Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 76 artiklit, väljastan 50

abi
M
s
1 aitamine, abistamine; see, mis või kes aitab
apu, auttaminen
ilma kõrvalise abita ta igapäevaeluga hakkama ei saa hän ei selviä jokapäiväisestä elämästä ilman ulkopuolista apua
teiste abile ei saa loota, teen parem ise ära muiden apuun ei voi luottaa, ennemmin teen itse
kergendus või kasu millestki või kellestki
apu, helpotus, hyöty
rohtudest ei olnud seekord abi lääkkeistä ei ollut tällä kertaa apua
abil [mille/kelle] midagi kasutades või appi võttes, millegi vahendusel, millegagi
avulla, avustuksella
teadlased uurivad satelliitide abil rannikuvett tieteilijät tutkivat rannikkovesiä satelliittien avulla
2 abiline (tihti elukutse, ameti poolest)
apulainen, auttaja
ta asus tööle advokaadi abina hän aloitti työt asianajajan apulaisena
asuma
M
1 kusagil, mingis asukohas paiknema või olema
sijaita, olla
vanaema korter asus jaamahoone teisel korrusel isoäidin asunto oli asemarakennuksen toisessa kerroksessa
meeskond asub hetkel meistriliiga tabelis kolmandal kohal joukkue on nyt mestaruussarjan taulukossa kolmantena
Kus see asub? Missä se sijaitsee?
maavärina epitsenter asus Vaikse ookeani põhjas maanjäristyksen keskus sijaitsi Tyynenmeren pohjassa
asume aadressil Punane 16 olemme osoitteessa Punane 16
kuskil elama või elutsema, (püsivalt) mingis kohas viibima
oleskella, elellä, asustaa
kirjanik asus aastaid välismaal kirjailija asusti vuosia ulkomailla
2 mingit tegevust alustama; end sisse seadma (nt mingisse asendisse, toimingusse)
ryhtyä [johonkin], ruveta [johonkin]
asettua
tööle asuma ryhtyä töihin / ruveta hommiin ark.
teele asuma lähteä matkaan / lähteä liikkeelle
Joonatan asus rooli Joonatan asettui rattiin
asusin otsekohe asja kallale kävin heti asiaan käsiksi
sõjaväelase ametisse asuma ryhtyä sotilasuralle
kuhugi elama minema või tulema
asettua, sijoittua
sügisel asusime uude korterisse syksyllä asettauduimme uuteen asuntoon
Seotud sõnad
asujas
ryhtyjä
ehk küll
1 toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud olukord või tegevus aset leiab
vaikka, joskin, vaikkakin, jos kohta
ta hakkas tööle, ehk küll tal selleks tahtmist polnud hän alkoi työskennellä, vaikka ei olisi halunnutkaan
2 alustab teatud piiravat väidet või täpsustust sisaldavat lauset või vastava iseloomuga lauseosa
vaikka, joskin, vaikkakin, jos kohta
see raamat meeldis rohkem poistele, ehk küll ka tüdrukute hulgas oli lugejaid pojat pitivät enemmän siitä kirjasta, vaikka tyttöjenkin joukossa oli lukijoita
elama
M
1 elus olema, eksisteerima, olemas olema
elää, olla elossa
vanaema elab, aga vanaisa on juba aastaid surnud isoäiti on elossa, mutta isoisä on kuollut vuosia sitten
kotkas elab väga vanaks kotka elää hyvin vanhaksi
päev-päevalt kulgevast eluprotsessist osa võtma
elää, voida, jaksella
Kuidas sa elad? Kuinkas voit?
elan hästi voin hyvin
elame, näeme joka elää, se näkee
(hrl elutu kohta:) elumärke avaldama, liikumises olema, elavana tunduma
olla elossa, osoittaa elonmerkkejä, herätä henkiin kuv.
kunstnik oskab oma maastikke elama panna taiteilija osaa herättää maisemansa henkiin
hommikuti hakkab maja elama aamuisin talo herää eloon
säilima, püsima
elää, vaikuttaa, olla elinvoimainen
on vanu traditsioone, mis elavad tänapäevalgi on vanhoja traditioita, jotka elävät vielä nykypäivänäkin
oma aja ära elanud paneelmajad aikansa eläneet elementtitalot
toituma; elatuma, elatist saama, ära elama
elää [jollakin/jostakin], saada elantonsa, tulla toimeen
elab ainult pensionist elää pelkästään eläkkeellä
ega paljalt õhust ja armastusest ei ela ei pelkällä pyhällä hengellä elä
linn elas eeskätt turistidest kaupunki eli etupäässä turismista
millelegi pühendunud või millestki haaratud olema
elää [jollekin], omistautua
elab ainult oma tööle elää ainoastaan työlleen
tal on, mille nimel elada hänellä on mitä varten elää
2 elanikuna asuma, elunema
asua, elää
kolisime maale elama muutimme maalle asumaan
hinges elab igatsus sielussa elää kaipaus
enese|pete
M
iseenda petmine ebameeldivate tõsiasjade mittetunnistamisega
itse|petos
hirm läbi kukkuda paneb tööle enesepette mehhanismid epäonnistumisen pelko käynnistää itsepetosmekanismit
enne kukke ja koitu
väga vara hommikul (enne kui kukk hommikul laulnud on)
ennen kukonlaulua
öösel maha sadanud lumi sundis teemeistrid enne kukke ja koitu tööle yöllä satanut lumi pakotti tiemestarit töihin ennen kukonlaulua
epideemia
M
s
inimeste hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusse teatud piirkonnas
epidemia lääk.
katastroofi järel vallanduvad epideemiad võivad nõuda teist sama palju ohvreid katastrofin jälkeen puhkeavat epidemiat saattavat vaatia yhtä paljon uhreja kuin itse katastrofikin
gripiepideemia influenssaepidemia
aidsiepideemia aidsepidemia
(kiiresti leviva nähtuse kohta)
epidemia kuv.
rasvumisepideemia lihomisepidemia
vanemate kaugele tööle minek võtab epideemia vorme vanhempien lähteminen kauas töihin alkaa muodostua epidemiaksi
eri|alane
M
erialaga seotud, sellele kuuluv
erikoisalaan liittyvä
ammatillinen, ammatti-, erikois-
erialane sõnavara ammattisanasto
tööle võetakse erialase haridusega sotsiaaltöötaja työhön otetaan sosiaalityöntekijä, jolla on alan koulutus
haigus|leht
M
töövõimetusleht haiguse korral
sairaus|todistus, lääkärin|todistus
võtsin haiguslehe hain sairaustodistuksen
haigusleht lõpetati reedel sairausloma merkittiin loppumaan perjantaina
haigus+lehel (olukorra kohta, kus töötaja on haiguse tõttu ajutiselt töölt ära)
sairaus|lomalla
olin kaks nädalat haiguslehel olin kaksi viikkoa sairauslomalla
haigus+lehele (olukorra kohta, kus töötaja on haiguse tõttu ajutiselt töölt ära)
sairaus|lomalle
bussijuht jäi ootamatult haiguslehele bussinkuljettaja jäi yllättäen sairauslomalle
haigus+lehelt (olukorra kohta, kus töötaja on haiguse tõttu ajutiselt töölt ära)
sairaus|lomalta
ta naasis teisipäeval haiguslehelt tööle hän palasi tiistaina sairauslomalta töihin
hakkama
M
1 [mida tegema] ‹ka isikuta lausesmingi tegevuse juurde asuma; midagi, mingit uut olukorda alustama
alkaa [tehdä jotakin], ruveta [tekemään jotakin], ryhtyä [tekemään jotakin], puhjeta
kõik hakkasid naerma kaikki alkoivat nauraa; kaikki puhkesivat nauruun
päevad hakkavad pikenema päivät alkavat pidetä
hakkame tööle ryhdytään työhön
vihma hakkas sadama alkoi sataa vettä
mingisse ametisse, tööalale, olukorda asuma
ruveta
ooperisolist kaotas töö ja hakkas vabakutseliseks oopperasolisti menetti työnsä ja rupesi freelanceriksi
onupoeg hakkas taimetoitlaseks serkkupoika rupesi kasvissyöjäksi
algama, peale hakkama
alkaa
etendus hakkab kell seitse esitys alkaa seitsemältä
2ka isikuta lausesväljendab mingi olukorra, aistingu, tunde, meeleolu tekkimist
alkaa, tulla
mul hakkas hirm minua alkoi jänistää / aloin pelätä / minut valtasi pelko
haigest kassipojast hakkas kahju sairasta kissanpentua kävi sääliksi; tuli sääli kipeää kissanpentua
kui külm hakkas, läksime tuppa kun tuli kylmä, menimme sisään
3 millestki kinni võtma, kinni haarama
tarttua, iskeä
kala hakkas lõpuks õnge lopulta kala tarttui onkeen
krants hakkas säärde rakki iski hampaansa sääreen
4 mõjuma, toimima, mõju avaldama
tarttua
ületöötamine hakkab tervisele ylirasitus käy terveydelle
ninna hakkas üks tuttav lõhn nenään tarttui tuttu tuoksu
ema ärevus hakkas ka lastesse äidin kiihtyneisyys tarttui myös lapsiin
millekski suuteline, küündiv olema
olla johonkin kykeneväinen, pystyä johonkin
minu mõistus selle peale ei hakka minun älyni ei sitä oivalla
5 kõnek, van sobiv, kõlblik olema
sopia yleisk., olla sopiva yleisk.
see kleit ei hakka mulle üldse tämä mekko ei sovi minulle lainkaan
harilik
M
adj
1 sageli esinev või toimuv, laialt levinud
tavallinen, yleinen, arkinen, arki|päiväinen
täitsa harilik männisalu aivan tavallinen mäntymetsikkö
külmetushaigused on muutunud harilikuks nähtuseks vilustumistaudit ovat muuttuneet arkiseksi ilmiöksi
oma rühmas või liigis põhiline, kõige tüüpilisem
tavallinen, tyypillinen, perus-
täna on harilik tööpäev, ei midagi erilist tänään on perustyöpäivä, ei mitään erikoista
2 selline, millega on harjutud, kindlaks kujunenud
tavallinen, totunnainen, tavan|omainen, normaali, totuttu
jõudsin tööle harilikust varem ehdin töihin tavallista aikaisemmin
elu läheb oma harilikku rada elämä kulkee tuttuun tapaansa
hommiku|kohv
M
hommikune kohv või kohvijoomine
aamu|kahvi
jõin kiirustades oma hommikukohvi ja jooksin tööle join nopeasti aamukahvini ja juoksin työhön
hüvang
M
s
hea olukord või seisund, millegi soodus laabumine
hyvä tilanne, jonkin suotuisa sujuminen
kurjategijad pandi ühiskonna hüvanguks tööle rikolliset pantiin työhön yhteiskunnan hyväksi
Öelge üks asi, mida ta teinud on Eesti hüvanguks? Sanokaa yksikin asia, jonka hän on tehnyt Viron hyväksi!
inimene
M
s
mõtlemis- ning kõnevõimeline mõistuslik olend
ihminen
ma olen täiesti tavaline inimene olen ihan tavallinen ihminen
noored ja haritud inimesed nuoret ja koulutetut ihmiset
saarel sai selgemaks looduse ja inimese vaheline suhe saarella selveni luonnon ja ihmisen välinen suhde
tööle võeti 10 inimest töihin otettiin 10 ihmistä
ta pilk rändas inimeselt inimesele hänen katseensa vaelsi ihmisestä toiseen
täisväärtuslik isik või täiskasvanu
täysivaltainen henkilö tai aikuinen
ihminen
loodame, et temast saab veel inimene toivomme, että hänestä kasvaa vielä ihminen
individuaalse omapäraga isik; teatavate omaduste, väärtuste kandja
yksilö omine piirteineen
ihminen, henkilö, persoona
inimesena on ta väga sümpaatne ihmisenä hän on hyvin sympaattinen
nüüd olen täiesti teine inimene nyt olen täysin eri ihminen
teatavas valdkonnas, koosluses tegutseja; selliste omadustega isik
tietyllä alalla toimiva henkilö erityisominaisuuksineen
ihminen
mees on läbi ja lõhki loominguline inimene mies on läpeensä luova ihminen
majandusinimene talousihminen
kirjandusinimene kirjallisuusihminen
üldinimlike omaduste kandja
(yleisinhimillisiä piirteitä ajatellen)
ihminen
ka arst on inimene ja võib vigu teha lääkärikin on ihminen ja saattaa tehdä virheitä
Olge ikka inimene, räägime kõigepealt omavahel! Olkaa sentään ihminen, puhutaan ensiksi keskenämme!
inimeseks ei sünnita, inimeseks saadakse ihmiseksi ei synnytä, ihmiseksi tullaan
teatava piirkonna elanik
tietyllä alueella elävä henkilö
ihminen, asukas
kohalikud inimesed paikalliset ihmiset / paikalliset asukkaat
Tõstamaa kandi inimesed Tõstamaan seudun ihmiset
inimesed pl (teiste isikute, rahva, võõraste kohta)
ihmiset mon., toiset mon.
ta ei saa inimestega läbi hän ei tule toimeen ihmisten kanssa / hän ei tule toimeen toisten kanssa
ise3adv, adj› ‹indekl
1adviseenesest, ilma et keegi seda otseselt põhjustaks
itsestä(än
vulkaanipurse lõppes ise tulivuorenpurkaus loppui itsestään
nüüd otsustas see elektriline tööriist ise tööle hakata nyt tuo sähkötyökalu päätti käynnistyä itsestään
■ ‹adviseseisvalt, omal jõul; isiklikult, omal algatusel
itseindef.pron
ma võtan sinuga ise ühendust otan itse sinuun yhteyttä
mine otsi ise endale kapist midagi süüa mene itse etsimään kaapista itsellesi jotakin syötävää
2advkõnek oma olemuselt, sellisena nagu ta on
itsessään, sellaisenaan, sinänsä
ta on ise täitsa kena tüdruk hän on ihan kaunis tyttö
3adj› ‹indeklteistest erinev, isemoodi omadustega
eri
ta räägib igale auditooriumile ise juttu hän puhuu joka kuulijakunnalle eri asioita
isend
M
s
üks loom, taim vm organism teiste omasuguste seas, üks omas liigis
yksilö
pärast kudemist suguküpsed isendid reeglina surevad normaalisti sukukypsät yksilöt kuolevat kutemisen jälkeen
sarved võivad olla emastel isenditel sarvet voi olla naarasyksilöillä
emasisend naarasyksilö
isasisend urosyksilö
(erilise, silmatorkava inimese kohta)
(erityisestä, erottuvasta ihmisestä)
yksilö
meie pisikeses asulas on ka taolisi isendeid, kes ei saa 500 m jalgsi tööle mindud meidän pienessä taajamasssa on sellaisiakin yksilöitä, jotka eivät pysty kävelemään töihin 500 metriä
istuma
M
1 sellises asendis olema, kus istmik toetub mingile alusele ja selg on püstine; sellisesse asendisse laskuma
istua, istuskella
istuutua, istahtaa, käydä istumaan
ta istus mugavas tugitoolis hän istui mukavassa nojatuolissa
istusin autosse ja käivitasin mootori istuin autoon ja käynnistin moottorin / istuuduin autoon ja käynnistin moottorin / istahdin autoon ja käynnistin moottorin
(loomade, lindude, putukate samalaadse asendi kohta)
(eläimistä)
istua
hauduv kana istus pesal hautova kana istui pesässä
2 pikemat aega mingis kohas või olukorras viibima; (ühel kohal) kinni olema
viipyä pidemmän aikaa jossakin paikassa tai tilanteessa; olla kiinni jossakin
olla jumissa, olla juuttuneena, istua ark.
ma istun väikese lapsega kodus ja tööle niipea ei pääse istun pienen lapsen kanssa kotona, enkä pääse töihin vähään aikaan
laev istus madalikul laiva oli juuttuneena matalikolle
kõnek vabadusekaotust kandma, vangistatud olema
kärsiä vapausrangaistusta, olla vankilassa
lusia, istua vars. ark.
ta istus vanglas varguse eest hän istui vankilassa varkaudesta
3 kõnek (riietuse, toidu, mingi tegevuse vms kohta:) sobiv või meeldiv olema
passata, istua yleisk., sopia yleisk., käydä yleisk.
ta ülikond istub nagu valatult hänen pukunsa istuu kuin valettu
kui füüsiline töö istub, võib minna talusulaseks jos fyysinen työ sopii, voi mennä maatilan rengiksi
jooksma
M
1 (inimeste, loomade kohta:) jalgadel kiiresti edasi liikuma
juosta
poiss jooksis kõigest väest poika juoksi niin kovaa kuin jaksoi
koerad pidid vanamemme pikali jooksma koirat olivat vähällä juosta mummon kumoon
jooksin hingeldades kohale juoksin huohottaen paikalle
(rutates) minema või käima
juosta, kipaista
jooksin poodi leiva järele juoksin kauppaan leipää ostamaan
jookseb ühtelugu arstide vahet juoksee koko ajan lääkärissä
2 (hrl vedeliku või peeneteralise aine kohta:) voolama, valguma
juosta, valua, virrata, vuotaa, solua
kivi alt jookseb väike allikas kiven alta virtaa pieni lähde
lasin veel kraanist joosta annoin veden juosta hanasta
nina hakkas verd jooksma nenästä alkoi vuotaa verta
suhkur jooksis katkisest kotist põrandale sokeri valui rikkinäisestä pussista lattialle
3 kiiresti, ühetasaselt, nagu libisedes liikuma
liikkua nopeasti, tasaisesti, kuin liukuen
juosta kuv., rientää kuv., liukua
laev jooksis karile laiva ajoi karille
silme ees jooksid värvilised rõngad silmissä vilisi värikkäitä renkaita
pianisti sõrmed jooksid väledalt üle klahvide pianistin sormet juoksivat nopeasti koskettimilla
külmajudinad jooksid üle selja kylmät väreet kävivät selkäpiissä
Tehke rutem, aeg jookseb! Toimikaa nopeammin, aika rientää!
Mis film praegu kinos jookseb? (linastub) Mikä filmi menee nyt elokuvateatterissa?
pikana kulgema, suunduma, teatavas suunas minema
jonkin pitkänomaisen kulku-, etenemissuunnasta
juosta, mennä
maantee jooksis loogeldes kaugusesse maantie juoksi mutkitellen kaukaisuuteen
akna kõrvalt jookseb pragu vundamendini ikkunan alta menee halkeama perustukseen asti
4 kõnek edenema, sujuma, laabuma, ladusalt toimuma
sujua yleisk., juosta kuv., luistaa kuv.
jutt jookseb tal libedalt juttu luistaa häneltä liukkaasti
palk jookseb, ehkki pole juba mitu päeva tööle jõudnud palkka juoksee, vaikkei ole moneen päivään jaksanut mennä töihin
küll täna jookseb kaart hästi (kaardimängus on kaartidega vedanud) kylläpä korttipeli sujuu hyvin tänään
jõud
M
s
1 kehaline tugevus või suutlikkus; füüsiline võimsus või tugevus
voima, teho
jõudu on, vastupidavust mitte voimaa on, kestävyyttä ei
vaenlane kogub jõudu vihollinen kerää voimiaan
tuisk möllas hirmsa jõuga tuisku jylläsi hirmuisella voimalla
ühtäkki auto jõud rauges ning mootor suri välja äkkiä auton teho hyytyi ja moottori lakkasi toimimasta
pidurdusjõud jarrutusteho
jõudu! (tervitus töötegija(te)le)
(tervehdyksenä työntekijälle)
voimia, tarmoa
Jõudu tööle! Voimia töihin! / Työtarmoa!; Työn iloa!
soovisin jõudu ja liikusin edasi toivotin työniloa ja jatkoin matkaa
Edu ja jõudu! Voimia ja menestystä!
majanduslik suutlikkus, varaline seis
taloudellinen suorituskyky tai tilanne
voima, mahti
kui jõud ei käi kinnisvarast üle, oleme soovitanud müüa jos ei taloudellisesti pysty huolehtimaan kiinteistöstä, olemme suositelleet myymään sen
vaimne suutlikkus, võime luua või tegutseda
henkinen suorituskyky
voima
loominguline jõud luomisvoima
2 võime, suutlikkus mõjuda või mõjutada, mingit muutust esile kutsuda
voima, vaikutus, vaikutus|voima
naerul on vabastav jõud naurulla on vapauttava voima
harjumuse jõud on suur tottuneisuuden vaikutus on suuri
seaduslik, õiguslik kehtivus või mõju, õiguslik toime või maksvus
laillinen sitovuus
oikeus|voima oik., voima
ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse jõusse aluetuomioistuin jätti kaupunginoikeuden päätöksen voimaan
3hrl mitmsee, kes või mis tegutseb, avaldab mõju või toimet; mingil alal tegutsejad kogumina
(ihmisistä tai ihmisyhteisöistä toimivina tekijöinä)
voima usein mon., mahti
Euroopa poliitilised jõud Euroopan poliittiset voimat
Ameerika on kujunenud maailma võimsaimaks sõjaliseks jõuks Amerikasta on kehittynyt maailman voimakkain sotilasmahti
julgeolekujõud turvajoukot
politseijõud poliisivoimat
opositsioonijõud oppositiovoimat
korrakaitsejõud järjestyksenvalvojat; virkavalta ark.
füüs kehale suunatud toime, kehade liikumise või kuju muutumise põhjus
voima
jõud on massi ja kiirenduse korrutis voima on massan ja kiihtyvyyden tulo
järje|kordne
M
(millegi korduva kohta:) järgmine, veel üks samalaadne
(jostakin toistuvasta)
vielä yksi, taas yksi, seuraava
süütasin järjekordse sigareti sytytin vielä yhden savukkeen / sytytin taas yhden savukkeen
sain hommikul tööle minnes järjekordse ehmatuse osaliseks aamulla töihin mennessäni pelästyin jälleen kerran
paljudele on see lihtsalt järjekordne Hollywoodi märulifilm monille tämä on taas vain yksi Hollywoodin seikkailuelokuva
jaanuaris toimub järjekordne rahvaloendus tammikuussa on seuraava väestönlaskenta
jäägitu
M
adj
täielik, absoluutne, tingimusteta; ilma jäägita
ehdoton, tinkimätön, järkkymätön
jäännöksetön
jäägitu pühendumine tööle ehdoton omistautuminen työlle
fännide jäägitu toetus on meeskonnale väga oluline fanien järkkymätön tuki on joukkueelle hyvin tärkeä
Seotud sõnad
jäägitultadv
ehdottomasti, tinkimättömästi, järkkymättömästi
ehdottoman, tinkimättömän, järkkymättömän
jäännöksettömästi
kaasa tassimav
(midagi rasket või tülikat) endaga kaasa võtma või viima
ottaa mukaansa (jotakin painavaa tai vaivalloista)
raahata
kogu elamiseks vajalik tuleb kaasa tassida, kohapealt ei saa isegi mitte vett kaikki tarpeellinen pitää raahata mukanaan, paikan päältä ei saa edes vettä
Andres oli lapse tööle kaasa tassinud Andres oli raahannut lapsen mukaansa töihin
kaasa vedamav
endaga kaasa võtma või viima
ottaa mukaansa tai viedä mukanaan
Milleks neid telke veel kaasa vedada? Miksi ottaa teltat mukaan? / Pitääkö nämä teltatkin vielä raahata mukaan?
ei usu, et siit eriti veini kaasa vean en usko, että vien mukanani täältä kovinkaan paljon viiniä
üks kolleeg vedas tööle kaasa kahenädalase lapse eräs kollega raahasi töihin mukaan kaksiviikkoisen lapsen
kaheksa
M
num, s
1numpõhiarv 8; hulgalt, koguselt 8
kahdeksan
kakskümmend kaheksa kaksikymmentäkahdeksan
kaheksa päeva pärast kahdeksan päivän kuluttua / kahdeksan päivän päästä
(kellaaja kohta:) hommikul või õhtul kell 8
(kellonajasta)
kahdeksan
jõudsin tööle kell kaheksa ehdin töihin kahdeksaksi
2snumber 8
kahdeksikko, kahdeksainen, kasi ark.
rooma kaheksa roomalainen kahdeksikko
ruutu kaheksa (mängukaart) ruutukahdeksikko; ruutukasi ark.
araabia number 8 kujuline moodustis
numeron 8 muotoinen kuvio
kahdeksikko
uiskudega kaheksat sõitma luistella kahdeksikkoa
kallale
M
postp, adv
Samas sarjas kallal, kallalt
seisundisse, kus ollakse millegagi tegevuses
kimppuun, pariin
asume aga tööle kallale käydäänpä käsiksi töihin / käydäänpä töiden kimppuun
sõnade või jõuga ründama, tülikalt millegi külge
kimppuun, päälle
väsimus tikub kallale väsymys puskee päälle
katkestama
M
1 ajutiseks pooleli jätma, milleski vahet tegema või tekitama
jättää väliaikaisesti kesken, pitää taukoa
keskeyttää, seisauttaa, pysäyttää, panna poikki
vihma tõttu heinategu katkestati ja joosti kuuri varjule sateen vuoksi heinätyöt keskeytettiin ja juostiin vajaan suojaan
ehitajad katkestasid hetkeks töö, et selga sirutada rakentajat keskeyttivät työn hetkeksi suoristaakseen selkänsä
kellegi jutule vahele segama või rääkima
(puheeseen liittyen)
keskeyttää, katkaista
palun ära katkesta mind, las ma räägin oma loo lõpuni älähän keskeytä minua, anna kerron juttuni loppuun
2 (ootamatult, enneaegselt) lõpetama, lõppu tegema
tehdä loppu jostakin (odottamatta, ennenaikaisesti)
keskeyttää, lopettaa
esitennisist pidi mängu seljavigastuse tõttu katkestama johtavan tennispelaajan piti keskeyttää ottelu selkävamman vuoksi
äreva olukorra tõttu riigis katkestas peaminister puhkuse ja naasis tööle valtion levottoman tilanteen vuoksi pääministeri keskeytti lomansa ja palasi töihin
rasedus katkestati tervislikel näidustustel raskaus keskeytettiin terveydellisin perustein
3 kõnek füüsiliselt tugevasti pingutama, rasket tööd tegema; sellise töö või pingutamisega tervisele liiga tegema, tööga tapma
ponnistella fyysisesti, tehdä raskasta työtä; vahingoittaa tällä tavoin terveyttä
tappaa työllä kuv., näännyttää työllä yleisk.
vanaisa oli ennast ränga tööga ära katkestanud isoisä oli tuhonnut terveytensä ankaralla työllä
4 katki tegema, rebima või lõikama
katkaista, panna poikki
viimase rea lõpus katkesta niit viimeisen kerroksen lopussa katkaise lanka
kepp
M
s
1 käes hoidmiseks sobiv peenemast puutüvest, oksast vm materjalist ümmargune varb
keppi, kapula, kepakko, sauva
Jaan istunud kantsli all, kadakane kepp käes Jaan oli istunut saarnastuolin alla katajainen keppi kädessä
keppidega kõndimine paneb tööle kogu keha sauvakävely panee koko kehon töihin
2 vulg (seksuaalvahekorra, seksimise kohta)
sukupuolisuhteesta, seksin harjoittamisesta
paistab, et ta pole korralikku keppi saanud vaikuttaa siltä, ettei hän ole kunnolla saanut / näyttää siltä, ettei hän ole saanut kunnon panoa
kiirustama
M
kiiresti, kiiruga kuhugi minema, kiiresti liikuma
kiirehtiä, kiiruhtaa, pitää kiirettä, rientää
pean tööle kiirustama minun pitää kiirehtiä töihin
kohale kiirustanud politsei pidas varga kinni paikalle kiiruhtanut poliisi pidätti varkaan
kiirustada on vastik, hilineda ka kiirehtiminen on epämiellyttävää, samoin myöhästyminen
kiiresti, kiiruga midagi tegema, millegagi kiire olema
kiirehtiä, kiiruhtaa, pitää kiirettä
mehed tõmbasid kiirustades suitsu miehet polttivat tupakkaa kiirehtien
ei maksa järeldustega kiirustada ei kannata kiirehtiä johtopäätösten tekemisessä
söömiseks peab võtma aega, mitte kiirustama pitää syödä rauhassa, ei kiirehtien
Seotud sõnad
kiirustamines
kiirehtiminen, kiiruhtaminen, rientäminen
kippuma
M
1 visalt, vägisi kuhugi minna, midagi teha või kellekski saada püüdma
pyrkiä, tupata, tunkeutua, tuppautua, tuppaantua
kippus poolhaigena tööle hän pyrki töihin puoliksi sairaana / hän tuppautui töihin toipilaana
kippus teiste üle kohtumõistjaks hän pyrki tuomitsemaan toisia
2 [mida tegema] mingis suunas (arenemiseks) kalduvust omama
olla taipuvainen, herkkä tekemään jotakin
pyrkiä [tekemään jotakin], tupata [tekemään jotakin], tahtoa [tehdä jotakin], pakata [tekemään jotakin] ark.
jõud kipub kaduma voima tahtoo kadota
nimed kipuvad meelest minema nimet tahtovat unohtua
ta kipub viimasel ajal hiljaks jääma hän on viime aikoina tupannut myöhästymään
kodunt
M
adv
kodust
kotoa
jõuan kodunt tööle poole tunniga ehdin kotoa töihin puolessa tunnissa
töökoht on kodunt tunniajase sõidu kaugusel työpaikkani on tunnin ajomatkan päästä kotoa
kokku puutuma
1 [kellega/millega] suhtlema, kellegagi kohtuma
tavata [joku], olla kosketuksissa [jonkun kanssa]
olen temaga vaid üks kord elus kokku puutunud olen tavannut hänet vain kerran
kasvatajad puutuvad lastega kõige enam kokku päiväkodin opettajat ovat lasten kanssa kaikkein eniten kosketuksissa
millegagi tegemist tegema; midagi täheldama, märkama
tavata, törmätä [johonkin]
sellise juhtumiga ma kokku puutunud ei ole sellaista tapausta en ole tavannut
puutus raamatut lugedes ajaloo võltsimisega kokku törmäsi kirjaa lukiessaan historian väärentämiseen
ma pole aiandusega kokku puutunud minulla ei ole kosketusta puutarhanhoitoon
2 [kellega/millega] kellegi või millegi vastu minema, vahetus kontaktis olema
koskettaa [jotakin]
joutua kosketukseen [jonkun/jonkin kanssa], joutua kosketuksiin
olla kosketuksessa, olla kosketuksissa
õhuga kokku puutudes hakkab valge fosfor nõrgalt suitsema joutuessaan kosketukseen ilman kanssa valkoinen fosfori alkaa heikosti savuta
kõik, kes on viirusega kokku puutunud, ei tohi minna kooli ega tööle ne, jotka ovat altistuneet virukselle, eivät saa mennä kouluun eivätkä töihin
krunn
M
s
pealaele või kuklasse kokkukeeratud juuksed või juuksepalmik
nuttura, sykerö
tegin krunni pähe ja läksin tööle panin hiukset nutturalle ja lähdin töihin
kubu
M
s
1 nähtavale jääva toruosaga lakke või seinale paigaldatav õhupuhasti
liesi|tuuletin
ma panin kubu toidutegemise ajaks tööle käynnistin liesituulettimen ruoanlaiton ajaksi
2 okstest, õlgedest vms kokku seotud kimp või vihk
kimppu (puituja olkia tms.)
kupo
käik
M
s
1 (inimesega seoses:) käimine, astumine, kõndimine
kulku, käynti
kiirel käigul jõuab kohale 10 minutiga nopeasti kävellen ehdit paikalle 10 minuutissa
ühekordne ettevõtmine, teatud paigas käimine
meno, käynti
mul on täna õhtul veel mitu käiku minulla on tänä iltana vielä monta menoa
tutvumiskäik tutustumiskäynti
igal tema käigul hoiti silma peal hänen joka liikettään tarkkailtiin
(mängudes, nt males, kabes, kaardimängus:) järjekordne tegevus mänguvahendiga
siirto
matt kahe käiguga kahden siirron matti
(kaval) toimimisviis, (osav) võte
siirto kuv.
osav käik tähelepanu kõrvalejuhtimiseks taitava siirto huomion muualle suuntaamiseksi
2 (masinaga seoses:) liikumine, kulgemine, töötamine
käynti, kulku
rong aeglustas käiku juna hidasti vauhtia / juna hidasti kulkuaan
käiku andma (töösse andma, tööle panema) antaa käyttöön; avata
käigust ära jääma jäädä pois käytöstä
jõuülekande aste
vaihde tekn.
kiirus on suur, vaheta käiku vauhti on kova, vaihda vaihdetta
sõidan kolmanda käiguga ajan kolmosvaihteella
3 (sündmuse, tegevusega seoses:) areng, kulg
kulku
asjade loomulik käik asioiden luonnollinen kulku
arutluse käigus selgus .. pohdittaessa selvisi...
lõuna-, õhtusöögi roogade serveerimisjärk
aterian ruokien tarjoilujärjestys
viie käiguga lõuna viiden ruokalajin lounas
motiiv, fraas vm eri kõrgusega helide järgnevus
sävel|kulku mus.
harmooniline käik harmoninen sävelkulku
4 käigult ettevalmistuseta või pikema arutlemiseta, otsekohe sealsamas või selsamal hetkel
valmistelematta, heti paikalla
seda probleemi ei saa käigult lahendada sitä ongelmaa ei voi ratkaista yhtäkkiä
5 pikk kitsas kulgemistee
kuja, käytävä
Katariina käik Tallinna vanalinnas Katariinan kuja Tallinnan vanhassakaupungissa
koopad olid omavahel käikudega ühenduses luolia yhdistivät käytävät
loomade, putukate pikk kitsas kaevand
käytävä
muttide käigud mullas myyrien käytävät mullassa
lippama
M
kergelt ning kiiresti jooksma; (inimese kohta ka:) tõtates käima
vilistää, vipeltää, kipittää, kipaista, hilpaista
koer lippab rõõmsalt ringi koira vilistää iloisena ympäriinsä
lapsed lippasid ümber maja lapset vipelsivät ympäri taloa
pean nüüd tööle lippama minun pitää nyt hilpaista töihin
(suuskade kohta:) (hästi) libisema; (auto vm liiklusvahendi kohta:) kiiresti (ja sujuvalt) sõitma
(suksista:) liukua (hyvin); (autosta tms.:) kulkea nopeasti (ja sujuvasti)
luistaa
kiitää
teisel ringil lippasid suusad paremini toisella kierroksella suksi luisti paremmin
auto lippab soovi korral edasi kui lingust lastud auto kiitää haluttaessa kuin lingottuna
(aja kiire möödumise kohta)
(ajan nopeasta kulumisesta)
vieriä kuv., lentää kuv.
ja nii need nädalad lippavad, esmaspäevast reedeni on nagu üks pikk päev ja siis sorts nädalavahetust vahele ja niin ne viikot vierivät, maanantaista perjantaihin on kuin yhtä pitkää päivää, ja sitten loraus viikonloppua väliin
loote|vesi
M
loodet ümbritsev ja kaitsev vedelik
lapsi|vesi lääk.
Leena oli teel tööle, kui tundis ootamatult lootevete puhkemist Leena oli matkalla töihin, kun hän odottamatta tunsi lapsivesien menevän ark.
lõbu pärast
ilma tõsise tagamõtteta, lihtsalt niisama
ilman vakavaa tarkoitusta, muuten vain
huvin vuoksi
keegi ei lähe haiglasse või polikliinikusse lõbu pärast kukaan ei mene sairaalaan tai poliklinikalle huvin vuoksi
vaevalt, et lõbu pärast tööle minnakse tokkopa työhön huvin vuoksi mennään
loomad ei murra lõbu pärast eläimet eivät tapa huvin vuoksi
lõhn
M
s
paljude ainete omadus, mida tunneb nina kaudu
haju, tuoksu
värske kohvi lõhn tuoreen kahvin tuoksu
nohuga ei tunne lõhna nuhassa ei haista mitään
igal aastaajal on oma lõhnad ja oma hääled jokaisella vuodenajalla on omat tuoksunsa ja äänensä
lõhnad pl (alkoholilõhna, kergelt joobes oleku kohta)
viinan|huurut mon., viina|huurut mon., viinan|höyryt mon., viina|höyryt mon.
Ära rooli mine, sul on lõhnad juures! Älä mene rattiin, olet viinahöyryissä!
Ain tuli täna tööle lõhnadega Ain tuli tänään töihin viinanhuuruisena / Ain tuli tänään töihin viinalta haisten
(lõhnaõli kohta)
tuoksu (erik.), haju|vesi
ostsin endale täna uue lõhna ostin tänään itselleni uutta hajuvettä
(mingi tabamatu omaduse, varjundi kohta)
haju kuv.
sellel on tugev raha lõhn küljes siinä on vahva rahan haju
lähetama
M
kedagi või midagi kuhugi või kellelegi saatma
lähettää
kaup lähetatakse teele esimesel võimalusel tavara lähetetään ensi tilassa
töötajat tööülesannete täitmiseks saatma kohta, mis asub väljaspool lepingujärgset töötamise kohta
(työntekijöiden lähettämisestä töihin muualle)
lähettää
ettevõte lähetas töötaja kaheks kuuks Soome tööle yritys lähetti työntekijän kahdeksi kuukaudeksi töihin Suomeen
võistlejaid stardist välja saatma
(urheilijoiden matkaan lähettämisestä)
lähettää
sportlased lähetati rajale urheilijat lähetettiin radalle
lühike pink
(osutab, et meeskonnal, koondisel või nt erakonnal pole piisavalt palju heatasemelisi varumängijaid või mingile kohale sobilikke tegijaid)
Võrdle pikk pink
merkitsemässä, että joukkueella tai esim. puolueella ei ole tarpeeksi hyvätasoisia varamiehiä tai jollekin paikalle sopivia toimijoita
poolfinaalis sai meie meestele saatuslikuks lühike pink välierässä miehillemme kohtalokkaaksi osoittautui hyvien varamiesten puute
ühe erakonna lühike pink ja poliitiline saamatus ei tohi saada takistuseks kohalike volikogude sisulisele tööle yhden puolueen toimijoiden puute ja poliittinen saamattomuus eivät saa tulla paikallisten valtuustojen sisällöllisen työn esteeksi
mepron› ‹mitm 1. isik, rõhutus asendis
1 meie
Võrdle ma
me
koer ei teinud meist üldse välja koira ei ollut huomaavinaankaan meitä
me ei suhtle omavahel emme ole puheväleissä
■ ‹hrl väliskohakäänetesmärgib kõneleja peret, kodu, töökohta või riiki
Võrdle te
tav. ulkopaikallissijoissaviittaamassa puhujan perheeseen, kotiin, työpaikkaan tai kotimaahan
me
eile käisid meil külalised eilen meillä kävi vieraita
Tule meile tööle! Tule meille töihin!
ilm meil ja mujal maailmas sää meillä ja muualla maailmassa
märgib määratlemata isikute ringi
viittaamassa epämääräiseen persoonaan
me
kui meil on antud n järjestikust arvu, siis jagub alati täpselt üks neist arvuga n jos meillä on n peräkkäistä lukua, täsmälleen yksi niistä on aina jaollinen luvulla n
2 kasutatakse sina või teie asemel (nt patsiendiga suheldes)
sinä- tai te-pronominia korvaamassa (esim. potilaalle puhuttaessa)
Ja kuidas me ennast täna tunneme? Kuinkas täällä tänään voidaan?
kasutatakse tähtsustades või ironiseerides tema asemel
arvostusta tai ironiaa ilmaisemassa hän-pronominin sijaan
Vau, küll me oleme ikka üles löödud! Vau, ollaanpas sitä nyt hienona!
meer
M
s
linnapea, ka muu kohaliku omavalitsuse juht
pormestari
Göteborgi meer sõidab tööle jalgrattaga, kirjutas Äripäev Göteborgin pormestari ajaa töihin polkupyörällä, kirjoitti Äripäev
näpps
üks viiest inimese käelaba pulgataolisest osast
sormi, näppi ark.
võileiba tehes lõikasin näppu leikkasin sormeeni voileipää tehdessä
Näpuga pole viisakas näidata! Sormella ei ole kohteliasta osoitella!
nobedate näppudega meistrimees tegi ratta ootetööna korda nopeasorminen mestarismies korjasi pyörän odottaessa
(seoses millegi käes, käe otsas hoidmisega või millegagi, mis kaob käest, millest jäädakse ilma)
ilmauksissa jonkin pitämisestä kädessä taikka jostakin, joka menetetään
tõttas tööle, portfell näpus riensi töihin salkku kädessään
vähki ei saagi teisiti süüa kui näpu vahelt rapuja ei voikaan syödä muutoin kuin sormin
Šampanjapudel näppu ja peole! Samppanjapullo mukaan ja juhliin!
raha kaob näppude vahelt arusaamatu kiirusega raha katoaa käsistä välillä käsittämättömällä nopeudella
orienteerima
M
hrl tud-vormisüht kindlat, soovitud asendit või suunda andma, millelegi suunama
tav. tud-muodossaantaa jokin tietty ja toivottu asento tai suunta, suunnata johonkin
tööle orienteeritud elulaad työhön keskittyvä elämäntapa
tooted orienteeritakse suurtele turgudele tuotteet suunnataan suurille markkinoille
paljud ettevõtted on end ümber orienteerinud globaalsele turule monet yritykset ovat suunnanneet toimintansa uudelleen maailmanlaajuisille markkinoille
maja merepoolne, lõunasse orienteeritud külg on mängulisem, klaasirikkam talon merenpuoleinen, etelään antava sivu on leikkisämpi ja siinä on enemmän ikkunoita
palavik
M
s
1 normaalsest kõrgem kehatemperatuur
kuume
40kraadine palavik 40 asteen kuume
palavik kord tõusis, kord langes välillä kuume nousi, välillä laski
pujutee alandab palavikku pujotee laskee kuumetta
palavikus kõrgenenud kehatemperatuuriga haigena
kuumeessa
ära tule tööle palavikus älä tule töihin kuumeessa / älä tule töihin kuumeisena
palavikku kõrgenenud kehatemperatuuriga haigeks
kuumeeseen
jäin reisil palavikku sairastuin matkalla kuumeeseen
palavikust kõrgenenud kehatemperatuurist
kuumeesta
laps kosub palavikust lapsi paranee kuumeesta
2 piltl ind ja elevus või tugev erutus
kuume
Prantsusmaad on haaranud presidendivalimiste palavik Ranskassa on noussut presidentinvaalikuume
panema
M
1 hrl käeliigutusega midagi kuskile asetama
panna, laskea, laittaa, pistää ark.
pane piim külmkappi pane maito jääkaappiin
Maria paneb näputöö käest ja läheb ust avama Maria laskee käsityön kädestään ja lähtee avaamaan ovea
(koos koha osutusega väljendab mingit sooritust)
panna
panin lehte kuulutuse panin lehteen ilmoituksen
pane lepingule allkiri allekirjoita sopimus
ma ei pane raha ettevõtmisse, mis mind ei huvita en sijoita rahaa sellaiseen, mikä minua ei kiinnosta
raske on oma tundeid sõnadesse panna (sõnadega väljendada) on vaikea ilmaista tunteitaan sanoin
(tegevust, tööd märkivates väljendites, milles koht pole näidatud)
tekemistä, työtä merkitsevissä ilmauksissa
kartuleid panema (mulda kasvama panema) istuttaa perunaa
tule mulle appi tapeeti panema (seinale liimima) tule auttamaan minua tapetoimisessa
homme hakatakse põrandat panema (ehitama) huomenna aletaan tehdä lattiaa
2 hrl käeliigutus(t)ega teise asendisse, seisundisse, olukorda seadma
panna
Kas ma ikka panin ukse lukku? Paninko varmasti oven lukkoon?
mees taltus alles siis, kui tal käed raudu pandi mies rauhoittui vasta sitten, kun hänelle pantiin käsiraudat
tõused hommikul üles, paned riidesse, lähed tööle nouset aamulla ylös, pukeudut, lähdet töihin
kedagi kuhugi, mingisse uude olukorda suunama, saatma, viima
panna
teda tuleks ravida, mitte vanglasse panna häntä pitäisi hoitaa eikä panna vankilaan
laps pandi eesti lasteaeda lapsi pantiin vironkieliseen päiväkotiin
3ahelverbi osanamingit tegevust või seisundit esile kutsuma
saada, panna
sibul paneb nutma sipuli saa itkemään
jäine õhk pani ta külmast värisema jäätävä ilma sai hänet värisemään kylmästä
mind paneb imestama, et sa ise ei ole selle peale tulnud minua ihmetyttää, että hän ei itse keksinyt sitä
sundima, veenma vm tahtelise tegevuse kohta
panna, saada
surume nad põlvili ja paneme nad armu paluma panemme heidät polvilleen ja anomaan armoa
mul õnnestus ta enesetapumõtteist loobuma panna minun onnistui saada hänet luopumaan itsemurha-ajatuksista
4 määrama; kellelegi või millelegi mingit käsku, soovi, mõtet suunama
asettaa
kasumi teenimist takistavad firmale pandud kohustused yritykselle asetetut velvoitteet haittaavat voiton saamista
tulemused pandi kahtluse alla tulokset asetettiin epäilyksenalaisiksi
tänavu ei saa kartulisaagile suuri lootusi panna tänä vuonna perunasadolta ei voi odottaa suuria
(hinnangu või nime andmisega seoses)
arvion tai nimen antamisesta
antaa
patsienti nägemata on raske diagnoosi panna potilasta näkemättä on vaikea määritellä diagnoosia
tahame lapsele panna ilusa eesti nime haluamme antaa lapselle kauniin virolaisen nimen
5 kõnek väljendab aktiivset, hoogsat tegevust
aktiivisesta, nopeasta tekemisestä
rahvas pani tantsu nii et maa tolmas väki tanssi niin että maa pölysi
(kiiresti jooksmise, käimise, sõitmise kohta)
nopeasti juoksemisesta, kävelemisestä, ajamisesta
viimasel kilomeetril panin veel mitmest jooksjast mööda viimeisellä kilometrillä pääsin vielä monen juoksijan ohi
(löömise, virutamise kohta)
lyömisestä
järgmisel korral, kui sama juhtub, pane talle vastu hambaid kun sama seuraavan kerran tapahtuu, lyö häntä turpaan
(alkoholi joomise, narkootikumide tarvitamise jms kohta)
alkoholin juomisesta, huumeiden käyttämisestä tms.
mees armastab kärakat panna mies rakastaa ryyppäämistä
triipu panema vetää nenäänsä {huumetta}
ta pani kõike läbisegi – viina, tavalist suitsu, hašišit, hapet ja kokaiini hän käytti kaikkea sekaisin – viinaa, tupakkaa, hasista, happoa ja kokaiinia
■ [keda] vulg (mehe kohta:) kellegagi seksima
seksistä
panna
6ahelverbi osanakõnek äkitselt, hoogsalt midagi tegema hakkama (hrl häälitsemise või liikumise kohta)
alkaa tehdä jotakin yhtäkkiä, nopeasti (tavallisesti ääntelystä tai liikkumisesta)
kõik panid naerma, mina muidugi kõige kõvemini kaikki repesivät nauramaan, minä tietenkin kaikkein kovimmin
sireen pani undama sireeni alkoi ulvoa
röövlid panid kabuhirmus põgenema varkaat lähtivät pakenemaan pakokauhun vallassa
pea1s
1 inimese ja looma keha ülemine (hrl kerest kaelaga eraldatud) osa
pää, kallo kuv., ark., ä|koppa ark., ä|nuppi leik., nuppi ark.
noogutas vastuseks pead nyökkäsi vastaukseksi päätään
hüppas pea ees vette hyppäsi pää edellä veteen
■ ‹sisekohakäänetes(selle juurde või külge kuulumist rõhutavalt)
sisäpaikallissijoissa
pää
igaüks, kel silmad peas, võib näha, et maja lausa karjub investeeringute järele jokainen, jolla on silmät päässä, voi nähdä, että talo tarvitsee kipeästi investointeja
peas, pähe1, peast (peakattega seoses kaetud või katmata seisundit märkivana)
päässä
päähän
päästä
röövlitel olid sukkmaskid peas ryöstäjillä oli maskit päässä
pane müts pähe pane pipo päähän
(tervisliku vm kehalise seisundi kirjeldamisel)
pää
pea hakkas valutama päätä alkoi särkeä
purjus peaga ma rooli ei istu en mene humalassa rattiin
tuli koju joobnud päi tuli kotiin juovuksissa
selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng
pään hiusten peittämästä osasta; hiuksista, kampauksesta
blond pea tõmbab tähelepanu vaaleat hiukset keräävät huomiota
peas on juba halli hiuksissa on jo harmaata
punkar värvis pea roosaks punkkari värjäsi hiuksensa vaaleanpunaisiksi
tuul sasib laste päid tuuli sekoittaa lasten hiuksia
2 see kehaosa mõistuse, vaimsete võimete asupaigana; millegi kohta, mida tehakse mõtlemise abil, ilma abivahendita
pää
peas küpses kindel plaan päässä kypsyi varma suunnitelma
teeb, mis aga pähe tuleb tekee mitä päähän pälkähtää
laps oskab kümne piires peast arvutada lapsi osaa laskea päässä kymmenen rajoissa
õpi oma peaga mõtlema ja elu üle ise otsustama opi ajattelemaan ja päättämään elämästäsi itse
matemaatikat ta pea jagab matematiikkaa hän ymmärtää
luuletus ei taha pähe jääda runo ei tahdo jäädä mieleen
Viska selline mõte peast! Heitä moinen ajatus mielestäsi!
3hrl omadussõnalise täiendiga(inimese kohta)
ihmisistä
arutati, kuidas tuua helged pead Ida-Virumaale tagasi pohdittiin, kuinka saada fiksut ihmiset takaisin Itä-Virumaalle
sellest koolist on ikka tulnud arukaid ja andekaid päid siitä koulusta on aina tullut fiksuja ja lahjakkaita ihmisiä
(inimese elu kohta)
ihmisen elämästä
ta riskis põgeniku varjamisel oma peaga hän vaaransi henkensä suojelemalla pakolaista
(hulga märkimisel looma või ka inimese kohta)
pää
sügiseks, kui uttedel on talled sündinud, on kari vähemalt saja pea võrra suurem kun uuhien kilit ovat syntyneet syksyksi, karja on vähintään sata päätä suurempi
koolid saavad raha ikkagi õpilaste arvu ehk peade järgi koulut saavat rahaa kuitenkin oppilaiden määrän eli pääluvun mukaan
4 juht, valitseja, ülemus; eestvedaja
pää, ä|mies, johtaja
katoliku kiriku pea on paavst katolisen kirkon pää on paavi
arvati, et mees peab olema perekonna pea ajateltiin, että miehen pitää olla perheen pää
5 miski kujult, asendilt või ülesandelt pead meenutav
pää
taime (jämedam, kerajas) ülaosa (ka õienuti, viljapea kohta)
pää, kupu
rukis loob pead ruis tekee tähkää
hari, tipp; pealmine osa
pää
kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi korkean savupiipun huippu ei sumussa ollut edes näkyvissä
(pikliku) eseme jämedam või laiem ots
pää
nööpnõela pea nuppineulan pää
eseme osa, millest kinni hoitakse või kuhu kinnitatakse töötamiseks vajalikem osa
pää, kahva
noa tera ja pea veitsen terä ja kahva
reha pulgad, pea ja vars haravan piikit, lapa ja varsi
töötamiseks vajalik(em) osa
pää, kärki
harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast harppuunassa on varsi ja kärki, jossa on tarttumaväkäset
eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa; algusosa
pää
kell 12 hakkas liikuma rongkäigu pea kello 12 kulkueen etupää alkoi liikkua
6seestütlevasmärgib seisundit, mida eelnev sõna täpsustab
ilmaisemassa tilaa, jota edellinen sana täsmentää
poisikesest peast sai siin palju ujumas käidud poikasena täällä tuli käytyä paljon uimassa
läks haigest peast tööle meni sairaana töihin
Mis selline auto uuest peast maksab? Mitä sellainen auto maksaa uutena?
peksma
M
1 järjest lööke, hoope andma; korduvalt lüües kedagi või midagi mingisse seisundisse viima
hakata, piestä, pieksää, pahoin|pidellä, rusikoida, mukiloida
naaber peksab naist naapuri hakkaa vaimoaan / naapuri pahoinpitelee vaimoaan
kurjategija peksis oma ohvrit käte ja jalgadega rikollinen hakkasi ja potki uhriaan
aknaklaasid olid viimseni puruks pekstud ikkunalasit oli rikottu täysin siruiksi
(sademete, tuule, lainete vms kohta)
(sateesta, tuulesta, aalloista tms.)
piiskata, piestä, pieksää, hakata, ryskyttää
vihm peksis vastu akent sade piiskasi ikkunaa
vihm peksis vilja maadligi sade pieksi viljan maahan
tuul peksab vahtralehti vastu klaasi tuuli hakkaa vaahteranlehtiä ikkunaa vasten
löömist meenutavaid kiireid liigutusi tegema; kiirete liigutustega või kiiresti liikudes midagi tegema
huitoa, hakata
viga saanud lind lebas maas ja peksis abitult tiibadega vahingoittunut lintu makasi maassa ja huitoi avuttomana siivillään
kaamera tilpneb kaelarihma otsas, pekstes vastu rindkeret kamera roikkuu kaulahihnassa ja hakkaa rintakehää vasten
propeller peksis vee vahule potkuri sai veden vaahtoamaan
ülekohut, liiga tegema
lyödä, höykyttää, röykyttää ark.
elu on mind küllalt peksnud elämä on höykyttänyt minua riittävästi
2 põlluviljadest teri eraldama
puida
muuseumis sai proovida koodiga reht peksta ja käsikiviga rukist jahvatada museossa sai kokeilla riihen puimista ja rukiin jauhamista käsikivillä
3 kõnek hoogsalt, otsustavalt midagi tegema
tehdä jotakin nopeasti, päättäväisesti

(ühendites, mis märgivad kellegi kusagilt või kuhugi vägisi ajamist, kihutamist)
ilmauksissa, jotka merkitsevät jonkun ajamista väkisin jostakin tai jonnekin
peksin elukaaslase voodist välja, et ta mu tööle viiks ajoin kumppanini ylös sängystä, jotta hän veisi minut töihin
(domineeriva ägeda tegutsemise kohta lahingus või võistlustel)
peitota [joku] kuv., hakata [joku] ark.
avapoolajal peksime hollandlasi üsna korralikult ensimmäisellä puoliajalla peittosimme hollantilaiset kunnolla
(mängides) tugevasti ja kiiresti klahve vajutama, millegagi taguma vms
(soittamisesta)
hakata, takoa
mõni lausa peksab klaverit jotkut suorastaan hakkaavat pianoa
ta on trummar, kes ei kohku kontsertidel trumme peksmast ka käte ja peaga hän on rumpali, joka ei epäröi takoa rumpuja konserteissa myös käsillään ja päällään
(südame, pulsi kohta:) normaalsest tugevamini ja kiiremini tuksuma
(sydämestä, pulssista:) sykkiä normaalia kovemmin ja nopeammin
pamppailla, takoa, hakata, läpättää
süda peksab nagu meeletu sydän pamppailee hulluna
perekondlik
M
adj
perekonnaga seotud, perekonna(elu)s avalduv
perhe-
perekondlikud sidemed on moslemitel väga tugevad muslimien perhesiteet ovat hyvin vahvat
perekondlik sündmus perhetapahtuma
välismaale tööle minnakse eelkõige perekondlikel põhjustel ulkomaille mennään töihin ennen kaikkea perhesyistä
perekonda hoidev, perekonnale pühendunud
perhe|keskeinen
Kadri on hästi perekondlik Kadri on hyvin perhekeskeinen
Seotud sõnad
perekondlikkuss
perhe|keskeisyys
perekondlikultadv
perhe|keskeisesti
pileti|kontroll
M
hrl sõidupiletite kontrollimine ühissõidukis
lipun|tarkastus
pileti kontrollija
lipun|tarkastaja
tööle võetakse kümme piletikontrolli töihin otetaan kymmenen lipuntarkastajaa

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur