[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

alfons-i 2› ‹s
hlv naise kulul elav meesarmuke

fontfondi 21› ‹s
info kindla kuju ja nimega kirjamärkide komplekt, kirjagarnituur. Millist fonti sa eelistad? Kõige sobivam font sellele lõigule on 10-punktine Arial kursiivis. Pealkirja võiks kirjutada suurema fondiga.

lontlondi 21› ‹s

1. hrl van köis; takkudest keerutatud jäme nöör. *.. tõi kustki kirstu tagant paraja tüki paklast lonti ning tõmbas selle üle Vidriku kõhu hõlmu hoidvaks vööks. M. Raud. *Laota temale [= hobusele] siis ka riie peale ja seo londiga kinni! A. Kitzberg.
2. zool londiliste pikk lihaseline ning painduv ülahuulega kokku kasvanud nina. Elevandi, mammuti lont. || släng inimese nina. Ära mine õiendama, saad vastu lonti. Lont on umbes 'nina on nohune, kinni'. *Viska parem viieline – ma tahan londi täis tõmmata .. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: imilont.
3. (painduv) torujuhe millegi teisaldamiseks. Kalapump imeb londi kaudu kalad kalalaevast baaslaevale. Betoonisegu lastakse estakaadilt lontide kaudu alla.
4. hrl van kõnek tulelont, tõrvik. *.. lõi tuld, pistis londi põlema ja hoidis seda nagu küünalt püsti. E. Bornhöhe. *Minus põlevad kättemaksu londid. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: tõrvalont.
5. murd lott. Kalkuni punane lont.

üdi|kont
üdi sisaldav kont (hrl. toidus)

üld|aine
üldine õppeaine (kõrgemas õppeasutuses v. kutsekoolis); ant. eri(ala)aine

üld|akt
jur õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisnorme

üld|arst
kitsamalt spetsialiseerumata arst (näit. perearst)

üldine-se 5 või -se 4

1.adjkõiki (asjaosalisi) hõlmav, kõigi kohta käiv. Üldine sõjaväekohustus, koolikohustus. Riigikogu valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Mobilisatsioon oli üldine. Üldine ja täielik desarmeerimine. || kõigisse puutuv, kõigile ühine. Inimkonna üldine hüvang. Kasvas kollektiivi üldine heaolu. Piirkonnas valitseb üldine vaesus. Üldised ja isiklikud huvid. Peale isikliku varustuse on veel matkarühma üldine varustus. Huvi kirjanduse vastu oli perekonnas üldine. *Igaüks, kes täna palvekirjale alla kirjutab, võitleb üldise asja eest, mitte ainult oma õuealuse pärast. A. H. Tammsaare. || kõiki haarav, kõiki valdav (inimeste toimingute ja tunnete kohta). Vaguniustel oli üldine trügimine. Poistekambas läks üldiseks rüseluseks, kakluseks. Üldise lärmi tõttu ei olnud kuulda, mida räägiti. Nende sõnade peale puhkes saalis üldine naer. Ettepanek võeti vastu üldise juubeldusega. Poliitikuna võitis ta üldise tunnustuse, poolehoiu. Üldine rahulolematus, hukkamõist. Üldises segaduses unustati mõni vajalik asi maha. Hannestki nakatas seltskonna üldine tõsidus.
2.adjmingisse kogumisse tervikuna, selle kõikidesse juhtudesse puutuv; kõikehõlmav, universaalne. Esemete üldised omadused, tunnused. Sõnaliigi üldine tähendus. Kunsti üldine suunitlus. Hinnatõus oli üldine. Looduses ettetulevad üldised seaduspärasused. Sel nähtusel peab olema mingi üldisem põhjus. *Mingit üldist, iga teose jaoks kõlbavat lavalist kunstitõde pole olemas ega saagi olla. V. Tobro. || kogu organismisse v. kehasse puutuv. Suri üldise veremürgi(s)tuse tagajärjel. Krambid võivad olla üldised või kohalikud. Organismi üldine külmumine. Patsient kaebab üldist nõrkust. Haige üldine seisukord paranes jõudsalt.
3.adjlaialt levinud; tavaline, valitsev. Üldiste tõekspidamiste vastu ei saa. Oli üldine arvamine, et Kanada võidab meistrikulla. Iga külaline võttis midagi külakostiks kaasa – niisugune oli üldine komme. Ropendamine on noorte kõnepruugis üldine.
4.adjmidagi kokkuvõtlikult hõlmav, mingi terviku kõiki osi kokku võttev, täielik, kogu-. Üldine tööstaaž. Koolide üldine arv on viimastel aastatel kahanenud. Põlevkivikihi üldine paksus koos vahekihtidega. Üldine sademete hulk. Üldine mulje näitusest on hea. || van (teaduste nimetustes). Üldine bioloogia 'üldbioloogia'. Üldine rahvateadus 'etnoloogia'.
5.adjpõhiline, peamine, ainult kõige tähtsamat puudutav. Töökorralduse üldised põhimõtted. Suure ja väikese algustähe kasutamise üldised reeglid. Tunnis õpiti tundma joonestamise üldisi aluseid. Sissejuhatavalt mõned üldisemat laadi selgitused.
6.adjpealiskaudne, pinnapealne, üksikasjadesse mitteulatuv. Tal on asjast ainult mingi üldine ettekujutus. Rääkisin talle meie plaanidest vaid kõige üldisemates joontes. Esialgu aeti üldist juttu. Vahetasime meie juhuslikel kohtumistel vaid kõige üldisemaid lauseid. Tegi ettekande kohta üksnes mõne üldise märkuse.
7.sfilos filosoofia kategooria, mis toob esile paljudele nähtustele ühiselt omase siduva iseloomustaja. Üksiku ja üldise suhe. Järeldusprotsessis liigume üksikult üldisele. Üldisest üksikut tuletama.
Omaette tähendusega liitsõnad: üleüldine

üld|joon
hrl. pl.üldine, põhiline, peamine joon (2. täh.) Puidutööstuse arengu üldjooni. Meie muinasusundi üldjooni. *Mul polnud kindlat sõidusihti, kuigi kompassita püüdsin tüüri hoida üldjoones [= üldiselt] lõunasse. J. Jaik. || üldjoontes põhijoontes, ligikaudu. Rääkisin isale üldjoontes kogu loo ära. Tegime üldjoontes kindlaks kahjude suuruse. Tean dokumendi sisu vaid üldjoontes. Üldjoontes näib see väide paika pidavat. Meie olukord on üldjoontes sarnane.

üld|juht [-juhi]
ürituse, ettevõtmise üldine juht. Rahvatantsupeo, filmifestivali üldjuht. Puhkpilliorkestrite, segakooride üldjuht laulupeol. Projekti, ehitustööde üldjuht.

üld|juht [-juhu]
hrl. adessiivistavaline, harilik juht. Tellimus täidetakse üldjuhul kahe päeva jooksul. Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus.

üld|kogu

1. organisatsiooni kõrgeim juhtimisorgan, selle liikmete üldkoosolek. Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu koosolek. Erakonna üldkogu valis uue eestseisuse. Kinoliidu üldkogul arutati filmikunsti praegust seisu. Liidu liikmed kogunesid üldkogule.
2. bibl kogu, mis sisaldab teavikuid kõigilt ainealadelt

üld|kool [-i]
normaalsete laste üldhariduskool (vastandatuna erikoolile)

üld|maht
kogumaht. Tööstustoodangu, ekspordi üldmaht. Sõnaraamat ilmub kolmes köites üldmahuga üle 200 autoripoogna.

üld|näht
med vet kogu keha haarav haigusnäht. Sepsis algab raskete üldnähtudega. Üldnähtudest võivad maohammustuse korral esineda nõrkus, peavalu, uimasus, iiveldus ja oksendamine.

üld|osa
sissejuhatav, üldise iseloomuga osa. Koodeksi, õigusakti üldosa.

üld|pilt
üldine pilt, ettekujutus v. mulje millestki v. kellestki; kogupilt. Linna üldpilti ilmestavad moodsad uusehitised. Ajastu, kirjanduselu üldpilt. Raamatus on üksikuid vigu, kuid need ei riku üldpilti.

üld|pind [-pinna]
ehit elamispind koos kõrvalruumide pinnaga; kõigi hoonesiseste ruumide põrandapindala. Korteri üldpind on 100 m2.

üld|took
mets metsa ülestöötamisel saadava puidu üldhulk. Üldtook hektarilt ulatus 550 tihumeetrini.

üld|toon
üldmuljet kujundav, domineeriv toon (4., 5., 6. täh.) Maastikumaalide üldtoon oli tuhmhall. Sukkade värv harmoneerus riietuse üldtooniga. Pessimistliku üldtooniga teos.

üld|vorm
üldkuju. Klaasnõude üldvorm peab olema võimalikult kaunis.

üld|võit
sport võit kõigi alade v. eri võistluste kokkuvõttena. Talimängude üldvõit läks Norrale. Eesti-Soome kergejõustiku maavõistluses kuulus üldvõit Eestile. Kümnevõistluse üldvõidu sai Erki Nool.

üles|ost [-u]
ülesostmine. Teravilja, aiasaaduste, metsamaterjali ülesost.

ülikond-konna 22› ‹s
pintsakust ja pükstest (vahel ka vestist) koosnev meeste pealisrõivaste komplekt. Pidulik ülikond. Tume, hele, ruuduline ülikond. Peene-, laiatriibuline ülikond. Kombineeritud 'eri värvi pintsaku ja pükstega' ülikond. Kaherealine 'kaherealise pintsakuga' ülikond. Kalevist ülikond. Vana, juba kantud ülikond. Kannab peent, esinduslikku ülikonda. Ta oli täna riietatud musta ülikonda. Passib, proovib peegli ees uut ülikonda (selga). Ülikond istus (seljas) nagu valatud. Poiste vormiks sai tumesinine ülikond. Mehed olid maavillasest, kodukootud riidest ülikondades. Tuli ülikonna väel. Ülikond oli õmmeldud viimase moe järgi. Kapis rippus mitu ülikonda. || pealisrõivastus üldse (ka naistel). Triibulistes ülikondades vangid. Tuletõrjujad kannavad erilist tulekindlat ülikonda. Rannariietuseks mõeldud ühevärvilist ülikonda ehivad nöörkinnis ja kolmekordne vöö. *Ülikonnaks valis ta musta sileda undruku ja heleda linaõite karva pluusi .. M. Sillaots. || etn (naiste rahvarõivaste komplekti kohta). Hiiu, Muhu, Mulgi naise ülikond.
▷ Liitsõnad: samet|ülikond, ševiot|ülikond, tviidülikond; esindus|ülikond, gala|ülikond, peo|ülikond, pidu|ülikond, pulma|ülikond, päeva|ülikond, pühapäeva|ülikond, suve|ülikond, tänava|ülikond, töö|ülikond, õhtuülikond; jahi|ülikond, jäägri|ülikond, kaitse|ülikond, kummi|ülikond, madruse|ülikond, maskeerimis|ülikond, moondamis|ülikond, päevitus|ülikond, ratsa|ülikond, reisi|ülikond, spordi|ülikond, supel|ülikond, suusa|ülikond, treening(u)|ülikond, tsiviil|ülikond, tuukri|ülikond, vormiülikond; poe|ülikond, rätsepa|ülikond, valmisülikond; naiseülikond vrd aadama|ülikond, vrd eevaülikond.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur