?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit
ees|märkM
see, mille poole püütakse, mida tahetakse saavutadatavoite,
tarkoitus,
pää|määrä,
määrän|pää▪ uuringu eesmärgiks oli teada saada, kuidas teismelised käituvad interneti jututubades tutkimuksen tavoitteena oli selvittää, miten teinit käyttäytyvät internetin keskustelupalstoilla
▪ põhieesmärk päätavoite
▪ sportlane püstitas üha uusi eesmärke urheilija asetti yhä uusia tavoitteita
ei pea paljukspeab enda jaoks kohaseks, sobivaks (mitte vaevaks või alandavaks, solvavaks)pitää itselleen sopivana (ei vaivana tai alentavana tai loukkaavana)–▪ otsime uusi vabatahtlikke – inimesi, kes ei pea paljuks kord nädalas appi tulla etsimme uusia vapaaehtoisia – ihmisiä, joille sopii tulla apuun kerran viikossa
esile kerkima ‹
s›
1 (inimese kohta:) mingil alal välja paistma hakkama, tuntuks saama(
ihmisestä)
nousta esiin▪ Clapton kerkis esile 1960-ndatel Clapton nousi esiin 1960-luvulla
▪ erakonnas on esile kerkinud uus põlvkond puolueessa on noussut esiin uusi sukupolvi
2 (nähtuse, tegevuse vms kohta:) paljudele nähtavaks saama(
ilmiöstä, toiminnasta tms.)
nousta esiin,
nostaa päätään kuv.▪ aeg-ajalt kerkib esile uusi arutlusi aika ajoin esiin nousee uusia keskusteluja
▪ esile kerkis mitu huvitavat probleemi esiin nousi monta mielenkiintoista ongelmaa
Seotud sõnad esile|kerkimine ‹
s›
esiin nouseminen
esitusM
‹
s›
mingi kunstiteose esitamine vaatajas- või kuulajaskonnaleesitys▪ koori esituses kõlas nii vanu kui ka uusi laule kuoron esittämänä kuului sekä vanhoja että uusia lauluja
▪ pianisti esituses kõlas Prokofjevi klaverikontsert nr 2 pianistin esittämänä soi Prokofjevin pianokonsertto nro 2
▪ virtuoosne ja hingestatud esitus virtuoosimainen ja sielukas esitys
▪ elavas esituses muusika elävä musiikki
▪ kontsertesitus konsertti / konserttiesitys
■
info, andmete esitamine skeemina, pildina vm viisil selle info kasutajateleesitys,
esittäminen▪ andmete graafiline esitus tietojen graafinen esittäminen
▪ slaidiesitus diaesitys
■
kõnek (spordis:) võistlusväljakul (pealtvaatajate ees) tegutseminejulkinen esiintyminen tai toimintaesitys▪ alagrupimängudes näitasid noored suurepärast esitust lohkopeleissä nuorilla oli loistava esitys
ette|nähtamatuM
ootamatult juhtuv või toimuv Vastand ette|nähtavarvaamaton,
odottamaton,
aavistamaton▪ iga uus keerukus toob uusi ettenähtamatuid kõrvaltulemusi jokainen uusi hankaluus tuo mukanaan arvaamattomia seurauksia
hädastiM
‹
adv›
‹
hrl koos sõnaga vajama›
(ühenduses mingi vajadusega:) väga, ilmtingimata‹
tav. sanan vajama yhteydessä›
kipeästi▪ maal on uusi töökohti hädasti vaja maalla tarvitaan kipeästi uusia työpaikkoja / maalle kaivataan kipeästi uusia työpaikkoja
▪ vajasin hädasti raha tarvitsin kipeästi rahaa
innovaatilineM
‹
adj›,
innovatiivne ‹
adj›
uuendustega seotud, neid taotlev, pooldav ja toetavinnovatiivinen▪ innovaatilise mõtlemise töötoas sündisid põnevad ja uudsed lahendused innovatiivisen ajattelun työpajassa syntyi jännittäviä ja moderneja ratkaisuja
▪ messil tutvustati uusi innovaatilisi tooteid messuilla esiteltiin uusia innovatiivisia tuotteita
juurde ostma ‹
v›
millelegi vähesele või puudulikule täiendust ostmaostaa täydennystä johonkin–▪ plaanis on linnaliinidele uusi busse juurde osta on tarkoitus ostaa kaupunkilinjoille uusia busseja
▪ olen köögimasinale tasapisi lisajuppe juurde ostnud olen vähitellen ostanut keittiökoneeseen lisäosia
kaunidusM
‹
s›
välimus, värv, vorm jms, mis mõjub esteetiliselt meeldivanakauneus,
ihanuus,
suloisuus▪ naha kauniduse säilitamiseks võeti vanasti piimavanni ihon kauneuden säilyttämiseksi otettiin ennen vanhaan maitokylpyjä
▪ vääriskivid erinevad suuruse, kuju, kõvaduse ja kauniduse poolest jalokivet eroavat kooltaan, muodoltaan, kovuudeltaan ja kauneudeltaan
■
kaunis asi, vorm, joon vms(
kauniista asioista, muodoista tms.)
kaunokainen,
kaunistus▪ kleitide suurmüügil esitleti erinevaid kaunidusi kohalikelt moeloojatelt mekkomyyjäisissä esiteltiin erilaisia kaunokaisia paikallisilta muotisuunnittelijoilta
▪ rahvas tuli imetlema lilleaia uusi kaunidusi kansa tuli ihailemaan kukkatarhan uusia kaunistuksia
lahendusM
‹
s›
probleemi või keerulise olukorra selgitamisel saadav tulemusratkaisu▪ tülile otsitakse lahendust kohtus riitaan etsitään ratkaisua oikeudesta
■
loov idee ning selle teostus (teoses, tootes vm)ratkaisu▪ hoone arhitektuurne lahendus on põhjustanud suuri vaidlusi rakennuksen arkkitehtoninen ratkaisu on aiheuttanut suuria kiistoja
▪ uusi tehnilisi lahendusi leiab selles autos igast nurgast uusia teknisiä ratkaisuja on tässä autossa joka puolella
■
ülesande, mõistatuse vms vastus (ja selle saamise käik)ratkaisu▪ põhjenda ülesande lahendust perustele tehtävän ratkaisu
lauljaM
laulmisega tegelev inimene (ka elukutsena)laulaja (
myös amm.)
▪ ooperikoori otsitakse uusi lauljaid oopperakuoroon etsitään uusia laulajia
▪ koorilaulja kuorolainen / kuorolaulaja
■ ‹
adjektiivselt›
palju laulev, lauluvõimelinelaulava,
laulavainen▪ laulja rahvas laulava kansa
loorberitel puhkamasaavutatud edu järel edasipürgimisest loobumalevätä, olla joutilaana jonkin saavutuksen jälkeenlevätä laakereilla(an kuv.▪ selle asemel et loorberitel puhata, otsib viie lapse isa ja kolmekordne vanaisa uusi väljakutseid laakereillaan lepäämisen sijaan viiden lapsen isä ja kolminkertainen isoisä etsii uusia haasteita
luu|üdiM
luuõõsi täitev pehme kude (peamiselt vereloomekude)○
(medulla ossium)luu|ydin anat.▪ luuüdi siirdamine luuytimensiirto
▪ punane luuüdi (toodab uusi vererakke) punainen luuydin tuottaa uusia verisoluja
▪ kollane luuüdi (rasvastunud luuüdi täiskasvanuil) keltainen luuydin
millineM
‹
pron›
1 ‹
küsimustes ja kõrvallause algul›
küsiv-siduv sõna mingi omaduse või valiku täpsustamiseksmillainen,
minkä|lainen,
mimmoinen,
mikä,
jollainen▪ Milline kunst sulle meeldib? Millaisesta taiteesta pidät?
▪ Millisest ajalehest sa seda lugesid? Mistä lehdestä luit sen?
▪ kes teab, millist elu nad vahepeal on elanud kuka tietää, millaista elämää he ovat tällä välin eläneet
▪ see oli pidu, millist pole siinkandis ammu nähtud ne olivat juhlat, jollaisia täälläpäin ei ole pitkään aikaan nähty
2 ‹
retoorilistes hüüatustes›
tugevdab hinnangut või osutab kellegi, millegi täisväärtuslikkuselemikä,
millainen▪ Milline ilu ja elegantsi paraad! Mikä kauneuden ja tyylikkyyden paraati!
▪ Tütar mehel – milline õnn! Tytär naimisissa – mikä onni!
▪ Milline elumees ta siiski oli! Millainen elostelija hän olikaan!
3 (mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites)millainen,
minkä|lainen▪ tulgu otsus milline tahes, uusi valimisi ei hakka keegi korraldama tuli millainen päätös hyvänsä, kukaan ei ala järjestää uusia vaaleja
▪ ta on valmis vastu võtma ükskõik millise töö hän on valmis ottamaan vastaan millaisen työn tahansa
mood1M
‹
s›
1 ajastu üldine maitselaad, mis määrab rõivastuse jm stiili ning ilmejonakin ajankohtana vallitseva makusuunta, suosiossa oleva tyyli, kuosimuoti▪ mood on mind alati huvitanud olen aina ollut kiinnostunut muodista
▪ noormees käib riides viimase moe järgi nuorukaisen vaatteet ovat viimeistä huutoa / nuorimies pukeutuu viimeisimmän muodin mukaan
■
moes,
moodi2,
moest mingite stiilide, nähtuste, autorite vms populaarne-olekmuodissa,
muotiamuotiinmuodista▪ võib väita, et filosoofia on moes voi sanoa, että filosofia on muotia
▪ 1960. aastatel tulid moodi miniseelikud 1960-luvulla tulivat muotiin minihameet
▪ paberraamat ei ole moeasi, et saaks moest minna paperikirja ei ole muoti-ilmiö, joten se ei voi mennä muodista
■
moed pl (tegumoodide, stiilide, rõivamudelite kohta)muoti yks.▪ moed vahetuvad kiiresti muoti muuttuu nopeasti
▪ tudengid tutvustasid enda loodud uusi moode opiskelijat esittelevät luomaansa uutta muotia
2 komme, harjumus teatud viisil toimida või käitudajollekulle ominainen taipumus tehdä jotakin, toimia jotenkintapa,
tyyli ark.■
moega [
millise]
(oleku, väljanägemise, välise mulje kohta)[
jonkin]
oloinen, [
jonkin]
näköinen▪ noor inimene ja nii väsinud moega nuori ihminen ja niin väsyneen oloinen
▪ kahtlase moega autotöökoda epäilyttävän näköinen autokorjaamo
■
moel teatud kombel, viisil;
kellegi sarnaselttavalla(an,
tavoin▪ ettepanekud olid kõik omal moel huvitavad ehdotukset olivat kaikki kiinnostavia omalla tavallaan
▪ ta lubas asja parimal moel korda ajada hän lupasi järjestää asian parhaalla mahdollisella tavalla
▪ vabatahtlik töö võib muuta su elu moel, millest sa ei oska isegi unistada vapaaehtoistyö voi muuttaa elämäsi tavalla, josta et osaa edes uneksia
▪ Mikk käitus hüperaktiivse lapse moel, sest tal oli tundides igav Mikk käyttäytyi hyperaktiivisen lapsen tavoin, koska pitkästyi oppitunneilla
mänedžerM
‹
s›
(teatud töölõigu) juhtija, korraldaja;
majanduslike huvide esindajamanageri▪ korvpallimeeskonna mänedžer otsib uusi talente koripallojoukkueen manageri etsii uusia kykyjä
▪ bändi mänedžeri sõnul jäetakse kaks kontserti ära bändin managerin mukaan kaksi konserttia jätetään väliin
niisama hästi kuienam-vähem (kindlasti), peaaegulähes (varmasti), melkein–▪ esikoht on tal niisama hästi kui käes hänellä on lähes varmasti ensimmäinen sija
▪ lootus uusi õpilasi juurde meelitada on niisama hästi kui olematu toivo saada houkuteltua uusia oppilaita on melkein olematon
nuputamaM
mõistusega mingit lahendust otsima, midagi välja mõtlemapohtia,
pohdiskella,
pähkäillä ark.keksiä▪ nuputasin, millest järjekordne blogi kirjutada pähkäilin, mistä kirjoittaa seuraava blogi
▪ püüan igaks päevaks uusi retsepte nuputada yritän keksiä joka päiväksi uusia reseptejä
▪ välja nuputama keksiä
nurka viskamamidagi (või kedagi) kõrvale heitma, millestki loobumapanna jokin (tai joku) syrjään, luopua jostakin–▪ on viimane aeg visata nurka segavad rasked mõtted on korkea aika unohtaa kaikki häiritsevät vaikeat ajatukset
▪ ei ole veel mõtet pille nurka visata, uusi lugusid tuleb küll ei ole vielä syytä panna soittimia syrjään, uusia kappaleita tulee kyllä
paiskamaM
1 ‹
ka isikuta lauses›
hooga mingisse kohta, asendisse või olukorda viskama, tõukama või löömapaiskata,
viskata,
heittää▪ plahvatus paiskas ta paarikümne meetri kaugusele räjähdys paiskasi hänet parinkymmenen metrin etäisyydelle
▪ uks paisati lahti ovi paiskattiin auki
▪ vett paiskas üle parda vesi löi yli laidan / vettä lensi yli laidan
▪ autod paiskavad õhku heitgaase autot päästävät ilmaan pakokaasuja
■
(äkitselt) muutunud olukorda ajamasyöstä,
suistaa▪ maailm paisati sõtta maailma syöstiin sotaan
▪ libedus paiskas segi busside sõidugraafikud liukkaus sekoitti bussien aikataulut
2 rohkel arvul, suures koguses (kiiresti) kuhugi suunama või toimetamasuoltaa,
syytää▪ müüki paisatakse üha uusi ravimeid myyntiin syydetään aina uusia lääkkeitä
▪ telejaamad paiskavad üksteise võidu eetrisse kokasaateid televisioasemat suoltavat kilpaa kokkiohjelmia eetteriin
3 midagi teravat, ägedat hooga (välja) ütlemasanoa nopeasti jotakin terävääsingota kuv.▪ mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid jotkut pistelevät sanoilla kuin miekalla / jotkut sinkoavat sanoja kuin miekaniskuja
riburadaM
‹
adv›
üksteise järel, järjestikkuperä|kanaa,
toinen toisensa jälkeen▪ isa ees, lapsed riburada järel isä edellä, lapset peräkanaa jäljessä
▪ riburada on juurde tulnud uusi majutuskohti uusia majoituspaikkoja on tullut lisää toinen toisensa jälkeen
ridaM
‹
s›
1 ühel joonel kõrvuti asetsevad istmed vm asjaduseiden vierekkäisten ihmisten, esineiden tm. sarjarivi▪ istmed olid kolmes reas istuimet olivat kolmessa rivissä
▪ istusin viimases reas istuin takarivissä / istuin viimeisessä rivissä
▪ pingirida istuinrivi; penkkirivi
■
esemetest, kujunditest vm moodustuv joonrivi▪ alustasin lauset uuelt realt aloitin lauseen uudelta riviltä
▪ auto rivistus teise ritta auto vaihtoi kaistaa
■
kirjapandud sõnad, (järjestikune) tekstkirjoituksen, tekstin vaakasuorista kirjain-, sanaryhmistärivi▪ kirjuta mulle vahel mõni rida kirjoita minulle joskus muutama rivi
▪ tekstirida tekstirivi
■
millegi korrastatud jada, (reeglipärane) järgnevusrivijono▪ hambarida hammasrivi
▪ aritmeetiline rida aritmeettinen jono
■
(rahaarvestuses:) kindlaksmääratud sihtotstarbega kuluarvestuse üksusbudjetti|rivi,
rivi▪ festival on saanud omaette rea eelarves festivaali on saanut oman rivinsä budjetissa
2 (suur) hulkjoukko▪ nädalaga on tekkinud terve rida uusi klubisid viikossa on syntynyt koko joukko uusia klubeja
▪ rida kitsendusi joukko rajoituksia
■ ‹
hrl mitm›
mingi tunnuse poolest kokkukuuluvate isikute kogumrivi tav. mon.▪ kirjanike read täienevad uute Vesipruulidega kirjailijoiden rivit täydentyvät uusien Vesipruulien myötä
▪ publiku read olid hõredad yleisön rivit olivat harvat
3 kõnek kohustus, ülesanne;
ala, valdkondheiniä(än mon.▪ see on halduskohtu rida se on hallinto-oikeuden heiniä
seireM
‹
s›
pidev ühiskonna, keskkonna, tervise vm seisundi jälgimineseuruu,
seuranta,
tarkkailu▪ nahkhiirte seires uusi liike sel aastal ei leitud lepakoiden seurannassa ei tänä vuonna löydetty uusia lajeja
▪ maakoore seismiline seire maankuoren seisminen seuranta
sõberM
1 ‹
s›
kellegagi heades ja usalduslikes suhetes olev inimeneystäväkumppani,
toveri,
kaveri ark.▪ kutsun sünnipäevale vaid lähedased sõbrad kutsun syntymäpäiville vain läheiset ystävät
▪ tahtsin saada uusi sõpru halusin saada uusia ystäviä
▪ tõelisi sõpru on väga vähe todellisia ystäviä on hyvin vähän
■ ‹
s›
(pöördumissõnana heade tuttavate, kokkutulnute poole)(
puhuttelusanana)
ystävä▪ Niisiis, armsad sõbrad, elu ei olegi nii lihtne! Siispä, rakkaat ystävät, elämä ei olekaan niin yksinkertaista!
2 ‹
s›
millegi huviline või toetaja;
midagi harrastav inimeneystävä,
harrastaja▪ Rakvere teatri sõbrad asutasid teatriklubi Rakveren teatterin ystävät perustivat teatterikerhon
▪ tule meie sõbraks Facebookis tule kaveriksemme Facebookissa
▪ kinosõber elokuvanystävä
▪ jalgpallisõber jalkapallonystävä
sõitM
‹
s›
1 mingi sõiduvahendiga liikumine, sõitmine;
reis, teekondajomatkakyytiajelu▪ edasi jätkub sõit Dubaisse matka jatkuu edelleen Dubaihin
▪ sõidu ajal ei tohi telefoniga rääkida ajon aikana ei saa puhua puhelimessa
▪ edasi-tagasi sõit Nordkappi edestakainen matka Nordkappiin
▪ kojusõit kotimatka
▪ trahv piletita sõidu eest sakko liputta matkustamisesta
▪ auto aeglustas sõitu ja peatus auto hidasti vauhtia ja pysähtyi
■
(hobuse liikumise kohta:) traav (või sörk), kiire minek(hevosen liikkumisesta:) ravi tai hölkkä, vauhdikas meno–▪ rüütel kannustas hobust kiiremale sõidule ritari kannusti hevosta kovempaan vauhtiin
■
sõidus (lähetuses olemise, (liinil) sõitmisega seotud töö kohta)ajossa,
liikkeelläliikenteessä▪ ema on töö tõttu tihti sõidus äiti on töiden vuoksi usein liikkeellä
▪ uusi busse on sõidus juba viis uusia busseja on ajossa jo viisi
2 moto-, suusa- vm võistluse üks osamatka urh.▪ kavas on 30 km sõit vabatehnikas vuorossa on 30 kilometrin matka vapaalla tyylillä
▪ Juss oli mõlemas sõidus kolmas Juss oli molemmilla matkoilla kolmas
sõlmimaM
1 sõlme tegema, sõlme (kinni või lahti) sidumasolmia,
sitoa▪ sõlmis nööriotsad kokku solmi narunpäät yhteen / sitoi narunpäät yhteen
▪ sõlmis lipsu ette pani solmion kaulaan
▪ sõlmis lipsu eest otti solmion kaulasta
■
(vaiba, vöö vm kohta:) sõlmtehnikas valmistamasolmia▪ sõlmitud vaip solmittu matto käs., tekst.
▪ sõlmitud vöö solmittu vyö
■
sõlmede abil ühendama või kinnitamasolmia,
sitoa▪ suurräti serva võib sõlmida narmad villahuovan reunaan voi solmia hapsut
■
(hrl käte kohta:) vaheliti panema, kokku (või lahti) põimima(tavallisesti käsistä:) panna ristiin tai lomittain;
irrottaa tällaisesta otteesta–▪ sõlmisin käed kuklale panin kädet ristiin niskaan
▪ isa sõlmis käed lapse ümbert lahti isä irrotti kätensä lapsen ympäriltä
2 mingit ühendust või kokkulepet kinnitamasolmia▪ USA ja Jaapan sõlmisid julgeolekuleppe USA ja Japani solmivat turvallisuussopimuksen
▪ abielu sõlmima solmia avioliitto; avioitua
▪ uute õpetajatega saab sõlmida tähtajalise töölepingu uusien opettajien kanssa voi solmia määräaikaisen työsopimuksen
■
mingit mõttelist ühendust looma või algatamasolmia▪ sõlmis väga kergesti uusi tutvusi solmi hyvin helposti uusia tuttavuuksia
▪ püüdsin algsed mõttelõngad artikliks sõlmida yritin sitoa alkuperäiset ajatuksenpätkät artikkeliksi
Seotud sõnad sõlmimine ‹
s›
solminta,
solmiminen
tahk1M
‹
s›
1 nähtus teatavast vaatepunktist vaadatuna, nähtuse üks külgiaspekti,
näkö|kohta,
näkö|kulma,
puoli▪ raamat tutvustab kalurite elu eri tahke kirja esittelee kalastajien elämän eri puolia
▪ fotod avavad jahipidamisest uusi tahke valokuvat esittävät metsästyksestä uusia puolia
▪ töötusel on mitu eri tahku työttömyydessä on monta aspektia
2 eseme sile külgpind (hrl ühena samalaadsetest);
tahutud külgpind (nt palgil)esineen sileä sivupinta (tav. yhtenä useista);
hiottu sivu (esim. hirressä)–■
tasandiline hulknurk, mis ühes teiste samataolistega piirab hulktahukat ja moodustab selle pinnatahko vars. geom.▪ kuubil on kuus tahku kuutiossa on kuusi tahkoa
talentM
‹
s›
inimese võimete kõrge tase, mis võimaldab eriti edukat tegevust teatud alallahjakkuus,
lahja usein mon.,
kyvykkyys,
kyky▪ tunnustati tõlkija talenti ja teadmisi kääntäjän kyvykkyys ja tiedot saivat tunnustusta
■
silmapaistvalt võimekas, andekas inimenelahjakas ihminen,
lahjakkuus,
kyky▪ tantsutrupp otsib uusi talente tanssiryhmä etsii uusia kykyjä
tantsu|sammM
tantsimisel tehtav mingile tantsule iseloomulik samm;
kergel, tantsulisel liikumisel tehtav sammtanssi|askel▪ õppisime uusi tantsusamme opettelimme uusia tanssiaskelia
▪ Kristina astus tantsusammul pjedestaali kõrgeimale astmele Kristina nousi tanssiaskelin korokkeen korkeimmalle sijalle
tegusM
‹
adj›
1 selline, kes armastab tegutseda, kes palju teebtoimelias,
toimekas,
aikaansaava▪ tegusad inimesed aikaansaavat ihmiset
▪ selts kutsub oma ridadesse uusi aktiivseid ja tegusaid liikmeid seura kutsuu riveihinsä uusia aktiivisia ja toimeliaita jäseniä
■
tegevusrohke, tegevust täistyöteliäs▪ detsember on kiire ja tegus kuu joulukuu on kiireellinen ja työteliäs kuukausi
2 selline, mis toimib, on tõhustehokas▪ leiti tegus lahendus löydettiin tehokas ratkaisu
Seotud sõnad tegusalt ‹
adv›
toimeliaasti,
toimekkaastitegusus ‹
s›
toimeliaisuus,
toimekkuus
treenerM
‹
s›
sportlaste õpetaja ja võistlusteks ettevalmistaja;
treeningu läbiviijavalmentaja▪ treener värbas meeskonda uusi mängijaid valmentaja värväsi joukkueeseen uusia pelaajia
▪ ujumistreener uintivalmentaja
tulvilM
‹
adv›
(osutab millegi rohkusele:) väga täis, üleni täistulvilla(an▪ jalakäijatest tulvil tänavad kadut olivat tulvillaan jalankulkijoita
▪ olin tulvil energiat ja uusi ideid olin tulvillani energiaa ja uusia ideoita
turgM
‹
s›
1 müügilaudadega kauplemiskoht;
vastav kaubandusettevõtetori,
kauppa|tori▪ isa tõi turult värsket liha isä toi torilta tuoretta lihaa
▪ Nõmme turg Nõmmen tori
▪ kalaturg kalatori
2 ostu- ja müügitehingute pidevalt toimiv süsteem;
turustuspiirkondkysyntä ja tarjonta sekä niihin liittyvä hinnanmuodostus;
markkina-aluemarkkinat vain mon vars. tal.markkina tal.▪ odav bensiin on turult kadunud halpa bensiini on kadonnut markkinoilta
▪ ta tunneb Venemaa turgu väga hästi hän tuntee Venäjän markkinan erittäin hyvin
▪ piimatoodetele otsitakse uusi turgusid maitotuotteille etsitään uusia markkinoita
▪ võlakirjaturg velkakirjamarkkinat
▪ autoturg automarkkinat
▪ korteriturg asuntomarkkinat
tutvusM
‹
s›
tuttavatele iseloomulik vahekordtuttavuus,
tuttavuus|suhde▪ tutvus arenes sügavaks sõpruseks tuttavuus kehittyi syväksi ystävyydeksi
▪ ütlen sulle seda tutvuse poolest sanon tämän sinulle tuttavuutemme vuoksi
▪ reisimine toob kaasa uusi tutvusi matkustellessa syntyy uusia tuttavuuksia
▪ ta sai töökoha tutvuse kaudu hän sai työpaikan tuttavuussuhteen kautta
■
(ühenduses millegi tundmaõppimisega)tuttavuus▪ poisi tutvus filmikunstiga sai alguse koolipõlves poika alkoi tehdä tuttavuutta elokuvataiteen kanssa koululaisena
töö|kohtM
kindlapiiriliste ülesannetega palgatöö;
töötamise võimalus ühele inimeseleansio-, palkkatyö; toimityö|paikka▪ investeeringud põllumajandusse loovad maal uusi töökohti investoinnit maatalouteen luovat maaseudulle uusia työpaikkoja
▪ 700 töökohaga ettevõte 700 työpaikan yritys
■
asutus, ettevõte vm, kus keegi töötabtyö|paikka▪ kool jäigi ema ainsaks töökohaks koulusta tulikin äidin ainoa työpaikka
■
tööruumi osa, kus keegi töötabtyö|piste,
työskentely|paikka▪ töökoht olgu hästi valgustatud työpisteessä pitää olla hyvä valaistus
■
töötegemise paik laiemalt, tööpaiktyö|paikka▪ nad kõmpisid töökohta jala he marssivat jalan työpaikalle
vaate|kohtM
kellegi oma (väljakujunenud) arvamus, suhtumine, lähenemisnurknäkö|kulma kuv.,
näkö|kanta,
suhtautumis|tapa▪ oli see halb või hea, eks see sõltub vaatekohast oliko se hyvä vai paha, sehän riippuu näkökulmasta
▪ ootame õpikutesse uusi vaatekohti meie ajaloolastelt oppikirjaan odotetaan historioitsijoidemme uusia näkökantoja
valdusM
‹
s›
1 valduses (olukorra kohta, kus miski on kellegi käsutuses, omanduses)hallussa▪ kogu põllumaa on meie perekonna valduses koko peltoala on perheemme hallussa
■
valdusesse (olukorra kohta, kus miski on kellegi käsutuses, omanduses)haltuun▪ vastasmeeskond püüdis palli oma valdusse saada vastajoukkue yritti saada pallon haltuunsa
■
valdusest (olukorra kohta, kus miski on kellegi käsutuses)hallusta■
jur tegelik võim asja ülehallinta▪ seaduslik valdus laillinen hallinta
2 ‹
hrl mitm›
maa-ala, piirkond, mis on kellegi võimu allalue, joka on jonkun hallussa, vallan allahallinto|alue,
maa|omistus▪ kalifaat võidab uusi valdusi kalifaatti voittaa uusia hallintoalueita
viu ja vopskiiresti üksteise järelnopeasti toinen toisensa perään–▪ uusi luuleantoloogiaid ja kogumikke tuleb nii mis viu ja vops uusia runoantologioita ja kokoelmia ilmestyy kuin sieniä sateella kuv.
välja laskma1 väljastama, toodangusse või kasutusse andmalaskea liikkeelle,
laskea liikkeeseen,
laskea markkinoille,
päästää markkinoille▪ Sloveenia on esimene liikmesriik, kus uusi münte hakatakse välja laskma Slovenia on ensimmäinen jäsenvaltio, jossa aletaan laskea uusia kolikoita liikkeelle
▪ ravimifirma plaanib kahe aasta jooksul lasta välja vähemalt kuus uut rohtu lääketehdas suunnittelee laskevansa markkinoille ainakin kuusi uutta lääkettä kahden vuoden aikana
■
(trükis) avaldamajulkaista▪ suuremad stuudiod on valmis absoluutselt kõik 3D-na välja laskma suuret studiot ovat valmiita julkaisemaan aivan kaiken 3D:nä
■
(koolitama ja) ametliku lõpetamiseni viimavalmistaa (
erik.)
▪ meditsiinikool hakkas vastavalt eriprogrammidele välja laskma ämmaemandaid terveydenhuolto-oppilaitos alkoi valmistaa kätilöjä ohjelmien mukaisesti
2 väljapääsu võimaldamapäästää ulos▪ mees avas ukse, et meid välja lasta mies avasi oven päästääkseen meidät ulos
▪ kurjategija lasti ennetähtaegselt vanglast välja rikollinen vapautettiin vankilasta ennenaikaisesti / rikollinen päästettiin pois vankilasta ennenaikaisesti
Seotud sõnad välja|laskmine ‹
s›
liikkeelle|lasku tal.,
liikkeeseen|lasku tal.,
markkinoille laskeminen
värbamaM
1 tööle, teenistusse palkamapestata,
rekrytoida,
värvätä▪ ettevõte värbab töölisi ümberkaudsetest küladest yritys pestaa työntekijöitä ympäristökylistä
■
agenti luuretegevusse kaasamapestata,
värvätä▪ enamik agente värvati kompromiteeriva materjali alusel useimmat agentit värvättiin kompromettoivan materiaalin avulla
2 (vabatahtlikke) sõjaväkke, sõduriks võtmavärvätä sot.,
rekrytoida▪ hävituspaljoni värvatud eestlased hävityspataljoonaan värvätyt virolaiset
3 mingit ülesannet täitma kutsuma;
uueks liikmeks kaasamakutsua täyttämään jotakin tehtävää;
liittää uudeksi jäseneksivärvätä,
pestata▪ prantslased värbavad mängijaid lühikeseks ajaks ranskalaiset pestaavat pelaajia lyhyeksi aikaa
▪ erakonda värvati uusi liikmeid puolueeseen värvättiin uusia jäseniä
▪ jäneseks värvatud jooksja pidi vedama pool maad jänikseksi värvätyn juoksijan piti vetää puolet matkasta
Seotud sõnad värbamine ‹
s›
pestaus,
rekrytointi,
värväysvärbaja ‹
s›
värväri