Eesti-soome sõnaraamat

viimane

‹adj›

1 millegi lõpus, tagaotsas olev, järjestust, loendit või rida lõpetav
viimeinen, viime taipum.

▪ tänava viimane maja kadun viimeinen talo

▪ tähestiku viimane täht aakkosten viimeinen kirjain

2 ajaliselt muudele samalaadsetele järgnev; teatud ajavahemikku lõpetav, mingi aja sees kõige hilisem
viimeinen

▪ palka makstakse kuu viimasel tööpäeval palkkaa maksetaan kuukauden viimeisenä työpäivänä

▪ lõpetasin kirjandi viimasena sain aineen valmiiksi viimeisenä

■ (surma, matuste või matmispaigaga seonduvates ühendites)
viimeinen

▪ kadunu viimane soov vainajan viimeinen toive

▪ viimane puhkepaik viimeinen lepopaikka

■ (praegushetkele eelneva ajavahemiku, ajaliselt lähima mineviku kohta:) eelmine
viime taipum.

▪ viimastel päevadel on tervis käest ära läinud viime päivinä terveys on alkanut reistailla

▪ Kes viimasel korral maksis? Kuka maksoi viime kerralla?

■ äsja loodud vms, uusim
uusin, tuorein, viimeinen

▪ see telekas on Samsungi viimane mudel tämä telkkari on Samsungin uusin malli

■ teatud võimalusi äralõikavale ajalisele piirile eelnev, äärmine; selline, mis põhjustab mingi kvalitatiivse muutuse, otsustav
viimeinen, viime taipum.

▪ abi jõudis kohale viimasel minutil apu saapui viime hetkellä

▪ metsatöödel sai ta tervis viimase hoobi metsätöissä hänen terveytensä sai viimeisen iskun

3 ‹adj› selline, mis millestki vähenevast, lõppevast, kaduvast veel järel on
viimeinen

▪ poiss kraamib viimased sendid lagedale poika kaivaa esille viimeiset kolikkonsa

■ ‹s› see, mis sellisest veel järel on
osasta joka on jäljellä jostakin kokonaisuudesta
viimeinen

▪ panin viimase välja, aga võitjaks ei tulnud keräsin viimeiset voimani, mutta en voittanut

4 astmelt, intensiivsuselt äärmine, suurim võimalik, ülim
viime taipum.

▪ viimases hädas mindi vargile viime hädässä mentiin varkaisiin

■ selline, mis ei kuulu muutmisele, kehtima jääv, lõplik
viimeinen

▪ see on mu viimane sõna tämä on viimeinen sanani

■ esineb ühendites, mis rõhutavad, et hõlmatud on kogu tervik või absoluutselt kõik
viimeinen

▪ saal oli viimase kohani välja müüdud sali oli loppuunmyyty viimeistä paikkaa myöten

▪ kuulsin iga kui viimast sõna kuulin joka ikisen sanan

■ näitab, et kellelgi või millelgi on mingit negatiivset omadust ülimal määral
negatiivisiin ominaisuuksiin viittaavana vahvistussanana
vihon|viimeinen, viho|viimeinen

▪ Oh ma viimane oinas! Minä vihoviimeinen pässi!

▪ Sa viimane narr! Sinä vihonviimeinen narri!

■ rõhutab kellegi või millegi väärtusetust, viletsust; selline, mis tuleb kõne alla pärast kõiki muid võimalusi või millega ei arvestata üldse
viimeinen

▪ ta on viimane inimene, kellest ma seda arvasin hän on viimeinen ihminen, josta uskoin sen

5 sisaldab viidet eelnevas tekstis viimati nimetatule
jälkimmäinen

▪ oli eestlasi ja venelasi, viimaseid isegi rohkem oli virolaisia ja venäläisiä, jopa enemmän