[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

üürike(ne) ‹-se 5› ‹adj›
kiiresti mööduv, lühikese kestusega. Jõudis oma üürikeses elus palju ära teha. Inimese elu on üürike. Üürikese elueaga putukad. Ta peatus meil üürikest aega: ainult mõned tunnid. Jäi nagu mõttesse, üürikese aja pärast oli siiski ettepanekuga nõus. Vanaemagi istus üürikeseks ajaks meie juurde. Väsinud mehe uni oli raske, ent üürike. Jätkas pärast üürikest pausi oma juttu. Paraku oli meie pääsemisrõõm üürike. Üürikesed õnnehetked. *Üürike on inimene, kaduv tema ilu, möödaminev liha ja veri .. A. H. Tammsaare. | ‹substantiivselt›. Eeskojas kobistati, üürike hiljem astus tuppa sulane Mart. *Aga üürikese pärast Jüri märkas, et Eevat ei olnud teiste seas. K. Ristikivi.

üürikeseks ‹adv›
üürikeseks ajaks, üürikest aega. Seisatus üürikeseks, siis jätkas oma teed. Mees vaikis üürikeseks, vajus nagu mõttesse. Tahaksin kas või üürikeseks unustada kõik mured. Üürikeseks sadu lakkas. *Jälle vaatasid nad teineteisele üürikeseks silma, jälle välgatas nende pilkudes ühtlasi midagi .. E. Vilde.