[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 143 artiklit, väljastan 100.

absoluutne-se 2› ‹adj

1. sõltumatu, mittesuhteline, tingimatu; ant. suhteline, relatiivne. Absoluutne vanus, kronoloogia. Toodangu absoluutne maht. Omal ajal peeti paigalseisu absoluutseks nähtuseks. Kõik on suhteline, miski pole absoluutne, midagi pole absoluutset.
2. täielik, täiuslik. Absoluutne vaikus, rahu, kord, puhtus, tühjus, pimedus. Absoluutne väljamõeldis, vale, loba. Seda tuleb võtta absoluutse paratamatusena. Immuunsus võib olla osaline või absoluutne. See mees on absoluutne null. Reegel ei pruugiks olla nii absoluutne. Elasime, olime absoluutses teadmatuses. Absoluutne alkohol keem veevaba, 100-protsendiline etüülalkohol. Absoluutne enamus 'rohkem kui pooled kõigist häältest'. Absoluutne kunst kunst abstraktsionism. Absoluutne kuulmine muus inimese võime määrata helikõrgusi kuulmise järgi muusikariista abita. Absoluutne meister 'meistri- v. esivõistluste kõige parem sportlane teat. eriarvestuse alusel mõningatel spordialadel'. Absoluutne monarhia aj absolutism. Absoluutne nullpunkt füüs madalaim mõeldav temperatuur (-273,15 °C). *Pole ühtki absoluutselt õnnestunud kunstiteost, nagu pole ühtki absoluutsete võimetega kunstnikku. F. Tuglas.
3. (terminites:) teat. lähtesuurusest, -nivoost, põhiühiku(te)st lähtuv. Absoluutne kõrgus geogr maapinna punkti kõrgus ookeani nivoopinnast. Absoluutne temperatuur füüs absoluutsest nullpunktist loetud, Kelvini kraadides väljendatud temperatuur. Tähe absoluutne heledus astr tähe tekitatav valgustatus 10 parseki kaugusel. Õhu absoluutne niiskus meteor veeauru hulk grammides ühe m³ õhu kohta.

advektsioon-i 21› ‹s
meteor õhu rõhtliikumine

aero|mobiilsus
sõj vägede võime õhu kaudu kiiresti ümber paikneda

akenakna 20› ‹s

1. hrl. raamitud klaasiga avaus valguse ja õhu sissepääsuks hoone, sõiduki vms. seinas v. laes; selle (klaasitud) raamid, ka aknalaud. Tubade, trepikoja, kaupluse, karjalauda, vagunite aknad. Kõrged, avarad, laiad, suured, madalad, väikesed, kitsad, terava-, ümarakaarelised aknad. Kahe-, kolmekordsed aknad. Sisse-, väljaavanev aken. Toa nurkmine aken on aeda, tänava poole. Laes oli väike aken. Aknad on valgustatud, säravad tuledes. Aknad on jääs, udused, higised, mustad. Ühes aknas on veel tuli. Akna all on lillepeenar. Tuul on akende pealt. Istusin toas akna all. Keegi on akna taga, ronib aknast sisse. Vaatan aknast välja. Aknast paistab vanalinn. Aknal on eesriie ees. Aknale ilmus ema. Ava aken, tee aken lahti. Pane aken kinni, sule aken. Kas aken on haagis? Aknad pärani lahti. Tuul lõi akna kinni. Vihm rabistab vastu akent. Koputasin tasa aknale. Lõi, viskas kiviga akna sisse, katki. Aknaid ette panema, pesema, puhastama. Akent klaasima, värvima. Lava kaeti akendega. Aknal 'aknalaual' õitsevad lilled. Rinnutas aknal 'aknalaual'. | piltl. Peeter I raius akna Euroopasse. *.. vaata, silmad on südame aknad, / head nagu halbagi peites. R. Parve.
▷ Liitsõnad: auto|aken, bussi|aken, kaar|aken, kabiini|aken, katuse|aken, keldri|aken, klapp|aken, köögi|aken, lae|aken, lava|aken, lükand|aken, nurga|aken, otsa|aken, petik|aken, poe|aken, pööningu|aken, sise|aken, taga|aken, topelt|aken, vaate|aken, vaguni|aken, võlv|aken, välis|aken, õhu|aken, ümaraken.
2. info määratletud piiridega andmeesituse osa arvutiekraanil, kuva osa. Brauseri, faili, programmi aken. Klõpsates väiksele pildile avaneb uus aken. Turvaliseks töökeskkonnast väljumiseks sulge aken. Avanenud aknas näed täpsemaid juhiseid.
3. kõnek vähemalt akadeemilise tunni v. koolitunni pikkune vaba aeg loengute v. koolitundide vahel. Õpetaja kurdab, et tunniplaanis on palju aknaid. Kahe loengu vahele jääb aken.
4. hrv kõnek taimedest vaba koht rohtu täis kasvanud veekogus. Kalamehed teevad rohtu kasvanud jõekäärudesse aknaid.

alkomeeter-tri, -trit 2› ‹s
väljahingatava õhu alkoholisisalduse määramise riist alkoholijoobe tuvastamiseks . Digitaalne alkomeeter. Alkomeetri huulik. Alkomeetrisse puhuma. Alkomeetriga joovet kontrollima, tuvastama. Alkomeeter näitas kerget, rasket joovet.

bakteritsiid|lamp
bakteritsiidkiirguse allikas (näit. õhu, vee, toiduainete steriliseerimiseks)

balloon-i 21› ‹s

1. mahuti kokkusurutud v. veeldatud gaasi säilitamiseks. Akvalangi balloonid.
▷ Liitsõnad: atsetüleeni|balloon, gaasi|balloon, hapniku|balloon, suruõhu|balloon, süsihappegaasi|balloon, terasballoon.
2. aerostaat, õhupall v. nende kest
3. kitsa kaelaga suur ümar klaasanum; korvpudel
▷ Liitsõnad: klaasballoon.
4. kummipalli meenutav ese õhu- v. veejoa tekitamiseks. Pulverisaatori balloon.

balõkk-lõki 21› ‹s
kok vinnutatud (kergelt soolatud ja õhu käes kuivatatud) v. külmsuitsutatud vääriskala

gaasi|kurn [-a]
gaasitorbiku osa sissehingatava õhu puhastamiseks

hapnik-niku, -nikku 30› ‹s
keem mittemetalliline element, värvuseta ja lõhnata gaas, mis kuulub õhu koostisse ja on hingamiseks ning põlemiseks tingimata vajalik (O). Hapnik ühineb teiste keemiliste elementidega oksiidideks. Vaba hapnikku leidub õhus. Haigel lasti hapnikku hingata.

hinge|tõmme

1. (sisse)hingamine, õhu kopsudesse tõmbamine. Magaja ühtlased, vaiksed, pikad, rahulikud hingetõmbed. Haige lühikesed, rahutud, katkendlikud hingetõmbed. Naise sügav hingetõmme kõlas otsekui ohe. Veel paar hingetõmmet ja kutsikas jäi liikumatult lamama. | piltl. *Pääsu, pääsu ihkas hing, ja kui mitte täielikku, siis ometi vabamat hingetõmmet. E. Vilde.
2. (põgus) puhkus. Lühikeseks hingetõmbeks peatudes vaatas ta imestusega ringi. Enne lahingut vajasid sõdurid väikest hingetõmmet.

infiltratsioon-i 21› ‹s
(vee, õhu) sisseimbumine; med rakkude, bioloogiliste vedelike v. keemiliste ainete imbumine kudedesse

ise|karastumine-se 5› ‹s
tehn mõnede metallisulamite karastumine õhu käes jahtudes pärast kuumutamist karastustemperatuurini

ise|süttiv-a 2› ‹adj
õhu käes iseenesest süttiv, pürofoorne

kalorifeer-i 21› ‹s
tehn seade õhu soojendamiseks õhkkütte-, ventilatsiooni- v. kuivatussüsteemis; keskaegne õhkküttesüsteem

keeris-e 4› ‹s

1. vedeliku, õhu vm. keerlev liikumine; sellise liikumise koht. Ujuja sattus keerisesse ja uppus. Paadi taga tekkisid väikesed keerised. *.. raju vihaste keeriste süles / läheb rebenend pilvede lend. J. Smuul. *..miljonite tantsisklevate sädemete keerises langes katus ragisedes sisse ... B. Linask.
▷ Liitsõnad: liiva|keeris, lume|keeris, suitsu|keeris, tolmu|keeris, tormi|keeris, tuule|keeris, vee|keeris, õhukeeris.
2. piltl sündmuste, sagiva liikluse, tunnete vms. segane, rahutu kulg. Maa sattus sõdade keerisesse. Mees jäi kadunuks segaste, rahutute aegade keerises. Ta kiskus mind ohtlike sündmuste, kõige ägedama võitluse keerisesse. Tunnete, kirgede keeris. *Raudteejaamas satume askeldavate, kiirustavate, ärritatult edasi-tagasi tõttavate inimeste keerisesse. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: elu|keeris, lahingu|keeris, liiklus|keeris, sõja|keeris, võitluskeeris.

kerge1› ‹adj

1. vähe kaaluv, väikese kaaluga; ant. raske. Kerge kohver, pakk, koorem. Soe õhk on külmast kergem. Oma kogu kohta on ta haruldaselt kerge. Kergemate meeste all jää ei murdunud. Kergemad kehakaalud (raskejõustikus). Kerge äke, purjekas. Kerge relvastus. Kerge ratsavägi 'kerge relvastusega, kiiresti liikuv ratsavägi'. Kerge kui udusulg. | piltl. Kerged vigurid 'oda ja ratsu (males)'. Ta on vaetud ja leitud kerge 'kõlbmatu, kehv' olevat. Mu rahakott on kerge 'mul on vähe raha'. Olgu muld sulle kerge! (järelehüüd surnule).
▷ Liitsõnad: ehmes|kerge, ime|kerge, sulg|kerge, vaht|kerge, õhkkerge.
2. vähese vaevaga, hõlpsasti sooritatav, saavutatav, talutav vms., vähest vaeva nõudev, hõlpus; lihtsasti toimuv, lihtne; ant. raske. Kerge amet, teenistus. Otsis kergemaid teenimisvõimalusi. Kerge sünnitus, poegimine, operatsioon. Kerge võit, saak. Töö läks kergemaks. Seda on kerge mõista, käsitseda, tõestada. Sellele küsimusele on kerge vastata. Ülesanne oli kerge lahendada. Jõe ületamine polnud eriti kerge. Sul on kerge ütelda! Kerge ja huvitav õppeaine. Kerge ja meeldiv teekond. Täna oli tööl üpris kerge päev. Teise teenija pole kerge olla. Ujus kerge vaevaga üle jõe. Palus endale kergemat karistust. Kergemal juhul 'väiksema üleastumise korral' karistati rahatrahviga, raskemal vangistusega. Kerget elu otsima. Pole kerget põlve näinud. Tal polnud kerged päevad. Ega joodiku mehega kerge ole. Ei ole kerge kellelgi. Laen on kerge anda, aga raske tagasi saada. Kerge maha kukkuda, raske üles tõusta. || (õhu kohta:) puhas, värske, hingamist hõlbustav. Mägedes on kerge õhk. *Hommikune kerge õhk mõjus tervendavalt. J. Mändmets. ||hrl. ma-infinitiiviga(millegi toimumise kohta). Klaasesemed on kerged purunema. Uni oli kerge tulema. Hoiatus oli kerge meelest minema. Ta käsi on kerge tõusma (löömiseks). Noorte leskede südamed ja kivivaagnad on kerged jahtuma. *Noor veri on kerge armastama ja kerge – unustama! A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: imekerge.
3. muredest, raskustest vaba, millestki rõhuvast vabanemise tõttu lahe, muretu; ant. raske. Meel oli imeliselt kerge, läks palju kergemaks. Südamel hakkas hulga kergem. Ma ei teinud seda otsust kerge südamega, kergel meelel. Temaga on hea ja kerge olla. Püüdis rääkida kerge ja rahuliku tooniga. *Mõtted olid nii kerged, nii õnneõhulised .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: imekerge.
4. mitte eriti tõsise sisu v. laadiga; üksnes meelelahutust v. ajaviidet pakkuv. Kerge muusika 'levimuusika'. Kerge jant. Maalavadel mängiti üksnes kergeid tükke. Loeksin midagi kerget. Mängis viiulil kergeid lookesi. Kerge repertuaar, eeskava. Kerges laadis kirjutatud jutustus. Otsis kerget ajaviidet. Kerge vestlus, flirt, vahekord. Vestlus käis kerges naljatoonis. Viskas kerget nalja.
5. (olemuselt, käitumiselt, väärtuselt) mitte täit mõõtu väljaandev, kerglane. Oli oma käitumiselt, iseloomult natuke kerge. Rätsepaid peeti ennevanasti veidi kergeteks. Ta paistis olevat kerge aruga, aga tööd tegi korralikult. Ta loob igasuguseid kergeid suhteid. Kergete (elu)kommetega, eluviisidega naine. Naistel pikad juuksed, kerge meel.
6. mitte eriti tugev; vähe märgatav v. tajutav, vähese mõjuga, vähene. Kerge maavärin, lainetus, tuuleõhk, vihmasadu. Sadas kerget lund. Maad kattis kerge lumekord. Kerge härmatis. Kerged öökülmad. Kerge uduvine, hämarus. Kerge suitsulõhn. Ta andis kerge hoobi, laksu, vopsu. Kerge puudutus. Tervitas kerge kummardusega, peanoogutusega. Vastuseks oli kerge õlakehitus. Märkasin tema suhtumises kerget muutust. Mustadel õnnestus saavutada kuningatiival kerge surve. Ta räägib saksa keelt kerge aktsendiga. Hobused lasksid kerget sörki. Kerge krabin, sahin, koputus, võpatus, võbin, värin. Kõrvus oli kerge kohin. Kerge ohe. Näkku tõusis kerge puna, õhetus. Kerge naeratus libises üle näo. Näol oli kerge pettumusvari. Kerge erutus, üllatus, etteheide, pettumus, nukrus, ärevus, rahulolematus. Kerge pilge, iroonia, nüke. Kerge kohmetus. Tekkis kerge arusaamatus. Kalad pandi kergesse soola 'kalu soolati kergelt'. || mitteohtlik (terviserikke puhul). Kerge verekaotus, mürgitus, palavik. Kerge haav. Kerge nohu ja köha. Tema vigastused olid kerged. Haigus esines seekord kergemal kujul. Haige psüühikas oli kergeid häireid. Kergemad 'kergema terviserikkega' haiged käivad ülal. || (une kohta:) mittesügav. Vanamees on kerge unega. Mu uni oli nii kerge, et ärkasin iga krõpsatuse peale. Tegin kerge uinaku. || mitte eriti rohke, rammus, tugev v. kange. Kerge eine, suupiste. Lõunaooteks tuleb süüa midagi kergemat. Võeti kerget õhtuoodet. Tooge mingi kergem vein. Olin kaua kergel toidul.
7. kärmas, nobe; sujuvalt, raskuseta toimuv. Noorel lapsel jalg kerge. Astus kergel sammul. Kerge kõnnak. Kerge hüppega olin üle kraavi. Kergete liigutustega korraldas ta asju laual. Ukse taga kostsid kerged sammud. Kerge keelega eit. Kerge jooksuga kelk. *.. kui kerge aste – nagu ei puutuks jalad maa külgegi. Juh. Liiv.
8. õhukesest materjalist, hrl. (suvel) soojaga kantav. Kerge riietus, jakk, kleit, kostüüm. Kerged suvekingad. Pane endale midagi kergemat selga! Tal oli kerge linasest riidest kuub seljas.
9. (hrl. ehitiste, rajatiste kohta:) ehituselt, konstruktsioonilt mitte väga tugev, vastupidav ega massiivne. Kerge laudehitis. Kerge aiamajake, suvemaja. Kerge kaitselagi. Hundiaugule pandi kerge okstest kate.
10. (pinnase, mulla kohta:) liivakas, liivasegune. Sibullilled kasvavad paremini kergematel muldadel. Pinnas on siin kerge, liivane.
11. (värvuste, värvitoonide kohta:) õrn, mitteintensiivne. Kerge roheline toon, pruunikas varjund.

kesanema37
murd õhu käes seisma ja kuivama (laudade, halupuude vm. puidu kohta). *Kevadel lõigati nende [= kuuselõhandike] oksavahedest paraja pikkusega pakud ja lõhuti need nõulaudadeks, mis suvi läbi väljas kesanesid .. A. Viires.

kesk|küte
küttesüsteem, kus soojus kandub kesksest soojusallikast torustiku v. kanalite kaudu vee, õhu v. auruga paljudesse hoonetesse v. ruumidesse. Keskküttega maja, kasvuhoone. Majas on keskküte.
▷ Liitsõnad: aur|keskküte, vesi|keskküte, õhkkeskküte.

kliima|seade [-seadme]
tehn seade, mis hoiab õhu ruumis v. autos puhta, parajalt sooja ja niiske, klimaator. Kliimaseadmetega hotell, buss. Lülitasin sisse kliimaseadme.

koksistama37
tehn kütust õhu juurdepääsuta termiliselt töötlema koksi, põlevgaasi ja vedelproduktide saamiseks

kommunaal|hügieen
nõuk med asulate üldist puhtust, samuti õhu puhtust, veevarustust jm. hõlmav hügieeni haru

kompressor|mootor
tehn sisepõlemismootor, mille silinder täidetakse atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul õhu v. põlevgaasiga

konditsioneerima42
tehn
1. (ruumide) õhu omadusi nõuetele vastavaks muutma. Õhku konditsioneeritakse kliimaseadmete abil. Konditsioneeritud õhuga hotell.
2. teravilja jahvatamise eel niisutama ja soojendama

konvektsioon-i 21› ‹s

1. füüs soojuse edasikandumine koos liikuva ainega
2. meteor õhu püstsuunaline liikumine atmosfääris aluspinnalähedaste õhukihtide ebaühtlase soojenemise tõttu

kopsu|maht
med õhu hulk, mida inimene on suuteline välja hingama pärast sügavaimat sissehingamist. Kopsumahu mõõtmine.

korrodeeruma37

1. keem korrosioonile alluma. Niiskuse ja õhuhapniku toimel mitmed metallid korrodeeruvad. Tugevasti korrodeerunud toru.
2. geol vee v. õhu toimel murenema, purunema

korrosioon-i 21› ‹s

1. keem lagunemine keskkonna v. sööbiva aine toimel; roostetamine, roostetus. Metallide keemiline, elektrokeemiline korrosioon. Raua ja rauasulamite korrosiooni nimetatakse ka roostetamiseks.
2. geol murenemine v. purunemine vee v. õhu toimel. Kivimite korrosioon.

kserofüüt-füüdi 21› ‹s
bot mulla ja õhu liigkuivusega kohastunud taim, kuivustaim. Kaktused on enamikus kserofüüdid.

kuivus|taim
bot kuivalembene, mulla ja õhu kuivusega kohastunud taim, kserofüüt. Kaktused on enamikus kuivustaimed.

kummi|voolus
bot mõnede taimede (näit. ploomipuu, kirsipuu, kurgi) omadus eritada kahjustuskohtadest õhu käes hanguvat kleepuvat vedelikku

kurn1-a 22› ‹s

1. augulise põhjaga (metall)nõu vm. vahend tahkete osade eraldamiseks vedelikust. Piim, vedelik lasti läbi kurna. Mahl läks kurnast halvasti läbi. Kurnaks, kurnana kasutati mitmekordset marlit, riidetükki. | piltl. *Nii ehtne kui tema elamus ongi, ta puserdab selle läbi intellekti kurna ja seetõttu jäävad ta värsid enamasti verevaeseks. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: piimakurn.
2. õhu puhastamiseks kasutatav lihtne filter (näit. gaasitorbikul)
▷ Liitsõnad: gaasikurn.
3. van kurnamine. *Eide jõud oli leina kurnal lõppenud ja käte võim väsinud.. J. Kunder.

kuum-a 22

1.adjkõrge temperatuuriga, väga soe, palav. a. (õhu, ilmastiku, ka vastava keskkonna, ruumi kohta). Kuumad ilmad, suved. Kuum juulipäev, tuul. Kõrbete kuum kuiv õhk. Troopika kuum niiske kliima. Tänavu oli juuni lõpp kõige kuumem. Kuum leil. Tuba, köök oli kuum ja umbne. Laval oli kõrvetavalt kuum. Päikese käes oli rammestavalt, väljakannatamatult kuum. Lamab rannaliival kuuma päikese käes. b. (esemete, ainete kohta). Kuum ahi, pliit, triikraud. Kuumaks aetud ora. Kuum aur, liiv. Päikesest kuumad kaljud, kivid. Kuum vesi on kannus. Kuum vann 'kuuma veega täidetud vann'. Küpsetasime kuumas tuhas kartuleid. Ahjust võetud kuum leivapäts. Supp on liiga kuum. Kuum tee, kohv, piim, punš. Kuumad 'soojana pruugitavad' kastmed, võileivad. Kuumad mähised. Haigele tuleb midagi kuuma juua anda. Niisked heinad lähevad kuhjas kuumaks. c. (keha, kehaosade kohta, mis haiguse, pingutuse, erutuse vm. tõttu on tavalisest soojemad v. mida inimene ise aistib soojemana). Haige otsaesine ja käed olid kuumad. Su keha on kuum. Lapsel hakkas paksudes riietes kuum. Ajas kiire käiguga naha kuumaks. Kuum juga, laine jookseb üle selja. Keha läbisid kuumad ja külmad hood. Keha kattus üleni kuuma higiga. Erutusest läksin üle keha kuumaks. Tundsin, kuidas mul kõrvalestad solvumisest kuumaks lõid. Poisi nägu kattus kuuma punaga.
▷ Liitsõnad: ahju|kuum, hõõg(uv)|kuum, kõrvetav|kuum, lämmatav|kuum, palaviku|kuum, põrgu|kuum, tulikuum.
2.adjpiltl äge, palav, tuline. a. (kergesti süttiva, kirgliku, talitsematu, tulise loomuse kohta). Tal on lõunamaalase kuum süda, veri. *Niisugune on ta ju alati olnud, tormakas ja kuum, ikka nagu põleks temas miski. K. A. Hindrey. b. (väga tugeva, kõikehaarava tunde, tundmuse kohta). Kuum viha, tusk, kahetsus. Kuum igatsus kodumaale jõuda. Kuum rõõmulaine, tänutundmus. Kuum iha, kihk, armastus, erutus. Kuumad tunded. Tundis väljaväänatud jalas kuuma valu. Kuum pilk. Kuum suudlus, sülelus. Kuum armastuskiri. *Nagu rahet sadas igasuguseid kuuldusi ja küttis inimeste meeled kuumaks. M. Rebane.
3.adj(millegi toimumise, mingi tegevuse kohta:) äge, täies hoos, pingeline. Kuum lahing, võitlus. *Uude, aina kuumemasse keerutusse kippus, / nagu takjas tantsitaja käsivarrel rippus. K. Merilaas.
4.skuumus (hrl. õhu, ilmastikuga ühenduses). Ahi hõõgab, õhkub kuuma. Keskpäevase kuumaga on väsitav käia. Saunas kuuma käes läks selg paremaks. Suvised kuumad on veel ees. *..paar leilisähvakat viskasid ilusa kuuma üles. H. Laipaik.
▷ Liitsõnad: põrgu|kuum, põua|kuum, saunakuum.
5.skõnek kuumustunne (mitmesugustes kehatemperatuuriga seotud väljendites). Tundis, kuidas keha lõi üleni kuuma täis. Turi kipitas ja ajas kuuma välja. *..justkut värin rabiseb üle ihu ja kuum tõuseb palge. J. Tuulik. *Aga pane [haavale] viina pääle. See kisub kuuma välja. R. Roht. *..mul jooksis kuum üle ihu. A. Mälk.

kuuma|vine
õhu kuumusest tingitud vine. Kauged mäed paistsid kuumavines hägustena.

kuumus-e 5 või -e 4› ‹s

1. kõrge temperatuur (hrl. õhu, ilmastiku kohta), palavus. Päikese kõrvetav kuumus. Suvine, keskpäevane, põuane, lõunamaine kuumus. Kolmekümnekraadine kuumus. Juba hommikul valitses metsik, hirmus, kole kuumus. Kuumus tõusis 32 kraadini. Õhk virvendab kuumusest. Tulekahju tohutust kuumusest süttisid ka naabruse hooned. Hautas end saunaleili kuumuses. Õhtupoolikul andis kuumus järele. Kuumus roiutas, mõjus rammestavalt. Kari otsis varju lõõskava kuumuse eest. Ahi uhkab, hõõgab kuumust. Kivisüsi annab põledes suurt kuumust. *..tuli mingi kuri haigus, mis rabas nende vanima poja, kaksikvenna Joosu, suure kuumusega jalust.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: põrgu|kuumus, suvekuumus.
2. piltl tulisus, kirglikkus, ägedus. Tundmuste, tunnete kuumus. *Kreutzwald pidas tarvilikuks tema [= Köleri] vaadete kuumust mõnevõrra jahutada.. H. Kruus. *Seal avaldas ta .. plikale säärase hoo ja kuumusega armastust, et see juba esimesel silmapilgul pea kaotas. A. Jakobson.

küllastus|vajak
meteor õhu küllastamiseks vajaliku veeauru ja õhus tegelikult olemasoleva veeauru vahe

külm-a 22

1.adjmadala temperatuuriga, vähese soojusega v. hoopis soojuseta (sageli alla 0°). a. (õhu, ilmastiku, ka vastava keskkonna, ruumi kohta). Külm ilm. Täna on väljas võrdlemisi, hirmus, kangesti, lõikavalt külm. Hommikud on veel külmad. Külm sügis. Aasta kõige külmemad kuud on meil jaanuar ja veebruar. Pärast äikest läks külm(em)aks. Külmad hoovused, õhumassid. Külm tuul, vihm, udu. Külma kliimaga alad. Tuba läks ruttu külmaks. Toas oli külm. Meie korter on külm nagu hundilaut. Kevadise mere külm hingus. Külm 'mitteköetav' kasvuhoone. Külmale maale saatma 'Siberisse saatma'. Väljas oli nii külm, et teibad paukusid. b. (esemete, ainete kohta). Külm kivitrepp, metall. Külm kompress. Külm vesi. Hakkame sööma, supp, toit läheb külmaks. Sõime külmi kartuleid, putru. Külm tee, kohv, piim. Tahaksin midagi külma juua. Teade mõjus külma dušina. | (roogade ja jookide kohta, mida süüakse v. juuakse külmalt). Külmad toidud, suupisted, joogid. Külmad lihalõigud, kastmed. Peol oli külm laud 'külmade roogadega laud'. c. (keha v. kehaosade, ka vastava tundeaistingu kohta). Külmad käed, jalad. Kogu keha, ihu tõmbus külmaks. Surnu oli juba külm ja kange. Koeral on külm nina. Mul on, hakkas külm. Külm higi otsa ees. Külm judin jooksis üle selja. Külmad värinad käisid üle keha. Jube, päris südame alt võttis külmaks. *..tuli siis ühe kaseladvaga viudi maha, nii et külm tuul käis südame alt läbi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: jää|külm, kaevu|külm, kaste|külm, kivi|külm, koolnu|külm, lõikav|külm, raud|külm, surnu|külm, tulikülm.
2.adjilma südamlikkuse ja soojuseta, tundetu, jahe, ükskõikne, mõnikord ka hoolimatu ja ebasõbralik. Külm inimene, naine, iludus. Külm pilk, hääl, muie, naeratus, ilme. Külm viisakus, põlgus, vastuvõtt, hüvastijätt, suhtumine. Kuulas minu jutu külma näoga ära. Teda peeti külmaks ja südametuks. Külma südamega inimene. Ma ei suutnud jääda külmaks pealtvaatajaks. Etendus jättis publiku külmaks. Meie vahekord on külmem kui möödunud kuul. Sõber on kiituse suhtes ükskõikselt külm. Martin on külm nagu kala. Ta oli minu vastu külm ja tõrjuv. *.. niipalju kui ta ka Kadrile püüdis läheneda, jäi see külmaks. E. Särgava. | piltl. *Kui külm on mahajäetud ja unustatud kodu! A. Vikikivi. *.. mere tume külm koha meenutas sügise saabumist. L. Promet.
3.adjmõistuspärane, asjalik, kaalutlev. Külm mõistuseinimene. Külm, kaine mõistus. Ta toimis külma rahuga. Säilita külma närvi, verd! Külm arvestus, analüüs, loogika. Klassitsistliku kunsti külm ilu.
4.adj(värvuse v. valguse kohta:) kõledus- v. külmustunnet esile kutsuv. Külmadeks värvusteks nimetatakse harilikult neid, mis sisaldavad sinist. Kollaste lillede kõrval jäävad valged liiga külmaks. Neoonlampide külm valgus. Taevas sirasid külmad tähed. Sügistaevas muutus üha sinisemaks ja külmemaks.
5.smadal temperatuur, hrl. alla 0°; sooja puudumine. Sügisene, talvine, varane külm. Väljas on kõva, kange, krõbe, käre külm. Külma oli umbes 30 kraadi, mõni kraad. Külma ja nälga kannatama. Välisuksest tuleb külma. Vii piim külma kätte! Külm võttis käed ära 'käed külmusid'. Külm võttis õunapuud ära 'kahjustas õunapuid'. Külm hakkab kõrvadesse, kipub kallale. Olin külmast kange, sinine. Ilm läheb külmale. Külm andis õhtuks järele. Sügisel enne külmade saabumist. Külm kaanetas jõed ja järved. Külm vaheldus sulaga. Haige sai külma. Need taimed kardavad külma. Ta tuli väljast külma käest. Merelt tuli niisket külma. Külm kisub kindad karmanist. Külm on laisa kubjas. *Külmad saabusid järsku. Oli ju alles talve algus.. L. Promet. || külmatunne. Külma tundma. Lõdisesin, värisesin külmast, külma pärast. *Kui aga öösi ärkasin, oli külm kontidesse pugenud. I. Sikemäe.
▷ Liitsõnad: hilis|külm, jaanuari|külm, kevad|külm, küünla|külm, sügis|külm, talve|külm, veebruari|külm, öökülm; vappekülm.

külma|laine
meteor külma õhu rohke voolamine mingile alale. Mai lõpul oli järsk külmalaine. Ilmajaama andmetel on uus külmalaine liginemas.

külma|udu
külma õhu põhjustatud udu. Hommikune rõske külmaudu.

kütte|segu
tehn põlevgaasi v. kütuseauru ja õhu segu (sisepõlemismootori silindris)

lahutama37

1. eraldama, teineteisest v. üksteisest lahus, eemal v. teat. vahemaa taga hoidma. a. (ruumiliselt, takistuse v. tõkkega). Meid lahutavad tuhanded kilomeetrid, mitmed maad ja mered. Euroopat lahutab Aafrikast Vahemeri. Vaid kümmekond meetrit lahutas teda veel kaldast. Meid lahutas ainult õhuke vahesein. Talusid lahutasid piirikraavid ja põllupeenrad. Mäeahelikud lahutavad mägirahvaid. Tuba on riiulitega kaheks lahutatud, riiulid lahutavad toa kaheks. b. (ajaliselt). Aastakümned lahutavad meid lapse- ja koolipõlvest. Hulk sajandeid lahutab meid muistse vabadusvõitluse aegadest. Neid lahutab ligi kümneaastane vanusevahe. *Nende viimast kohtumist lahutasid pikad-pikad aastad .. L. Vaher. c. ka sport (teat. paremusega). Kuldmedali võitjat lahutas hõbemedali saajast 0,2 punkti. d. piltl. Seisusevahe lahutas inimesi.
2. eraldama, teineteisest v. üksteisest lahku viima. a. (kedagi kellestki). Kaklejaid, purelevaid koeri lahutama. Orje müües lahutati tihti perekonnaliikmed üksteisest. Last ei tohi emast lahutada. Mullikad lahutati muust karjast. b. (abielulahutuse, abikaasast lahkumineku kohta). Abielu lahutama. Nad on juba ammu lahutatud. Tahab end naisest, mehest lahutada lasta. Lahutatud naine, mees. c. (midagi millestki). Aganaid viljast lahutama. Kirik on riigist lahutatud. Sidur on rikkis, ei lahuta 'ei katkesta võllide pöördemomendi ülekannet' korralikult. Lüliti lahutab lühistunud elektriseadme võrgust.
3. osadeks, elementideks eraldama v. jaotama. Mootorit kokku panna on keerulisem kui osadeks lahutada. Separaator lahutab piima kooreks ja lõssiks. See täisarv tuleb teguriteks lahutada 'tegurite korrutisena esitada'. Optiline prisma lahutab valguskiire spektriks. Hästi lahutav 'lähestikuseid objekte eraldav' mikroskoop. Käesolevas sõnastikus on sõnad tähendusteks lahutatud. || hrl van lõhkuma, lammutama. *Sild .. on mõned aastad tagasi ära lahutatud. Silla ase on praegu tunda. M. J. Eisen. *Möldri Madis aga lahutas vähehaaval oma vana veski ja elumaja ära; sealt sai ta hulgaks ajaks ahjukütti .. A. Kivi.
4. laiali v. lahku ajama, laotama v. puistama. Kukk lahutab tiibu ning kireb. Lahutab nõutult käsi. Kalkun lahutas saba lehvikuna laiali. Laev liikus ninaga laineid lahutades edasi. Tuul lahutas pilved, udu ära. Vaalus kuivav hein tahab segada ja lahutada. Sõnnikut lahutama. *Naine hakkas ta [= näki] pikki juukseid lahutama ja pead otsima. J. Parijõgi.
5. mat liitmise pöördtehet sooritama: üht liidetavat teise antud liidetava ja summa järgi leidma. Liitma ja lahutama. Viiest lahutada kaks on kolm.
6. laheda(ma)ks tegema v. muutma. a. (õhu kohta:) jaheda(ma)ks, karge(ma)ks, värske(ma)ks muutma. Tuleks nüüd äikest, lahutaks lämbet õhku! *.. kõrge taevas helendas pehmelt ja valkjalt, tuul lahutas kuumust ja kärsitust .. E. Tennov. b. (pea, mõtlemise kohta:) selge(ma)ks, klaari(ma)ks muutma. Karge õhk lahutab uimast, väsinud pead. c. (tundmuste, meeleolude kohta:) rõõmsa(ma)ks, kerge(ma)ks, pingest vaba(ma)ks muutma. Pärast eksamit läksime välja end lahutama. Lahutage end veidi – minge peole või kinno. Püüdke temaga rääkida, tema viha lahutada. Ajage vanaemaga juttu, lahutage tema meelt. *Aga küllap see [= isa naljatuju] ikka selle teispere koera peksmise pärast oli, see lahutas jõululaupäeval ta südant. A. H. Tammsaare.

lantaan-i 21› ‹s
keem element, õhu toimel tumenev hõbevalge keemiliselt aktiivne metall (La)

lendlennu 21› ‹s

1. lendamine; lendamise üksikjuhtum. a. (lindude jt. tiivuliste v. lennusega v. jäsemete laienditega olendite kohta). Pääsukese, liblikate, sääskede lend. Lendkala, lendorava liuglev lend. Tunneb linde lennust, lennu järgi. Kuldnokapojad harjutavad lendu, neil on lend varsti selge. Luik tõusis, läks tiibu lehvitades lendu. Pääsukesed püüavad lennust, lennul putukaid. Lind põgenes kiirel lennul. Jahimehed lasksid lennust, lennult kolm parti. Lind lõi tiivad lennuks laiali. b. (õhusõiduki ja sellel lendaja v. mingi õhus laugleva seadme kohta). Õhupalli lend. Lend õhupallil. Lend Kiievisse, üle Atlandi, linna kohal. Minu esimene lend reaktiivlennukiga. Kosmoselaeva, kosmonautide edukas lend. Vahemaandumisega, vahemaandumiseta lend. Purilennuki vaba lauglev lend. Lapsed lasksid tuulelohe lendu. c. (muu õhus hõljumise v. läbi õhu liikumise kohta). Pilvede lend sügistaevas. Sädemete lend öises pimeduses. Oda, ketta, vasara lend staadionil. Suusahüppe pikkus sõltub ka hüppaja asendist lennul. Veepiiskade, poripritsmete lend. Tuul viis kaabu lendu. Juuksed tõusevad tuule käes lendu, on tuule käes lennus. Järsul pöördel olid auto teise külje rattad lennus 'maast lahti'. Koer haaras leivatüki lennust, lennult kinni. | piltl. Mõtete, unistuste, julge fantaasia lend. Ta lootused, kujutlused on kõrge lennuga. Sooviti kirjaniku sulele head lendu. Laseb lendu tigedaid märkusi, vandesõnu, roppusi. d. piltl kiire liikumine, tormamine, tõttamine. Regi libises lennul üle lume. Erk hobune on kogu aeg lendu 'kappama' minemas. Üks vang olevat lendu pannud 'põgenenud'. Olin terve päeva lennus 'liikvel, asju ajamas'. Lett sai lennult 'kiiresti' tühjaks. Andekas õpilane taipab kõike lennult 'kiiresti'. Aja, aastate lend. On lendu 'liikvele, käiku' lastud uusi anekdoote, kuulujutte.
▷ Liitsõnad: grupi|lend, harjutus|lend, horisontaal|lend, katse|lend, kaug|lend, kestus|lend, kiir|lend, kosmose|lend, kotka|lend, kruvi|lend, kuu|lend, kõrg|lend, lahingu|lend, laug|lend, linnu|lend, liug|lend, luure|lend, lõbu|lend, madal|lend, mudel|lend, mängu|lend, ookeani|lend, orbitaal|lend, paaritus|lend, paigal|lend, pime|lend, pommitus|lend, proovi|lend, pulma|lend, puri|lend, põrke|lend, rappe|lend, stratosfääri|lend, suusa|lend, sõud|lend, vigur|lend, võnk|lend, välja|lend, õhu|lend, ühis|lend, ülelend; fantaasia|lend, kujutlus|lend, luule|lend, mõtte|lend, tähelend.
2. õppeasutuse (ka teaduskonna, eriharu jne.) üheaegselt lõpetanud isikud. Me oleme oma kooli 37. lend. Ülikool saadab kevadel ellu järjekordse lennu arste. Kooli 1962. a. lennu kokkutulek.

lendamalennata 48

1. õhus (edasi) liikuma. a. (tiibade, lennuse v. jäsemete laiendite abil). Linnud, liblikad, mesilased, maipõrnikad lendavad. Lendkalad lendavad suurte tiibjate uimede abil, lendorav lennuse abil. Linnupojad ei oska veel lennata, nad õpivad lendama. Kumalane lendab lillelt lillele. Kanad põgenesid kulli eest osalt lennates, osalt joostes. b. (õhusõiduki ja sellel sõitja vm. õhus liikuva seadme kohta). Lennuk, kopter, õhupall, tsepeliin lendab. Lendasin esimest korda reaktiivlennukiga. Tulevased lendurid õpivad lendama. Lendasime linna kohal, üle Atlandi, Jerevani. Kosmoselaev lendas Kuule. Tuulelohe võib üsna kaugele lennata.
2. õhuvoolust kantuna v. tõuke, viske, plahvatuse vm. jõul läbi õhu liikuma. Hallid vihmapilved lendavad üle sügistaeva. Kolletunud lehed lendavad tuules. Õhus lendab lõkkesädemeid. Pall lendas üle piirdetara. Nooled, kuulid, mürsud lendavad. Oda lendas toredas kaares üle 80 meetri märgi. Kübar lendas peast minema. || paiskuma. Laskemoonaladu olevat õhku lennanud. Kirve alt lendab laaste, alasilt sädemeid. Auto lendas kraavi. Sai tugeva hoobi ning lendas vastu seina. Uks lendas pärani, ristseliti lahti, prõmdi kinni. Vesi, pori lendab, kui autod kihutavad. Kärgib nii, et süljepiisad lendavad. Solvanguid heideti üksteisele näkku, vandesõnu, rõvedusi lendas edasi-tagasi. Vandus ja kirus, kuradid aina lendasid.
3. piltl kiiresti liikuma, kihutama, tormama, tõttama. Laev lendab täies purjes. Kiirrong lendab läbi öise taiga. Sprinterid lendasid üle finišijoone. Tormasin koju, lendasin trepist üles. Lapsed lendasid ootavale emale kaela. Kangaspuud pauguvad, süstik lendab. Sulg lendab krabinal üle paberi. Laseb pilgu, silmad üle ajalehe lennata. Ehmatuse vari lendas tal üle näo. Aeg lendab, varsti oleme vanad. Suvi läks lennates, lennul. Lust vaadata, kuidas mõne inimese käes töö lendab 'edeneb'. Mõtted lendavad lapsepõlve, noorusradadele, minevikku. Kirjaniku fantaasia peab julgelt lendama. Sinu poole lendab mu igatsus. Kuuldused lendavad uskumatult kiiresti. *Suust-suhu lendas ainus hirmus sõna: marukoer! R. Sirge.
4. kõnek kukkuma. Maha, pikali, käpuli, kõhuli, selili, uperkuuti lendama. On nii libe, et võib kergesti lennata. || töö- v. õpingukohta kaotama. Lendas osakonnajuhataja kohalt. Viina pärast on mõnigi mees lennanud. Minister lendas, asetäitjad jäid kohtadele. *Toots oleks koolist seitset keerdu lennanud [kui köstril oleks süütõendeid olnud] .. O. Luts.

lennu|faas
sport hüppe faas, milles keha liigub toenguta läbi õhu. Äratõuke-, lennu- ja maandumisfaas.

lennu|joon
läbi õhu paiskuva keha liikumistee. Kuuli, mürsu, noole, oda lennujoon. Kõrge, madal, lame lennujoon.

liblik|ujumine
sport rinnuliujumise stiil, kus käed viiakse ette läbi õhu. Võistlused 200 m liblikujumises.

liivsavi|muld
põll 20–50% füüsikalist savi sisaldav soodsaima vee-, õhu- ja toiterežiimiga muld

lämbuma37

1. hingamistakistuse v. õhupuuduse tõttu surema; hingamistakistust v. õhupuudust tundma, selle all kannatama. Suitsu kätte, vingu lämbuma. Tõmbas vett kopsu ning lämbus. Järve jäässe tuleb augud raiuda, et kalad ei lämbuks. Tehke aken lahti, sellises õhus võib lämbuda. Ära pigista kõrist, ma lämbun. Ta oli vihast, ärritusest lämbumas 'väga vihane, ärritatud'. Tuikusin naerust lämbudes tuppa. Lämbunud õhk 'umbne, süsihappegaasirikas õhk'. || piltl (tegutsemisvõimaluste, vahelduse, vaimse elevuse jne. puudumise kohta). Sellises alevikuõhkkonnas võib lämbuda. Unelmad lämbuvad argimurede all.
2. (hääle kohta:) sumbuma, mattuma. Ta sõnad lämbusid nuuksumisse, nutusse. Lämbunud karjatus, oie, ohe, korin. Räägib midagi, kähistab lämbunud häälel, häälega. *.. suures meeleliigutuses lämbusid sõnad tal suus. E. Kippel.
3. (tule kohta:) hapniku puuduse tõttu kustuma. Tõmbus on halb, tuli lämbub pliidi all ära. *.. suitsuhämu ja tuhk ümber lämbuvate tukkide. A. Maripuu.
4. (taimede kohta:) valguse ja õhu vaegusest hukkuma. Oras lämbus paksu lume all. Lille-, kapsataimed on umbrohu alla lämbumas.

lämmatama37
lämbuma panema. a. (elusolendite kohta:) hingamist takistama; sel teel surmama. Natsid lämmatasid vange gaasikambrites. Suits kipub lämmatama. Leitsak lausa lämmatab. Pisarad lämmatavad mind. Püüab vastast kägistada, ära lämmatada. Lämmatav kuumus, hais, köhahoog. *Tal oli palavikuhoo vaheaeg ja mõistus selge, kuigi rinnas lämmatas ja jalad otsekui põlesid. R. Vellend. b. (hääle kohta:) summutama, matma. Köhahoog lämmatab kõneleja hääle. Mootorimüra lämmatas kõik muud hääled. Rääkis nutust, nuuksumisest lämmatatud häälel. *Mere märg süli haaras inimese, lainemüra lämmatas appihüüde. H. Sergo. c. (tule kohta:) kustutama. Kustutusvaht lämmatab leegid. Püüti tuld liivaga lämmatada. d. taimi valguse ja õhu vaegusega hukutama. Umbrohi kipub lilletaimi, vilja lämmatama. e. piltl alla, maha suruma. Iseseisvat mõtlemist, omaalgatust lämmatama. Vastuhakk püüti eos lämmatada. Rahva vabaduspüüdu ei saa lämmatada. Lämmatasin endas kõhkluse. *Aeg on kitsas ja lämmatav. Ei ole mahti mõttele ega teole. F. Tuglas.

minuti|maht [-mahu]
hrl füsiol minuti jooksul vereringesse paisatud vere v. õhu hulk. Südame, kopsude minutimaht.

mull-i 21› ‹s

1. vees vm. vedelikus, samuti vedelas aines, segus jms. moodustunud väike õhu vm. gaasi kogum; sellise kogumi imendumisel jäänud tühik tahkes aines. Vesi hakkab varsti keema, põhjast tõuseb juba mulle. Keev vesi ajab mulle. Väljahingatav õhk tungib akvalangist mullidena vette. Laukaist tõuseb soogaaside mulle. Veelompidel olid saju ajal suured mullid. Keeva pudru pinnal lõhkevad podinal mullid. Kas soovite mulliga 'gaseeritud' või mullita 'gaseerimata' vett? Mullid õlis, mees, betoonis. Vesiloodi mull. Mullidega praakklaas. | piltl. *Hiline armuiha tas käärib ning käärib, pulbitseb ja ajab mulle .. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: gaasi|mull, seebi|mull, vahu|mull, õhumull; jutumull; loodimull.
2. piltl (teadlikult) kiiresti üles puhutud ja laialt levitatud sisulise katteta info; bluff. Jutt suurtest koondamistest osutus mulliks. Lugu mõjus ajakirjandusliku mullina. Kardetakse, et naftahinna tekitatud mull lõhkeb.
▷ Liitsõnad: kinnisvara|mull, majandus|mull, meedia|mull, reklaamimull.

multi|tsüklon
tehn aparaat õhu vm. gaasi tolmust puhastamiseks

navigaator-i, -it 2› ‹s

1. laevnik, meresõitja. Kuulsad viikingiaja navigaatorid.
2. navigatsiooni (2. täh.) spetsialist (suure õhu- v. veesõiduki meeskonnas). Navigatsiooni õpetas merekoolis kuulus kapten ja navigaator N. *Ent tüürimees Lenke oli küll suurepärane meremees ja kogenud navigaator .. H. Sergo.

niiske1› ‹adj
vähesel määral vett vm. vedelikku sisaldav, vähese vedelikuga kaetud, veidi märg. Niiske maa, liiv. Turvas on veidi niiskeks tõmbunud. Muld olgu kergelt niiske, kuid mitte märg. Angervaks kasvab niisketel niitudel. Särk, otsaesine on higist niiske. Pesu on triikimiseks parajalt niiske. Pühib tolmu niiske lapiga. Udust niisked lehed, kastest niiske rohi. Niiske asfalt, kivipõrand, paesein. Aknaklaasid tõmbusid niiskeks. Silmad niisked, veekalkvel. Silmad läksid, lõid, nõrgusid niiskeks. Niisked meelad huuled. || (gaasi, hrl. õhu kohta) veeauru sisaldav. Väga niiske õhk. Toad on liiga niisked. Niiske kelder, pesuköök, saun. Kuum ja niiske kliima.
▷ Liitsõnad: higi|niiske, kaste|niiske, uduniiske.

nutš|filter
õhu väljaimemise varal töötav kurnamisseadis, imifilter

oreli|lõõts
(viledesse õhu andmiseks). Koolipoisid pandi köstrile orelilõõtsa tallama.

pahisema37
pahinat kuuldavale laskma; pahinaga liikuma, voolama, toimuma v. midagi tegema. a. (vee, vihma vm. voolamise kohta). Ahtri taga pahiseb vesi. Pahisev kosk, purskkaev. Laine veereb pahisedes rannale. Vihma pahises vastu akent. Vesi pahiseb alla kividele. Kõrge laine pahises üle reelingu. Vett tuleb kraanist mis pahiseb. Dušist pahises sooja vett väsinud kehale. Vili pahiseb salvedesse. *.. [laeva] vint lõi sadamabasseini raske, tumeda vee pahisema. A. Hint. | piltl. Kiiduavalduste laine pahises läbi saali. Heameele soe laine pahises ta soontes. b. (õhu liikumise, põlemise, keemise kohta). Pahisev hingamine. Akna vahelt pahises tuult sisse. Ähkides ja pahisedes peatus reisirongi vedur. Torust pahises auru. Tõrvik põles pahisedes. Gaasilamp pahiseb põleda. Kann pahiseb köögis keeda. Tuli pahvatas pahisedes põlema. *.. [leili]aur tungis katuseunkaist pahisedes välja. E. Kippel. | piltl. Vihast pahisedes virutas ta ukse kinni. c. (muudel juhtudel, hrl. intensiivsust rõhutavalt). Pahises ummisjalu peremeest otsima. *Pahiseb taevasiku laia naeru kume kaja üle sumeda taevaaluse. M. Raud. *Ja siis pahisesid kõik ruttu läbi sõnajala ja humalaväätide kallakut mööda üles. K. A. Hindrey.

pahvak-u 2› ‹s

1. (suitsu, auru vms.) pilv, (õhu v. lõhna) hoog, puhang. Puhus teisele pahvaku suitsu näkku. Uksest tuli pahvak külma õhku. Tuul toob pahvaku lillelõhna, bensiinivingu. Mehest levis pahvakutena viinalehka. Suitsetas sigarit, puhudes aeglaselt väikesi pahvakuid õhku. Magaja hingas raskete pahvakute kaupa teisele kõrva. *Kustuvast, juba tumenevast tuleasemest paiskus äkki pahvak kollaseid leeke otse üles.. V. Raud (tlk). || pahmakas, lahmakas. Pahvakute viisi tõmmatakse okstelt lund üksteisele kaela. || (häälte kohta:) järsk lühike hoog, puhang. Pahvak naeru, elevust. *Pärast seda bassihääle pahvakut kostis vaigistav sisin.. V. Ilus. *.. kõrvulukustav helide pahvak ehmatab teda.. Müriseb orkester.. K. Ruus (tlk).
▷ Liitsõnad: auru|pahvak, külma|pahvak, leili|pahvak, suitsu|pahvak, sädeme|pahvak, tolmu|pahvak, tule|pahvak, vingu|pahvak, õhupahvak; naeru|pahvak, nutu|pahvak, raevu|pahvak, tunde|pahvak, vihapahvak.
2. hrv mahv, pahv. Tõmbas sigarist paar pahvakut. *Toots kisub endale suure pahvaku suitsu sisse.. O. Luts.
3. hrv (elusolendite kohta:) suur hulk, parv, summ. Pahvak kihulasi. *Tema järel ilmusid teised [= inimesed], nähtavasti oli buss neid terve pahvaku kohale toimetanud. A. Valton.

palav-a 2

1.adjkõrge temperatuuriga, väga soe, kuum. a. (õhu, ilmastiku kohta). Palav suvi. Ilm oli lämmatavalt palav. Väljas läheb palavaks. Palav saun. *Olid parajasti suvelõpu viimased palavad päevad – niinimetatud rukkilõikuse kuumus. A. H. Tammsaare. b. (esemete, ainete kohta; tavalisem: kuum, tuline). Palav pliit. Palav ahi. *Juuli põuapäike kõrvetab ning rannaliiv on palav kui tuleaseme tuhk. R. Sirge. c. (söögi, joogi kohta; tavalisem: kuum, tuline). *Liisi ja Maret raiusid nädalapäevad köhida, aga palav piim meega ja päkkade kõrvetamised vastu lõõri murdsid lõpuks kurgukõdistuse. A. H. Tammsaare. d. (inimese keha v. kehaosade kohta, mis on tavalisest soojemad v. mida inimene ise aistib soojemana). Mul hakkas palav. Jooksmine võttis keha palavaks. Haige käed on palavad. *Tootsil käis palav hoog üle keha, kõik näis kadunud olevat. O. Luts.
▷ Liitsõnad: keedu|palav, lõõskav|palav, tulipalav.
2.adjpiltl kirglik, keevaline, kergesti süttiv. Palav süda, veri. || südamest tulev, sügav; energiline. Palav armastus. Palav soov, palve. Palav igatsus, kaastunne. Palavad tundmused. Palav heakskiit, toetus. Palavaimad õnnesoovid juubeli puhul. Palav suudlus, sülelus. || äge, täies hoos; pingeline; töörohke; raske. Palav võitlus, lahing. Palav töö. Kvartali lõpul olid tehases palavad päevad. Vaidlus läheb palavaks. || pakiline, aktuaalne. *.. peatuti ühe meestesalga juures, kus vaieldi palavamate päevaküsimuste üle. A. Jakobson. || hädaohtlik, teatud piirkonnast lahkuma sundiv, tuline. *Johannes Lange .. oleks pannud meeleldi siit palavalt pinnalt põgenema. E. Vilde. *Muidugi läks maal olemine palavaks, politsei tundis huvi, eh?! A. Kaskneem.
3.spalavus. Palavaga on hea suplemas käia. Läheme palava eest vilusse! Nägu palavast punane. Palava käes higi muudkui voolas. *.. pikk tee ja kange palav on meid väsitanud.. A. Kallas.
4.svan palavik. *Siit kannust anna sõbrale keele peale, kui palav kangemaks läheb. See jahe metsavesi külmade rohtudega, tema aitab kuuma vastu... V. Beekman.

piim-a 23› ‹s

1. imetajate emasisendi piimanäärmetest erituv valge nõre, millest toituvad vastsündinud järglased. Emisel oli nisades vähe piima. Emahüljes toidab poegi oma rinna rammusa piimaga. Rinnad on piima täis. Emal on rindades piima küllalt. Piim lööb pähe kõnek (imetaval naisel esinevate psüühiliste häirete kohta). Ema piim kosutab, võõras piim kahandab. || hrl. lehmapiim toiduainena. Rõõsk, tilgastanud piim. Külm, lüpsisoe, jahutatud piim. Värskelt lüpstud piim. Valgurikas, rammus, lahja, vesine piim. Hommikune, lõunane, õhtune piim (nimetatud lüpsiaegade järgi). Lahtine 'taarastamata v. pakendamata' piim. Kooritud piim 'piima rasvavaene osa, mis jääb järele koore eraldamisel'. Pastöriseeritud, steriliseeritud, kondenseeritud, vitaminiseeritud, keedetud piim. Normaliseeritud piim 'piim, mille koostisosad on viidud nõutud normi'. Piima rasvasisaldus, rasvaprotsent, valgusisaldus. Piima aastane väljalüps. Suvine piim on vitamiinirikas. Piima kurnama, koorelahutajast läbi ajama. Rõõsa piimaga joodetud vasikad. Joon iga päev liitri piima. Ostsin kaks pudelit, paki piima. Köharohuks anti kuuma piima mee ja soodaga. Lase piim hapuks minna. Vanasti hapendati piima puust püttides. Meid kostitati ahjus kuumutatud piimaga. Võtke piima ja leiba, süüa saab hiljem. Poiss rüüpas pudelist piima. Pani supile piima valgenduseks peale. Piimaga keedetud puder. Piimaga kohv. Piim tõusis keema, kees üle. Piimale tuli nahk peale. Piimamees hõikas ostjaid piimale. Kogu küla piimad viidi meiereisse. See lehm annab rohkesti piima. Lehm ei anna võõrale piima kätte. Piim jääb kinni, ära 'lehm lakkab lüpsmast'. Sügisepoole jääb piim vähemaks, väikseks. Lehm on piimas 'lehmal on laktatsiooniperiood, lehm lüpsab'. Lehm tuleb teist korda piima 'hakkab pärast teist poegimist lüpsma'. Igalt lehmalt lüpsti aastas 4800 kg piima. Värske piim 'lehma esimene piim pärast poegimist, ternespiim'. Paks piim 'kohupiim'. Musta lehma piim nlj vesi. See poiss lõhnab alles piima järele 'on väga noor'. Kael on valge nagu rõõsk piim. *Blond, piim ja veri, niisugune laps, .. keda ka pääasjalikult piimaga on toidetud. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: doonori|piim, ema|piim, naise|piim, rinnapiim; hobuse|piim, kaameli|piim, kitse|piim, lamba|piim, lehma|piim, mära|piim, veisepiim; ahju|piim, albumiin|piim, atsidofiil|piim, happe|piim, hapu|piim, ioniit|piim, joogi|piim, kaseiin|piim, kirnu|piim, kohu|piim, kondens|piim, konserv|piim, kultuurhappe|piim, kupa|piim, lahja|piim, lüpsi|piim, peti|piim, poe|piim, standard|piim, ternes|piim, täis|piim, valk|piim, võipiim; koti|piim, paki|piim, pudelipiim; linnu|piim, mesilaspiim.
2.liitsõna järelosanasegatud jook, milles piim (1. täh.) on põhikomponendiks
▷ Liitsõnad: kirsi|piim, muna|piim, pähkli|piim, pärmi|piim, siirupi|piim, šokolaadi|piim, vanillipiim.
3. selletaoline valge, hägune vedelik (v. seda meenutav valge kord millelgi). Võilille piim. Mõned seened ajavad murdmisel piima välja. Kookospähkli piim. Rukkiterad lähevad liiga märjas mullas piimale 'valkjaks, pehmeks, limaseks'. Lepad on piimal, piimas 'kaetud kilptäide poolt eritatud valge villataolise kihiga'. || piltl (õhu kohta). Pilv kattis mäe valgesse piima. Päikesekiired immitsevad läbi udu hahkja piima. *See öö, mis otsekui ujus kuupaiste piimas, oli öö lüürikale.. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: kanepi|piim, kautšuki|piim, kookos|piim, mandli|piim, sojapiim; lepapiim; kipsi|piim, lubja|piim, tsemendipiim; udupiim.

pneumo-
liitsõna esiosana
1. kopsu-; hingamis-; õhk-, õhu-; näit. pneumokokk, pneumoskleroos, pneumotooraks
2. pneumaatiline, suruõhu-; näit. pneumoajam, pneumomootor

pugi|joon
meteor sooja ja külma õhu kokkupuutejoon

puhk|pill
pill, milles heli tekib õhu võnkumisest pilli torus, aerofon. Flööt, oboe, saksofon ja teised puhkpillid.
▷ Liitsõnad: puu|puhkpill, vaskpuhkpill.

puidu|süsi
suure süsinikusisaldusega poorne aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta v. vähese juurdepääsu korral, puusüsi

putk-e 22› ‹s

1. taime torujas, hrl. õõnes vars. Võilillede pikad putked. Sibula putk. Karjapoiss tegi putkest pilli, lõikas putkest pritsi. Jõin putkega pika sõõmu allikavett. Käed ja jalad on tal peenikesed nagu putked. Palgid olid sirged kui putked.
2. õie torujas osa. Pika putkega kaktuseõis. Krookuse õiekrooni alumises osas moodustub silindriline putk. Kokkukasvanud tolmukaniitidest moodustunud putk.
▷ Liitsõnad: krooni|putk, tolmuka|putk, õieputk.
3. paljude sarikaliste sugukonda kuuluvate taimede rahvapärane nimetus. Teeveeres õitsevad kõrged putked. Kahlas läbi mõrkjalt lõhnavate putkede. *Õitsesid valged putked, õhulised nagu pits. A. Pervik. ||liitsõna järelosanaesineb taimede (liigi)nimetustes
▷ Liitsõnad: aru|putk, ema|putk, harak|putk, hein|putk, jõgi|putk, kare|putk, karu|putk, kikka|putk, koera|putk, leesk|putk, mets|putk, moor|putk, mürk|putk, oga|putk, piim|putk, surma|putk, täht|putk, vares|putk, vesiputk.
4. millegi õõnes torujas osa. a. (tööriistal v. relval varre kinnitamiseks). Labida, pootshaagi, hangu, peitli putk. Pika, lühikese putkega odaots. Laudsepapurask tehakse ilma putketa. Kivikirve silma ümber on sõõrjas putk. Muistsed odaotsad varretati putke või rootsuga. *Harkadra sahad olid.. vanatüübilised, putkedega, puust hargi otsa kinnitamiseks. A. Kalman. b. võtme õõnes vars. *Putk on sepistatud ümmarguse varda, nn. võtmevalli ümber.. V. Konsap. c. zool sule alumine torujas osa, suleputk d. (endisaegse lukul võtme väljastpoolt ust võtmeauguni juhtimiseks) e. (torupillil õhu tuulekotti puhumiseks)
▷ Liitsõnad: pilli|putk, puhumis|putk, suleputk.
5. toru. Vee joomisel kasutab laplane linnu sääreluust putke. *Algul tegin toru puust .. Siis tuli mul mõte teha putk raudlattidest. H. Sergo.
6.pl.piltl jalad. Kartis nii, et putked värisesid all. Küll sa kord veel oma putked murrad! Lootis põgenemisel oma kiirete putkede peale. *.. poisike [pani] vudinal mööda tänavat kodu poole minema; ta porised putked aiva välkusid räpase takuse särgikese alt. E. Vilde.

pürofoorne-se 2› ‹adj
keem õhu käes iseenesest süttiv. Pürofoorne aine, pulber, tolm.

pürogallool-i 21› ‹s
keem fenoolide hulka kuuluv tugevalt happeline, õhu käes tumenev kristalne aine, mida kasut. värvainete sünteesimiseks, fotograafias jm., benseentriool

raske1› ‹adj

1. palju kaaluv, suure kaaluga; ant. kerge. Raske kivi, kaljurahn. Palgid olid rasked kanda, tõsta. Raske ese, kohver, kaubakast, seljakott, kandam. Mis selles pakis on, et ta on nii hirmus raske? Rasked vasksed kroonlühtrid, hõbedased küünlajalad. Raske aidavõti, pesurull, massiivne uurikett. Meestel olid jalas rasked saapad. Rasked viljavihud. Mõrd oli kaladest raske. Hobune veab rasket koormat. Põld on pehme, ei kanna raskeid masinaid. Laev, paat on raskes lastis. Sa oled minust raskem mees. Üks raske lehm vajus sohu sisse. Sukellinnud on raske kehaga. Raske kui tina. Magma kergemad osad kerkisid üles, raskemad vajusid alla. Külmemad veekihid, õhumassid on raskemad kui soojad. Õhust raskemad gaasid. Raske vesinik 'deuteerium'. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. *Kuld on raske, nelikümmend münti on paras ponts käe peal. H. Kiik. | piltl. Rasked vigurid 'vanker ja lipp males'. Talupidamine oli liiga raske koorem ta noortele õlgadele. *Tuli peagi ta pihku kõige raskem puu, kerjusekepp tuli ta kätte .. F. Tuglas (tlk). || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Koorem on kolm tonni raske. Kui raske see pakk on? || suhteliselt suure kogu ja kaaluga (hrl. teiste sama liiki asjadega, moodustistega võrreldes). Pikad lookas viljapead on täis raskeid teri. Rasked kirsimarjad. Langesid esimesed rasked vihmapiisad. Jämedad rasked pisarad veeresid üle lapse palgete. Rohul helkis raske kaste. Varane kaer, raske kaer. *Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. A. Kaalep. || (kehaehituse, kehaosade kohta:) suur, kogukas, kaalukana näiv. Rasked ardenni hobused. Tal on raske keha kohta ebanormaalselt peenikesed jalad. Mehe rasked kandilised õlad. Raske käsi, rusikas. Naisel olid rasked kummis rinnad. Raskete patsidega, raske juuksepalmikuga tüdruk.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, kivi|raske, märg|raske, rahn|raske, ramp|raske, raud|raske, ront|raske, ränk|raske, tina|raske, üliraske.
2. (kehalise töö, tegevuse kohta:) rohket lihaste jõudu nõudev ja väsitav; ant. kerge. Laadimine oli raske kehaline töö. Sepatöö on raske töö. Töö turbarabas oli väga raske. Taludes tuli lapsest saadik rasket maatööd teha. Põllud said raske tööga järjele. Päeval palavaga oli raske niita. Korvpalluritel on peetud kolm rasket mängu. *Aga, vanaonu, ega's koormale peale istuta – hobusel on ju raske. A. Taar. || (teel, maastikul liikumise kohta:) rohkesti kehalist pingutust põhjustav. Meessuusatajatel tuli läbida kolmekümne kilomeetri pikkune raske rada. Suusarajal oli mitu rasket tõusu. Orienteerujad treenivad raskel maastikul. Raskema kategooria takistussõit (ratsutamises). Teekond mäkke osutus erakordselt raskeks. Soos on raske käia. Tal on jalg haige, seepärast raske liikuda. *Tee oli väga raske, külmunud ja rooplik, koorem mitte kerge .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, ränk|raske, üliraske.
3. hoogne, jõuga sooritatud, jõuline; ant. kerge. Jagas mõõgaga vasakule ja paremale raskeid hoope. Oli kuulda raskeid lajatavaid lööke. Kunstnik maalib raskete pintslitõmmetega. *.. üksteise järel huugasid viled, pikad ja madalad, otsekui esimesed rasked poognatõmbed päeva kumiseval kontrabassil .. F. Tuglas.
4. rohket vaeva, oskusi nõudev, rohke vaevaga sooritatav, saavutatav, talutav vms.; keeruline, komplitseeritud; ant. hrl. kerge. See on raske amet, elukutse. Õpilastel seisab ees raske kontrolltöö. Rasked matemaatikaülesanded. Siin on palju raskeid küsimusi, probleeme. Sa valisid uurimiseks liiga raske teema. Mis sulle oli koolis kõige raskem õppeaine? Ladina keel on võrdlemisi raske keel. Raskemat teksti ta ei suuda tõlkida. Õpetamisel siirdutakse järk-järgult kergemalt raskemale. Selle osa äraõppimine oli noorele näitlejale küllalt raske. Tuleb korralikult puhata: homme on raske päev. Valvearstil oli olnud raske unetu öö. Sõjaväeteenistuses oli raske. Kõik, mis sa siin näed, on saavutatud raske vaevaga. Üksnes pensionist ära elada läheb ikka raskeks. Meil on raske ilma sinuta toime tulla. Umbses toas oli raske magada. Pimedas oli raske orienteeruda. Tema käekirja on raske lugeda. Seda on raske tõestada. Raske on harjumustest vabaneda, suitsetamist maha jätta. Raske oli ära öelda, raske ka pakkumist vastu võtta. Raske on igaühe meele järgi olla. Väga raske oli otsustada, kummal õigus. Seda on raske ette kujutada, uskuda. Raske oli tagakiusamist taluda. Iga algus on raske. Laenu on kerge anda, aga raske tagasi saada. || (iseloomu, isiku kohta:) olemuselt seesugune, et temaga pole toimetulemine, läbisaamine hõlpus. Temaga ei saa sul kerge olema: tal on väga raske iseloom. Koolis pidasid õpetajad Anne raskeks lapseks. VIIIa oli kooli raskemaid klasse. || (hingamise kohta:) vaevaline, pingutatud. Hingata on raske, õhust tuleb puudu. *Ta silmis läikis palaviku helk .. Ühtlasi kuulsin, et hingamine raskem harilikust. A. Mälk. || (kuulmise kohta:) nõrgenenud, tönts. Raske kuulmisega taat. Temaga tuleb kõvasti rääkida, tal on raske kuulmine.
▷ Liitsõnad: üliraske.
5. (kehalise tunde kohta:) rammetu, jõuetu, väsinud. Pea oli pohmelusest, joomisest raske. Tuli kõrtsist koju raske peaga. Pea on mõtetest raske. Silmalaud on unest rasked. Silmad hakkavad raskeks minema, uni kipub peale. Joobnu seletas midagi raske keelega. Tundis kehas rasket roidumust. Kogu keha on nii raske: vist kipub haigus kallale. *Hobune auras viidakust teest, noorel sulaselgi oli tegu väsimusest raskeid jalgu tõsta .. H. Laipaik.
6. (meeleolu, tunnete kohta:) valuliselt kurb, murelik, sünge; rõhutud, masendunud; ant. kerge. Halb uudis tegi, võttis meele raskeks. Meel, süda läheb järjest raskemaks. Mu süda on raske, justkui aimab halba. Lahkusime kodunt, loobusime kavatsusest raske südamega. Mu südames, hinges on nii raske. Lahkusin haige juurest raske tundega. Tuju muutus raskeks. Leinamajas valitses raske meeleolu. Taat istus raskeis mõtteis. Hinge rusus raske eelaimus. Raske pettumus, elamus, mälestus. Teda vaevasid rasked unenäod. Südamepõhjast tulev raske ohe. Oli kuulda leinajate raskeid nuukseid. Selle teate peale võttis taas maad raske vaikus. *Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb. L. Hainsalu. || osutab ühtlasi selle tunde v. meeleolu erilisele intensiivsusele. Teda rõhuvad rasked mured. Hinges on raske ahastus. Olen tema pärast rasket südamevalu tunda saanud.
▷ Liitsõnad: mõtteraske.
7. (olude, olukorra kohta:) palju kannatusi, vaeva, muret valmistav; ant. kerge. Toimus raske liiklusõnnetus. On meeles veel raske sõjaaeg, rasked sõja-aastad. Raske teoorjus. Rasked majanduslikud tingimused. Töö-, elutingimused olid rasked. Elati okupatsiooni rasketes tingimustes. Ta on üles kasvanud väga rasketes oludes. Rindel käivad rasked lahingud. Vangilaagri rasked päevad. Maad tabas raske näljahäda. Meie rahva raske minevik. Talupoegade elu oli mõisasunduses väga raske. Tema lapsepõlv, elusaatus oli raske. Tuleb kuidagi läbi ajada, ajad on rasked. Külm ja lumerohke talv oli ulukitele raske. Möödunud aasta oli meie põllumeestele raske. Ma ei või teda raskel tunnil, silmapilgul 'raskes olukorras' maha jätta. *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. || (kellegi isikliku elu, hakkamasaamise kohta). Algul oli tal uues töökohas väga raske. Naistel on eriti raske – perekond, kodu, töö. Kõigil on raske, kõigil on omad mured. *Mina tean küll. Sul on raske oma vigase tervisega. Chr. Rutoff.
8. (haiguse, kehavigastuse jms. kohta:) tõsine, (elu)ohtlik; ant. hrl. kerge. Raske, isegi surmaga lõppeda võiv haigus. Raske südameatakk. Rasked rindkere haavad. Mitu haavatut suri rasketesse haavadesse. Autoõnnetuses sai kaks inimest raskeid vigastusi. Raske alkoholimürgi(s)tus. Sünnitus oli raske. Haiget ootab ees raske operatsioon. Haige seisund on raske. Haigus võttis raske pöörde. Raske külmetus. Ta jampsib raskes palavikus. See on raskete haigete palat. | piltl. Sõda lõi riigi majandusse raskeid haavu. Sel lool võivad olla rasked tagajärjed.
9. ränk, suur, kohutav. Raske kuritegu, süütegu, seadusest üleastumine. Sa oled talle rasket ülekohut teinud. See oli mulle raske katsumus. Meie muusikute peret on tabanud raske kaotus. Isa surm oli kogu perele raskeks löögiks. *Ma ei suuda enesetapjaid mõista. Niisugune raske, andestamatu patt! B. Alver. || kõnek tohutu, väga rohke. Teenib kogu aeg rasket raha. Ilusad asjad, aga maksavad ka rasket raha. Valvurid ei kuulnud ega näinud midagi: nad olid raske(te) raha(de)ga kinni makstud. Kõike saab, kui on rasked rahad mängus. *Oli laenanud raskete protsentide eest veskiomanikult ja veel mujaltki ehituseks raha. E. Männik. || suur(ema)t kapitali omav, varakas. *Ta oli rõõmus, kui peremees soovitas natukeseks aeda istuma minna. Tulid kaasa mõned raskemad peremehed. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: ränkraske.
10. väga tugev, intensiivne.; ant. kerge. a. (hrl. loodusnähtuste kohta). Puhkes raske torm, raju. Pärast rasket tuisku ja lumesadu läks sulale. Raske vihmavaling, rahehoog. Laev sõitis raskes udus karile. Taevast katsid tumedad rasked pilved. Kuskil põleb, laotus on täis rasket suitsu. Tormine raske meri. Laine oli kõrge ja raske. Akende taga oli juba raske pimedus. b. (hrl. madalatooniliste helide, häälte kohta). Mere raske koha, müha. Kaugelt kostab rasket kahurimürinat, lahingu rasket kõma. Kajas raskeid plahvatusi. Lennukimootorite raske undamine. *.. sõnas oma raske bassiga: „Mina! Mina tegin püüse tühjaks, lasin [kalad] merre!” R. Vellend. c. (lõhnade kohta). Toomeõite, jasmiinide raske lõhn. Oli tunda muda ja vesikasvude rasket lõhna. Õhutamata ruumi raske läppunud lehk. Juba vaguniuksel lõi vastu raske higilehk. d. (värvuste, värvitoonide kohta:) tume; sünge. Must ja lilla on rasked värvid. Kunstnik armastab tumedaid, raskeid toone. Mehe nägu kattus raske vihapunaga. e. (une kohta:) sügav, kõva, sitke. Tuli nii raske uni, et ärkasin alles keskhommikul. Kõik magasid rasket und, olid raskes unes. Väsinuna vajusin raskesse unne. Mall on raske unega. Kuulasin magajate rasket hingamist, norskamist. f. (toidu kohta:) raskesti seeditav, maos raskustunnet tekitav. Liha on seedimise seisukohalt raske toit. Õhtul ei ole hea süüa liiga rasket toitu. *.. ühekülgse toitumise tagajärg, liiga palju soolast ja rasket. Tuleb dieedile minna, rohkem tarvitada piima- või kalatoitu. R. Sirge. g. kõnek (alkohoolsete jookide kohta:) kange, tugevatoimeline. Raske vein tegi ruttu pea uimaseks. Ta oli raske 'väga tugeva' joobe seisundis, raskes joobes. *Oli teada, et ta ei joo rasket õlut, ainult maitseb korra pealt ... V. Pant.
▷ Liitsõnad: magusraske.
11. karm, vali, range; ant. hrl. kerge. Süüdlasi ootab raske karistus, trahv. Kohtuotsus oli raske: kümme aastat vangistust. Meestele esitati raske süüdistus. || (sõnade, väljenduste kohta:) ränk, ähvardav, vihane. Kuuldus raskeid vandesõnu, rasket sõimu. Loobib teisele raskeid sajatusi näkku. Raske teotav pilge, solvang. Süüdlane tõmbus teise raskete sõnade all kössi. Puhkes raske riid. || (pilgu, vaate kohta:) kuri, tige, hukkamõistev. Isa vaatas, mõõtis poissi raske pilguga. Ta silmavaade oli nii raske, otse vihkav.
▷ Liitsõnad: rõhuvraske.
12. (õhu kohta:) hingamiseks ebasoodus, rõhuvana tunduv, sumbunud, läppunud, umbne; ant. kerge. Aknad olid suletud, õhk toas lämmatavalt raske. Peab tuba tuulutama, õhk läheb raskeks. Tubakasuitsust, toidulõhnadest raske õhk. Tuleb vist äikest, õhk on nii raske. *Raske leitsak, kuumuse ja sõnnikuhaisu tiine segu, rippus liikumatuna välja kohal .. A. Jakobson.
13. (kõnnaku, kulgemise kohta:) kerguseta; aeglane; ant. kerge. Töömehe, meremehe raske samm. Nad vantsivad pikkamisi, väsimusest raskel sammul. Suur raske sammuga mees. Ta tuli raskel kõnnakul. Põrandalauad kriuksuvad perenaise raskest astumisest. *Naise jalg oli pealegi juba väga raske, kuue või seitsme nädala pärast oli oodata mahasaamist .. H. Saari (tlk).
14. (hrl. ehitiste, ka mööbli kohta:) kogult suur ja võimas, massiivne; ant. kerge. Toomkiriku rasked kivimüürid. Raske võlvitud lagi. Seintel olid rasketes kuldraamides maalid. *Tume puutahveldis, raske barokkmööbel, kuld, parkettpõrandad kriuksusid .. See oli vana maja. I. Sikemäe (tlk).
15. (riide, rõiva vm. tekstiili kohta:) paks ja tihe; ant. kerge. Raske, hea langusega ülikonnariie. Tugevast ja raskest riidest jope. Taft kuulub raskemate siidide hulka. Rasked kardinad, eesriided, portjäärid.
16. (väljenduslaadi, stiili, kujunduse kohta:) raskepärane, keeruline. Ta väljendusviis, lausestus, stiil on raske. Sonett on kindlas, küllaltki raskes vormis kirjutatud luuletus. Eredad värvid ja rasked mustrid teevad figuuri suuremaks. Armastab kerget muusikat, sümfooniline muusika on tema jaoks liiga raske. Klassikuid ta ei lugenud, pidas raskeks.
17. (mulla, pinnase kohta:) savikas, savisegune; ant. kerge. Rasked savimullad. Raske liivsavimuld. Pinnas on siin raske savimaa.
18. van rase, raskejalgne. *„Nägid sa teda,” jätkati pikkamisi .. „Ja kas sa tead, et ta on sinust raske?” M. Jürna. *Kuid sellel [mehe] koduskäimisel oli see tagajärg, et lõpuks jäi Erna raskeks. V. Ilus.

rõske1› ‹adj
niiske. a. (õhu kohta:) rohkelt veeauru sisaldav ja hrl. ka jahe. Aknast hoovab rõsket külma. Rõske tuul tungib üdini, paneb ihu värisema. Tunnen mulla, mere rõsket hingust. Rõsketel päevadel olin toas ja lugesin palju. Ilm, õhk on rõskeks läinud. Ei tahtnud rõskesse sügishommikusse, ööjahedusse minnagi. Keldris oli rõskem kui väljas. Et toad rõskeks ei läheks, pandi ahjud kütte. Siin on nii rõske, et seinad hallitavad. Paat eksleb rõskes udus. b. (tahkete ainete, asjade kohta:) kuiv-olekust rohkem vedelikku sisaldav v. sellega kaetud, pisut vettinud v. märg. Rõske risu ei taha süttida. Rõsketel heintel, rõsketes riietes on paha magada. Rõske maa, muld, lumi. Rõsked müürid. Keha on higist rõske. Nutust rõsked põsed. Külmkapist võetud pudel tõmbub soojas kiiresti rõskeks. *Kisati, plaksutati rõskete pihkudega. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kaste|rõske, udu|rõske, vihmarõske.

röhitis-e 5› ‹s
füsiol õhu v. muu gaasi järsk ebameeldivat heli tekitav pääsemine v. laskmine maost söögitoru ning suu kaudu välja, röhitsus. Liigsöömisest, gaseeritud vedelike joomisest tekivad röhitised. Maost tõusis kibedaid röhitisi. Haigel esinevad kõrvetised, röhitised, valud ülakõhus.

sisin-a 2› ‹s

1. jätkuvat s-häälikut meenutav hääl, terav susin. a. (elusolendite puhul). Ussi, mao sisin. Isahane kuri sisin. Tedrekukk lõpetas oma häälitsuse valju sisinaga. Rästik ajas suu sisinal pärani. Esineja lahkus lavalt vilistamise, ulgumise ja sisina saatel. || (ebaselgest hääldusest johtuv). Tüdruku kõnet saadab mingi sisin. Sõnad tulid suust kummalise sisinaga. *Eriti susisevad häälikud on tema käes kõik üksainus sisin.. S. Rannamaa. b. õhu v. auru liikumisel läbi kitsa ava v. kuuma eseme kokkupuutel külma veega tekkiv heli, visin. Hingab kerge sisinaga. Õhk tungis autokummist sisinaga, sisinal välja. Aeg-ajalt kuuldus masinast auru sisinat. Vedur laskis sisinal auru välja. Hõõguvad söed kustusid veepinnale langedes tasase sisinaga. Punaselt hõõguv raud kustus sisinal külmas vees. Veetilk langes kuumale pliidile ja aurustus sisina saatel. c. (muude helide kohta). Buss tegi uksed sisinal lahti. *Kuulid lendasid sisinal üle voori. F. Tuglas (tlk).
2. kuri, tige, pahatahtlik rääkimine. Sugulaste tigedast sisinast hoolimata võttis ta mehe oma katuse alla. „Ära trügi!” kostis vihast sisinat.

soesooja 32 komp soojem e. kõnek soem superl kõige soojem e. kõnek kõige soem

1.adjmõõdukalt kõrge, hrl. inimesele hästi vastuvõetava (sageli tema kehatemperatuurile suhteliselt lähedase) temperatuuriga. a. (õhu, ilmastiku, ka vastava keskkonna, ruumi kohta). Soe ilm, suvi. Hommik ei olnud soe. Õues on üsna soe. Juulis läks väga soojaks. Tänavune talv oli soe, mullusest soojem. Oli nii soe, et käidi paljapäi. Kevadiselt soe päikesepaiste. Soojad õhumassid. Soe vihm. Soe õhk on külmast kergem. Ruum on päris, hea soe. Köögis läheb ruttu soojaks. Sõitsime soojale maale 'lõunamaale'. Soe 'köetav' kasvuhoone. b. (esemete, ainete kohta). Soe ahi. Aja vesi soojaks. Võtsin sooja dušši. Tule ruttu, kuni supp on veel soe. Ma ei joo sooja piima. Soe toit 'soojalt söödav toit, näit. praad'. Spordilaagris pakuti kolm korda päevas sooja toitu. Raamatud lähevad nagu soojad saiad 'raamatumüük läheb hästi'. c. (keha v. kehaosade, ka vastava aistingu kohta). Soe keha, käsi. Surnu on veel soe. Jooksin ennast soojaks. Mul on juba soe. Võta mantel peale, hakkab soem. Kaevamine tegi naha soojaks. Ära mine sooja nahaga tuule kätte. Naps tegi kõhukoopa soojaks. Rinde alt käis soe jutt läbi. Tüdrukust käib soe hoog üle.
▷ Liitsõnad: ahju|soe, ihu|soe, lüpsi|soe, pliidi|soe, päeva|soe, päikese|soe, suitsu|soe, suve|soe, toa|soe, unesoe.
2.adjsoojapidav. Soe pesu, mantel, kasukas. Soojad talveriided. Võta endale midagi soojemat ümber. Meil on soe maja.
3.adjsüdamlik, sõbralik, lahke, hea. Soe pilk, soojad silmad. Silmis soe helk. Vastab sooja naeratuse, häälega. Räägiti sooje lahkumissõnu. Teda peetakse tänini sooja sõnaga meeles. Kirjutasin sooja kirja. Kõlab soe aplaus. Lavastus leidis sooja vastuvõtu. Soojas õhkkonnas kulgenud lõunasöök. Meile sai osaks soe hoolitsus. Ole ta vastu pisutki soojem. Lahkus sõprade soojast seltsist. Tahtsin öelda midagi sooja. Soe tähelepanu, külalislahkus, osavõtlikkus, huumor. Suhtub miniasse sooja sümpaatiaga. Neil tekkisid soojemad suhted, tunded (ka armusuhte, -tunnete kohta). Meie vahekord polnud kuigi soe. Neid seob soe sõprus. Maie on soe naine. Tal on soe süda. Mälestus tegi südame soojaks. Südames muutub, läheb soojaks. Vana meloodiat kuuldes hakkas südamel soojem. Soe tunne puges südamesse, valdas südant. *Me tajume hoopis, et aitäh on kodusem ja soojem, kuna tänan on ametlikum ja isegi jahedam. H. Saari. || mõnus, hubane. Lilled teevad toa soojemaks. Naudib sooja kodusust. On endale sooja koha 'mugava ja tasuva teenistus- v. töökoha' leidnud. Soojast pesast unistav naine. *Muudkui rahu oleks vaja – suurt, sooja, rõõmsat rahu. E. Vilde.
4.adjmeeldivana, mahedana tajutav v. mõjuv. Soe valgus. Kollane, punane, oranž on soojad värvid. Soe koloriit. Mesilaste soe sumin. Soe bariton. *Punastkirja rätt hõõgas kandjale sooja kuma. M. Seping.
5.adjpiltl. a. (elavnemise, hoogu minemise, sisseelamise kohta). Vein on ta meeled soojaks kütnud. Mees rääkis end soojaks. *Muidu aga ei saanud ma esimesel semestril Peterburis soojakski, kui ma juba ülepääkaela koju sõitsin. K. A. Hindrey. b. värske, äsjane. *.. pisut imelik on taas tuttavat teed astuda, kus sakslaste jäljed on veel soojad. J. Peegel. *Mõte [rästikust] oli veel soe, kui Saul juba tundis nimetissõrme otsas naksatust.. V. Vahing.
6.smõõdukalt kõrge temperatuur, ka sellise temperatuuriga keskkond v. õhk, soojus. Külma ja sooja järsk vaheldumine. Esimesed kevadised soojad ajasid karu üles. Õues oli 25 kraadi sooja 'üle 0 °C'. Hoia uks lahti, köögist tuleb sooja. Ära lase sooja välja! Läksime sooja, sooja kätte. Pistis jalad teki alla sooja. Supp on pliidil soojas. Kolle õhkab, koldest hoovab mõnusat sooja. See ahi sooja ei anna. Tuli levitas sooja. Magasin lõkke soojas. Maja ei pea sooja. Päike paistab suvise soojaga. Sooja tootmine, hind. *.. [oli] läinud välja otsima lõbusamat olemist, otsima seltsi ja inimeste sooja. E. Maasik. | piltl. Mul on mitu lahendusvarianti soojas 'tagavaraks'. || soojatunne. Kuidagi ei saa sooja. Vein andis sooja. Tee endale võimlemisega sooja.
▷ Liitsõnad: ahju|soe, ihu|soe, pliidi|soe, päeva|soe, päikesesoe.

somp1sombu 21 või murd somba 22› ‹s

1. (paks) udu, hämu; udusus, pilvisus, hämune-olek; meteor õhu hägusus, mida põhjustavad õhus hõljuvad tahke aine osakesed, näit. põua-, tolmusomp. Halli sompu mattunud taevas. Kalurid ootasid sombu hajumist. Merelt vedas sompu maale. Päike tungib vaevu sombust läbi. Kallas kaob udude sompu. Niiske sügisene somp. Vastik ilm – somp ja vihm. Saabus november oma sombu ja sajuga. Sombus 'sombuse' ilmaga võtab kala hästi. Heitgaaside somp. Suits täitis rehetoa paksu sombuga. *.. siis vajus kogu madal loodus ümber halli sompa.. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: liiva|somp, linna|somp, lume|somp, pilve|somp, põua|somp, suitsu|somp, tolmu|somp, udusomp.
2. murd muda, sopp. Hobune on sompu kinni jäänud.

sooja|laine

1. meteor sooja õhu rohke voolamine mingile alale. Varajane soojalaine tõi kevade kiiremini kätte.
2. (soojatunde voo kohta). Mõnus soojalaine valgus läbi ihu. Tänulik soojalaine jookseb läbi südame.

spiromeeter-tri, -trit 2› ‹s
sisse- ja väljahingatava õhu mahu mõõtur

spiromeetria1› ‹s
med sisse- ja väljahingatava õhu mahu mõõtmine

sudu11› ‹s
udupiiskade, suitsu, heitgaaside jms. mürgine segu, mis tekib hrl. orus asetsevate suurlinnade kohal. Sudu püsis linna kohal terve nädala. Tuul hajutas sudu. Linn on juba mitmendat päeva sinkjashallis sudus. Londoni sudu (tekib õhu saastumisest küttekollete suitsus sisalduvate vääveloksiididega). Los Angelese sudu (sisaldab orgaanilisi peroksiide ja osooni).

suits-u 21› ‹s

1. millegi põlemisel v. kuumenemisel tekkiv gaaside, õhu ja tahkete osakeste hõljuv segu. Paks, tihe, must, hall, valge suits. Korstnast tõuseb suitsu. Suits kerkis otse üles. Lõkkest keerleb suitsu (üles). Tuul viis suitsu teisele poole, kandis suitsu laiali. Suits hajus, haihtus puude vahele. Linna kohal hõljub tulekahjude suits. Päike ei suutnud suitsust ja vingust läbi paista. Kuskilt immitseb suitsu. Pliit ajab suitsu (sisse). Pragunenud ahjust tuli tuppa suitsu. Tuba on maani, maast laeni suitsu täis. Tee uks lahti ja lase suits välja. Suits läks kurku, silma. Suits paneb silmad kipitama, ajab läkastama, matab hinge. Silmad jooksevad kibedast suitsust vett. Rehetoa lagi oli suitsust must. Kogu ümbruskonna õhk on suitsuga saastatud. Piip levitas vänget suitsu. Süütas sigareti ja puhus suitsu suust välja. Suitseta, aga ära suitsu alla, kopsudesse tõmba. Vedur ajas sinist suitsu välja. Laeva suits kadus horisondi taha. Suitsuta, suitsuga püssirohi. Lõhnapulgakeste aromaatne suits. Kus suitsu, seal tuld. | (toiduainete suitsutamiseks). Singid, liha, kalad pandi suitsu. Maitske suitsust võetud räimi! *Mulle maitseb lõhe eriti siis, kui ta on tehtud külma suitsuga. P. Kuusberg. || (auru, udu vms. kohta). *.. sinna mustendavasse kurku, kus pritsmete suits seguneb uduga, ronibki kaater. L. Meri.
▷ Liitsõnad: kadaka|suits, kolde|suits, korstna|suits, kütise|suits, lõkke|suits, mahorka|suits, ohvri|suits, paberossi|suits, piibu|suits, puu|suits, püssirohu|suits, rasva|suits, rehe|suits, sauna|suits, sigareti|suits, sigari|suits, sõnniku|suits, sõõru|suits, tehase|suits, tubaka|suits, tulekahju|suits, turba|suits, tõrva|suits, vaigu|suits, veduri|suits, viiruki|suits, väävlisuits; kuum|suits, külmsuits.
2. sigaret, pabeross. Head, peened, kallid, odavad, kehvad suitsud. Ostis paki suitsu. Suitsu tahad? Anna, paku mulle ka suitsu! Hakkas taskutest suitsu otsima. Pakis on veel kaks suitsu. Pani suitsu suhu, ette. Viskab, lööb suitsu näkku. Lööme suitsud ette! Kõigil olid suitsud suus, hambus, ees. Võta suits suust, kui daamiga räägid! Teeb, tõmbab, kisub, veab, tirib, imeb, pahvib suitsu 'suitsetab'. Mehed panid suitsu 'suitsetasid'. Pani suitsu põlema, tossama. Palus, küsis suitsu peale tuld. Süütas, läitis järjekordse suitsu. Tal läheb suits suitsu järel. Poisid pommisid möödujatelt suitsu. Suitsud on otsakorral, lõppesid otsa. *Mehed keerasid suitsud ja panid need tormama. H. Angervaks. *Ja kui meestega kuskil viina võtvat, siis pistvat vana Mart suitsule tuld ikka kolmekümnerublalistega. V. Ilus.
▷ Liitsõnad: poesuits.
3. majapidamine, talu, pere. *Või suuruke see meie küla üleüldse on – paarkümmend suitsu. H. Sergo. *Nii kujunes karujaht ka talurahvale suursündmuseks: polnud suitsu, kust ei kiputud jahile. M. Aitsam.

surve|tuulutus
tehn kaeveõõnte läbindamisel kasutatav tuulutamine, mille puhul ventilaatorid suruvad värske õhu etesse

sõõm-u 21› ‹s

1. lonks, suutäis (midagi joodavat). Sõõm õlut, kohvi, konjakit, külma vett. Lonksas mehise, kõva, hea sõõmu. Võttis tubli sõõmu viskit. Rüüpas kruusist suure sõõmu piima. Tühjendas peekri paari sõõmuga. Jõi ämbrist suurte, ahnete sõõmudega külma vett. Maitses veini ainult pisikeste sõõmudega, väikeste sõõmude kaupa. Põder jõi ojast pikkade sõõmudega. Jõi klaasi ühe, ainsa sõõmuga tühjaks. Täiesti kaine, pole hommikust saadik sõõmugi joonud. | piltl. Nautis elu täiel sõõmul, ahnete sõõmudega. Olen elus kibedust maitsta saanud mõnegi sõõmu. *Noh, aitäh. Sõõm naeru on alati terviseks... A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: vee|sõõm, veini|sõõm, viina|sõõm, õllesõõm.
2. ühe korraga kopsudesse tõmmatav (v. väljapuhutav) kogus õhku v. suitsu. a. (õhu kohta sissehingamisel). Hingas sisse mitu sõõmu puhast karget talveõhku. Hingab suurte, sügavate, ahnete sõõmudega soolakat mereõhku. Tõmbas, vedas pikkade sõõmudega värskendavat õhku, vaigulõhna kopsudesse. Hingasin täiel sõõmul jõeluha hõngu. | piltl. Paar sõõmugi und kuluks marjaks ära. b. mahv, suitsupahvak suitsetamisel. Taat popsis mõne sõõmu piipu. Tõmbas, vedas mõne sügava, pika sõõmu suitsu kopsudesse. Esimesed sõõmud paberossist panid poisi läkastama. Hakkas ahnete sõõmudega suitsetama. Pahvis kiirete sõõmudega sigaretti. *.. süütas piibu ja puhus sõõmu sinakat tubakasuitsu lakke. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: suitsu|sõõm, õhusõõm.
3. piltl pidev, katkestamata, vahedeta, ühes järjes tegevushoog. Lugesin huvitava raamatu, kirja ühe sõõmuga läbi. Väsinud teelised magasid ühe sõõmuga järgmise keskhommikuni. Rääkisin vanaemale ühe sõõmuga ära, mis ma näinud. *Tuul tuli loodest. Ta mühises pikkade, paisuvate sõõmudega alla mööda merd, kobrutas üles veemasse .. A. Hint.

tahma|puhur
tehn seade, mis auru-, õhu- v. veejoa abil eemaldab soojusseadme küttepindadele ladestunud tuha ja tahma

tallium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
keem element, hõbevalge läikiv, õhu käes kiiresti tuhmuv pehme metall (Tl)

territoorium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s

1. (kellelegi kuuluv) piiritletud (maa-)ala. Linna, valla, ettevõtte territoorium. Tehase, sadama, kloostri, laagri territoorium. Merekindluse territooriumile pääses eriloaga. Kaubanduskeskus ehitatakse endise sõjaväeosa territooriumile. Uurib praeguse Eesti territooriumi vanemat ajalugu. Riigi territoorium 'riigile kuuluv ala kindlaksmääratud maa-, õhu- ja merepiirides'. Mäed võtavad enda alla 70% Austria territooriumist. Sissetung võõrale territooriumile. Okupeeritud territoorium. *Eesti rahvas kujunes ühisel territooriumil, mida piiras läänest ja põhjast Balti meri, idast aga peajoontes Narva jõgi koos Alutaguse metsade ja soodega ning Peipsi järv. A. Kask. || (loomade puhul:) liigikaaslaste eest kaitstav eluruum (2. täh.), valdusala. Loomad märgistavad oma territooriumi.
▷ Liitsõnad: hiigelterritoorium; mandaat|territoorium, vabaterritoorium; pesitsus|territoorium, toitumisterritoorium.
2. keskvalitsusele alluv hõreda asustusega kauge piirkond (mõne riigi haldusüksusena). Indias on seitse territooriumi. Prantsuse Ühenduse meretagused territooriumid.

tihke1› ‹adj

1. tihedasti koosseisev; struktuurilt, koostiselt, konsistentsilt tihe. a. (aine kohta:) kõva, sitke; paks. Tihke maa, muld. Vihmast tihkeks muutunud pinnas. Tihke savi, pori. Tihkeks tallatud tee. Põllud on kohati üsna tihkeks ja tänka kuivanud. Märg tihke liiv. Kaevasime endale tihkesse lumme varjulised koopad. Tihke ja sitke puit. Sinilille tihked nahkjad lehed. Tihke konsistentsiga kreem, mesi. Tihke tainas, puder. Tihke seapekk, tailiha. Tihked klimbid. Hõõrus leivatüki tihkeks ja pani õnge otsa söödaks. Marineerimiseks sobivad tihkema lihaga kalad. Tihkeks vahuks klopitud munavalged. b. (keha v. selle osade kohta:) prink. Tihked lihased. Tihked siredad sääred. *„Issand jumal!” vähkres Milla Prohveti haardes, kui see oma kareda habeme tüdruku tihkete rindade vahele surus. A. Uustulnd. c. (rohu, juuste, karvkatte vms. kohta). Tihkeks kasvanud õuemuru. Tihke karvaga loom. Juuksed on tihked, kamm ei käi hästi läbi. d. (õhu, udu vms. kohta:) paks, raske. Õhk on tolmust ja suitsust tihke. Merelt tõusis tihke udu. Korstnast kerkis tihket suitsu. Puud ja majad kadusid tihkesse vinesse. | piltl. Tihke pimedus, hämarus, videvik.
2. raske, tugev. Tuba on täis tihket viinahaisu. Vagunis levivad tihked lehad. Maad võttis tihke vaikus. || kõnek pingeline, kõva, intensiivne. Tegime tihket tööd. Oli tihket tegemist, et kõik asjaosalised kokku ajada. Vaenlasele anti tihket tuld.

tiibtiiva 23› ‹s

1. (loomadel, peam. lindudel ja putukatel:) keha küljele kinnituv lendamist võimaldav kulgemiselund. Pääsukese, kärbse, lepatriinu tiivad. Nahkhiire tiivad. Mesilase kilejad tiivad. Kiili võrkjad tiivad. Kirjude tiibadega liblikas. Tiibadeta putukad. Tiibade siruulatus. Pikad, lühikesed, kitsad tiivad. Kotkal on vägevad tiivad. Putukatel on harilikult kaks paari tiibu. Tiibu, tiibadega lehvitama. Tiibu laiali ajama, kokku panema. Lind sirutab tiibu, lööb tiivad lahti. Tiibadega rabistades tõusis katuselt õhku tuviparv. Mingi suur lind tõusis tiibade plaginal lendu. Kull liugleb õhus, tiivad liikumatult välja sirutatud. Tiivad lõikavad vihinal õhku. Kukk ripsutab tiiba, soputab tiibu, vehib tiibadega, laseb tiivad sorgu. Lind lösutab pesal, tiivad sorakil. Linnupojad proovivad tiibu 'lendamist'. Tiivad veel ei kanna. Part pistis noka tiiva alla. Tibud on kanaema tiiva all soojas. Hanel kärbiti tiibu. Murtud tiivaga vares. Linnuke jäi pekslevi tiivu lamama. Tiibade vihin, sahin, surin. Kogu ümbrus on tiibade põrinat täis. Laps rebis liblikalt tiiva. Ega lind kõrgemale lenda, kui tiivad kannavad. *Rukkipõllu kohal sõuab üksik vares ning kaugel lahmib tiibu vana tuuletallaja. O. Luts. | (kujutletavatel olenditel). Ingli tiivad. Laps joonistas tiibadega hobuse. | piltl (ka väljendites; vt. ka fraseoloogiaosa). Une pehmed tiivad. Öö laotas oma tiivad üle maa. Vabadus lehvitab tiibu. Rändan unistuste tiivul. Noored proovivad konkursil oma tiibu, tiibade tugevust. Looval vaimul peab olema ruumi vabalt tiibu laotada. Laseb juba esimeste raskuste ilmnemisel tiivad sorgu 'laseb meeleolul langeda, vajub masendusse'. Elu möödub tuule tiivul 'väga kiiresti'. Poiss on hakanud Roosiga tiiba ripsutama 'flirtima'. *Juliusel on oma tahtmine, oma mõttelend ja ka tugevad tiivad. L. Promet.
▷ Liitsõnad: hane|tiib, kotkatiib; ees|tiib, katte|tiib, lennu|tiib, tagatiib; liblikanimedes klaas|tiib, siilak|tiib, sinitiib.
2. eelmist meenutav, õhus v. vees liikumist võimaldav moodustis v. sõiduki osa. a. (tõstejõu tekitamiseks õhu- v. veesõidukil). Lennuki hõbedased, alumiiniumist tiivad. Lennuk kõigutas tiibu, kaldus vasakule tiivale, tegi tiibu kallutades pöörde. Tiiburlaeva tiivad. b. (seemnetel:) lendtiib. Männiseemned on varustatud tiivaga.
▷ Liitsõnad: allvee|tiib, tagatiib; lennuki kohta puri|tiib, vaidtiib.
3. millegi külgmine v. väljaulatuv osa. a. mingi pöörleva seadeldise väljaulatuv lame osa; laba. Tuuleveski tiivad. Tuulikul on kaks tiiba murdunud. *.. vesiratta tiivad olid aastate vältel pehastunud ja purunesid .. J. Mändmets. b. hoone v. rajatise peaosaga külgnev (kujunduslikult erinev) osa. Maja parem-, vasakpoolne tiib. Hoone paremas tiivas on teater, vasemas kontserdisaal. Üks ühiselamu tiibadest on nelja-, teine kolmekorruseline. Trükikojale ehitati juurde uus tiib. Võimla on koolimaja tiivas. Lossi teine tiib seisab tühjalt. c. mingi ruumi külgmine (eraldatud) osa. Saali parem-, pahempoolne tiib. *Teater on tungil rahvast täis. Parema tiiva esimeses toolidereas istuvad sakslased .. J. Sütiste. d. sõj vägede ja laevade lahingukorra v. rivistuse äärmine osa, flank. Armee vasak, parem tiib. Diviisi parem tiib murti läbi. Põhijõud koondati tiibadele. Vaenlast rünnati tiivalt. Pealöök anti vasakule tiivale. Vastane oli taganemas ka paremalt tiivalt. *Tagapool mürises ja kõmises endiselt, tiibadel löödi lahingut. H. Lepik (tlk). || sport külgmine positsioon mänguväljakul. Manööverdas ratsu teisele tiivale. Mängija ründas väljaku vasakult tiivalt, andis ootamatu löögi paremale tiivale. e. kalu suunav võrktõke kalapüügivahenditel. Mõrra, nooda, rüsa tiivad ja pära. *Räimeparv oli mõrraaia avali tiibade vahelt sisse sööstnud .. M. Rebane. f. ühetaolistest osadest koosneva eseme üks pool. Kahe tiivaga uks, värav. Kuulutus on saaliukse kinnise tiiva küljes. Altari mõlemad tiivad on avatud. Kirjutuslaua vasaku tiiva sahtlid. Kolme tiivaga peegel, kapp. Mantelhinge tiivad. g. bot liblikõie külgmine kroonleht. Õie puri, tiivad ja laevuke. h. (muid juhte). Adra tiib 'hõlm'. Ree tiivad 'reelaami külgosad'. Auto parem tiib 'poritiib' on lömmis. Tõstis klaveri tiiva 'tiibklaveri kaane' üles. *Istusime nagu enne, jälle naise küünarnukid põlvedel, käed näo ees, hommikumantli tiivad [= hõlmad] laiali. M. Kõiv.
▷ Liitsõnad: veskitiib; hoone|tiib, lossi|tiib, majatiib; ida|tiib, lõuna|tiib, lääne|tiib, põhjatiib; kuninga|tiib, liputiib; mõrra|tiib, nooda|tiib, rüsatiib; kopsu|tiib, nina|tiib, uksetiib; pori|tiib, ree|tiib, semaforitiib; tagatiib.
4. vaadete erinevusel põhinev haru poliitilises parteis vms. Partei parem-, pahempoolne tiib. Rüütelkonna liberaalne, konservatiivne tiib. Rahvusliku liikumise radikaalne, demokraatlik tiib. Demokraatide vasaku tiiva presidendikandidaat. Kuuluvad ühe erakonna eri tiibadesse.

tiivik|lennuk
tehn õhusõiduk, mille tõstejõu tekitab vastuvoolava õhu toimel pöörlev tiivik ja mille edasiliikumine toimub hariliku lennukipropelleri abil, autožiiro

tsentrifugaal|ventilaator
ventilaator, kus õhu teisaldamine ruumis toimub tööratta pöörlemisel tekkiva tsentrifugaaljõu toimel

tuukri|laev
mer eriotstarbeline laev, millega viiakse tuukrid töökohale ja mis varustab neid töötamise ajal õhu, tööriistade, valguse jm. tarvilikuga

tuul-e, -t 34› ‹s

1. õhu hrl. pikisuunaline liikumine maapinna suhtes. Tugev, vali, nõrk, kerge, vaikne tuul. Suur, kõva tuul. Kuum, kuiv, soe, niiske tuul. Vinge, lõikav, kõle, jäine tuul. Tihe 'tugev' tuul. Puhuvad läänekaar(t)e tuuled. Tuul on 'puhub' põhjast, kagust. Tuul pööras läände 'hakkas puhuma läänest'. Tuul on täna merelt, mere poolt, maalt, maa poolt. Tuul tugevneb, kogub jõudu, nõrgeneb, vaibub, raugeb, vaikib. Väljas on tõusnud tuul. Tõstab, teeb tuult 'tuul tõuseb, hakkab puhuma'. On palav, peaaegu tuuleta ilm. Tuul kasvas üle, paisus tormiks. Tuule suund, kiirus, jõud. Nelja-, kaheksapalline tuul. Kohalikud tuuled 'väikese ulatusega alal esinevad tuuled'. Mootor töötab tuule jõul. Jääpangad liikusid tuule ajul ranna poole. Tuul undab, ulub, vihiseb, vingub. Väljas lõõtsub tuul. Puulatvades tuhiseb tuul. Tuul painutab puid, õõtsutab puuoksi, keerutab kuivanud lehti, lõgistab akent, tõstab maapinnalt tolmu üles. Tuul ajas pilved laiali, viis mütsi peast, kustutas küünla ära. Tuul paisutab purjesid, tõukab paati. Lipp lehvib tuules. Juuksed, seelik on tuult täis. Tuules lainetav, hälliv viljapõld. Tuulest murtud puu. Tuultest pargitud nägu. Kõigile tuultele avatud saar. Seisime külma tuule käes. Seinad on hõredad, ei pea tuult (kinni). Pane aken kinni, tuul tõmbab 'on tuuletõmbus'. Tule maja varju, siis ei käi 'ei puhu' tuul peale. Higisena ära välja mine, tuul võib läbi tõmmata. Sai veidi tuult ja ongi haigus käes. Läbilõikav tuul puhus otse näkku, tungis luust ja lihast läbi. Tuul oli aida peale ja seegi põles maha. Tuul puhub otse vastu. Tuul on päri, tagant. Pukktuuliku kere pöörati tuulde 'tiibadepoolne külg vastu tuult'. Purjed seati tuulde ja reis algas. Purjed, veskitiivad võtsid tuult. Soodsa tuulega purjetati kiiresti. Laev sõitis tuule sisse 'nii, et purjedesse tuli võimalikult palju tuult'. Jalgrattur ei tohi sõita teise sõiduki tuules 'otse taga, vahetus läheduses'. Suusatab eessõitja tuules. Asus eesjooksja tuulde 'vahetult selja taha'. Kiikujal käis külm tuul südame alt läbi. Võõrad olid kadunud nagu tuulest pühitud. || (võrdlustes osutab suurele kiirusele). Andis jalgadele valu ja kadus nagu tuul. Jookseb kui tuul. Pistis kui tuul punuma. Pühkis kui tuul minema. Nagu tuul oli poiss poest väljas. Niisuguse mehe juurde lendan nagu tuul! || (inimese tekitatud õhuvoolu kohta). Pillimees tõmbas lõõtsa tuult täis. Käib abiks orelile tuult tallamas. Oli nii palav, et pidi endale käega, mütsiga tuult lehvitama. *Ta laskis [kõhu]tuult ja pesi käsi ega andnud millegagi tunda, et .. veel keegi teine inimene ruumis viibis. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: edela|tuul, ida|tuul, kagu|tuul, kirde|tuul, loode|tuul, lõuna|tuul, lääne|tuul, põhjatuul; hommiku|tuul, kevad|tuul, suve|tuul, sügis(e)|tuul, talve|tuul, õhtutuul; järve|tuul, kõrbe|tuul, lange|tuul, maa|tuul, mere|tuul, mäe|tuul, oru|tuul, ranna|tuul, ranniku|tuul, stepituul; keeris|tuul, maru|tuul, mussoon|tuul, passaat|tuul, pool|tuul, põua|tuul, pööris|tuul, raju|tuul, rist|tuul, sula|tuul, taeva|tuul, tiht|tuul, tormi|tuul, tõmbe|tuul, vinutuul; päikesetuul; külg|tuul, külje|tuul, päri|tuul, tagant|tuul, takka|tuul, vastutuul; käigu|tuul, sõidutuul; kala|tuul, purjetuul; kõhu|tuul, püksituul; elutuul.
2. piltl (piltlikes väljendites ning ütlustes). a. (kasut. seoses muutustega; eriti seisukohtade, mõtteviiside vms. kohta). Saatuse, aegade tuuled viisid ta kodust kaugele. Oleme muutuste tuulis. Majanduselus hakkasid puhuma uued tuuled. Ministeeriumis puhuvad nüüd teised tuuled. Renessansiajastu tõi teadusesse värskeid tuuli. Kui tulevikus puhuvad soodsamad tuuled, saab ta parema töökoha. Nüüd on tuul(ed) pöördunud ja mõnedki poliitikud areenilt kadunud. Enne ei tasu äri rajada, kui on selge, kuhu(poole) tuul pöörab. Tema meel paindub iga uue tuule järgi. Kust tuul, sealt meel. b. (muid juhte). Mees laskis kodunt jalga ja jättis lapsed tuule peale '(aineliselt) ebakindlasse olukorda'. Temaga abielludes sa küll tuule peale ei jääks. Näitleja elab ju tuule peal, täna on tal sissetulekut, homme võib-olla enam mitte. Küll tema juba teab, kust tuul puhub 'tunneb olukorda, teab, milles asi'. Või sealt puhub tuul! 'või selles on asi'. Näe, kust kandist tuul puhub, kustpoolt tuuled puhuvad 'milles on asi'. Mis tuuled sind meile tõid? 'mille pärast, mis asjaoludel sa meile tulid'. Alles said palka ja juba rahakott tuult täis 'tühi'. Aastad mööduvad tuule tiivul 'väga kiiresti'. Kes külvab tuult, see lõikab tormi. *Ja kõik need aastad oled sa uskunud tühja tuult, mitte jumalasõna? A. H. Tammsaare.
3. piltl tuju, meeleolu. Paistab, et sa pole just heas tuules. Tüdruk on täna pahal tuulel. Härra juhtus olema heal tuulel.

tuule|koda
eeskoda külma õhu sissetungi takistamiseks, tambur. Hoovimaja ukse ette ehitati tuulekoda. Vaguni tuulekoda.

tuule|virve

1. kerge õhu liikumine. Väljas pole tuulevirvetki.
2. veepinna virvendus tuules. Meri on vaikses tuulevirves.

tõmbamatõmmata 48

1. (käega v. kätega) enda poole, endale lähemale v. mingis suunas liikuma panema (ka seda teha üritama) v. liikumas hoidma; vedama. Kumbki tõmbas köit enda poole. Tõmmake kahekesi, kui üksi ei jõua. Tõmbas tooli lauale lähemale. Kui piim keema hakkab, siis tõmba pott pliidi servale. Laps tõmbas endale vaasi koos laudlinaga kaela. Uks tõmmati pärani. Tõmbasin kardina eest, kõrvale. Saagi tuleb tõmmata ühtlaselt. Mees tõmbas ohjadest, ohje ja hobune jäi seisma. Tõmbas lõngavihi läbi peo. Kellamees tõmbab kellanööri. Lipp tõmmati vardasse, masti 'heisati lipunöörist tõmmates'. Üks tõmbas, teine tõukas. Keegi tõmbas mind käisest, kuuehõlmast. Noormees tõmbas tüdruku kaissu, oma rinnale, enda kõrvale istuma. Toots tõmbas Teele tantsima. Tõmbasin teki üle pea, lõuani. Mees tõmbas lipsu, kuue sirgu. Tõmbasin mantlihõlmad koomale. Kutsar tõmbas ohjad pingule. Mehed tõmbasid sõrme 'vedasid sõrmkooku'. Hobused tõmbavad kõigest väest, aga koorem ei liigu paigast. Hobune tõmbas heinakoorma kaldteed mööda lauda peale. Tõmmake paat kaldale! Kaldale tõmmatud roostes laev. Laps tõmbab kelku mäkke. Kuidas lükkad, nõnda läheb, kuidas tõmbad, nõnda tuleb. *Kui Liide poegiva lehma juurde jõuab, on Salmel pool vasikat juba väljas, aga teist poolt tõmba või traktoriga. V. Lattik. || (seoses mehhanismide käimapaneku v. töötamisega). Tõmmake mootor käima! Autot juhtida on lihtne: tõmba aga kangi ja keera rooli. Tõmbas püssi, kuke vinna. Vinna tõmmatud päästik. ||hrl. da-infinitiivis vastavate ühendite koosseisuspiltl märgib kellegi käsutada ja kamandada olemist. Mina, vana narr, olen sul ainult lükata ja tõmmata! Tema kui kõige noorem on kõigi tõugata ja tõmmata. *Sest tema on popsitütar, mitte mõni hellitatud rikka peremehe vesivõsuke, kel teenijaid ja ümmardajaid käega tõmmata ja jalaga lükata. A. H. Tammsaare. || ohjadest sikutades hobusõidukit (kuhugi) juhtima v. suunama. Tõmmake hobused õue. Tõmbas hobuse tee äärde. Tõmbas ohjadest vasakule. Hobune tõmmati jooksma. || (abstraktsemalt:) käsuga vms. tagasi liikuma panema. Rinne tõmmati Emajõe alla. || kuskilt välja, esile võtma v. kiskuma; haarama. Tõmbas taskust rahakoti, suitsupaki, noa. Tõmbas mõõga tupest. Mõni tõmbab täis, teine tühja loosi. Tõmbasin kaardipakist ärtu emanda. Tõmbas peast paar halli juuksekarva. Tõmbas teisel mütsi peast. Tõmmake vemblad pihku! Poiss tõmbas teise käest palli ära. || rebima, käristama (millegi küljest, katki). Tõmbas kaselt tohtu. Tõmbas tüki sitsiriiet ja sidus sellega haava kinni. Tõmbas sõlme läinud kingapaela katki. Tõmbasin paberi pikuti pooleks, kaheks. Tõmbas kirja puruks ja viskas tükid tulle. Tõmbasin lepalehe ribadeks. || (tehnoloogilises protsessis:) venitama, kiskuma. Juuksenõelu valmistatakse külmalt tõmmatud terastraadist. Tõmmatud terasvardad. Klaasisulatisest on kerge tõmmata klaasniite.
2. (mitmesuguse käelise tegevuse kohta:) (rütmiliselt) tõmmates (1. täh.) midagi tegema vrd tõmbama (17. täh.). a. (sõudmise kohta). Paadimees tõmbab ühtlaselt, jõuliselt aerudega. Haarasime aerud ja hakkasime tugevasti tõmbama. Tõmbasin sõuda, nii et tullid raksusid. Tõmbame laiule, otse üle järve! *Tütar sõudis juba nagu vana kalur .. Tõmbas parasjagu pikalt ja küllalt sügavalt. L. Kibuvits. b. (sepalõõtsa liigutamise kohta). Sepikojas tõmmatakse mühinal lõõtsa. Lõõtsa tõmmati vibust, mille üks ots oli kinnitatud lõõtsa kere alumise kaane külge. c. (pillimängimise kohta). Ta oli meister lõõtspilli, harmoonikat tõmbama. Tõmmati lõõtsmoonikut, lauldi vanu romansse. Tõmba lõõtsa, pillimees! Isa tõmbas tal kannelt ja mängis viiulit. Poisid, tõmmake üks lugu! Pillimees tõmbas polka valla. || (putukahelide, linnuhäälte kohta). Ümberringi tõmbasid ritsikad. Rukkirääk tõmbas oma lugu. d. (kalapüüdmise kohta). Mehed tõmbavad järvel noota. Järv on nootadega peaaegu tühjaks tõmmatud. Mindi järve peale kala tõmbama. Meil on latikaid tõmmatud sääsevastsetega. Poisikesena tõmbasin Kivisilla all viidikaid.
3. (laiali) laotama, sirgu v. pingule venitama. Võrgud, noodad tõmmati ritvadele kuivama. Rahvariide põlle alläär on tõmmatud papist alusele. Süsta puust võrestikule tõmmati hülgenahad. Šamaanitrummi kerele on tõmmatud põdranahk. *Voodi on kahe poolega, laiaks tõmmatav, hästi ruumikas. M. Pihla. || ka piltl millegagi katma. Tõmbasime seinale kruntvärvi. Tõmbasin 'määrisin' leivale võid. Kraatrid tõmbasid lahele suitsukatte. Pakane tõmbas järvedele jää. *Öine külm oli tõmmanud veele õhukese jääkirmetise .. A. Kivikas. || (kedagi) mingile alusele pikali ja sirgu sundima. Nõiad tõmmati piinamiseks rattale. Tõrksad talupojad tõmmati peksupingile. Tõmbasime koera lõikuslauale. *Vaata, et [mõisahärra] laseb redelile tõmmata ja keretäie kätte anda! J. Kross. || (midagi) pinguli vedades ühest punktist teise suunama ja otspunktidest kinnitama; (teed, kraavi vms.) rajama. Nöör tõmmati ühest postist teiseni. Üle hoovi oli tõmmatud pesunöör. Okastraat oli tõmmatud puust puusse. Koera kett liikus kahe kase vahele tõmmatud traati mööda. Kontrabassile tõmmati uued keeled. Läbi metsa tõmmati sirge maantee. Taigasse tõmmatakse raudteeliin. Läbi raba tõmmati suur kuivenduskraav. Kõrbesse tõmmati kanal.
4. (käega) mingit pinda mööda libistama, siluvat, puhastavat, korrastavat vms. liigutust tegema. Tõmbas käega üle lauba, keelega üle huulte, käisega üle higise näo. Tõmbas suu käelabaga puhtaks. Tõmbas käeseljaga mööda ninaalust. Laps tõmbas paar korda harjaga üle hammaste. Tõmbas peoga üle laua, toolipõhja. Selline heli tekib siis, kui tõmmata pulgaga kiiresti üle kammi piide. Viiuldaja tõmbas paar korda poognaga üle keelte. Tõmbas kammiga läbi juuste, juuksed siledaks. Peenrad tõmmati rehaga siledaks. Laest tuleks ämblikuvõrgud ära tõmmata. Tõmbas luuaga üle põranda. Tõmbas saapatallad vastu porimatti puhtaks. *„Ma olen sellest sinu pikast sättimisest, mõtlemisest ja jorutamisest, näed, siiani!” Ta tõmbas näpuga üle kõrisõlme. H. Väli. || (käega) joonte v. märkide tegemiseks mingile pinnale vedavat liigutust tegema. Tõmbas juustesse lahu. Tõmbas paberile jooni. Tõmba ühendusjoon punktide A ja B vahele. Kunstniku käsi tõmbab hoogsalt kontuure. Tõmba rist nende nime taha, kes on juba maksnud. Tal on vaod sirged nagu joonlauaga tõmmatud. | piltl. Tõmbab paralleele mineviku ja oleviku vahel. Nende nähtuste vahel pole kerge piiri tõmmata. Ülemus tõmbas enda ja alluvate vahele selge joone, piiri. Kahe lavastuse vahel tõmmati võrdlusjooni. Meeste ja naiste vahele ei saa nii teravat vahet tõmmata. || tiku süütamiseks selle pead vastu toosi süüteseguga kaetud külge kraapsama. Tõmbas tikust, tikuga tuld. Puud on valmis, tõmba tikk põlema ja torka tuli külge. Keegi tõmbas tikku. Tõmbas tuld ja pani küünla põlema. Tõmbasin suitsule tuld.
5. (kutsuva käeliigutuse kohta:) viipama. Näkk tõmmanud käega ja kutsunud lapsi. „Siiapoole, siiapoole,” hüüdis ta ukse vahelt käega tõmmates. Tüdruk jooksis, kui peremees vaid sõrmega tõmbas.
6. virutama, lööma. Tõmbasin talle rusikaga vastu kukalt. Tõmbas teisele vastu vahtimist, mööda hambaid, mööda kõrvu, üle selja. Tõmba talle, kuradile! „Tõmba talle üks ära!” ässitas teine kõrvalt. Vaat kui tõmban sulle paar tulist! Poisil tarvis kere heledaks tõmmata. Tõmbas koerale kepiga. Tõmbas hobusele piitsaga nähvaka, siraka. *Said pilgata või koguni peksagi – kannata ära või tõmba vastu, muidu ei ole sa täismees. J. Vahtra.
7. (väljendites, mis märgivad ülespoomist). Röövel tõmmati oksa, võlla. Peremees oli enda lõõga tõmmanud. *.. poiss tahab end penni külge rippuma tõmmata. V. Saar. *Minu ettepanek on niisuke, et ühe tõmbame hakatuseks varna, teisele kingime elu ... E. Maasik.
8. (riietusesemete jms. kohta:) (selga, kätte, jalga, pähe) panema v. (seljast, käest, jalast, peast) võtma. Tõmbas särgi, pluusi, kleidi, kuue, mantli selga. Tõmbasin selga puhta pesu. Tõmba midagi soojemat selga! Mehele tõmmati hullusärk selga. Tõmbas kindad kätte, käest. Tõmbas püksid, sukad, sokid, kingad, saapad jalga. Jalga olid tal tõmmatud vanad kotad. Tõmba mul kummikud jalast! Tõmbas märjad püksid jalast. Kleidi peale tõmbasin jaki. Tõmbasime rõivad seljast ja jooksime vette. Tõmbas mütsi, soni pähe. Luurajad tõmbasid gaasimaski pähe. Talle tõmmati selja tagant kott pähe. Hobusele tõmmati päitsed pähe.
9. (märgib asendi v. olukorra muutmist, millegi viimist mingisse asendisse v. seisundisse). a. (seoses keha v. selle osadega, näoilmega; muutjaks elusolend v. miski elutu); kiskuma. End kõverasse, kööku, kössi, kägarasse, konksu tõmbama. Laps tõmbas end teki all kerra. Tõmba end koomale, ma ei mahu mööda! Mees tõmbas oma suure kere ettepoole vimma. Tõmbasin end sirgu, pingule. Tõmbasin end pingile siruli, pikali. Mees tõmbas selja kühmu, pea õlgade vahele. Tõmbas käed rusikasse, sõrmed konksu. Tõmbas rusikad vinna ja tormas vastasele kallale. Tõmbasin põlved konksu, jalad istumise alla. Ära tassi seda rasket kotti, tõmbad veel selja ära 'teed seljale häda'. Tõmbas näo naerule, mossi, krimpsu. Tõmbas kulmu(d) kipra, kortsu. Tõmbasin silmad umbusklikult pilukile, kissi, vidukile. Tüdruk tõmbas suu mossi, prunti. Laps tõmbas suu viltu ja hakkas nutma. Kass tõmbab küüru selga. Koer tõmbas hambad irevile, saba jalge vahele. Hobune tõmbab kõrvad lingu, ligi pead. Hobune, luik tõmbas kaela kenusse. Mullikas tõmbas saba selga ja pistis jooksu. Varblane tõmbas suled turri. Rääkimine tõmbas keele kuivaks. Viin tõmbab seest soojaks. Värske õhk tõmbas pea klaariks. Hirm tõmbas mu kõhu külmaks. Külm vesi tõmbas varbad kangeks. *Igal juhul tõmbas elekter mu käe äkki ümber lambivarre krampi. M. Unt. |impers.› *Olen vana merimees. Selja tõmbab kühma, sõrmed konksudena kõveraks, jalad kangeks ja tuimaks. J. Parijõgi. b. (seoses millegi muuga). Esimesed öökülmad tõmbasid maa tahedaks. Pakane tõmbas porised teerajad kõvaks. Tuul ja päike on tee kuivaks tõmmanud.
10. (märgib olukorra, seisundi muutumist:) tõmbuma. Kevadine heinamaa oli juba kuivaks tõmmanud. Vana foto on kollakaks tõmmanud. Vorstid on ahjus ilusasti krõbedaks tõmmanud. Kastanimunad tõmbavad seistes tuhmiks. Mu põsed tõmbasid punaseks, kuumaks. Märg pesu on külma käes kangeks tõmmanud. Taevas on selgemaks tõmmanud. Ilm tõmbab külmale. |impers.Tõmbab pimedaks. Hommikul, kui valgeks tõmbas, tegin kohe minekut.
11. (sissehingamise, nina v. suu kaudu millegi sisseimemise kohta). a. (õhu, koos õhuga ka millegi muu sissehingamise kohta). Tõmbasin kopsud värsket õhku täis. Tõmbas kopsudesse niisket mereõhku. Haige tõmbas sügavalt hinge. Tõmbas veel korraks hinge ja oligi surnud. Hingeldav poiss pidi paar korda hinge tõmbama, enne kui sai rääkima hakata. Tõmbasin hinge – kas nüüd või mitte iialgi! Naine tõmbas kergendatult, kergemalt hinge 'tundis kergendust', sest oht oli möödas. Olin tolmu ninna tõmmanud. Triipu tõmbama kõnek narkootikumi pulbrina nina kaudu manustama. Laps tõmbas endale nööbi hingekurku. b. (intensiivse haistmise kohta). Tõmbasin ninaga: oli tunda kõrbehaisu. Tõmbas ninaga õhku: talle tundus, et keegi oli seal suitsetanud. Tõmbasin ninna praelõhna. Koer tõmbas ninna võõrast lõhna. c. (suitsetamise kohta). Suitsu tõmbama. Tõmban ainult Marlborot. Mehed tõmbasid paberossi, pinutagust, pläru, plotskit. Ta tõmbab piipu. Hädaga tõmmati sammalt. Tõmbasin sügava mahvi. Tõmban juba kümnendat aastat. Kas sinu poeg juba tõmbab? Mina ei tõmba 'olen mittesuitsetaja'. Poisid kisuvad nurga taga suitsu tõmmata. d. (ninna kogunenud eritiste sissepoole kiskumise kohta). Tüdruk tõmbas ninaga ja pühkis silmi. Tõmbas ninaga, nagu kipuks talle nutt peale. *Neiu kopsis jalgu vastamisi, nägu külmast sinine, ja tõmbas ninaga ühtepuhku sissepoole. L. Promet.
12. (materjalide, esemete vms. kohta:) (vedelikku, suitsu, õhku) endasse imema v. enda kaudu liikuma panema. a. imama. Lõuend tõmbas värvi endasse. *Märg suhkur ei seisa! See on nagu lambitaht: tõmbab ise niiskust edasi. A. Mälk. b. vett vms. edasi, ära juhtima. Kraav tõmbab põldudelt liigvee ära. Ummistunud kanalisatsioon tõmbas halvasti. c. (suitsu väljajuhtimise, küttekollete toimimise kohta). Truubid ei tahtnud tõmmata. Pärast remonti tõmbasid lõõrid hästi. Korsten ei tõmmanud ja köök vajus suitsu täis. Ahi tõmbas halvasti, ajas suitsu sisse. Uus pliit tõmbas üle ootuste hästi. Kamin tõmbas ühtlaselt.
13.ka impers.(tõmbetuule, tuuletõmbuse kohta). Pane uks kinni, tuul tõmbab. Värava alt tõmbas tuul. Siin tõmbab, kuskil on vist uks lahti. Tuul tõmbas korstnalõõris. Orus on vaikne, aga mäe otsas tõmbab kõvasti. Lagedal jääksid majad tuulte tõmmata. *.. aga tuult ei tulnud, et oleks õhu lahedaks tõmmanud. O. Kruus.
14. (vastastikuse jõu toimel) enda poole liikuma panema, endaga kokku puutuma panema. Magnet tõmbab rauda (külge). Hõõrumisel merevaik elektriseerub ja tõmbab kergeid esemeid külge. Maa tõmbab kõiki esemeid enda poole. Kuu just nagu tõmbaks ja tõukaks vett. || huviäratavalt, ligimeelitavalt, kutsuvalt, ahvatlevalt mõjuma. Poissi tõmbab tehnika. Tüdrukut tõmbab joonistamine. Mind teater ei tõmba. Kauged mered ja maad tõmbasid teda juba lapsepõlves. Kaunis raamat kohe tõmbab lugema. Kuulus film tõmbas rahvast kinno. Loole tuleb panna selline pealkiri, mis tõmbab. Kui pakend tõmbab, ostetakse kaupa paremini. Linn tõmbab noori vastupandamatu jõuga. Rohkem kui trenn tõmbavad teda kõrtsid ja tantsupeod. Kas sind naised enam ei tõmba? Veri tõmbas neid teineteise poole. |impers.Mind tõmbab loodusesse, mere äärde. Teised läksid peole, kuid mind ei tõmba sinna. Lehmi tõmbas orgu, kus lokkas noor hein. || mingisse kooslusse, tegevusse kaasa haarama; (üle) meelitama. Mindki tõmmati vestlusse. Nad on Peetrigi oma kampa tõmmanud. Kohe esimesel kursusel tõmmati ta ülikooli näiteringi. Koori tuleks tõmmata rohkem noori inimesi. Osa tööstusettevõtteid tõmmati kontsernidesse. Kirjanik tõmmati poliitikasse. Mitmed tublid töötajad tõmmati teistesse firmadesse. || tähelepanu, huvi vms. äratama (ka tahtmatult), seda kuskile juhtima. Püüdsin endale iga hinna eest tähelepanu tõmmata. Juhtum tõmbas endale maailma üldsuse tähelepanu. Kisa-kära tõmbas koosviibijate tähelepanu hetkeks kõrvale. Pealekaebaja tõmbas endale klassi pahameele. Sellise käitumisega tõmbad sa teiste viha enda peale.
15. (tõmmise (1. täh.) tegemise kohta); (Internetist oma arvutisse võtmise e. allalaadimise kohta). Healt plaadilt võib tõmmiseid tõmmata just nii palju kui kulub. Viirusevastaseid programme saab tõmmata Internetist.
16. valmimisprotsessi lõpuni seisma; hauduma. Tee jäeti kaane alla mõneks minutiks tõmbama. Kohv on juba küllalt tõmmanud. Pane kummel, pärnaõied tõmbama. Puuviljateed lastakse tõmmata kümmekond minutit. Panime saunavihad toobrisse tõmbama. Asetage praetud kalale juustuviil ja laske kaane all tõmmata.
17. (energilise, hoogsa tegevuse kohta) vrd tõmbama (2. täh.). a. (intensiivse töötamise, tegutsemise kohta); rabama, rassima. Homme jälle rehepeks, tõmba nii et kondid kanged. Teenistus on kehv, kuigi tõmbame hommikust õhtuni. Tõmbasin 'korjasin' heal marjakohal korvi kiiresti täis. *Tee tööd ja näe vaeva, tõmba päevast päeva, aastast aastasse! P. Vallak. b. (da-infinitiivis olevat verbi tugevdades). Tõmbab töötada kahe koha peal. Nädal otsa tund tunni kõrval tõmbasin tööd teha. Laupäevaõhtuti tõmbasid noored kiikuda. Vahi, kus tõmbab magada, norsata! Poiss tõmbas täiest kõrist laulda. Laps tõmbas kisada. c. ohtralt jooma (alkoholi); intensiivselt purjutama. Tõmbasime kumbki tubli lonksu rummi. Vanamees on enda täis tõmmanud 'purju joonud'. *.. laisk ta küll oli, aga viina peale maias ja tõmbas ise ning andis ka teistele. R. Roht. *.. viskasin juudile paberid vastu vahtimist ja pistsin jooma. Viis päeva tõmbasin järjest. B. Alver. d. hoogsalt liikuma (hakkama); põrutama, kihutama. Auto tõmbas paigalt. Jalgpallur tõmbas kaitsjast mööda. Sellise laevaga tõmba või Ameerikasse! || kõnek (teat. väljendite koosseisus:) ära minema, kaduma. Tõmmake uttu, poisid, muidu läheb teil halvasti! Tahaks kohe minema tõmmata. e. (tulistamise, laskmise kohta). Võta relv ja kui keegi nähtavale ilmub, tõmba! Vasakult tõmmati meestele tuli selga. Talle tõmmati kuul kerre. Kõik mehed tõmmati sirgu, siruli 'lasti maha; tapeti'. Pärast selgus, et mättasse oli tõmmatud 'maha lastud; tapetud' vale mees. f. kiskuma, kaklema, tülitsema. Poisid tõmbavad, nii et karvatutid lendavad! Tõmmaku valitsused omavahel, aga jäetagu rahvad rahule. g. (keelepeksmise, tagarääkimise kohta). *.. naiste asi – tõmbab uustulnukat teistele, kuidas aga oskab. R. Roht. *Laterdavad selja taga, tõmmaku, tulevad suu sisse ütlema, lõikan vastu vahtimist. A. H. Tammsaare. h. ringi jooksma, hulkuma; (häälekalt) lõbutsema, möllama. Koer tõmbab küla peal. Ära lase poisil ühtepuhku mööda linna tõmmata. Metsas võisid lapsed vabalt tõmmata. Olge tasem, mis te nii hullusti tõmbate! || amelema, (ringi) laaberdama. Poiss muudkui joob ja tõmbab tüdrukutega. Mees tal alles suri, aga juba tõmbab teistega.
18. naist röövima, vägisi endale kaasaks viima (endisajal). Mehed tõmbasid meelepäraseid tütarlapsi endale naiseks, kaasaks. Mõrsjat tõmbama. *.. eks olnud see sinu poeg, kes metsateel marjuliste seast tõmbas Kaupo tütre. E. Kippel.
19. kõnek varastama; petma, tüssama, alt tõmbama. Tõmbas maalri järelt purgi värvi. Segastel aegadel igaüks tõmbas, kust aga sai. Teda ei saa usaldada, kust saab, sealt tõmbab. Muudkui tõmmatakse ja näpatakse. Bussis tõmmati mul rahakott ära. Istub oma kohvri otsas, kardab vist, et tõmmatakse ära. Sai korteriostuga tõmmata. Ole valvas, ära lase neil kavalpeadel end tõmmata. Mind tõmmati nagu viimast lollpead. Müüja tõmbas mind kümne krooniga.
20. kõnek pilkama, nöökima. Üksteist tõmmati ja nokiti. Sõbrad tõmbasid teda vahel, aga mitte pahatahtlikult. Vahel juhtus, et need, keda tõmmati, naersid ise kaasa. *Tulge, ma ostan teile pudel õlut. Olge heaks, tõmmake lehes seda linnavalitsust ... M. Metsanurk.
21. vulg (naisega seksuaalvahekorras olemise kohta). *Oli kursusel üks eit, tõmbas teda igaüks, kes viitsis. Ronis minugi sängi .. O. Raun.
22. (piltlikes väljendites). Sai tillist tõmmata 'sai petta, tüssata'. Armastab teisi ninast tõmmata 'petta, ninapidi vedada'. Lepingule tõmmati vesi peale 'leping jäeti sõlmimata'. Keegi tõmbab kulisside varjus niite ja juhib kogu seda äri.

tõmbe|ava
tehn ava, mida mööda toimub õhu tõmbus ventilatsioonis, ahjudes jm.

tõmbus-e 5 või -e 4› ‹s

1. tajutav õhu liikumine. a. tuuletõmbus. Ei avatud aknaid ega uksi, kardeti tõmbust. Läbi eluruumide hiilis jahe tõmbus. Tõmbus hõljutas kardinaid akende ees. Võdisesime külma tuule tõmbuses. *.. astusin õue. Karge ning puhas tõmbus õhkus vastu mu palet. B. Kangro. b. ahjulõõrides liikuv õhuvool, tõmme. Pliidil on hea, halb tõmbus. Tõmbus peab olema takistusteta ja paras. Tõmbust reguleeritakse siibri abil.
▷ Liitsõnad: tuuletõmbus vrd hingetõmbus.
2. tõmblus. Haige keha vapustasid tõmbused. Näost käivad tõmbused üle. Nutva lapse õlad liikusid kramplikes tõmbustes.
3. veetlus, tõmme. *Oli ju alles hiljuti seistud trepil kevadõhtu hämaruses ja tajutud iga veretuksega vastastikust tõmbust .. V. Gross.

tõmmetõmbe 18› ‹s

1. ühekordne tõmbamine. a. (hrl. käega, ka mitmesuguste käeliste tegevuste korral). Arglik tõmme kuuesiilust. Köit läbis äge tõmme. Peatas hobuse järsu tõmbega. Rebis niidi ühe tõmbega katki. Krapsas tiku ühe tõmbega põlema. Ujub aeglaste, jõuliste tõmmetega. Ujus mõne tõmbe selili. Tegi meeleheitlikke tõmbeid, et paati liikuma saada. Hakkas pikkade tõmmetega sõudma. Esimesel katsel jäi tõstja tõmme nõrgaks. Võimsast tõmbest õhku lennutatud oda maandus kaugele. Maalib laiade tõmmetega. Viskas oma allkirja ainsa tõmbega paberile. Äkilise tõmbega vabastas tüdruk end poisi käte vahelt. Kalamees tundis esimest tõmmet – kala näkib. *Liide rabab lühikeste tõmmetega riisuda .. A. Mägi. b. sissehingamine, hingetõmme. Haige hingab lühikeste katkendlike tõmmetega. c. suitsu sissetõmbamine. Suitsetab aeglaste, kiirete tõmmetega. Süütas piibu ja tegi paar tõmmet.
▷ Liitsõnad: aeru|tõmme, harja|tõmme, käe|tõmme, mõla|tõmme, niidi|tõmme, noa|tõmme, näpu|tõmme, ohja|tõmme, pintsli|tõmme, pliiatsi|tõmme, poogna|tõmme, reha|tõmme, suletõmme; hingetõmme; maha|tõmme, äratõmme.
2. (tõmbejõu (1. täh.) kohta). Kivimite, puidu vastupanu tõmbele ja survele.
3. ka tehn õhu vm. gaasi liikumine korstnas vm. käigus; seda liikumist põhjustav alarõhk. Tõmme on tugev, ühtlane, halb. Mida kõrgem on suitsukorsten, seda suurem on tõmme. Ahjuuks seisis paokil, et tõmme tugevam oleks. Täna ei ole tõmmet, suits tuleb tuppa. Elektrijaamas reguleerivad tõmmet automaatseadmed. Loomulik, kunstlik tõmme. *Ta popsis mõtlikult piipu, aeg-ajalt pöidlaga selle tõmmet reguleerides. E. Õunapuu.
▷ Liitsõnad: äratõmme.
4. tõmblev liigutus, kokkutõmme. Keha läbisid aeg-ajalt kummalised tõmbed. Lihaste tõmbed. Haige tunneb rinnus tõmbeid. Haavatu viskles maas kramplikes tõmmetes.
5. veetlus, ligitõmme. Tõmme vastassoo poole. Mõlemad tajusid teisest lähtuvat tõmmet. *Võrsunud poliitilise radikalismi õhkkonnas, tundis ta tõmmet ka kunstilise radikalismi poole. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: külgetõmme.

uhkama1uhata 48

1. üles v. välja ajama; hoovama, voogama. a. (vee, auru vms. kohta). Järve põhjas uhkavad jääkülmad allikad. Võrendiku kohal uhkavad kaldast lätted. Järve uhkab palju allikaid. Allikas uhkab vett. Maa seest uhkab välja tuline vesi. Lekkivaist torudest uhkavad aurusambad. Järve poolt uhkab valget udu. || (muu vedeliku kohta). Haavast uhkab verd. Külm higi uhkas ihule. Veri uhkab pähe, näkku. b. (niiskuse, soojuse, valguse, õhu, lõhna vms. kohta). Muld uhkab rõskust. Merelt, meri uhkab jahedust. Maapinnast uhkab külmust. Kivimüürid uhkavad külma. Ahjust hakkas uhkama soojust, kuumust. Unkast uhkav toss. Kardinate vahelt uhkab sisse päikesevalgust. Avatud aknast uhkab tuppa öine tuuleõhk. Merelt uhkab vinget tuult. Jõelt uhkab vesikasvude lõhna. Köögist uhkab toidulõhnu. Baarist uhkas vastu õllelehka. *Saunast on kadunud leili niiskus .., vaid lauad uhkavad veel märga. A. Hint. *Nii kuumad söed veel, muudkui uhkavad. J. Tuulik.
2. (meeleolu, tunnete, mõtete vms. kohta:) õhkuma, kiirgama; hoovama, voogama, tulvama. Tüdrukust, värssidest uhkab elurõõmu. Ta pilgust uhkas õnne, rõõmu, väärikust, muret, ahastust. Mehe olekust uhkab enesekindlust, üleolekut, põlgust. Kogu tema olemusest uhkas malbust ja rahu. Südamesse uhkas sügav õrnus. Tundis uhkavat erutust. Korraga uhkas temast üle kergendustunne, haletsussööst. *Kuidas käituks niisugune naiseraasuke mõisahärraga, kellest uhkab sajandite võimu ja väge? E. Vetemaa. *Kust võtab ta selle uhkava jõu, millega astub kõigele vastu .. R. Sirge.

umbne-se 2› ‹adj

1. selline, mis takistab liikumist, pääsu v. kulgu; täis v. kinni olev, läbiulatuva avata. Tuisk ajas kõik teed umbseks. Sumpas umbses 'sügavas' lumes. Umbne 'teisest otsast väljapääsuta' teesopp, jõeharu. Umbne 'majadega ümbritsetud' hoov. Umbne 'sisse- ja väljavooluta; ka: kinni kasvanud' tiik, järv. Põld on ohakaist lausa umbne. Jõuluõhtul on kirik rahvast umbne. Umbsed lõõrid, torud. Umbse 'ilma õõnsuseta' varrega võti. Sünteetika on umbne 'õhku mitteläbilaskev' materjal. Haukas suure tüki õuna ja hakkas siis umbse suuga seletama. Umbse nina tõttu ta ainult nohises. Mandlipõletik ajas kurgu limast umbseks. Üksluine toit tegi kõhu umbseks (kõhukinnisuse kohta). Umbne 'avadeta' sein, torn. Umbne 'ilma mädapeata' paise. Umbne 'kinnises mädapõletikus' sõrm. *Potid-pannid seest [mustusest] umbseks kasvand, pliit nagu roostehunnik. H. Sergo.
2. (õhuvahetuse puudusel) lämmatav, rõhuvana tunduv. a. (ruumi, keskkonna kohta:) õhu- v. hapnikuvaene. Umbne buss, lift. Avatud akendest hoolimata oli majas umbne. Täistuubitud vagunis oli lämmatavalt umbne. Tuba on nii umbne, et kas või lämbu. Umbset keldrit tuulutati suvel põhjalikult. Kohvik oli umbseks suitsetatud. Kalad siin ei ela, tiigivesi on väga umbne. *Ta tunneb, kuidas ahastus vajub üle tema nagu umbne kott, mis hingata ei anna. L. Hainsalu. b. (õhu, ilmastiku vm. kohta:) hingamiseks ebasoodne; sombune. Tuulutamata ruumide umbne õhk. Äikese eel oli õhk umbne ja raske. Juulikuu ilm oli umbne nagu sepikojas. Umbne, niiske ja soe troopikaöö. Saun täitus umbsete aurupilvedega. Bussi umbne kuumus mattis hinge. Hall ja umbne taevas. *Hapuks läinud vesi lehkas jälgilt ja kogu tuba oli täis umbset läppa .. H. Lepik (tlk). c. (hapnikupuudusest tingitud halva enesetunde kohta). Kopsuhaigel oli umbne olla. Mul hakkas talumatult umbne, läksin üleni higiseks. Pea oli õppimisest umbseks läinud, vajas tuulutamist. *Hakkas köhima, nagu tahaks tõestada, et rinnus tõepoolest on umbne, kitsas .. O. Tooming.
3. (tunde kohta:) ängistav, rusuv; seda väljendav. Südant vaevas umbne raev, mida ei saanud kuhugi välja valada. Hinges tärkas vahel umbne aimus, kahtlus, rahutus. Umbsed mõtted painasid eriti öösiti. Isa heitis mulle raske umbse pilgu. *Viha .. oli nüüd muutunud umbseks tusaks ja veel umbsemaks teadmatuseks. R. Janno. || (helide, häälte kohta:) tume, summutatud. Tuppa kostis umbset tänavamüra. „Mis siis ikka,” vastas ta kuidagi umbseks muutunud häälel. *Esimese tardunud vaikuse järel kajas rahvamurrust umbne, lämblik sumin. See oli haavatute oigamine ja surijate viimne ägamine. E. Vilde.
4. piltl (hirmu, suletuse, väljapääsmatuse jne. tõttu) ängistavalt mõjuv. Umbne okupatsiooniaeg. Ärevad ja umbsed küüditamispäevad. Need olid rasked ja umbsed aastad. Elu raudse eesriide taga tundus talle hingematvalt umbsena. Kloostri umbne õhkkond. Ühiskondlik olukord muutus veelgi umbsemaks. Tüli oli seniste sõprade vahel tekitanud umbse vaikuse. Umbne tinahall värvus.
5. rumal, juhm. Volikokku ei valita mingeid umbse peaga mehi. *„Kas see on su umbse aru järjekordne jama?” küsis emm Pupult. L. Vaher. *Kõige esimene, kes aru jälle pähe sai, oli Tiio ise. Teised vahtisid veel .. umbseil silmil üksteise otsa .. L. Koidula.

undamaunnata 48

1. kestvat intensiivset ühetoonilist kumedat häält kuuldavale tooma. a. (liiklusvahendite, masinate kohta:) sellist häält tekitades töötama. Buss roomab raskelt unnates mäkke. Kiirabiauto undas tulede vilkudes meist mööda. Taevas undasid kurjakuulutavalt vaenlase lennukid. Traktor tiris vihaselt unnates palke. Sügiseti undasid külades rehepeksumasinad. Mootor prahvatas ägedasti undama. Undav treipink, turbiin, saag, tolmuimeja, ventilaator. || (töötamise, tegutsemise pingsust, hoogsust rõhutades; hrl. kaasneb sellega huugav heli v. ebaselgete helide tulv). Kogu töökoda undas ja vabises. Akna taga undas mitmehäälne suurlinn. *Ja kui juba elumaja ehitama hakkame, ehk ehitame viimati koguni kahe poolega ja paneme kaupluse undama. A. Kitzberg. b. (märguandeseadeldiste jms. kohta). Häire ajal undasid vabrikute, tehaste, laevade, vedurite viled. Tume hoiatussireen hakkas undama. Politseiauto laskis sireenil vahetpidamata unnata. Undav signaal, hädakell, jahisarv. *Miks ikka kohtupasun veel ei unda? H. Talvik. c. (õhu- v. veemassi kiirest liikumisest tekkiva heli, samuti selle tajumise kohta). Akende taga hakkas undama tuul, torm, raju, tuisk. Ägedad iilid undasid majade ümber. Marutuul undas pahaendeliselt korstnas, kangialustes, purjedes. Sügisene meri undab kurjalt. *Lisasin kiirust, nii et sõidutuul kõrvades undama hakkas. H. Pukk. |impers.Ainult mühises ja undas ümberringi. Korstnas undas tumedalt. d. (kiirel lennul v. vibreerides tekkiva heli kohta). Õhus undavad kuulid, mürsud, miinid. Taevas lõi pommirahest undama. Maipõrnikad, parmud, kimalased lendavad unnates. Taglas ja vandid undasid kaeblikult tormi käes. Traadid, juhtmed undasid tasakesi. Auto kihutas, nii et kummid undasid.
2. ulguma (1. täh.). a. (looma, peam. koera kohta). Hunt undas kuu poole. *.. koer istus aidavahe väravate ees, ajas nina vastu taevast ning undas. A. H. Tammsaare. b. (inimese nutmise v. karjumise kohta). *Seal istub Liisa puuhunniku otsas, nägu peidetud kätesse, undab südantlõhestavalt. O. Luts. *.. Aleksander Prokofjev undas lugeda oma värsse, nii et maja vabises. D. Vaarandi.
3. kestvat valu vm. ebameeldivat tunnet tajuma. Kogu keha undas valust. Kõrvad undasid lakkamatust mürinast ja raginast. Eelmise õhtu joomingut tuletas meelde undav pea. Väsinud jalad undasid valutada. Undav luuvalu. || kaua meeles püsima, nagu kõrvus kõlama. Laste kilked ja naer undavad õpetajal veelgi peas. Õhtu läbi undas kõrvades filmi tunnusmeloodia.

utmautta, utan 47
tehn tahkekütust õhu juurdepääsuta kuumutama, õli, tõrva ajama. Pruunsütt, turvast utma. Tökati saamiseks tuleb lehtpuud utta. Uttes saadakse kivisöest tõrva. Utetav, utmata põlevkivi.

utmine-se 5 või -se 4› ‹s
tahkekütuse kuumutamine õhu juurdepääsuta, kuivdestillatsioon. Utmisel saadakse tõrva ja poolkoksi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur