?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 76 artiklit, väljastan 50
abiM
‹
s›
1 aitamine, abistamine;
see, mis või kes aitabapu,
auttaminen▪ ilma kõrvalise abita ta igapäevaeluga hakkama ei saa hän ei selviä jokapäiväisestä elämästä ilman ulkopuolista apua
▪ teiste abile ei saa loota, teen parem ise ära muiden apuun ei voi luottaa, ennemmin teen itse
■
kergendus või kasu millestki või kellestkiapu,
helpotus,
hyöty▪ rohtudest ei olnud seekord abi lääkkeistä ei ollut tällä kertaa apua
■
abil [
mille/kelle]
midagi kasutades või appi võttes, millegi vahendusel, millegagiavulla,
avustuksella▪ teadlased uurivad satelliitide abil rannikuvett tieteilijät tutkivat rannikkovesiä satelliittien avulla
2 abiline (tihti elukutse, ameti poolest)apulainen,
auttaja▪ ta asus tööle advokaadi abina hän aloitti työt asianajajan apulaisena
asumaM
1 kusagil, mingis asukohas paiknema või olemasijaita,
olla▪ vanaema korter asus jaamahoone teisel korrusel isoäidin asunto oli asemarakennuksen toisessa kerroksessa
▪ meeskond asub hetkel meistriliiga tabelis kolmandal kohal joukkue on nyt mestaruussarjan taulukossa kolmantena
▪ Kus see asub? Missä se sijaitsee?
▪ maavärina epitsenter asus Vaikse ookeani põhjas maanjäristyksen keskus sijaitsi Tyynenmeren pohjassa
▪ asume aadressil Punane 16 olemme osoitteessa Punane 16
■
kuskil elama või elutsema, (püsivalt) mingis kohas viibimaoleskella,
elellä,
asustaa▪ kirjanik asus aastaid välismaal kirjailija asusti vuosia ulkomailla
2 mingit tegevust alustama;
end sisse seadma (nt mingisse asendisse, toimingusse)ryhtyä [
johonkin],
ruveta [
johonkin]
asettua▪ tööle asuma ryhtyä töihin / ruveta hommiin ark.
▪ teele asuma lähteä matkaan / lähteä liikkeelle
▪ Joonatan asus rooli Joonatan asettui rattiin
▪ asusin otsekohe asja kallale kävin heti asiaan käsiksi
▪ sõjaväelase ametisse asuma ryhtyä sotilasuralle
■
kuhugi elama minema või tulemaasettua,
sijoittua▪ sügisel asusime uude korterisse syksyllä asettauduimme uuteen asuntoon
Seotud sõnad asuja ‹
s›
ryhtyjä
ehk küll1 toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud olukord või tegevus aset leiabvaikka,
joskin,
vaikkakin,
jos kohta▪ ta hakkas tööle, ehk küll tal selleks tahtmist polnud hän alkoi työskennellä, vaikka ei olisi halunnutkaan
2 alustab teatud piiravat väidet või täpsustust sisaldavat lauset või vastava iseloomuga lauseosavaikka,
joskin,
vaikkakin,
jos kohta▪ see raamat meeldis rohkem poistele, ehk küll ka tüdrukute hulgas oli lugejaid pojat pitivät enemmän siitä kirjasta, vaikka tyttöjenkin joukossa oli lukijoita
elamaM
1 elus olema, eksisteerima, olemas olemaelää,
olla elossa▪ vanaema elab, aga vanaisa on juba aastaid surnud isoäiti on elossa, mutta isoisä on kuollut vuosia sitten
▪ kotkas elab väga vanaks kotka elää hyvin vanhaksi
■
päev-päevalt kulgevast eluprotsessist osa võtmaelää,
voida,
jaksella▪ Kuidas sa elad? Kuinkas voit?
▪ elan hästi voin hyvin
▪ elame, näeme joka elää, se näkee
■
(hrl elutu kohta:) elumärke avaldama, liikumises olema, elavana tundumaolla elossa,
osoittaa elonmerkkejä,
herätä henkiin kuv.▪ kunstnik oskab oma maastikke elama panna taiteilija osaa herättää maisemansa henkiin
▪ hommikuti hakkab maja elama aamuisin talo herää eloon
■
säilima, püsimaelää,
vaikuttaa,
olla elinvoimainen▪ on vanu traditsioone, mis elavad tänapäevalgi on vanhoja traditioita, jotka elävät vielä nykypäivänäkin
▪ oma aja ära elanud paneelmajad aikansa eläneet elementtitalot
■
toituma;
elatuma, elatist saama, ära elamaelää [
jollakin/jostakin],
saada elantonsa,
tulla toimeen▪ elab ainult pensionist elää pelkästään eläkkeellä
▪ ega paljalt õhust ja armastusest ei ela ei pelkällä pyhällä hengellä elä
▪ linn elas eeskätt turistidest kaupunki eli etupäässä turismista
■
millelegi pühendunud või millestki haaratud olemaelää [
jollekin],
omistautua▪ elab ainult oma tööle elää ainoastaan työlleen
▪ tal on, mille nimel elada hänellä on mitä varten elää
2 elanikuna asuma, elunemaasua,
elää▪ kolisime maale elama muutimme maalle asumaan
▪ hinges elab igatsus sielussa elää kaipaus
enese|peteM
iseenda petmine ebameeldivate tõsiasjade mittetunnistamisegaitse|petos▪ hirm läbi kukkuda paneb tööle enesepette mehhanismid epäonnistumisen pelko käynnistää itsepetosmekanismit
enne kukke ja koituväga vara hommikul (enne kui kukk hommikul laulnud on)ennen kukonlaulua▪ öösel maha sadanud lumi sundis teemeistrid enne kukke ja koitu tööle yöllä satanut lumi pakotti tiemestarit töihin ennen kukonlaulua
epideemiaM
‹
s›
inimeste hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusse teatud piirkonnasepidemia lääk.▪ katastroofi järel vallanduvad epideemiad võivad nõuda teist sama palju ohvreid katastrofin jälkeen puhkeavat epidemiat saattavat vaatia yhtä paljon uhreja kuin itse katastrofikin
▪ gripiepideemia influenssaepidemia
▪ aidsiepideemia aidsepidemia
■
(kiiresti leviva nähtuse kohta)epidemia kuv.▪ rasvumisepideemia lihomisepidemia
▪ vanemate kaugele tööle minek võtab epideemia vorme vanhempien lähteminen kauas töihin alkaa muodostua epidemiaksi
eri|alaneM
erialaga seotud, sellele kuuluverikoisalaan liittyväammatillinen,
ammatti-,
erikois-▪ erialane sõnavara ammattisanasto
▪ tööle võetakse erialase haridusega sotsiaaltöötaja työhön otetaan sosiaalityöntekijä, jolla on alan koulutus
haigus|lehtM
töövõimetusleht haiguse korralsairaus|todistus,
lääkärin|todistus▪ võtsin haiguslehe hain sairaustodistuksen
▪ haigusleht lõpetati reedel sairausloma merkittiin loppumaan perjantaina
■
haigus+lehel (olukorra kohta, kus töötaja on haiguse tõttu ajutiselt töölt ära)sairaus|lomalla▪ olin kaks nädalat haiguslehel olin kaksi viikkoa sairauslomalla
■
haigus+lehele (olukorra kohta, kus töötaja on haiguse tõttu ajutiselt töölt ära)sairaus|lomalle▪ bussijuht jäi ootamatult haiguslehele bussinkuljettaja jäi yllättäen sairauslomalle
■
haigus+lehelt (olukorra kohta, kus töötaja on haiguse tõttu ajutiselt töölt ära)sairaus|lomalta▪ ta naasis teisipäeval haiguslehelt tööle hän palasi tiistaina sairauslomalta töihin
hakkamaM
1 [
mida tegema] ‹
ka isikuta lauses›
mingi tegevuse juurde asuma;
midagi, mingit uut olukorda alustamaalkaa [
tehdä jotakin],
ruveta [
tekemään jotakin],
ryhtyä [
tekemään jotakin],
puhjeta▪ kõik hakkasid naerma kaikki alkoivat nauraa; kaikki puhkesivat nauruun
▪ päevad hakkavad pikenema päivät alkavat pidetä
▪ hakkame tööle ryhdytään työhön
▪ vihma hakkas sadama alkoi sataa vettä
■
mingisse ametisse, tööalale, olukorda asumaruveta▪ ooperisolist kaotas töö ja hakkas vabakutseliseks oopperasolisti menetti työnsä ja rupesi freelanceriksi
▪ onupoeg hakkas taimetoitlaseks serkkupoika rupesi kasvissyöjäksi
■
algama, peale hakkamaalkaa▪ etendus hakkab kell seitse esitys alkaa seitsemältä
2 ‹
ka isikuta lauses›
väljendab mingi olukorra, aistingu, tunde, meeleolu tekkimistalkaa,
tulla▪ mul hakkas hirm minua alkoi jänistää / aloin pelätä / minut valtasi pelko
▪ haigest kassipojast hakkas kahju sairasta kissanpentua kävi sääliksi; tuli sääli kipeää kissanpentua
▪ kui külm hakkas, läksime tuppa kun tuli kylmä, menimme sisään
3 millestki kinni võtma, kinni haaramatarttua,
iskeä▪ kala hakkas lõpuks õnge lopulta kala tarttui onkeen
▪ krants hakkas säärde rakki iski hampaansa sääreen
4 mõjuma, toimima, mõju avaldamatarttua▪ ületöötamine hakkab tervisele ylirasitus käy terveydelle
▪ ninna hakkas üks tuttav lõhn nenään tarttui tuttu tuoksu
▪ ema ärevus hakkas ka lastesse äidin kiihtyneisyys tarttui myös lapsiin
■
millekski suuteline, küündiv olemaolla johonkin kykeneväinen, pystyä johonkin–▪ minu mõistus selle peale ei hakka minun älyni ei sitä oivalla
5 kõnek,
van sobiv, kõlblik olemasopia yleisk.,
olla sopiva yleisk.▪ see kleit ei hakka mulle üldse tämä mekko ei sovi minulle lainkaan
harilikM
‹
adj›
1 sageli esinev või toimuv, laialt levinudtavallinen,
yleinen,
arkinen,
arki|päiväinen▪ täitsa harilik männisalu aivan tavallinen mäntymetsikkö
▪ külmetushaigused on muutunud harilikuks nähtuseks vilustumistaudit ovat muuttuneet arkiseksi ilmiöksi
■
oma rühmas või liigis põhiline, kõige tüüpilisemtavallinen,
tyypillinen,
perus-▪ täna on harilik tööpäev, ei midagi erilist tänään on perustyöpäivä, ei mitään erikoista
2 selline, millega on harjutud, kindlaks kujunenudtavallinen,
totunnainen,
tavan|omainen,
normaali,
totuttu▪ jõudsin tööle harilikust varem ehdin töihin tavallista aikaisemmin
▪ elu läheb oma harilikku rada elämä kulkee tuttuun tapaansa
hommiku|kohvM
hommikune kohv või kohvijoomineaamu|kahvi▪ jõin kiirustades oma hommikukohvi ja jooksin tööle join nopeasti aamukahvini ja juoksin työhön
hüvangM
‹
s›
hea olukord või seisund, millegi soodus laabuminehyvä tilanne, jonkin suotuisa sujuminen–▪ kurjategijad pandi ühiskonna hüvanguks tööle rikolliset pantiin työhön yhteiskunnan hyväksi
▪ Öelge üks asi, mida ta teinud on Eesti hüvanguks? Sanokaa yksikin asia, jonka hän on tehnyt Viron hyväksi!
inimeneM
‹
s›
mõtlemis- ning kõnevõimeline mõistuslik olendihminen▪ ma olen täiesti tavaline inimene olen ihan tavallinen ihminen
▪ noored ja haritud inimesed nuoret ja koulutetut ihmiset
▪ saarel sai selgemaks looduse ja inimese vaheline suhe saarella selveni luonnon ja ihmisen välinen suhde
▪ tööle võeti 10 inimest töihin otettiin 10 ihmistä
▪ ta pilk rändas inimeselt inimesele hänen katseensa vaelsi ihmisestä toiseen
■
täisväärtuslik isik või täiskasvanutäysivaltainen henkilö tai aikuinenihminen▪ loodame, et temast saab veel inimene toivomme, että hänestä kasvaa vielä ihminen
■
individuaalse omapäraga isik;
teatavate omaduste, väärtuste kandjayksilö omine piirteineenihminen,
henkilö,
persoona▪ inimesena on ta väga sümpaatne ihmisenä hän on hyvin sympaattinen
▪ nüüd olen täiesti teine inimene nyt olen täysin eri ihminen
■
teatavas valdkonnas, koosluses tegutseja;
selliste omadustega isiktietyllä alalla toimiva henkilö erityisominaisuuksineenihminen▪ mees on läbi ja lõhki loominguline inimene mies on läpeensä luova ihminen
▪ majandusinimene talousihminen
▪ kirjandusinimene kirjallisuusihminen
■
üldinimlike omaduste kandja(
yleisinhimillisiä piirteitä ajatellen)
ihminen▪ ka arst on inimene ja võib vigu teha lääkärikin on ihminen ja saattaa tehdä virheitä
▪ Olge ikka inimene, räägime kõigepealt omavahel! Olkaa sentään ihminen, puhutaan ensiksi keskenämme!
▪ inimeseks ei sünnita, inimeseks saadakse ihmiseksi ei synnytä, ihmiseksi tullaan
■
teatava piirkonna elaniktietyllä alueella elävä henkilöihminen,
asukas▪ kohalikud inimesed paikalliset ihmiset / paikalliset asukkaat
▪ Tõstamaa kandi inimesed Tõstamaan seudun ihmiset
■
inimesed pl (teiste isikute, rahva, võõraste kohta)ihmiset mon.,
toiset mon.▪ ta ei saa inimestega läbi hän ei tule toimeen ihmisten kanssa / hän ei tule toimeen toisten kanssa
ise3 ‹
adv,
adj› ‹
indekl›
1 ‹
adv›
iseenesest, ilma et keegi seda otseselt põhjustaksitsestä(än▪ vulkaanipurse lõppes ise tulivuorenpurkaus loppui itsestään
▪ nüüd otsustas see elektriline tööriist ise tööle hakata nyt tuo sähkötyökalu päätti käynnistyä itsestään
■ ‹
adv›
iseseisvalt, omal jõul;
isiklikult, omal algatuselitse ‹
indef.pron›
▪ ma võtan sinuga ise ühendust otan itse sinuun yhteyttä
▪ mine otsi ise endale kapist midagi süüa mene itse etsimään kaapista itsellesi jotakin syötävää
2 ‹
adv›
kõnek oma olemuselt, sellisena nagu ta onitsessään,
sellaisenaan,
sinänsä▪ ta on ise täitsa kena tüdruk hän on ihan kaunis tyttö
3 ‹
adj› ‹
indekl›
teistest erinev, isemoodi omadustegaeri▪ ta räägib igale auditooriumile ise juttu hän puhuu joka kuulijakunnalle eri asioita
isendM
‹
s›
üks loom, taim vm organism teiste omasuguste seas, üks omas liigisyksilö▪ pärast kudemist suguküpsed isendid reeglina surevad normaalisti sukukypsät yksilöt kuolevat kutemisen jälkeen
▪ sarved võivad olla emastel isenditel sarvet voi olla naarasyksilöillä
▪ emasisend naarasyksilö
▪ isasisend urosyksilö
■
(erilise, silmatorkava inimese kohta)(
erityisestä, erottuvasta ihmisestä)
yksilö▪ meie pisikeses asulas on ka taolisi isendeid, kes ei saa 500 m jalgsi tööle mindud meidän pienessä taajamasssa on sellaisiakin yksilöitä, jotka eivät pysty kävelemään töihin 500 metriä
istumaM
1 sellises asendis olema, kus istmik toetub mingile alusele ja selg on püstine;
sellisesse asendisse laskumaistua,
istuskellaistuutua,
istahtaa,
käydä istumaan▪ ta istus mugavas tugitoolis hän istui mukavassa nojatuolissa
▪ istusin autosse ja käivitasin mootori istuin autoon ja käynnistin moottorin / istuuduin autoon ja käynnistin moottorin / istahdin autoon ja käynnistin moottorin
■
(loomade, lindude, putukate samalaadse asendi kohta)(
eläimistä)
istua▪ hauduv kana istus pesal hautova kana istui pesässä
2 pikemat aega mingis kohas või olukorras viibima;
(ühel kohal) kinni olemaviipyä pidemmän aikaa jossakin paikassa tai tilanteessa;
olla kiinni jossakinolla jumissa,
olla juuttuneena,
istua ark.▪ ma istun väikese lapsega kodus ja tööle niipea ei pääse istun pienen lapsen kanssa kotona, enkä pääse töihin vähään aikaan
▪ laev istus madalikul laiva oli juuttuneena matalikolle
■
kõnek vabadusekaotust kandma, vangistatud olemakärsiä vapausrangaistusta, olla vankilassalusia,
istua vars. ark.▪ ta istus vanglas varguse eest hän istui vankilassa varkaudesta
3 kõnek (riietuse, toidu, mingi tegevuse vms kohta:) sobiv või meeldiv olemapassata,
istua yleisk.,
sopia yleisk.,
käydä yleisk.▪ ta ülikond istub nagu valatult hänen pukunsa istuu kuin valettu
▪ kui füüsiline töö istub, võib minna talusulaseks jos fyysinen työ sopii, voi mennä maatilan rengiksi
jooksmaM
1 (inimeste, loomade kohta:) jalgadel kiiresti edasi liikumajuosta▪ poiss jooksis kõigest väest poika juoksi niin kovaa kuin jaksoi
▪ koerad pidid vanamemme pikali jooksma koirat olivat vähällä juosta mummon kumoon
▪ jooksin hingeldades kohale juoksin huohottaen paikalle
■
(rutates) minema või käimajuosta,
kipaista▪ jooksin poodi leiva järele juoksin kauppaan leipää ostamaan
▪ jookseb ühtelugu arstide vahet juoksee koko ajan lääkärissä
2 (hrl vedeliku või peeneteralise aine kohta:) voolama, valgumajuosta,
valua,
virrata,
vuotaa,
solua▪ kivi alt jookseb väike allikas kiven alta virtaa pieni lähde
▪ lasin veel kraanist joosta annoin veden juosta hanasta
▪ nina hakkas verd jooksma nenästä alkoi vuotaa verta
▪ suhkur jooksis katkisest kotist põrandale sokeri valui rikkinäisestä pussista lattialle
3 kiiresti, ühetasaselt, nagu libisedes liikumaliikkua nopeasti, tasaisesti, kuin liukuenjuosta kuv.,
rientää kuv.,
liukua▪ laev jooksis karile laiva ajoi karille
▪ silme ees jooksid värvilised rõngad silmissä vilisi värikkäitä renkaita
▪ pianisti sõrmed jooksid väledalt üle klahvide pianistin sormet juoksivat nopeasti koskettimilla
▪ külmajudinad jooksid üle selja kylmät väreet kävivät selkäpiissä
▪ Tehke rutem, aeg jookseb! Toimikaa nopeammin, aika rientää!
▪ Mis film praegu kinos jookseb? (linastub) Mikä filmi menee nyt elokuvateatterissa?
■
pikana kulgema, suunduma, teatavas suunas minemajonkin pitkänomaisen kulku-, etenemissuunnastajuosta,
mennä▪ maantee jooksis loogeldes kaugusesse maantie juoksi mutkitellen kaukaisuuteen
▪ akna kõrvalt jookseb pragu vundamendini ikkunan alta menee halkeama perustukseen asti
4 kõnek edenema, sujuma, laabuma, ladusalt toimumasujua yleisk.,
juosta kuv.,
luistaa kuv.▪ jutt jookseb tal libedalt juttu luistaa häneltä liukkaasti
▪ palk jookseb, ehkki pole juba mitu päeva tööle jõudnud palkka juoksee, vaikkei ole moneen päivään jaksanut mennä töihin
▪ küll täna jookseb kaart hästi (kaardimängus on kaartidega vedanud) kylläpä korttipeli sujuu hyvin tänään
jõudM
‹
s›
1 kehaline tugevus või suutlikkus;
füüsiline võimsus või tugevusvoima,
teho▪ jõudu on, vastupidavust mitte voimaa on, kestävyyttä ei
▪ vaenlane kogub jõudu vihollinen kerää voimiaan
▪ tuisk möllas hirmsa jõuga tuisku jylläsi hirmuisella voimalla
▪ ühtäkki auto jõud rauges ning mootor suri välja äkkiä auton teho hyytyi ja moottori lakkasi toimimasta
▪ pidurdusjõud jarrutusteho
■
jõudu! (tervitus töötegija(te)le)(
tervehdyksenä työntekijälle)
voimia,
tarmoa▪ Jõudu tööle! Voimia töihin! / Työtarmoa!; Työn iloa!
▪ soovisin jõudu ja liikusin edasi toivotin työniloa ja jatkoin matkaa
▪ Edu ja jõudu! Voimia ja menestystä!
■
majanduslik suutlikkus, varaline seistaloudellinen suorituskyky tai tilannevoima,
mahti▪ kui jõud ei käi kinnisvarast üle, oleme soovitanud müüa jos ei taloudellisesti pysty huolehtimaan kiinteistöstä, olemme suositelleet myymään sen
■
vaimne suutlikkus, võime luua või tegutsedahenkinen suorituskykyvoima▪ loominguline jõud luomisvoima
2 võime, suutlikkus mõjuda või mõjutada, mingit muutust esile kutsudavoima,
vaikutus,
vaikutus|voima▪ naerul on vabastav jõud naurulla on vapauttava voima
▪ harjumuse jõud on suur tottuneisuuden vaikutus on suuri
■
seaduslik, õiguslik kehtivus või mõju, õiguslik toime või maksvuslaillinen sitovuusoikeus|voima oik.,
voima▪ ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse jõusse aluetuomioistuin jätti kaupunginoikeuden päätöksen voimaan
3 ‹
hrl mitm›
see, kes või mis tegutseb, avaldab mõju või toimet;
mingil alal tegutsejad kogumina(
ihmisistä tai ihmisyhteisöistä toimivina tekijöinä)
voima usein mon.,
mahti▪ Euroopa poliitilised jõud Euroopan poliittiset voimat
▪ Ameerika on kujunenud maailma võimsaimaks sõjaliseks jõuks Amerikasta on kehittynyt maailman voimakkain sotilasmahti
▪ julgeolekujõud turvajoukot
▪ politseijõud poliisivoimat
▪ opositsioonijõud oppositiovoimat
▪ korrakaitsejõud järjestyksenvalvojat; virkavalta ark.
■
füüs kehale suunatud toime, kehade liikumise või kuju muutumise põhjusvoima▪ jõud on massi ja kiirenduse korrutis voima on massan ja kiihtyvyyden tulo
järje|kordneM
(millegi korduva kohta:) järgmine, veel üks samalaadne(
jostakin toistuvasta)
vielä yksi,
taas yksi,
seuraava▪ süütasin järjekordse sigareti sytytin vielä yhden savukkeen / sytytin taas yhden savukkeen
▪ sain hommikul tööle minnes järjekordse ehmatuse osaliseks aamulla töihin mennessäni pelästyin jälleen kerran
▪ paljudele on see lihtsalt järjekordne Hollywoodi märulifilm monille tämä on taas vain yksi Hollywoodin seikkailuelokuva
▪ jaanuaris toimub järjekordne rahvaloendus tammikuussa on seuraava väestönlaskenta
jäägituM
‹
adj›
täielik, absoluutne, tingimusteta;
ilma jäägitaehdoton,
tinkimätön,
järkkymätönjäännöksetön▪ jäägitu pühendumine tööle ehdoton omistautuminen työlle
▪ fännide jäägitu toetus on meeskonnale väga oluline fanien järkkymätön tuki on joukkueelle hyvin tärkeä
Seotud sõnad jäägitult ‹
adv›
ehdottomasti,
tinkimättömästi,
järkkymättömästiehdottoman,
tinkimättömän,
järkkymättömänjäännöksettömästi
kaasa tassima ‹
v›
(midagi rasket või tülikat) endaga kaasa võtma või viimaottaa mukaansa (jotakin painavaa tai vaivalloista)raahata▪ kogu elamiseks vajalik tuleb kaasa tassida, kohapealt ei saa isegi mitte vett kaikki tarpeellinen pitää raahata mukanaan, paikan päältä ei saa edes vettä
▪ Andres oli lapse tööle kaasa tassinud Andres oli raahannut lapsen mukaansa töihin
kaasa vedama ‹
v›
endaga kaasa võtma või viimaottaa mukaansa tai viedä mukanaan–▪ Milleks neid telke veel kaasa vedada? Miksi ottaa teltat mukaan? / Pitääkö nämä teltatkin vielä raahata mukaan?
▪ ei usu, et siit eriti veini kaasa vean en usko, että vien mukanani täältä kovinkaan paljon viiniä
▪ üks kolleeg vedas tööle kaasa kahenädalase lapse eräs kollega raahasi töihin mukaan kaksiviikkoisen lapsen
kaheksaM
‹
num,
s›
1 ‹
num›
põhiarv 8;
hulgalt, koguselt 8kahdeksan▪ kakskümmend kaheksa kaksikymmentäkahdeksan
▪ kaheksa päeva pärast kahdeksan päivän kuluttua / kahdeksan päivän päästä
■
(kellaaja kohta:) hommikul või õhtul kell 8(
kellonajasta)
kahdeksan▪ jõudsin tööle kell kaheksa ehdin töihin kahdeksaksi
2 ‹
s›
number 8kahdeksikko,
kahdeksainen,
kasi ark.▪ rooma kaheksa roomalainen kahdeksikko
▪ ruutu kaheksa (mängukaart) ruutukahdeksikko; ruutukasi ark.
■
araabia number 8 kujuline moodustisnumeron 8 muotoinen kuviokahdeksikko▪ uiskudega kaheksat sõitma luistella kahdeksikkoa
kallaleM
‹
postp,
adv›
⇒
Samas sarjas kallal,
kallaltseisundisse, kus ollakse millegagi tegevuseskimppuun,
pariin▪ asume aga tööle kallale käydäänpä käsiksi töihin / käydäänpä töiden kimppuun
■
sõnade või jõuga ründama, tülikalt millegi külgekimppuun,
päälle▪ väsimus tikub kallale väsymys puskee päälle
katkestamaM
1 ajutiseks pooleli jätma, milleski vahet tegema või tekitamajättää väliaikaisesti kesken, pitää taukoakeskeyttää,
seisauttaa,
pysäyttää,
panna poikki▪ vihma tõttu heinategu katkestati ja joosti kuuri varjule sateen vuoksi heinätyöt keskeytettiin ja juostiin vajaan suojaan
▪ ehitajad katkestasid hetkeks töö, et selga sirutada rakentajat keskeyttivät työn hetkeksi suoristaakseen selkänsä
■
kellegi jutule vahele segama või rääkima(
puheeseen liittyen)
keskeyttää,
katkaista▪ palun ära katkesta mind, las ma räägin oma loo lõpuni älähän keskeytä minua, anna kerron juttuni loppuun
2 (ootamatult, enneaegselt) lõpetama, lõppu tegematehdä loppu jostakin (odottamatta, ennenaikaisesti)keskeyttää,
lopettaa▪ esitennisist pidi mängu seljavigastuse tõttu katkestama johtavan tennispelaajan piti keskeyttää ottelu selkävamman vuoksi
▪ äreva olukorra tõttu riigis katkestas peaminister puhkuse ja naasis tööle valtion levottoman tilanteen vuoksi pääministeri keskeytti lomansa ja palasi töihin
▪ rasedus katkestati tervislikel näidustustel raskaus keskeytettiin terveydellisin perustein
3 kõnek füüsiliselt tugevasti pingutama, rasket tööd tegema;
sellise töö või pingutamisega tervisele liiga tegema, tööga tapmaponnistella fyysisesti, tehdä raskasta työtä;
vahingoittaa tällä tavoin terveyttätappaa työllä kuv.,
näännyttää työllä yleisk.▪ vanaisa oli ennast ränga tööga ära katkestanud isoisä oli tuhonnut terveytensä ankaralla työllä
4 katki tegema, rebima või lõikamakatkaista,
panna poikki▪ viimase rea lõpus katkesta niit viimeisen kerroksen lopussa katkaise lanka
keppM
‹
s›
1 käes hoidmiseks sobiv peenemast puutüvest, oksast vm materjalist ümmargune varbkeppi,
kapula,
kepakko,
sauva▪ Jaan istunud kantsli all, kadakane kepp käes Jaan oli istunut saarnastuolin alla katajainen keppi kädessä
▪ keppidega kõndimine paneb tööle kogu keha sauvakävely panee koko kehon töihin
2 vulg (seksuaalvahekorra, seksimise kohta)sukupuolisuhteesta, seksin harjoittamisesta–▪ paistab, et ta pole korralikku keppi saanud vaikuttaa siltä, ettei hän ole kunnolla saanut / näyttää siltä, ettei hän ole saanut kunnon panoa
kiirustamaM
kiiresti, kiiruga kuhugi minema, kiiresti liikumakiirehtiä,
kiiruhtaa,
pitää kiirettä,
rientää▪ pean tööle kiirustama minun pitää kiirehtiä töihin
▪ kohale kiirustanud politsei pidas varga kinni paikalle kiiruhtanut poliisi pidätti varkaan
▪ kiirustada on vastik, hilineda ka kiirehtiminen on epämiellyttävää, samoin myöhästyminen
■
kiiresti, kiiruga midagi tegema, millegagi kiire olemakiirehtiä,
kiiruhtaa,
pitää kiirettä▪ mehed tõmbasid kiirustades suitsu miehet polttivat tupakkaa kiirehtien
▪ ei maksa järeldustega kiirustada ei kannata kiirehtiä johtopäätösten tekemisessä
▪ söömiseks peab võtma aega, mitte kiirustama pitää syödä rauhassa, ei kiirehtien
Seotud sõnad kiirustamine ‹
s›
kiirehtiminen,
kiiruhtaminen,
rientäminen
kippumaM
1 visalt, vägisi kuhugi minna, midagi teha või kellekski saada püüdmapyrkiä,
tupata,
tunkeutua,
tuppautua,
tuppaantua▪ kippus poolhaigena tööle hän pyrki töihin puoliksi sairaana / hän tuppautui töihin toipilaana
▪ kippus teiste üle kohtumõistjaks hän pyrki tuomitsemaan toisia
2 [
mida tegema]
mingis suunas (arenemiseks) kalduvust omamaolla taipuvainen, herkkä tekemään jotakinpyrkiä [
tekemään jotakin],
tupata [
tekemään jotakin],
tahtoa [
tehdä jotakin],
pakata [
tekemään jotakin]
ark.▪ jõud kipub kaduma voima tahtoo kadota
▪ nimed kipuvad meelest minema nimet tahtovat unohtua
▪ ta kipub viimasel ajal hiljaks jääma hän on viime aikoina tupannut myöhästymään
koduntM
‹
adv›
kodustkotoa▪ jõuan kodunt tööle poole tunniga ehdin kotoa töihin puolessa tunnissa
▪ töökoht on kodunt tunniajase sõidu kaugusel työpaikkani on tunnin ajomatkan päästä kotoa
kokku puutuma1 [
kellega/millega]
suhtlema, kellegagi kohtumatavata [
joku],
olla kosketuksissa [
jonkun kanssa]
▪ olen temaga vaid üks kord elus kokku puutunud olen tavannut hänet vain kerran
▪ kasvatajad puutuvad lastega kõige enam kokku päiväkodin opettajat ovat lasten kanssa kaikkein eniten kosketuksissa
■
millegagi tegemist tegema;
midagi täheldama, märkamatavata,
törmätä [
johonkin]
▪ sellise juhtumiga ma kokku puutunud ei ole sellaista tapausta en ole tavannut
▪ puutus raamatut lugedes ajaloo võltsimisega kokku törmäsi kirjaa lukiessaan historian väärentämiseen
▪ ma pole aiandusega kokku puutunud minulla ei ole kosketusta puutarhanhoitoon
2 [
kellega/millega]
kellegi või millegi vastu minema, vahetus kontaktis olemakoskettaa [
jotakin]
joutua kosketukseen [
jonkun/jonkin kanssa],
joutua kosketuksiinolla kosketuksessa,
olla kosketuksissa▪ õhuga kokku puutudes hakkab valge fosfor nõrgalt suitsema joutuessaan kosketukseen ilman kanssa valkoinen fosfori alkaa heikosti savuta
▪ kõik, kes on viirusega kokku puutunud, ei tohi minna kooli ega tööle ne, jotka ovat altistuneet virukselle, eivät saa mennä kouluun eivätkä töihin
krunnM
‹
s›
pealaele või kuklasse kokkukeeratud juuksed või juuksepalmiknuttura,
sykerö▪ tegin krunni pähe ja läksin tööle panin hiukset nutturalle ja lähdin töihin
kubuM
‹
s›
1 nähtavale jääva toruosaga lakke või seinale paigaldatav õhupuhastiliesi|tuuletin▪ ma panin kubu toidutegemise ajaks tööle käynnistin liesituulettimen ruoanlaiton ajaksi
2 okstest, õlgedest vms kokku seotud kimp või vihkkimppu (puituja olkia tms.)kupo
käikM
‹
s›
1 (inimesega seoses:) käimine, astumine, kõndiminekulku,
käynti▪ kiirel käigul jõuab kohale 10 minutiga nopeasti kävellen ehdit paikalle 10 minuutissa
■
ühekordne ettevõtmine, teatud paigas käiminemeno,
käynti▪ mul on täna õhtul veel mitu käiku minulla on tänä iltana vielä monta menoa
▪ tutvumiskäik tutustumiskäynti
▪ igal tema käigul hoiti silma peal hänen joka liikettään tarkkailtiin
■
(mängudes, nt males, kabes, kaardimängus:) järjekordne tegevus mänguvahendigasiirto▪ matt kahe käiguga kahden siirron matti
■
(kaval) toimimisviis, (osav) võtesiirto kuv.▪ osav käik tähelepanu kõrvalejuhtimiseks taitava siirto huomion muualle suuntaamiseksi
2 (masinaga seoses:) liikumine, kulgemine, töötaminekäynti,
kulku▪ rong aeglustas käiku juna hidasti vauhtia / juna hidasti kulkuaan
▪ käiku andma (töösse andma, tööle panema) antaa käyttöön; avata
▪ käigust ära jääma jäädä pois käytöstä
■
jõuülekande astevaihde tekn.▪ kiirus on suur, vaheta käiku vauhti on kova, vaihda vaihdetta
▪ sõidan kolmanda käiguga ajan kolmosvaihteella
3 (sündmuse, tegevusega seoses:) areng, kulgkulku▪ asjade loomulik käik asioiden luonnollinen kulku
▪ arutluse käigus selgus .. pohdittaessa selvisi...
■
lõuna-, õhtusöögi roogade serveerimisjärkaterian ruokien tarjoilujärjestys–▪ viie käiguga lõuna viiden ruokalajin lounas
■
motiiv, fraas vm eri kõrgusega helide järgnevussävel|kulku mus.▪ harmooniline käik harmoninen sävelkulku
4 käigult ettevalmistuseta või pikema arutlemiseta, otsekohe sealsamas või selsamal hetkelvalmistelematta, heti paikalla–▪ seda probleemi ei saa käigult lahendada sitä ongelmaa ei voi ratkaista yhtäkkiä
5 pikk kitsas kulgemisteekuja,
käytävä▪ Katariina käik Tallinna vanalinnas Katariinan kuja Tallinnan vanhassakaupungissa
▪ koopad olid omavahel käikudega ühenduses luolia yhdistivät käytävät
■
loomade, putukate pikk kitsas kaevandkäytävä▪ muttide käigud mullas myyrien käytävät mullassa
lippamaM
kergelt ning kiiresti jooksma;
(inimese kohta ka:) tõtates käimavilistää,
vipeltää,
kipittää,
kipaista,
hilpaista▪ koer lippab rõõmsalt ringi koira vilistää iloisena ympäriinsä
▪ lapsed lippasid ümber maja lapset vipelsivät ympäri taloa
▪ pean nüüd tööle lippama minun pitää nyt hilpaista töihin
■
(suuskade kohta:) (hästi) libisema;
(auto vm liiklusvahendi kohta:) kiiresti (ja sujuvalt) sõitma(suksista:) liukua (hyvin);
(autosta tms.:) kulkea nopeasti (ja sujuvasti)luistaakiitää▪ teisel ringil lippasid suusad paremini toisella kierroksella suksi luisti paremmin
▪ auto lippab soovi korral edasi kui lingust lastud auto kiitää haluttaessa kuin lingottuna
■
(aja kiire möödumise kohta)(
ajan nopeasta kulumisesta)
vieriä kuv.,
lentää kuv.▪ ja nii need nädalad lippavad, esmaspäevast reedeni on nagu üks pikk päev ja siis sorts nädalavahetust vahele ja niin ne viikot vierivät, maanantaista perjantaihin on kuin yhtä pitkää päivää, ja sitten loraus viikonloppua väliin
loote|vesiM
loodet ümbritsev ja kaitsev vedeliklapsi|vesi lääk.▪ Leena oli teel tööle, kui tundis ootamatult lootevete puhkemist Leena oli matkalla töihin, kun hän odottamatta tunsi lapsivesien menevän ark.
lõbu pärastilma tõsise tagamõtteta, lihtsalt niisamailman vakavaa tarkoitusta, muuten vainhuvin vuoksi▪ keegi ei lähe haiglasse või polikliinikusse lõbu pärast kukaan ei mene sairaalaan tai poliklinikalle huvin vuoksi
▪ vaevalt, et lõbu pärast tööle minnakse tokkopa työhön huvin vuoksi mennään
▪ loomad ei murra lõbu pärast eläimet eivät tapa huvin vuoksi
lõhnM
‹
s›
paljude ainete omadus, mida tunneb nina kauduhaju,
tuoksu▪ värske kohvi lõhn tuoreen kahvin tuoksu
▪ nohuga ei tunne lõhna nuhassa ei haista mitään
▪ igal aastaajal on oma lõhnad ja oma hääled jokaisella vuodenajalla on omat tuoksunsa ja äänensä
■
lõhnad pl (alkoholilõhna, kergelt joobes oleku kohta)viinan|huurut mon.,
viina|huurut mon.,
viinan|höyryt mon.,
viina|höyryt mon.▪ Ära rooli mine, sul on lõhnad juures! Älä mene rattiin, olet viinahöyryissä!
▪ Ain tuli täna tööle lõhnadega Ain tuli tänään töihin viinanhuuruisena / Ain tuli tänään töihin viinalta haisten
■
(lõhnaõli kohta)tuoksu (
erik.),
haju|vesi▪ ostsin endale täna uue lõhna ostin tänään itselleni uutta hajuvettä
■
(mingi tabamatu omaduse, varjundi kohta)haju kuv.▪ sellel on tugev raha lõhn küljes siinä on vahva rahan haju
lähetamaM
kedagi või midagi kuhugi või kellelegi saatmalähettää▪ kaup lähetatakse teele esimesel võimalusel tavara lähetetään ensi tilassa
■
töötajat tööülesannete täitmiseks saatma kohta, mis asub väljaspool lepingujärgset töötamise kohta(
työntekijöiden lähettämisestä töihin muualle)
lähettää▪ ettevõte lähetas töötaja kaheks kuuks Soome tööle yritys lähetti työntekijän kahdeksi kuukaudeksi töihin Suomeen
■
võistlejaid stardist välja saatma(
urheilijoiden matkaan lähettämisestä)
lähettää▪ sportlased lähetati rajale urheilijat lähetettiin radalle
lühike pink(osutab, et meeskonnal, koondisel või nt erakonnal pole piisavalt palju heatasemelisi varumängijaid või mingile kohale sobilikke tegijaid) Võrdle pikk pinkmerkitsemässä, että joukkueella tai esim. puolueella ei ole tarpeeksi hyvätasoisia varamiehiä tai jollekin paikalle sopivia toimijoita–▪ poolfinaalis sai meie meestele saatuslikuks lühike pink välierässä miehillemme kohtalokkaaksi osoittautui hyvien varamiesten puute
▪ ühe erakonna lühike pink ja poliitiline saamatus ei tohi saada takistuseks kohalike volikogude sisulisele tööle yhden puolueen toimijoiden puute ja poliittinen saamattomuus eivät saa tulla paikallisten valtuustojen sisällöllisen työn esteeksi
me ‹
pron› ‹
mitm 1. isik,
rõhutus asendis›
1 meie Võrdle mame▪ koer ei teinud meist üldse välja koira ei ollut huomaavinaankaan meitä
▪ me ei suhtle omavahel emme ole puheväleissä
■ ‹
hrl väliskohakäänetes›
märgib kõneleja peret, kodu, töökohta või riiki Võrdle te‹
tav. ulkopaikallissijoissa›
viittaamassa puhujan perheeseen, kotiin, työpaikkaan tai kotimaahanme▪ eile käisid meil külalised eilen meillä kävi vieraita
▪ Tule meile tööle! Tule meille töihin!
▪ ilm meil ja mujal maailmas sää meillä ja muualla maailmassa
■
märgib määratlemata isikute ringiviittaamassa epämääräiseen persoonaanme▪ kui meil on antud n järjestikust arvu, siis jagub alati täpselt üks neist arvuga n jos meillä on n peräkkäistä lukua, täsmälleen yksi niistä on aina jaollinen luvulla n
2 kasutatakse sina või teie asemel (nt patsiendiga suheldes)sinä- tai te-pronominia korvaamassa (esim. potilaalle puhuttaessa)–▪ Ja kuidas me ennast täna tunneme? Kuinkas täällä tänään voidaan?
■
kasutatakse tähtsustades või ironiseerides tema asemelarvostusta tai ironiaa ilmaisemassa hän-pronominin sijaan–▪ Vau, küll me oleme ikka üles löödud! Vau, ollaanpas sitä nyt hienona!
meerM
‹
s›
linnapea, ka muu kohaliku omavalitsuse juhtpormestari▪ Göteborgi meer sõidab tööle jalgrattaga, kirjutas Äripäev Göteborgin pormestari ajaa töihin polkupyörällä, kirjoitti Äripäev
näpp ‹
s›
üks viiest inimese käelaba pulgataolisest osastsormi,
näppi ark.▪ võileiba tehes lõikasin näppu leikkasin sormeeni voileipää tehdessä
▪ Näpuga pole viisakas näidata! Sormella ei ole kohteliasta osoitella!
▪ nobedate näppudega meistrimees tegi ratta ootetööna korda nopeasorminen mestarismies korjasi pyörän odottaessa
■
(seoses millegi käes, käe otsas hoidmisega või millegagi, mis kaob käest, millest jäädakse ilma)ilmauksissa jonkin pitämisestä kädessä taikka jostakin, joka menetetään–▪ tõttas tööle, portfell näpus riensi töihin salkku kädessään
▪ vähki ei saagi teisiti süüa kui näpu vahelt rapuja ei voikaan syödä muutoin kuin sormin
▪ Šampanjapudel näppu ja peole! Samppanjapullo mukaan ja juhliin!
▪ raha kaob näppude vahelt arusaamatu kiirusega raha katoaa käsistä välillä käsittämättömällä nopeudella
orienteerimaM
‹
hrl tud-vormis›
üht kindlat, soovitud asendit või suunda andma, millelegi suunama‹
tav. tud-muodossa›
antaa jokin tietty ja toivottu asento tai suunta, suunnata johonkin–▪ tööle orienteeritud elulaad työhön keskittyvä elämäntapa
▪ tooted orienteeritakse suurtele turgudele tuotteet suunnataan suurille markkinoille
▪ paljud ettevõtted on end ümber orienteerinud globaalsele turule monet yritykset ovat suunnanneet toimintansa uudelleen maailmanlaajuisille markkinoille
▪ maja merepoolne, lõunasse orienteeritud külg on mängulisem, klaasirikkam talon merenpuoleinen, etelään antava sivu on leikkisämpi ja siinä on enemmän ikkunoita
palavikM
‹
s›
1 normaalsest kõrgem kehatemperatuurkuume▪ 40kraadine palavik 40 asteen kuume
▪ palavik kord tõusis, kord langes välillä kuume nousi, välillä laski
▪ pujutee alandab palavikku pujotee laskee kuumetta
■
palavikus kõrgenenud kehatemperatuuriga haigenakuumeessa▪ ära tule tööle palavikus älä tule töihin kuumeessa / älä tule töihin kuumeisena
■
palavikku kõrgenenud kehatemperatuuriga haigekskuumeeseen▪ jäin reisil palavikku sairastuin matkalla kuumeeseen
■
palavikust kõrgenenud kehatemperatuuristkuumeesta▪ laps kosub palavikust lapsi paranee kuumeesta
2 piltl ind ja elevus või tugev erutuskuume▪ Prantsusmaad on haaranud presidendivalimiste palavik Ranskassa on noussut presidentinvaalikuume
panemaM
1 hrl käeliigutusega midagi kuskile asetamapanna,
laskea,
laittaa,
pistää ark.▪ pane piim külmkappi pane maito jääkaappiin
▪ Maria paneb näputöö käest ja läheb ust avama Maria laskee käsityön kädestään ja lähtee avaamaan ovea
■
(koos koha osutusega väljendab mingit sooritust)panna▪ panin lehte kuulutuse panin lehteen ilmoituksen
▪ pane lepingule allkiri allekirjoita sopimus
▪ ma ei pane raha ettevõtmisse, mis mind ei huvita en sijoita rahaa sellaiseen, mikä minua ei kiinnosta
▪ raske on oma tundeid sõnadesse panna (sõnadega väljendada) on vaikea ilmaista tunteitaan sanoin
■
(tegevust, tööd märkivates väljendites, milles koht pole näidatud)tekemistä, työtä merkitsevissä ilmauksissa–▪ kartuleid panema (mulda kasvama panema) istuttaa perunaa
▪ tule mulle appi tapeeti panema (seinale liimima) tule auttamaan minua tapetoimisessa
▪ homme hakatakse põrandat panema (ehitama) huomenna aletaan tehdä lattiaa
2 hrl käeliigutus(t)ega teise asendisse, seisundisse, olukorda seadmapanna▪ Kas ma ikka panin ukse lukku? Paninko varmasti oven lukkoon?
▪ mees taltus alles siis, kui tal käed raudu pandi mies rauhoittui vasta sitten, kun hänelle pantiin käsiraudat
▪ tõused hommikul üles, paned riidesse, lähed tööle nouset aamulla ylös, pukeudut, lähdet töihin
■
kedagi kuhugi, mingisse uude olukorda suunama, saatma, viimapanna▪ teda tuleks ravida, mitte vanglasse panna häntä pitäisi hoitaa eikä panna vankilaan
▪ laps pandi eesti lasteaeda lapsi pantiin vironkieliseen päiväkotiin
3 ‹
ahelverbi osana›
mingit tegevust või seisundit esile kutsumasaada,
panna▪ sibul paneb nutma sipuli saa itkemään
▪ jäine õhk pani ta külmast värisema jäätävä ilma sai hänet värisemään kylmästä
▪ mind paneb imestama, et sa ise ei ole selle peale tulnud minua ihmetyttää, että hän ei itse keksinyt sitä
■
sundima, veenma vm tahtelise tegevuse kohtapanna,
saada▪ surume nad põlvili ja paneme nad armu paluma panemme heidät polvilleen ja anomaan armoa
▪ mul õnnestus ta enesetapumõtteist loobuma panna minun onnistui saada hänet luopumaan itsemurha-ajatuksista
4 määrama;
kellelegi või millelegi mingit käsku, soovi, mõtet suunamaasettaa▪ kasumi teenimist takistavad firmale pandud kohustused yritykselle asetetut velvoitteet haittaavat voiton saamista
▪ tulemused pandi kahtluse alla tulokset asetettiin epäilyksenalaisiksi
▪ tänavu ei saa kartulisaagile suuri lootusi panna tänä vuonna perunasadolta ei voi odottaa suuria
■
(hinnangu või nime andmisega seoses)arvion tai nimen antamisestaantaa▪ patsienti nägemata on raske diagnoosi panna potilasta näkemättä on vaikea määritellä diagnoosia
▪ tahame lapsele panna ilusa eesti nime haluamme antaa lapselle kauniin virolaisen nimen
5 kõnek väljendab aktiivset, hoogsat tegevustaktiivisesta, nopeasta tekemisestä–▪ rahvas pani tantsu nii et maa tolmas väki tanssi niin että maa pölysi
■
(kiiresti jooksmise, käimise, sõitmise kohta)nopeasti juoksemisesta, kävelemisestä, ajamisesta–▪ viimasel kilomeetril panin veel mitmest jooksjast mööda viimeisellä kilometrillä pääsin vielä monen juoksijan ohi
■
(löömise, virutamise kohta)lyömisestä–▪ järgmisel korral, kui sama juhtub, pane talle vastu hambaid kun sama seuraavan kerran tapahtuu, lyö häntä turpaan
■
(alkoholi joomise, narkootikumide tarvitamise jms kohta)alkoholin juomisesta, huumeiden käyttämisestä tms.–▪ mees armastab kärakat panna mies rakastaa ryyppäämistä
▪ triipu panema vetää nenäänsä {huumetta}
▪ ta pani kõike läbisegi – viina, tavalist suitsu, hašišit, hapet ja kokaiini hän käytti kaikkea sekaisin – viinaa, tupakkaa, hasista, happoa ja kokaiinia
■ [
keda]
vulg (mehe kohta:) kellegagi seksimaseksistäpanna6 ‹
ahelverbi osana›
kõnek äkitselt, hoogsalt midagi tegema hakkama (hrl häälitsemise või liikumise kohta)alkaa tehdä jotakin yhtäkkiä, nopeasti (tavallisesti ääntelystä tai liikkumisesta)–▪ kõik panid naerma, mina muidugi kõige kõvemini kaikki repesivät nauramaan, minä tietenkin kaikkein kovimmin
▪ sireen pani undama sireeni alkoi ulvoa
▪ röövlid panid kabuhirmus põgenema varkaat lähtivät pakenemaan pakokauhun vallassa
pea1 ‹
s›
1 inimese ja looma keha ülemine (hrl kerest kaelaga eraldatud) osapää,
kallo kuv.,
ark.,
pää|koppa ark.,
pää|nuppi leik.,
nuppi ark.▪ noogutas vastuseks pead nyökkäsi vastaukseksi päätään
▪ hüppas pea ees vette hyppäsi pää edellä veteen
■ ‹
sisekohakäänetes›
(selle juurde või külge kuulumist rõhutavalt)‹
sisäpaikallissijoissa›
pää▪ igaüks, kel silmad peas, võib näha, et maja lausa karjub investeeringute järele jokainen, jolla on silmät päässä, voi nähdä, että talo tarvitsee kipeästi investointeja
■
peas,
pähe1,
peast (peakattega seoses kaetud või katmata seisundit märkivana)päässäpäähänpäästä▪ röövlitel olid sukkmaskid peas ryöstäjillä oli maskit päässä
▪ pane müts pähe pane pipo päähän
■
(tervisliku vm kehalise seisundi kirjeldamisel)pää▪ pea hakkas valutama päätä alkoi särkeä
▪ purjus peaga ma rooli ei istu en mene humalassa rattiin
▪ tuli koju joobnud päi tuli kotiin juovuksissa
■
selle juustega kaetud osa;
juuksed, soengpään hiusten peittämästä osasta;
hiuksista, kampauksesta–▪ blond pea tõmbab tähelepanu vaaleat hiukset keräävät huomiota
▪ peas on juba halli hiuksissa on jo harmaata
▪ punkar värvis pea roosaks punkkari värjäsi hiuksensa vaaleanpunaisiksi
▪ tuul sasib laste päid tuuli sekoittaa lasten hiuksia
2 see kehaosa mõistuse, vaimsete võimete asupaigana;
millegi kohta, mida tehakse mõtlemise abil, ilma abivahenditapää▪ peas küpses kindel plaan päässä kypsyi varma suunnitelma
▪ teeb, mis aga pähe tuleb tekee mitä päähän pälkähtää
▪ laps oskab kümne piires peast arvutada lapsi osaa laskea päässä kymmenen rajoissa
▪ õpi oma peaga mõtlema ja elu üle ise otsustama opi ajattelemaan ja päättämään elämästäsi itse
▪ matemaatikat ta pea jagab matematiikkaa hän ymmärtää
▪ luuletus ei taha pähe jääda runo ei tahdo jäädä mieleen
▪ Viska selline mõte peast! Heitä moinen ajatus mielestäsi!
3 ‹
hrl omadussõnalise täiendiga›
(inimese kohta)ihmisistä–▪ arutati, kuidas tuua helged pead Ida-Virumaale tagasi pohdittiin, kuinka saada fiksut ihmiset takaisin Itä-Virumaalle
▪ sellest koolist on ikka tulnud arukaid ja andekaid päid siitä koulusta on aina tullut fiksuja ja lahjakkaita ihmisiä
■
(inimese elu kohta)ihmisen elämästä–▪ ta riskis põgeniku varjamisel oma peaga hän vaaransi henkensä suojelemalla pakolaista
■
(hulga märkimisel looma või ka inimese kohta)pää▪ sügiseks, kui uttedel on talled sündinud, on kari vähemalt saja pea võrra suurem kun uuhien kilit ovat syntyneet syksyksi, karja on vähintään sata päätä suurempi
▪ koolid saavad raha ikkagi õpilaste arvu ehk peade järgi koulut saavat rahaa kuitenkin oppilaiden määrän eli pääluvun mukaan
4 juht, valitseja, ülemus;
eestvedajapää,
pää|mies,
johtaja▪ katoliku kiriku pea on paavst katolisen kirkon pää on paavi
▪ arvati, et mees peab olema perekonna pea ajateltiin, että miehen pitää olla perheen pää
5 miski kujult, asendilt või ülesandelt pead meenutavpää■
taime (jämedam, kerajas) ülaosa (ka õienuti, viljapea kohta)pää,
kupu▪ rukis loob pead ruis tekee tähkää
■
hari, tipp;
pealmine osapää▪ kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi korkean savupiipun huippu ei sumussa ollut edes näkyvissä
■
(pikliku) eseme jämedam või laiem otspää▪ nööpnõela pea nuppineulan pää
■
eseme osa, millest kinni hoitakse või kuhu kinnitatakse töötamiseks vajalikem osapää,
kahva▪ noa tera ja pea veitsen terä ja kahva
▪ reha pulgad, pea ja vars haravan piikit, lapa ja varsi
■
töötamiseks vajalik(em) osapää,
kärki▪ harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast harppuunassa on varsi ja kärki, jossa on tarttumaväkäset
■
eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa;
algusosapää▪ kell 12 hakkas liikuma rongkäigu pea kello 12 kulkueen etupää alkoi liikkua
6 ‹
seestütlevas›
märgib seisundit, mida eelnev sõna täpsustabilmaisemassa tilaa, jota edellinen sana täsmentää–▪ poisikesest peast sai siin palju ujumas käidud poikasena täällä tuli käytyä paljon uimassa
▪ läks haigest peast tööle meni sairaana töihin
▪ Mis selline auto uuest peast maksab? Mitä sellainen auto maksaa uutena?
peksmaM
1 järjest lööke, hoope andma;
korduvalt lüües kedagi või midagi mingisse seisundisse viimahakata,
piestä,
pieksää,
pahoin|pidellä,
rusikoida,
mukiloida▪ naaber peksab naist naapuri hakkaa vaimoaan / naapuri pahoinpitelee vaimoaan
▪ kurjategija peksis oma ohvrit käte ja jalgadega rikollinen hakkasi ja potki uhriaan
▪ aknaklaasid olid viimseni puruks pekstud ikkunalasit oli rikottu täysin siruiksi
■
(sademete, tuule, lainete vms kohta)(
sateesta, tuulesta, aalloista tms.)
piiskata,
piestä,
pieksää,
hakata,
ryskyttää▪ vihm peksis vastu akent sade piiskasi ikkunaa
▪ vihm peksis vilja maadligi sade pieksi viljan maahan
▪ tuul peksab vahtralehti vastu klaasi tuuli hakkaa vaahteranlehtiä ikkunaa vasten
■
löömist meenutavaid kiireid liigutusi tegema;
kiirete liigutustega või kiiresti liikudes midagi tegemahuitoa,
hakata▪ viga saanud lind lebas maas ja peksis abitult tiibadega vahingoittunut lintu makasi maassa ja huitoi avuttomana siivillään
▪ kaamera tilpneb kaelarihma otsas, pekstes vastu rindkeret kamera roikkuu kaulahihnassa ja hakkaa rintakehää vasten
▪ propeller peksis vee vahule potkuri sai veden vaahtoamaan
■
ülekohut, liiga tegemalyödä,
höykyttää,
röykyttää ark.▪ elu on mind küllalt peksnud elämä on höykyttänyt minua riittävästi
2 põlluviljadest teri eraldamapuida▪ muuseumis sai proovida koodiga reht peksta ja käsikiviga rukist jahvatada museossa sai kokeilla riihen puimista ja rukiin jauhamista käsikivillä
3 kõnek hoogsalt, otsustavalt midagi tegematehdä jotakin nopeasti, päättäväisesti–■
(ühendites, mis märgivad kellegi kusagilt või kuhugi vägisi ajamist, kihutamist)ilmauksissa, jotka merkitsevät jonkun ajamista väkisin jostakin tai jonnekin–▪ peksin elukaaslase voodist välja, et ta mu tööle viiks ajoin kumppanini ylös sängystä, jotta hän veisi minut töihin
■
(domineeriva ägeda tegutsemise kohta lahingus või võistlustel)peitota [
joku]
kuv.,
hakata [
joku]
ark.▪ avapoolajal peksime hollandlasi üsna korralikult ensimmäisellä puoliajalla peittosimme hollantilaiset kunnolla
■
(mängides) tugevasti ja kiiresti klahve vajutama, millegagi taguma vms(
soittamisesta)
hakata,
takoa▪ mõni lausa peksab klaverit jotkut suorastaan hakkaavat pianoa
▪ ta on trummar, kes ei kohku kontsertidel trumme peksmast ka käte ja peaga hän on rumpali, joka ei epäröi takoa rumpuja konserteissa myös käsillään ja päällään
■
(südame, pulsi kohta:) normaalsest tugevamini ja kiiremini tuksuma(sydämestä, pulssista:) sykkiä normaalia kovemmin ja nopeamminpamppailla,
takoa,
hakata,
läpättää▪ süda peksab nagu meeletu sydän pamppailee hulluna
perekondlikM
‹
adj›
perekonnaga seotud, perekonna(elu)s avalduvperhe-▪ perekondlikud sidemed on moslemitel väga tugevad muslimien perhesiteet ovat hyvin vahvat
▪ perekondlik sündmus perhetapahtuma
▪ välismaale tööle minnakse eelkõige perekondlikel põhjustel ulkomaille mennään töihin ennen kaikkea perhesyistä
■
perekonda hoidev, perekonnale pühendunudperhe|keskeinen▪ Kadri on hästi perekondlik Kadri on hyvin perhekeskeinen
Seotud sõnad perekondlikkus ‹
s›
perhe|keskeisyysperekondlikult ‹
adv›
perhe|keskeisesti
pileti|kontrollM
hrl sõidupiletite kontrollimine ühissõidukislipun|tarkastus■
pileti kontrollijalipun|tarkastaja▪ tööle võetakse kümme piletikontrolli töihin otetaan kymmenen lipuntarkastajaa