[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

ažiotaaž-i 21› ‹s

1. maj raha v. väärtpaberite kursi tõusule v. langusele rajatud spekulatsioon, aažiospekulatsioon
2. piltl ülespuhutud kära. Ajakirjanduslik ažiotaaž kahtlase kinnisvaratehingu ümber. Millest selline ažiotaaž?

haiphaibi 21› ‹s
kõnek ülespuhutud reklaam, liigne kiitmine. Kehvapoolse telesaate haip. Kas see on kõigest kitsa huviringi haip või on sündmusel ka sisu?

ilu|kõne
kõrgelennuline, ülespuhutud väljenduslaad; sellises väljenduslaadis kõne. Pateetiline, tühi, kõmisev ilukõne. Ta on harjunud ilukõnesid pidama. Seal sõnadetegemist ja ilukõnesid ei sallita.

kõmisema37

1. kõminat andma. Kõu kõmiseb. Kahurid kõmisevad. Tagus kõmisevat trummi. Sammud kõmisesid kangialuses. Koridor kõmises sammudest. Raudteesild kõmises, kui rong üle sõitis. Lähenes äike, metsa taga juba kõmises. Kogu rinne kõmises kahuritulest. Külmanud maa kõmises jalge all. Tornikell tagus mitu kõmisevat lööki. Kõmiseb nagu tühi tünn. || (inimhääle kohta:) kõminal, kõminaga kostma. Mehe hääl kõmises ähvardavalt. Märdi hääl kõmises üle teiste. Tema ümber kõmises ülbe naer. Laudade ümber, toast kõmises jutt. Tuba kõmises häältest. *„Rada vabaks!” kõmiseb vägev bass.. H. Pukk. || kõminal kulgema, kõminal liikuma. Maanteel kõmisesid sõidukid. *Vald on sul vaba, sõda kõmiseb järjest kaugemale.. M. Raud. || piltl (millegi ülespuhutud, paatosliku, kuid samal ajal tühise, sisutu kohta). *Ei tahaks olla juubelipäeval paljusõnaline ega kõmisev. V. Panso. *Seepärast ta vihkas peokõnesid, mis tihti kõmisevad tühjalt ja õõnsalt. I. Sikemäe.
2. piltl (kuulduste, kuulujuttude levimise, nende rääkimise kohta). Terve asutus kõmises varsti suurest uudisest. Küla lõi kõmisema, et Kännu Alma minevat mehele.

roosa|manna
mannakreem. Magustoiduks oli roosamanna. Roosamannat kloppima, vahule lööma. || piltl (millegi naiivse, ülespuhutud, lääge v. ilutseva kohta). Maitsetu väikekodanlik roosamanna. Ta on küllastunud sentimentaalse roosamanna lugemisest.

roosa|mannalik-liku, -likku 30› ‹adj
roosamannale omane; naiivne, ülespuhutud, lääge, ilutsev. Roosamannalik piltpostkaart. Hea aine on ära lörtsitud roosamannaliku jutu peale.

suure|sõnaline
ilutsev, ülespuhutud; tühi, kõlav v. praaliv. Suuresõnalised kõned, lubadused. Talle ei meeldi suuresõnaline kiitus, ülistus. Õnnitlus oli pidulikult suuresõnaline. Ärge pidage mind suuresõnaliseks, kui väljendan oma siirast vaimustust.

teatraalne-se 2› ‹adj
teatrile omane v. iseloomulik, teatripärane, teaterlik. Teatraalne võte. Teatraalses maneeris mängitud filmiroll. Väga teatraalne lavastus. Teatraalne paus, žest, poos. Teatraalse 'eripäraselt silmahakkava' välimusega punapea. Varjud muutsid maastiku teatraalseks. || teeseldud, ebaloomulik, ülespuhutud. Teatraalne tundepuhang. Hüsteeriline ja teatraalne naine.

üles|puhutus-e 5› ‹s
ülespuhutud olek v. seis. Peokõne ülespuhutus. *Suhtun elus sisemise tõrksusega inimestesse, kelles märkan poose, ülespuhutust, valesid sulgi ja valskust .. Ü. Tuulik.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur