru on tärkamas. || (algava karvakasvu kohta:) kasvama hakkama, nähtavale tulema. Poisi ülahuulele tärkasid vurrud. Tärkav habe. Tärganud udemed.
2. (abstraktsemalt:) tekkima, sündima, ilmuma, esile tulema. Peas tärkas ootamatu mõte. Mul tärkas idee. Tas tärkas uudishimu, usk, kiivus, viha, kahtlusekübe. Huvi vaibus, kuid tärkas siis taas. Lootus tärkas ja kustus. Kirjanikul on tärganud näidendi idee. Naises on tärkamas uus elu. Tärkab mälestusi. Mõttesse tärkab eilne päev. Ammu ununenud jutt tärkas meelde. 19. sajandil tärkas Eestis rahvuslik liikumine. Tärkav armastus, sümpaatia, südametunnistus, elujõud. Tärkav kirjandus, kirjakeel. Tärkav mehelikkus. Tärkav kevad. Idas tärkab koit.

ärkamaärgata 48

1. uneseisundist toibuma, ärkvele tõusma, virguma. Unest, magamast ärkama. Ärkasin juba varahommikul, enne kukke ja koitu. Vahel ärkan keset ööd. Kui pere ärkas, oli suur valge väljas. Ärkas kellahelina, kõuekõmina, koerte haukumise peale. Ärkas kolinast, ägedast südamekloppimisest. Ärkas jubedast unenäost suure kergendustundega. Ema ärkab lapse virisemist kuuldes kergemini kui muude häälte peale. Sina ka juba ärganud? Ärgates ei saanud kohe aru, kus ma olen. Vägilane magas ärkamata kaks ööpäeva järjest. Kui ma koidikul virgusin, olid ka linnud ärganud ja laulsid. Kevadel ärkavad loomad talveunest. Linn, küla, tänav hakkab ärkama. | piltl. Linnulaulust ärkab mets ja maa.
2. (pool)teadvuseta olekust toibuma, teadvusele tulema; mõnest muust seisundist elustuma, ärksaks, virgeks v. elavaks muutuma; (ka sellise tähendusega väljendeis). Minestusest, narkoosist, morfiiniuimast ärkama. On teadvusele, meelemärkusele ärganud. Ärkas tardumusest, rammestusest, mõtetest, unistustest. Naudingust ärganud, tajusime jälle ümberringi toimuvat. Varjusurmast ärkama. Räägitakse, et surnukeha ärganud ellu ja tõusnud istuli. Tunne oli selline, nagu oleks surnust (ellu) ärganud. *Lugesin tundide ajal .. Ma ei kuulnud sageli üldse, millest räägiti, ja tihti tuli mind kaks korda küsida, enne kui ärkasin. J. Smuul. || rahvustunnet, oma usku vms. teadvustama hakkama, vaimselt virguma; usklikuks saama, usku pöörduma. Rõhutud rahvas hakkab ärkama. Kogudus palvetas, et õnnetu naine uskmatusest ärkaks. Ärganud hinged. Ärkamata ilmalaps. *Andrese vanarahvas on ärganud inimesed, käivad ligidal ja kaugel palvetundides. Madde Kalda. || (taas) toimima hakkama, (taas) tegevusse astuma. Kauge mineviku pildid ärkavad ellu. Varemeis linn ärkab uuele elule. Niiskuses ärkas jälle ta vana luuvalu. Temas ärkas endine õpetaja. Pojas ärkas mees. Poisis ärkas silmapilk kavaler.
3. (mingi tunde vms. kohta:) tekkima, tärkama. Rahvas ärkas lugemishuvi. Südames ärkas lootus, kuri kahtlus. Tüdrukus ärkas trots, viha.

üles ärkama
(üles rõhutab tegevuse lõpetatust:) ärkama (hrl. 1., 2. täh.) Ta oli juba varavalges üles ärganud. Ärka üles, sünnipäevalaps! Nagu surnust üles ärganud. *Kõik, kes iial riimida oskavad, ärgaku üles isamaalisele tööle. Juh. Liiv.

ülesadv

1. ülespoole, kõrgemale; ant. alla. Trepist üles minema, tormama, astuma. Tõusime pikkamisi treppi mööda üles. Läks üles oma ärklituppa. Mina heitsin üles narile, tema alla. Kass krabis üles puu otsa. Nii järsust kaljuseinast ei saa üles ronida. Rühkis mööda mäekülge, kaldajärsakust üles. Sõideti mäest üles. Ruttasin tänavat pidi üles Toompeale. Teerada tõusis keerutades üles mäkke. Jõgi, järv on üles paisutatud (selle veetase on tammidega tõstetud). Laev tõstis purjed üles. Ankur hiivati üles. Põhja vajunud paat tõsteti üles 'veepinnale'. Pidupäeva hommikul tõmmati lipp üles 'vardasse'. Tõkkepuu, semafor on üles tõstetud. Tõmbasin aknal ruloo üles. Vedas hommikul vana seinakella pommid üles. Vinnas kaevust ämbritäie vett üles. Vinnas end käte jõul üles plangule. Käed üles! (korraldus allaandmiseks). Hobune lõi, raius eest ja takka üles. Lennutati üles esimene tehiskaaslane. Paugutati ja lasti rakette üles. Vahiti kael õieli üles taevasse. Paadi nina kerkis ootamatult üles. Tõstis endal tuisu vastu mantlikraegi üles. Kaluritel on pikad kummisäärikud kubemeni üles tõmmatud. Tüdrukud tõstsid kleidisabad üles ja kahlasid läbi oja. Kääris, keeras endal pluusikäised, särgivarrukad üles. Lugeja tõstis pea raamatu kohalt üles. Nad vaatavad sinu nagu jumaluse poole üles 'suhtuvad sinusse ülima austusega'. Metsa tagant ajas, paiskus paksu suitsu üles. Autod keerutasid maanteel üles tolmupilve. Tuul keerutas maast lund, kollaseid lehti üles. Laevakruvi peksis kalda juures üles põhjamuda. Meri lõi tugeva tuulega vahtu üles. Soe õhk tõuseb altpoolt üles. Soost ajab udu üles. Oras oli hästi üles tõusnud 'tärganud'. Andmed liiguvad alt üles 'madalamast instantsist kõrgemasse'. Sõideti mööda jõge üles, jõge pidi üles 'jõelähte poole, ülemjooksu suunas'. Purjetati piki rannikut üles 'põhja poole'. || maast, maapinnalt ära. Tõstsin kepi, palli maast üles. Ema korjab laste riided põrandalt üles. Korjas maha kukkunud õunad hoolikalt üles. *Perenaine söötis, jootis, talitas ja lüpsis lehmad, niitis heina ja võttis üles loo .. A. Hint. || maast, aluspinnast lahti. Sillutis, asfalt oli üles kistud. Põrandalauadki kisti, kangutati üles. Vanad raudteerööpad kistakse üles ja asendatakse uutega. Pakane oli kõnnitee plaadid kohati üles kergitanud. || maa seest, pinnasest välja. Torm kiskus puud koos juurtega üles. Taimed võeti maa seest üles koos juurtega. Võttis mitu pesa kartuleid üles. Kiskus paar porgandit üles. Keegi oli mäekünkasse peidetud varanduse üles kaevanud. || (pinnase kohta:) segi, segamini (kaevatud, sõidetud, tallatud vms.). Tänav on torustiku paigutamiseks üles kaevatud. Kogu ehitusplats on üles tuhnitud. Suured veomasinad on metsavahelise tee täiesti üles sonkinud. Kogu ümbrus oli mürskudest hirmsasti üles küntud. Metssead on kartulipõllu üles tõngunud. Kanad on siin kõik üles kaabitsenud. || paiste, tursesse. Jalg paistetas kõvasti üles. Nägu, kõht oli üles tursunud. Kukkumisest on puusal sinine muhk üles ajanud. Kõrvetada saanud kohal ajasid villid üles. Pihasooned ajasid raske tööga üles. Mõnel tõusid, tulid rõuged üles. || kohevile, kohevaks. Kloppis padjad üles. Soputasin põhukoti üles.
2. töökorda, tegevuseks v. kasutamiseks valmis seisu, toimimis- v. kasutamisvalmina kohale. Jahimehed seavad, panevad püüniseid ja lõkse üles. Sättisime rebaserauad, jänesepaelad üles. Kardinapuud üles panema. Tellingud on juba üles seatud. Rehetoas pandi, seati kangasteljed üles. Aitas emal kangast üles panna 'lõime telgedele seada'. Torni seati pikksilm üles. Lindudele pannakse pesakaste üles. Kunstnik seadis õues üles maalimispuki. Tänavatele tuleks müügiautomaate üles panna. Seadsime malenupud üles ja alustasime partiid. Vaja triikraud üles 'soojenema' panna. Pani teemasina, samovari üles. Kohv, kohvivesi on juba üles 'tulele keema' pandud. Külalistele tehti kambrisse asemed üles. Hommikul pani end ruttu riidesse ja tegi voodi üles 'pani magamisriided kokku'. Kas keerasid kella üles? || (ajutise peavarju püstitamise v. peatuspaiga sisseseadmise kohta rännakul). Matkajad panid telgi üles. Mustlased, nomaadidest beduiinid lõid oma rännakulaagri üles. || vaatamiseks valmis, hästi nähtavaks. Muuseumis pannakse uut näitust üles. Sellele nõlvakule sobiks mõni skulptuur üles panna. Riputasin maakaardi üles. Kes selle kuulutuse siia üles pani?
3. osutab maapinna muutmisele põllu- v. aiamaaks. Uudismaad üles harima. Osa soid kuivendati ja hariti üles. Sügisel kündis ta lodupealse üles. Põldu oli vähe, seepärast otsustati osa raiesmikku üles rookida. Isegi osa õuemaad kaevati üles peenarde alla. *Seletas, kuidas ta on mõelnud veerealuse karjamaa .. ajada üles põlluks. A. Mälk. || (selle kobedaks, hrl. külvi- v. istutusvalmiks tegemise kohta). Kündsime kartulimaa üles. Kesa on vaja üles künda. Kaevas sügisel peenramaa üles.
4. (kirjutamise vm. tegevuse tulemusena:) talletatuks, jäädvustatuks. Rahvaluulet, rahvalaule, murdekeelt üles kirjutama. Tal olid kõne tähtsamad punktid paberilehele üles kirjutatud. Kritseldasin kiiruga mõne kuuldud sõna üles. Kogu varandus, majakraam kirjutati võlgade katteks üles. Kõik elanikud kirjutati üles 'võeti arvele, kanti registrisse'. Märkisin loenguid kuulates olulisema, üht-teist üles. Oma päevikutesse on ta üles tähendanud palju huvitavat kodukoha inimestest. Isa läks kirikuõpetaja juurde lapse nime üles 'kirja' panema. Muusikamehena on ta ka rahvaviise ja tantsulugusid üles kirjutanud. Uurija on kindluse plaanigi üles joonistanud. Sellel pildil on ta üles võetud 'fotografeeritud, pildistatud' koos vanematega.
5. (ühenduses otsimise ja leidmisega:) avastatuks, kätte, esile, ilmsiks. Otsisin lauasahtlist vajaliku paberi üles. Otsis Mareti piduliste hulgast üles. Kui Tallinna tuled, otsi mind üles. Leidsin võtme, kaotatud kindad üles. Otsijad ei leidnudki peitu pugenud mehi üles. Eks katsu teda seesugusest rahvasummast üles leida! Kas leidsid mu selle pildi pealt üles? Peitsin šokolaadi ära, aga lapsed nuhkisid selle üles. Jälituskoer võttis peagi kurjategija jäljed üles.
6. magamast ärkvele (ja jalule). a. ärkvele. Mind aeti üles kõige sügavama une pealt. Aja ka Ants magamast üles! Karjapoiss raputati, löödi juba päikesetõusu ajal üles. Äratas uksele kloppimisega majarahva üles. Oli juba üle keskhommiku, kui ma üles ärkasin. Võpatasin paugu peale unest üles. Laps magas nii raskelt, et saime ta suure vaevaga üles. Mindi sünnipäevalast üles laulma 'lauluga äratama'. Telefon, uksekell, linnulaul ajas mind üles. Sel õhtul lubati lastel kauemaks üles jääda. Naispere läks magama, mehed jäid veel üles. b. ärkvele ja jalule. Suvel tõusti vara üles. Kobis hommikul juba kella kuue ajal üles. Mind kupatati vara üles. Ajas end koidu ajal voodist üles. Kui uni ära läks, tõusis vahel öösitigi üles ja istus laua taha. Tule üles, muidu jääd kooli hiljaks. Krapsas äratuskella helina peale üles. Maast üles! (korraldus magamast tõusmise kohta). Oleksin veel lesinud, aga külm ajas üles.
7. lamamast v. istumast jalule, püsti. Kukkusin, ent tõusin kohe üles. Pekstu ajas end vaevaliselt maast üles. Mõned inimesed tõusid üles ja lahkusid saalist. Krapsasin toolilt, istmelt üles. Jõuetu loom püüdis end üles ajada, kuid ei suutnud. || kohutatuna liikvele. Koer ehmatas jänese, soku üles. Lind heitus pesalt üles 'lendu'. Püssipauk kohutas linnuparve üles. *.. ja ehmatas seal Evit, kes end robinal Mati sülest üles tõukas. I. Luhaäär.
8. (surnuist) ellu. Jeesus tõusnud kolmandal päeval hauast üles ja läinud taevasse. Ei see mees enam surnuist üles tõuse. Räägiti, et see imeravim äratavat surnudki üles.
9. paremale järjele v. kõrgemale ühiskondlikule positsioonile. On end hakkaja mehena üles töötanud. Töötas end läbi raskuste ja takistuste üles. Tehti kõik selleks, et majapidamist üles upitada. *Ta oli pidanud vaesest ja harimata keskkonnast üles trügima .. A. Ravel (tlk).
10. suure(ma)ks, kõrge(ma)ks; tähtsa(ma)ks. Poodnikud kruvisid hinnad üles. Inflatsioon lõi hinnad üles. Leedu korvpallurid kruttisid kohe alguses tempo üles. Tööpinget ei tohi liiga üles kruvida. Põletik kruvis palaviku üles. Paistab, et nende saavutused, teened on kunstlikult üles puhutud. Asi pole sugugi nii hull, kogu lugu on üles puhutud.
11. osutab ägedate tundmuste, tunnete puhkemisele, samuti nende põhjustamisele. Kaarlis kees üles kuum viha, tuline tusk. Ole nüüd rahulik, ära end kohe üles ärrita! Aeg-ajalt lõõmatas majas üles äge tüli. Eks kõik need jutud erutanud ta tunded üles. Peremees oli kole äge, ei tea, kes ta nii üles keeras. Muidu rahulik mees, mis teda nüüd nii üles ärritas. Pingeline olukord kruvis, kruttis inimeste närvid üles.
12. kellegi vastu suunatuks v. millegi nimel tegutsemisele, võitlusse. Ta tahab meid sinu vastu üles keerata. Kihutas, ässitas oma kõnedega inimesi valitsuse vastu üles. Kihutuskõnelejad käisid maad mööda ringi ja ässitasid rahvast üles. Töölisi kihutati üles streigile. Rahvas tõusis üles rõhujate vastu. Üles, isamaa on ohus!
13. (hoonete, ehitiste püstitamisega ühenduses:) püsti, valmis. Lõi mõne kuuga toreda maja üles. Tal raha kõvasti, tõmbab kohe uhke häärberi üles. Naabrimees aitas tal hoone seinu üles raiuda. Siia kerkib üles 'rajatakse' uus asula. Meister on oma elus rohkesti ahje ja pliite üles ladunud. Müürid on üles laotud paekividest. Laadakaupmehed hakkasid oma müügiputkasid üles lööma. *Polnud väljavaadetki saada maja niipea üles, veel vähem elamiskõlvuliseks. E. Nirk.
14. enam-vähem korda, kõlblikuks. Kohendas, kõpitses vana maja üles. Poolvarisenud müüri ei olnud mõtet enam üles kohendada. Meistrimehena putitas, kloppis vana autologu üles. || (inimese v. looma kohta:) korralikku, normaalsesse vormi. Arstidel õnnestus ta üles turgutada. Saab haigusest jagu ja kosub jälle üles. Jäin jõuetuks, kuid kodus putitati mind toitudega üles. *See hobune on laadapäevaks jahurokaga üles aetud, peksuga erguks tehtud .. H. Sergo. || välimuselt kaunistatuks, paremasse riietusse, ehtesse vms. (hrl. inimeste kohta). Lööb end küllaminekuks kenasti üles. Mann oli end nii üles löönud, et ei tunne äragi. On enda üles mukkinud nagu mõni pruutneitsi. *Mõlemad olid üles mukitud, nii koer kui daam. L. Hainsalu. *Noor prink neiu, kes end moekalt üles puhvinud: sinine pihtjakk ja roosa rohekate volangidega seelik seljas. E. Kuus.
15.ühendverbi osanaosutab tule süütamisele v. süttimisele. Tõmbas, kraapsas tikust tule üles. Põlluäärele tehti lõke üles ja küpsetati kartuleid. Korjas metsast kuivi raage ja tegi tule üles. *.. otsis taskust paberossi ja krapsis üksteise järel mitu tikku üles, enne kui suitsu põlema sai. O. Tooming.
16.hrl. koos verbiga korjamakedagi kusagilt enda hoole alla. Möödasõitev talumees korjanud poolkülmunud poisikese tee äärest üles. *Leili võis ju täie õigusega mõelda: näe – üks [mees] jooksis mu juurest minema, aga teine korjas üles! T. Lehtmets.
17. esile, arutlusele, päevakorda. Kerkisid üles mitmesugused probleemid, küsimused. Tõusis üles ka maareformi küsimus. *Keegi kergitas üles lähemates mõisates ühiskondlike aiandite rajamise mõtte .. R. Sirge.
18. kõnek lõhki, katki (löömisega, peksmisega). Lõi kakluses vastasel näo üles. Ähvardas mõnel mehel näo, nina üles lüüa. *See on, tead, selline jälkus, et lahmi nägu üles, kui sihuke mees ette satub .. I. Luhaäär.
19. hrl van ära. a. (koos verbiga arvamise, oletamise, äraarvamise kohta). Seda mõistatust ei osanud keegi üles arvata. Hakati üles arvama, mis see kõik võiks maksma minna. *.. ja nüüd ta katsus mängleva lõbususega üles arvata, kes neist lärmitsejaist kuuluvad temaga sama katuse alla. A. Jakobson. b.hrl. koos verbiga rääkima(ülestunnistamise, ärarääkimise kohta). Rääkis kõik üles, mis ta oli teinud. *Eerik rääkis puhtast südamest üles, et ta nüüd laevas on hakanud veidi tõmbama [= suitsetama], kui poisid pakuvad .. A. Hint.
20. van (käitumisega ühenduses:) ülal, korralikuna. *Joosep Toots pidas enese tundide lõpuni tõesti eeskujulikult üles. O. Luts.
21.tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osananäit. üles andma, üles astuma, üles hargnema, üles kasvama, üles lugema, üles ostma, üles pooma, üles tunnistama, üles ütlema (mõne verbi puhul üksnes osas ühendites)

[kellelegi] alt üles vaatama vt alt

astla vastu (takka) üles lööma vt astel

sõjakirvest üles kaevama vt sõjakirves

tolmu üles keerutama vt tolm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur