[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 282 artiklit, väljastan 100.

aas|-jürilill
bot lillakasvalgete õitega jürilill (Cardamine pratensis)

aas|kannike
bot kirjude õitega kannike, käoorvik (Viola tricolor)

aas|-karukell
bot longus õitega karukell (Pulsatilla pratensis)

aas|-seahernes
bot kollaste õitega seahernes (Lathyrus pratensis)

adoonis-e 4› ‹s
bot kollaste v. punaste õitega stepirohttaim, meil ilutaim (sisaldab südametegevust ergutavaid glükosiide) (Adonis)
▷ Liitsõnad: kevadadoonis.

aka|kapsas
bot hrl. siniste õitega huulõieline rohttaim, ka ilutaim (Ajuga)

angervars-varre, -vart 35› ‹s
bot Eestis läänerannikul ja saartel kasvav mürgine väikeste valgete õitega mitmeaastane kõrge rohttaim (Antitoxicum officinale)

aru|jumikas
bot lillade v. roosade õitega jumikas (Centaurea jacea)

asalea14› ‹s
punaste, roosade v. valgete õitega väikeste lehtedega potilill, Simsi rododendron (Rhododendron simsii). Punased, valged asalead.

aspar|hernes
bot suurte kollaste õitega ja sinakasroheliste lehtedega liblikõieline rohttaim (Tetragonolobus)

aukuuba6› ‹s
bot suurte nahkjate lehtede ja väikeste punakate v. rohekate õitega igihaljas põõsas, meil toataim (Aucuba). Jaapani aukuuba.

eba|jasmiin
bot lõhnavate valgete õitega ilupõõsas (Philadelphus)

ema|juur
bot enamasti siniste lehterjate õitega rohttaim (Gentiana)

enelas-la, -lat 2› ‹s
bot roosõieline (hrl. valgete v. roosade õitega) ilupõõsas, harilik hekitaim (Spiraea)
▷ Liitsõnad: kitse|enelas, pihl|enelas, põisenelas.

esparsett-seti 21› ‹s
bot hrl. punakate õitega liblikõieline põuakindel sööda- ja meetaim (Onobrychis)

forsüütia1› ‹s
bot varakevadel enne lehtimist õitsev kollaste õitega ilupõõsas (Forsythia)

freesia1› ‹s
bot Lõuna-Aafrikast pärinev kitsaslehterjate lõhnavate paljudes värvitoonides õitega mugultaim, mille hübriidvorme kultiveeritakse kasvuhoonelillena (Freesia)

fuksia1› ‹s
bot troopilisest Ameerikast pärinev eredate rippuvate õitega taim, meil toa- ja aialill (Fuchsia)

gardeenia1› ‹s
bot igihaljas (sub)troopikapõõsas, mille mõned suurte lõhnavate õitega liigid on parasvöötmes kasvuhoone-ilutaimed (Gardenia)

gesneeria1› ‹s
bot troopikast pärinev erepunaste õitega toataim (Gesneria)

gladiool-i 21› ‹s
bot mõõkjate lehtede ja mitmesuguses värvuses lehterjate õitega (ilu)taim, kuremõõk (Gladiolus). Valged, roosad, punased, lillad gladioolid.

guajaki|puu
bot paarissulgjate lehtede ja lõhnavate dekoratiivsete õitega troopikapuu Kesk-Ameerikas (Guaiacum)

haisu|puu
bot halvasti lõhnavate õitega suur troopikapuu (Sterculia)

hammas|juur
bot Põhja- ja Lääne-Eesti salumetsades kasvav heleroosade õitega jürilill (Cardamine bulbifera)

hane|vits
bot rabamaastikel kasvav valgete õitega igihaljas kääbuspõõsas (Chamaedaphne calyculata)

hani|jalg
bot murul, teeäärtel, mererannal ja jäätmaadel sageli kasvav kollaste õitega mitmeaastane rohttaim (Potentilla anserina)

harak|kuljus
bot okasmetsades kasvav valgete v. roosakate õitega igihaljas kääbuspõõsas (Linnaea)

harak|putk [-e]
bot metsades, võsastikes, aedades ja elamute ümbruses kasvav valgete õitega rohttaim (Anthriscus)

havi|saba
bot teravate mõõgataoliste lehtede ja valgete v. kollaste õitega toataim (Sansevieria)

helmik|pööris
bot kellukjate õitega ilutaim (Heuchera)

hibisk-i 21› ‹s
bot suurte õitega troopikapõõsas, meil ilutaim (Hibiscus)

hosta6› ‹s
bot laiade dekoratiivsete lehtede ning lillade v. valgete õitega ilutaim, funkia (Hosta)

humal|lutsern
bot kuivades kohtades kasvav väikeste kollaste õitega lamav rohttaim (Medicago lupulina)

hundi|tubakas
bot parasvöötmes, eriti Euroopas sagedane, hrl. kollakate õitega mitmeaastane rohttaim (Hieracium)

huul|õielisedspl
bot sugukond peaaegu kogu maakeral kasvavaid enamasti kahehuuleliste õitega taimi (Labiatae)

hüatsint1-sindi 21› ‹s
bot siniste, valgete vm. värvi healõhnaliste õitega sibullill (Hyacinthus)

ida|magun
bot suurte tulipunaste õitega ilutaim (Papaver orientale)

igi|hali-halja 31› ‹s
bot hrl. siniste õitega igihaljaste vartega poolpõõsas v. rohttaim, meil ilutaim (Vinca)

ilang|-ilang
bot Kagu-Aasias kasvav väga aromaatsete õitega puu, ilang (Cananga odorata); selle puu õitest valmistatud eeterlik õli, mida kasut. parfümeerias ja aroomteraapias

ime|kannike
bot kevadiste lõhnavate ning ilusate (kuid viljatute) ja suviste märkamatute (kuid vilju andvate) õitega kannike (Viola mirabilis)

ime|lill

1. imeline lill. Muinasjutud imelilledest.
2. bot teatav valgustundlike õitega ilutaim (Mirabilis jalapa)

imikas-ka, -kat 2› ‹s
bot lillade v. siniste õitega rohttaim (Anchusa)

jooksja|rohi
bot kolmetiste lehtede ja roosade õitega mitmeaastane liblikõieline taim (Ononis)

juuda|puu
bot varakevadel rikkalikult õitsev roosade v. violetsete õitega lõunamaine puu v. põõsas (Cercis)

jõulu|kaktus
bot meil toataimena kasvatatav lillakaspunaste õitega lülikaktus (Zygocactus truncatus)

kadak|kaer
bot valgete õitega karvane rohttaim (Cerastium)

kade|rohi
bot rohekate õitega madal rohttaim (Scleranthus). Hall kaderohi.

kamaras-ra, -rat 2› ‹s
bot punakate õitega süstjaleheline poolparasiitne rohttaim (Odontites)
▷ Liitsõnad: randkamaras.

kana|koole
bot varakevadel õitsev südajate v. neerjate lehtede ja kuldkollaste õitega taim (Ranunculus ficaria). Oja ääres kollendasid kanakoolmed.

kanarbik-biku, -bikku 30› ‹s
ka bot väikeste roosakaslillade õitega igihaljas liiva- ja rabaalade kääbuspõõsas (Calluna vulgaris). Kanarbik õitseb. Kanarbik on hea meetaim. | (kasvuala v. kogumi kohta). Jalgrada lookles läbi kanarbiku. *.. tunni aja pärast istusime mändide all tahedal kanarbikul ja vitsutasime konserve. J. Peegel.

kanna16› ‹s
bot suurte eredate asümmeetriliste õitega püsik troopilises Ameerikas ja Aasias, mujal aiailutaim (Canna)

karu|kell
bot kellukjate õitega kuivade liivaste paikade rohttaim (Pulsatilla). Kõrgel nõmmel õitsesid karukellad.
▷ Liitsõnad: aas-|karukell, palu-karukell.

kassi|käpp
bot kuivadel liivastel kinkudel ja niitudel kasvav madal hallviltjas valgete kuni punaste õitega korvõieline püsik (Antennaria). Põndakul õitsesid kassikäpad. Küngas kirendas kassikäppadest.

kassi|saba
bot kuivadel kohtadel kasvav süstjate lehtede ja helesiniste õitega mitmeaastane rohttaim (Veronica spicata)

kauni|õieline
kaunite õitega

kellukas-ka, -kat 2› ‹s

1. ka bot kellukesekujuliste õitega rohttaim (Campanula). Harilik kellukas. Suureõieline kellukas ehk kurekatel. Ümaralehine, laialehine kellukas.
▷ Liitsõnad: kera|kellukas, kurekellukas.
2. kellukesekujuline, kellukjas õis. Piibelehe valged kellukad.

kelluke(ne)-se 5› ‹s

1. väike kell (1. täh.) Kellukeste tilin. Kellukesed helisevad. Kellukest helistama. Till-tall! tilises kelluke aisa küljes. Ta hääl, laul, naer helises nagu kelluke.
▷ Liitsõnad: hõbe|kelluke(ne), vaskkelluke.
2.hrl. liitsõna järelosanakellukjate õitega taim. Ostsin turult kimbu kellukesi. Heinamaa sinetas kellukestest.
▷ Liitsõnad: lumi|kelluke(ne), mai|kelluke(ne), märtsikelluke.

kesa|kann [-i]
bot padjandeid moodustav väikeste valgete õitega rohttaim (Sagina). Sõlmine, lamav kesakann.
▷ Liitsõnad: randkesakann.

kevad|adoonis
bot varakevadel õitsev suurte kollaste õitega stepitaim, meil ilutaim (Adonis vernalis)

kevadik-diku, -dikku 30› ‹s
bot varakevadel õitsev helekollaste õitega ristõieline rohttaim (Draba)
▷ Liitsõnad: metskevadik.

kevad|mailane
bot väikeste siniste õitega rohttaim (Veronica verna)

kibu|vits
ka bot looduslikult kasvav ogaliste varte ja roosakaspunaste õitega põõsas (Rosa). Harilik, pehme, nahklehine, näärmekas kibuvits. Varemete ümber kasvasid, õitsesid kibuvitsad.
▷ Liitsõnad: koer-|kibuvits, mets-kibuvits.

kilbi|rohi
bot väike hallikasroheline ristõieline kollaste õitega rohttaim, ka kiviktaimlate ilutaim (Alyssum)

kips|lill
bot väikeste valgete v. roosade õitega lubja- ja kipsilembene rohttaim, ka ilutaim (Gypsophila). Roomav kipslill. Kaunis kipslill.
▷ Liitsõnad: kännas-|kipslill, müür-kipslill.

kirbu|rohi
bot hrl. umbrohuna kasvav sõlmilise varre ja väikeste õitega rohttaim, mille mõnede liikidega on peletatud kirpe (Polygonum). Harilik, kahar, mõru kirburohi.

kliivia1› ‹s
bot nahkjate kaarduvate lehtede ja oranžide v. punaste lehterjate õitega Lõuna-Aafrika taim, meil toalill (Clivia)

kobar|hüatsint
bot tihedalt kobaras õitega sibultaim, meil ilutaim (Muscari)

koera|kannike
bot sinakaslillade õitega kannike (Viola canina)

koera|kibuvits
bot valkjasroosade õitega kibuvits (Rosa canina)

kold|nõges
bot iminõgesele lähedane kollaste õitega huulõieline taim (Lamiastrum galeobdolon)

kollakas-ka, -kat 2

1.adjveidi kollane, kollasevõitu. Liiv on kollakas. Kollakate õitega lill. Puulehed on juba kollakaks muutunud. Küünla kollakas leek. Kollakas näonahk, jume. Päike paistis läbi sombu kollakana.
2.sbot kollaste õitega ristõieline rohttaim, sageli umbrohi (Barbarea)
▷ Liitsõnad: kaarkollakas.

konna|rohi
bot veekogude kaldavees kasvav laiade teelehetaoliste lehtede ja väikeste valgete õitega taim (Alisma)

korts|leht
bot pisut voldiliste (karvaste) lehtede ja kollakasroheliste neljatiste õitega rohttaim (Alchemilla). Tömp, niitjas, teravahõlmine, väike kortsleht.

kosmos2-e 5 või -e 4› ‹s
bot Ameerikast pärinev kõrgekasvuline paljudes värvitoonides õitega korvõieline aia-ilutaim (Cosmos bipinnatus)

kress-i 21› ‹s
bot
1. väga väikeste ilmetute valgete v. rohekate õitega ristõieline rohttaim (Lepidium). Haisev kress.
▷ Liitsõnad: liiv|kress, rand|kress, salatkress.
2. kõnek mungalill. Aias õitsesid eredavärvilised kressid.
3.liitsõna järelosanamõnes muus taimenimetuses
▷ Liitsõnad: kalju|kress, kuu|kress, tee|kress, võõrkress.

krookus-e 5 või -e 4› ‹s
bot varakevadel v. sügisel õitsev mägiaasade lehterjate õitega mugulsibultaim, meil aialill (Crocus). Aias õitsevad kollased, sinised, lillad, valged krookused.
▷ Liitsõnad: safranikrookus.

kuke|kannus
bot hrl. siniste v. violetsete kannusega õitega rohttaim, ka püsilill (Delphinium)

kuke|magun
bot helepunaste õitega magun, aia-ilutaim (Papaver rhoeas)

kuld|lakk [-laka]
bot lõhnavate sametiste kuld- v. pruunkollaste õitega taim, meil potilill (Cheiranthus cheiri)

kuld|lill
bot karikakraga sarnanevate säravkollaste õitega Lõuna-Aafrika rohttaim, meil aiailutaim (Dimorphotheca)

kuld|ristik
bot kuldkollaste õitega ristik (Trifolium strepens)

kuld|sõstar
bot ilupõõsana kasvatatav lõhnavate kuldkollaste õitega sõstar (Ribes aureum)

kuld|tulikas
bot peam. puisniitudel kasvav kuldkollaste õitega tulikas (Ranunculus auricomus)

kuld|täht

1. kullavärviline kirjatäht. Hauaplaatide kuldtähtedega nimed. Raamatu kaanel on pealkiri kuldtähtedega.
2. bot varakevadine tähekest meenutavate kollakate õitega madal sibultaim (Gagea)

kuller|kupp
ka bot hrl. niitudel kasvav kuldkollaste kerajate õitega püsik (Trollius). Niit kollendab kullerkuppudest. Enne jaanipäeva on kullerkuppude ja pääsusilmade õitsemise aeg.

kuninga|kepp
bot enamasti ööseks avanevate suurte kollaste õitega aiailutaim, ööküünal (Oenothera)

kuning|liilia
bot valgete õitega liilia, aiailutaim (Lilium regale)

kure|kael

1. bot põldudel ja aedades umbrohuna kasvav roosakaspunaste õitega kaheaastane rohttaim (Erodium)
2. kõnek (pika, peenikese kaela kohta). Kurekaelaga pudel. *Aadam ajab oma kurekaela uhkelt õieli.. J. Tuulik.

kure|kellukas
bot kuivades kohtades kasvav lillakassiniste õitega rohttaim (Campanula rapunculoides)

kure|reha
bot siniste kuni punakaslillade viietiste õitega rohttaim (Geranium). Haisev, verev kurereha.
▷ Liitsõnad: aas-|kurereha, mets-|kurereha, soo-kurereha.

kurgi|rohi
bot karedakarvalise varre ning helesiniste õitega ilutaim, ka maitse- ja ravimtaim (Borago officinalis)

kusla|puu
bot paaritiste v. männasjais õisikuis õitega marju kasvatav lehtpõõsas v. puitunud liaan (Lonicera). Harilik, sinine kuslapuu. Tatari, lõhnav, alpi kuslapuu. Kuslapuust tehti sageli rehapulki.

kuu|kress
bot suurte südajate lehtede ja hästi lõhnavate õitega ristõieline rohttaim (Lunaria)

kuusk|jalg
bot soistel niitudel kasvav sulgjalt lõhestunud lehtede ja huuljate õitega poolparasiitne rohttaim (Pedicularis)

kuutõve|rohi
bot väikeste rohekasvalgete, alaspidi rippuvate õitega puisniitude ja metsade rohttaim, ka aia-ilutaim (Polygonatum). Harilik, mitmeõieline kuutõverohi.

kännaskända 19› ‹s
bot enam-vähem ühele ja samale kõrgusele ulatuvate õitega kobarataoline õisik. Pihlaka õisik on kännas.

käo|kann [-i]
bot tõrvalille meenutav suurte roosade õitega rohttaim (Lychnis flos-cuculi)

käo|kannus
bot kitsaste rootsutute lehtede ja pikakannuseliste lõvilõuga meenutavate õitega rohttaim (Linaria)

käo|king
bot vahelduvate sõrmjaguste lehtede ja kiiverjate õitega mitmeaastane mürgine taim, sageli ka ilutaim (Aconitum). Sinine, kollane käoking. Maja ees peenral õitsesid käokingad.

käo|kuld
bot kuival liivasel pinnasel kasvav mitme püstise v. tõusva varre ning kuldkollaste õitega korvõieline rohttaim v. (pool)põõsas (Helichrysum)

käo|päkk
bot kahvatulilla soomusjate lehtede ja roosade õitega lihakas roomav parasiittaim (Lathraea)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur