Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 3 sobivat artiklit.
üüratu ‹adv›
üüratult. *Tüdruk oli oma ea kohta üüratu suur, aga vaimuannete poolt kesisevõitu. A. Alas (tlk).
üüratu ‹1› ‹adj›
tohutu, määratu. Üüratud kivimürakad. Üüratu hoone. Tundis üüratut rõõmu. *Vooluliinid lõgisevad, hammasrataste üüratu jõud kisub edasi, masinad stantsivad .. O. Remsu.
üüratult ‹adv›
tohutu(lt), määratu(lt). Uued autod olid üüratult kallid. Kulutused, väljaminekud olid üüratult suured. Oodata tuli üüratult kaua.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |