[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

kumama37

1. nõrgalt, tuhmilt helendama, kumana paistma (valguse, tule kohta). Taevas kumas kuu ja sirasid tähed. Läbi udu kumasid ähmased tuled. Silmapiiril kumab linna valgus. Taevaäär lõi tulekahjust kumama. Ühest aknast kumas õuele nõrka valgust. Läbi lehestiku kumab rohekat valgust. | piltl. Näol kumab rõõm. *Vanaeide .. silmis kumas hetkeline arukus. A. Beekman. || (valgusest) helendama, (tuhmilt) vastu helkima (esemete vms. kohta). Seinad kumavad küünla värelevast leegist. Aed kumas tulpide punast. Päikeseloojangus(t) kumavad pilved, lained, aknad. *Minul on vana rohtaed: / teerajad kumavad kruusast.. H. Visnapuu. *Vaskkollaselt kumasid majad päikeses. I. Sikemäe (tlk).
2. ebamääraselt, ebaselgelt, ähmaselt paistma. Silmapiiril hakkas kumama saar. Läbi udu kumab rannikujoon. Hämaruses kumasid puude ähmased siluetid. Läbi naha kumavad sinakad veresooned. Vana värv jäi uue kihi alt kumama. Paljad käsivarred kumasid pimeduses. | piltl. *Nii „Elu tules” kui ka „Tuulemaas” leidub rohkesti lembeluuletusi, mille taga kumab konkreetseid elamusi. O. Kruus. || kõnek (tärkava arusaamise, taipamise kohta). Midagi kumab, aga täpselt ei mäleta. Kas hakkab nüüd kumama, mida ta kavatseb? *Ja äkki hakkas kapten Tihul kogu tänase koosoleku kohta aimus kumama. A. Hint.
3. kumisema. Ta naer, sõnad kumasid mul kaua kõrvus. *Juhani pea sumises, kõrvad kumasid. L. Perandi. *.. ainult merel kumavad [laeva] viled nii madalalt. L. Meri.

terendama37

1. õhus peegeldama, kangastama, heiastama. *Ja vahel polnud üldsegi sealkandis, kus õhupeegeldus paistis, mingit saart ega sadamat – niisama terendas pettepildi silme ette. A. Hint.
2. terenduma, kangastuma. a. õhus peegelduma; ähmaselt paistma. Silmapiiril terendavad mäeahelikud. Mäed terendavad läbi põuavine. Taeva taustal terendas tumelillalt saarekühm. Horisondi kohal terendavad linna tornid ja kuplid. Sinakas vinas terendab tume metsapiir. Päikeses terendav mäetipp. Kaugusest terendab meri, järvepind. Paremalt hakkas terendama vaevu märgatav kaldariba. *Maakühmudel hakkab virvendama õhk, kollakashall pilvevaht hajub terassinisel taeval, ent veel terendab vikerkaar puhta rohelise metsa kohal. O. Kool. b. piltl (kujutluste, mälestuste kohta). Silme ees terendab kindel eesmärk, kaunis tulevik. Mälestustes terendavad taas kauged rannad. Luuletajale terendab uus algus. *„Harilaiu” kaptenil virvendasid tema tormised noorusaastad juba ammu kaugel kiiluvees, parim meheigagi terendas tagapool traaversit. H. Sergo.

terenduma37

1. õhus peegelduma, kangastuma; ähmaselt, udusena paistma, kumama. Silmapiiril terenduvad mäed. Kaugel läänes terendus saar. Merel terendub purjekaid. *Päikesekiired .. libisevad üle sinava kauguse, milles terendub järvesilmi ja metsatukki. L. Meri.
2. piltl vaimusilmas heiastuma, kujutlusse tulema v. kerkima. Mõtetes terendub tulevik. Sportlasele terendus juba võidupärg. Silme ette terenduvad pildid möödunud aegadest. *Mustlased on tema jaoks vabaduse sümbol, mustlaste venivas soigumises terenduvad talle kauged horisondid. M. Unt. *Nendest vanade külainimeste nappidest lausetest terendub aastakümnetetagune armastusdraama. O. Kruus.

ähmamaähmata 48

1. äigama. Ähmas hobusele piitsaga.
2. hrv ähmaselt paistma. *.. ja otse ta jalge ees ähmab, kumab fosforina mingi kollane vööt. F. Tuglas.

ähmatama37

1. ähmaselt paistma. Taamal ähmatab metsaserv. *.. ning varsti lööb ähmatama igihaljas saarekene silmapiiril .. R. Sirge.
2. hrv ähmastama. *Udu ähmatas silmad ja nägin ainult kobamisi: mingi paks ning vormitu elukas seisis mu ees. R. Janno.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur