Leitud 1 artikkel
varisemaM
1 kuskilt osakestena, hiljukesi maha langema, välja või alla kukkumavarista,
karista,
rapista,
sirottua▪ vili juba variseb vilja varisee jo
▪ kahlasime varisenud lehtedes kahlasimme pudonneissa lehdissä
▪ krohv oli seintelt maha varisenud. rappaus oli karissut seinistä
■
langedes või ümber kukkudes koost lagunema, purunemasortua▪ lagi varises inimestele peale katto sortui ihmisten päälle
▪ vana kaev on sisse varisenud vanha kaivo on sortunut
■
hävima, olematuks muutumasortua▪ Kui tore, et vana kord on varisenud! Hienoa, että vanha järjestys on sortunut!
2 (elusolendite kohta:) püsti- vm normaalasendit kaotama, ümber kukkumakaatua▪ mees varises hoobist põrandale mies kaatui iskusta lattialle
■
(suremise, surmasaamise kohta)kuolemisesta, surmansa saamisesta–▪ isa varises jalapealt isä kaatui seisovilta jaloiltaan