[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 3 sobivat artiklit.

õnn-e 22› ‹s

1. rõõm ja sügav rahulolu oma olukorraga, õnnelik olek. Isiklik õnn. Täiuslik, ülim, pilvitu, ülevoolav õnn. Inimlik püüd õnne poole. Neiu unistab õnnest, igatseb õnne. Abielu tõotas õnne. Õnne võib tunda ka soojast toast, kui väljas paugub pakane. Sai oma lühikese elu jooksul ometi õnne maitsta. Miski ei ohustanud, tumestanud, varjutanud nende õnne. Nende õnn kestis mitu pikka aastat. Mu õnn oli kahjuks üürike. Läks võõrsile, laia maailma õnne otsima. Vaeslaps leidis lõpuks oma õnne. Võitles oma õnne eest. Õnne täis aastad. Elati, lapsi kasvatati õnnes ja armastuses. Tahaks oma õnne kellegagi jagada. Hakkas suurest õnnest nutma. Nägu särab õnnest. Süda hüppas õnnest. Poiss on õnnest segane, ogar. Tundis ennast olevat õnne tipul. Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub. Tema õnn õitseb 'tal läheb hästi, tema asjad edenevad'. Killud toovad õnne (lohutusütlus nõu purunemise puhul). Otsis sireliõitest õnne 'õnne ennustavat rohkem kui nelja õielehega sireliõit'. Igaüks on oma õnne sepp.
▷ Liitsõnad: abielu|õnn, elu|õnn, ema|õnn, maja|õnn, perekonnaõnn.
2. saatuse hea tahe; juhusest v. nagu mingist välisest jõust olenev kordaminek, vedamine. Õnn on muutlik. Kalasaak on õnne asi. Küttimine kestis vahelduva õnnega kuni lõunani. Täna oli meil rohkem õnne, kalakott sai üsna täis. Tal on kaardimängus, naistega õnne. Kosilastega polnud tal õnne. Mul oli sea moodi õnne 'mul vedas väga'. Äriga, loteriil õnne katsuma (riskimise, riskides midagi tegemise kohta). Proovis õnne lambakasvatusega. Tänas õnne, et tulema sai. Saatku mu lapsi alati õnn. Lõpuks naeratas talle õnn: pakuti osa uues näidendis. Paistab, et õnn on talle selja pööranud, ta maha jätnud. Algul oli õnn meie poolel. Õnn pöördus. Kes endale sellise naise saab, on õnnega koos 'sellel on hästi läinud, vedanud'. Seekord läks õnneks 'õnnestus, läks korda' piletit saada. Läksime hea õnne peale 'umbropsu, õnnestumisele lootes' otse edasi. Nimetasin selle arvu hea õnne peale. Õnne korral 'kui hästi läheb' saame seal öömaja. Halva õnne korral 'kui halvasti läheb' võid elugi kaotada. Võitsin mängu õnnega pooleks 'osalt tänu õnnelikele juhustele'. Õnn ja õnnetus käivad käsikäes. || esineb ütlustes, mis osutavad, et miski on läinud väga hästi v. kellelegi soodsalt. Oli õnn, et sõna saatsid. Lausa õnn, et terve nahaga pääsesid. Õnn, et niigi läks. Milline õnn, et ellu jäime! Tema õnn, et ta pole mu silma alla sattunud. Pime õnn, et sattusin kohale sobival ajal. Jumala õnn 'tänu taevale', et laps tõmmati kohe veest välja.
▷ Liitsõnad: jahi|õnn, kaardi|õnn, kala|õnn, karja|õnn, lamba|õnn, laste|õnn, looma|õnn, loosi|õnn, loterii|õnn, mängu|õnn, naise|õnn, püügi|õnn, saagi|õnn, sõja|õnn, viljaõnn; ebaõnn.
3. [kelle] õnnekspostpositsioonilaadseltkellegi suhtes soodsalt või hästi vrd õnneks Meie õnneks ei teadnud asjast keegi. Kontrolltöö jäi ära – minu õnneks, sest mul oli õppimata. *Peetri õnneks tuli ema õhtul varem koju kui isa – õnneks sellepärast, et ema oli palju kergem petta. A. Tigane.
4. (õnnesoovides ja ütlustes). Noorpaarile sooviti õnne. Palju õnne sünnipäevaks, sünnipäeva puhul! Tervist ja õnne! Õnne ja jõudu! Õnne kui tõrva 'hästi palju õnne'! Õnn kaasa! (hrl. lahkujale kordaminekut soovides). *Olgu õnneks, mingu mereleminejail hästi! A. Kalmus.

õnneks võtma

1. kedagi v. midagi vägivaldselt oma valdusse võtma, kinni võtma, vallutama. Karavan võeti poolel teel õnneks. Mereröövlid võtsid kaubalaeva õnneks. Kes aga ette jäi, võeti õnneks ja müüdi orjaks.
2. kellelegi otsa peale tegema, kedagi tapma. Palju metsloomi oli jahimees maha lasknud, kuni lõpuks karu tema enda õnneks võttis. Hunt oli lamba õnneks võtnud.
3. kedagi kavaluse, petlike lubadustega sisse vedama. Nad püüdsid mind oma küsimustega õnneks võtta.
4. kedagi kelleltki üle lööma. Sõbranna võttis vahepeal mu noormehe õnneks. Kas sa ei karda, et keegi su nooriku õnneks võtab?

õnne valama
(uusaastaöö kombena:) vedelaks kuumutatud tina külma vette valama ja vees hangunud kamaka kuju v. selle varju järgi valajale uue aasta sündmusi ennustama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur