?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit
alla laskma ‹
v›
1 madalamale, allapoole sõitma või laskumaliikkua tai ajaa matalammalle, alaspäin–▪ Kes meist poleks lapsepõlves mäest alla lasknud? Kukapa meistä ei olisi laskenut lapsena mäkeä?
2 midagi langetama, madalamale, allapoole liigutamalaskea▪ lipp tulnuks alla lasta kella 16 paiku lippu olisi pitänyt laskea kello 16:n aikoihin
▪ varsti lasti alla ka teised rulood pian laskettiin myös toiset rullakaihtimet
▪ hingan välja, lasen käed alla hengitän ulos ja lasken kädet alas
3 lennukit vms tulirelvast või rakettrelvaga tabama ja alla kukkuma panemaampua alas▪ Etioopia on suutnud alla lasta ühe Eritrea lennuki Etiopia on ampunut alas yhden eritrealaisen lentokoneen
4 (hinda, väärtust) odavamaks muutma(
hinnasta, arvosta tms.)
laskea▪ poeomanikud ei taha hindu alla lasta kaupan omistajat eivät halua laskea hintoja
▪ polnud muud võimalust, kui intressimäära alla lasta ainoa mahdollisuus oli laskea korkoa
5 (voodisse pissimise kohta)(
vuoteeseen virtsaamisesta)
laskea alle(en▪ Mida teha, kui seitsmeaastane poiss laseb öösiti alla? Mitä pitäisi tehdä, kun seitsenvuotias poika laskee öisin alleen?
arvamaM
1 ‹
hrl järgneb et-kõrvallause›
oletama, tõenäoseks või usutavaks pidama, isiklikul hinnangul põhinema;
milleski teatud seisukohal olemaolla [
jotakin]
mieltä,
arvella,
luulla,
uskoa▪ teadlased arvavad, et üks kolp kuulus täiskasvanule ja teine noorukile tutkijat arvelevat, että toinen pääkalloista oli aikuisen ja toinen nuorukaisen
▪ perearst arvas, et mul võib mingi allergia olla perhelääkäri arveli, että minulla voisi olla jokin allergia
▪ nii arvan mina, teised ei pea ju nii arvama minä luulen niin, mutta muiden ei tarvitse olla samaa mieltä
▪ kassil arvatakse olevat üheksa hinge kissalla uskotaan olevan yhdeksän henkeä
▪ las nad elavad, nagu õigeks arvavad eläkööt he, kuten parhaaksi katsovat
■
arvates [
kelle]
kellegi arvamusel põhinedes, kellegi meelest[
jonkun]
mielestä, [
jonkun]
käsityksen mukaan▪ minu arvates pole sul õigus minusta sinä et ole oikeassa
▪ ta on enda arvates väga tähtis mees hän on omasta mielestään hyvin tärkeä mies
■
(ükskõiksust väljendades:) suvatsema, sobivaks või vajalikuks pidama(
ilmaistaessa yhdentekevyyttä)
haluta,
tahtoa▪ „Kuidas arvate,“ kehitati õlgu ”Kuten haluatte”, kohautettiin olkia
▪ tee, kuidas arvad tee miten tahdot
2 [
millest/kellest]
kellegi või millegi kohta hinnangut andmaolla [
jotakin]
mieltä [
jostakusta/jostakin],
arvioida [
jotakuta/jotakin],
arvostella [
jotakuta/jotakin]
▪ Mida arvate naistest, kes ise teile ligi ajavad? Mitä mieltä olette naisista, jotka tulevat itse lähentelemään teitä?
▪ Eestist arvatakse maailmas palju paremini, kui me ise endast mõtleme maailmalla on paljon parempi käsitys Virosta, kuin mitä itse itsestämme ajattelemme
3 (millegi põhjal) kellegi või millegi hulka määrama või vastu võtmasisällyttää tai katsoa kuuluvaksi johonkinlukea,
laskea▪ teda pole meie sajandi suurte kunstnike hulka arvatud häntä ei ole luettu vuosisatamme suuriin taiteilijoihin
▪ põhimeeskonda arvatud jalgpallur peruskokoonpanoon kuuluva jalkapalloilija
■
midagi (mingil alusel) arvestama, kokku lugemalaskea,
mitata▪ aega arvati vanasti nädalate kaupa ühest tähtpäevast teise ennen vanhaan aikaa laskettiin viikkoina yhdestä merkkipäivästä toiseen
au|väärneM
austust vääriv, lugupeetud, kõrgelt hinnatudkunnian|arvoinen,
kunnioitettava,
arvokas,
kunniakas,
kunnian|arvoisa▪ kohal olid rektorid ja teised auväärsed isikud paikalla olivat rehtorit ja muut kunnianarvoisat henkilöt
■
oma tähtsusele, väärikale positsioonile vms vastavtärkeyttään, arvokasta asemaansa tms. vastaavaarvoise(nsa▪ mälestuskivile leiti auväärne koht muistokivelle löydettiin arvoisensa paikka
■
(lugupidavalt kõrge vanuse kohta)(
kunnioittavasti korkeasta iästä)
kunnioitettava▪ auväärses eas vaimulikud kunnioitettavassa iässä olevat papit
Seotud sõnad au|väärselt ‹
adv›
kunnioitettavasti,
arvokkaasti,
kunniakkaastiau|väärsus ‹
s›
kunnioitettavuus,
arvokkuus,
kunniakkuus
eesM
‹
adv›, ‹
postp› [
kelle/mille]
1 liikumise või esikülje poolses suunas, eespool Vastand tagaedessä,
edellä▪ laps kõnnib, selg ees lapsi kävelee selkä edellä
▪ ma ei näe, mis seal ees toimub en näe, mitä tuolla edessä tapahtuu
▪ nii nad läksid, naine ees ja mees järel niin he lähtivät: vaimo edellä, mies perässä / niin he menivät: nainen edellä, mies perässä
▪ kokku saadi kohviku ees tavattiin kahvilan edessä
▪ juuksed sorakil näo ees tukka roikkuu kasvojen edessä
▪ olime järjekorras üsna ees olimme jonossa aika kärjessä
■
ette kinnitatud või asetatud, oma otstarbeks valmisedessä▪ ettekandjal oli valge põll ees tarjoilijalla oli valkoinen esiliina edessä
▪ augu ees pole prunti reiässä ei ole tappia
▪ poole tunni pärast on auto ees puolen tunnin kuluttua auto on ovella
■
ajaliselt eespool, tulemas;
kavatsusel, teoksilajallisesti myöhemmin;
suunnitteilla, tekeilläedessä,
tulossa▪ ees on kaks vaba päeva edessä on kaksi vapaapäivää
▪ Mis sul täna õhtul ees on? Mitä sinulla on tänä iltana?
2 (eespool) takistamasedessä,
tiellä▪ turvamees seisis ukse peal ees turvamies seisoi ovella
■
(nähtuste, olukordade kohta:) takistava, tülika tegurina, segamasesteenäedessä,
tiellä▪ ma ei saa aru, kellel ma ees olen, miks minust lahti tahetakse saada en käsitä, kenen tiellä minä olen, miksi minusta halutaan päästä eroon
3 osutab olukorrale või nähtusele, milleni on jõutud või ollakse jõudmasedessä▪ olin keerulise valiku ees olin vaikean valinnan edessä
4 eelnevalt, enne kedagi teist või teisi, kellestki varemedellä▪ Kas ootan su ära või hakkan ees minema? Odotanko sinua vai alanko mennä edellä?
▪ laps matkib seda, mis teised ees teevad lapsi matkii sitä, mitä muut tekevät edellä
■
varem kohal, varem olemasaiemmin▪ saarele sattusime seetõttu, et siin oli üks tuttav pere juba ees saarelle satuimme sen takia, että täällä oli jo aiemmin yksi tuttu perhe
▪ kiilu on kõige kergem sinna lüüa, kus pragu ees kiila on helpointa lyödä sinne, missä on jo valmiiksi rako
5 tasemelt, edasijõudmiselt, saavutustelt kedagi edestamasedellä▪ matemaatikas on ta teistest pikalt ees, klassi parim matematiikassa hän on pitkällä muita edellä, luokan paras
▪ pikkuselt on poiss pea jagu isast ees poika on isäänsä päätä pitempi
■
(kella näidu kohta:) õigest ajast ette jõudnudedellä▪ kell on paar minutit ees kello on pari minuuttia edellä
6 kellegi juuresolekul, nähes või kuuldes;
kuskil küsitletavana vmsjonkun läsnä ollessa, jonkun nähden tai kuullen;
jossakin kuultavana tms.–▪ esimene ülesastumine publiku ees ensimmäinen esiintyminen yleisölle
▪ rektor annab ametivande ülikooli nõukogu ees rehtori vannoo virkavalansa yliopiston neuvostolle
▪ süüdlane kahetses kohtu ees oma tegu syyllinen katui tekoaan oikeudessa
7 osutab sellele, kelle või mille suhtes midagi tehakse, miski toimub või on olemasviittaamassa siihen, jonka suhteen jotakin tehdään, jotakin tapahtuu tai jokin on olemassa-lta,
-ltä▪ pean teie ees vabandama minun pitää pyytää teiltä anteeksi
▪ hirm valu ees kivun pelko
▪ meil pole teineteise ees saladusi meillä ei ole salaisuuksia toisiltamme
■
millegagi, kellegagi võrreldes[
johonkin/johonkuhun]
verrattuna, [
johonkin/johonkuhun]
nähden▪ tal on sinu ees mõningaid eeliseid sinuun verrattuna hänellä on joitakin etuja
■
osutab kellegi suhtumisele, vaatenurgale;
millegi seisukohaltedessä,
silmissä▪ Ära tee end maailma ees naeruks! Älä tee itseäsi naurettavaksi maailman edessä!
▪ seaduse ees on kõik võrdsed kaikki ovat yhdenvertaisia lain edessä
eestM
‹
adv›, ‹
postp› [
mille]
1 liikumise või esikülje suunast, eestpoolt küljest Vastand tagantedestä▪ maja eest on lumi roogitud lumi on luotu talon edestä
▪ pluus on eest märg pusero on edestä märkä
▪ pani mul tee eest kinni sulki tien edestäni
▪ kusagilt eest kostab nuttu jostakin edestäpäin kuuluu itkua
▪ buss oli puupüsti täis, hädavaevu saime eest peale bussi oli täpötäynnä, pääsimme juuri ja juuri etuovesta sisään
■
esiküljelt, esipoolelt ära (oma otstarvet täitmast);
küljest äraetupuolelta (täyttämästä tehtäväänsä);
irtoamisesta–▪ võttis prillid eest otti silmälasit päästä
▪ nööp tuli eest ära nappi irtosi
2 (eestpoolt) takistamast, segamast ärapois tieltäedestä▪ Mine eest! Mene pois edestä!
▪ Astuge eest ära! Menkää pois edestä!
3 kättesaamist, tabamist vältida püüdes kellestki kõrvale või kaugemalepakenemisesta, karkaamisesta–▪ üks ajas taga, teised jooksid eest yksi ajoi takaa, toiset juoksivat karkuun
4 (hrl ühenduses verbiga leidma:) varem kohal, ees olevana, varem olemas(tav. verbin leidma yhteydessä:) jo aiemmin paikalla olemisesta–▪ kui randa jõudsime, leidsime sealt palju inimesi eest kun pääsimme rantaan, siellä oli jo paljon ihmisiä
5 varemalt, enne endale, nii et keegi teine ilma jääbaiemmin itselle ottamisesta, niin että joku toinen jää ilman–▪ varasemad tulijad napsasid paremad kohad eest ära ensinnä tulleet nappasivat parhaat paikat
▪ kes kiirem oli, kahmas ka teiste eest paremad palad endale nopeimmat kahmivat parhaat palat itselleen
6 teatud aeg tagasisitten▪ õnnetus juhtus poole tunni eest onnettomuus tapahtui puoli tuntia sitten
▪ paari aasta eest polnud siin ühtki maja pari vuotta sitten täällä ei ollut yhtään taloa
▪ pidin juba kuu aja eest kodus olema minun piti olla kotona jo kuukausi sitten
7 kelleltki otsust saamast, kellelegi aru andmast, kellegi jutult vmssaamasta päätöstä joltakulta, antamasta selvitystä jollekulle, jonkun puheilta tms.–▪ poissi veeti ühe komisjoni eest teise ette poikaa kuljetettiin toimikunnasta toiseen
8 asemel, samaväärse asendajanaasemesta, sijastaedestä,
puolesta▪ Kes selle töö sinu eest ära teeb? Kuka sen työn sinun edestäsi tekee?
▪ ema vastas lapse eest äiti vastasi lapsen puolesta
▪ riis on Jaapanis nii leiva kui kartuli eest riisi korvaa Japanissa niin leivän kuin perunankin / riisiä syödään Japanissa niin leivän kuin perunankin sijasta
■
kellegagi või millegagi võrdseltyhtä paljon kuin joku tai jokin, jotakuta tai jotakin vastatenedestä▪ vägilane sõi kümne mehe eest sankari söi kymmenen miehen edestä
▪ muidu vaikne poiss, aga tööd rabab mitme eest muuten hiljainen poika, mutta raataa usean edestä
9 vastu (andes või saades);
väärtusesjollakin, jotakin vastaan (antaessa tai saadessa);
jonkin arvosta–▪ sentide eest ei saa midagi senteillä ei saa mitään
▪ andis kutsikad ära sümboolse tasu eest antoi koiranpennut symbolisella hinnalla
▪ ega ma siis aitäh eest pool päeva tööd teinud en minä tehnyt töitä puolta päivää vain saadakseni kiitoksen
▪ kaupa on siin praegu 500 euro eest tässä on tällä hetkellä tavaraa 500 euron arvosta; tässä on tällä hetkellä tavaraa 500 euron edestä
10 osutab sellele, kelle või mille suhtes midagi tehakse või miski toimub-sta/-stä,
puolesta▪ ilmajaam hoiatas tugeva tuule eest sääasema varoitti voimakkaasta tuulesta
▪ Suur tänu abi eest! Suuret kiitokset avusta!
▪ kassi eest hoolitseb laps lapsi huolehtii kissasta
▪ Kes vastutab projekti juhtimise eest? Kuka vastaa projektin johtamisesta?
▪ võitleb põlisrahvaste õiguste eest taistelee alkuperäiskansojen oikeuksien puolesta
▪ lõunasöögi eest pidi igaüks ise maksma lounas piti jokaisen maksaa itse
■
osutab põhjusele, mille pärast kedagi karistatakse, kritiseeritakse vmsvuoksi,
takia▪ läks pangaröövi eest vangi joutui vankilaan pankkiryöstön vuoksi
ei ole sooja ega külmaei lähe vähimatki korda, on täiesti ükskõikei ole mitään väliä–▪ tal pole kunagi olnud sooja ega külma sellest, mida teised temast arvavad hänelle ei ole koskaan ollut mitään väliä sillä, mitä muut hänestä ajattelevat
järelM
‹
postp› [
kelle/mille], ‹
adv›
1 (liikumisel) kellegi või millegi tagaperässä,
jäljessä,
takana▪ ta sammus kohe minu järel hän asteli heti perässäni / hän käveli aivan jäljessäni
▪ laps läks ees, koer joostes järel lapsi meni edellä, koira juoksi perässä
2 pärast mingit sündmust või ajavahemikku;
kellestki, millestki hiljem(
ajasta)
jälkeen ‹
postp.›
perässä ‹
adv.›
▪ nii paljude aastate järel ei mäleta kõike täpselt näin monen vuoden jälkeen kaikkea ei muista tarkasti
▪ mõne kilomeetri järel tegime väikese peatuse muutaman kilometrin jälkeen pysähdyimme hetkeksi
▪ üks ütles sõnad ees, teised kordasid järel yksi lausui sanat edellä ja toiset toistivat perässä
■
osutab tihedale ajalisele järgnevuseleperään▪ auto auto järel vuras mööda auto toisensa perään huristi ohi
3 tasemelt, saavutustelt, järjestuselt kellestki või millestki tagapooljälkeen▪ meie võistkond tuli Läti järel kolmandaks joukkueemme sijoittui Latvian jälkeen kolmanneksi
▪ ta oli koolis minust paar klassi järel hän oli koulussa minua muutaman luokan alempana
■
(kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast taga(
kellosta)
jäljessä▪ su kell on järel (kell näitab vähem, kui ajaliselt tegelikult on) kellosi on jäljessä
4 midagi või kedagi ära toomas, kätte saamas vmshakemiseen, noutamiseen liittyvästi–▪ käis koolis õpikute järel kävi koulussa hakemassa oppikirjat
▪ hommikul viin lapsed lasteaeda, õhtul käin neil seal järel aamulla vien lapset päiväkotiin ja illalla haen heidät sieltä
5 (endisest) säilinud, veel või endist viisi olemasjäljellä,
tallella▪ tema tavapärasest elurõõmust oli vähe järel hänen tavanomaisesta elämänilostaan oli vähän jäljellä
6 tulemuseks, tagajärjekstulokseen viittaamassa–▪ näpistas nii et sinised plekid järel nipisti niin että mustelmat vain jäivät
järele tulema ‹
v›
1 [
kellele/millele]
kedagi või midagi kusagilt ära tooma (või viima) tulemahakea [
joku/jokin]
▪ täna võiks isa mulle lasteaeda järele tulla tänään isä voisi hakea minut päiväkodista
▪ kaotatud asjadele ei tuldudki järele hukattuja tavaroita ei tultukaan hakemaan
2 samale tasemele või samasse seisu jõudmasaavuttaa sama taso tai tilanne–▪ teeni välja austus ja palk tuleb järele ansaitse kunnioitus ja palkka seuraa
■
ees liikuja järel tulema, talle järgnematulla edellä liikkujan perässä–▪ vaatasin üle õla, kas teised ikka tulevad järele katsoin olkani yli, tulevatko toiset perässä
kaasa tulema1 kellegagi üheskoos tegutsema (hakkama), kellegi mõjule alluma(alkaa) toimia yhdessä jonkun kanssa, olla jonkun vaikutuksen alainentulla mukaan▪ kliiniku juhtimisel peab kollektiiv kaasa tulema klinikan johtamiseen pitää yhteisön tulla mukaan
▪ hea publik tuleb lauljaga hästi kaasa hyvä yleisö tulee hyvin mukaan laulajan lauluun
▪ hinnatõusuga tulid kaasa ka teised pangad myös muut pankit osallistuivat hintojen nousuun
2 kellegagi koos kuhugi tulematulla jonnekin jonkun kanssatulla mukaan▪ minu kass tuleb suvekodusse kaasa kissani tulee maalle mukaan
▪ ma võin sinuga kaasa tulla voin tulla sinun mukaasi
Seotud sõnad kaasa|tulija ‹
s›
mukaan|tulija
karva|võrdM
‹
adv›
‹
jaatavas lauses›
(väga) natuke, õige vähe‹
myönteisissä yhteyksissä›
hyvin vähänkarvan verran kuv.▪ teine tulemus oli karvavõrd parem toinen tulos oli karvan verran parempi
■ ‹
eitavas lauses hrl ki-liitega›
mitte sugugi, üldse mitte‹
kielteisissä yhteyksissä tav. yhdessä ki-liitteen kanssa›
ei lainkaankarvan vertaa kuv.▪ mind ei huvita karvavõrdki, mida teised arvavad minua ei kiinnosta karvan vertaa, mitä toiset ajattelevat
kinni maksmamillegi eest kogu summat, hinda ära tasumasuorittaa koko summa, koko hintamaksaa▪ bussijäneste sõidu maksavad kaudselt kinni teised sõitjad toiset bussimatkustajat tulevat maksaneeksi jäniksenä matkustavien liput
■
kõnek altkäemaksuga vms ära ostmalahjoa yleisk.▪ usub, et politseinikud on piraattaksojuhtide poolt korralikult kinni makstud hän uskoo, että poliisit ovat piraattitaksinkuljettajien lahjomia
kuna1M
‹
konj,
adv›
1 ‹
konj› ‹
alustab kõrvallauset,
põhjendav sidesõna›
sellepärast et, sel põhjusel et(
aloittamassa syytä ilmaisevaa sivulausetta)
koska,
sillä,
kun▪ kuna oli ennustatud vihmasadu, siis matkale ei mindud koska oli ennustettu sadetta, retkelle ei lähdetty
▪ suur osa ettepanekuid jäi kõrvale, kuna need ei saanud vajalikku toetust suuri osa ehdotuksista sivuutettiin, sillä ne eivät saaneet riittävää kannatusta
2 ‹
konj› ‹
alustab kõrvallauset,
vastandav sidesõna›
(ajaliselt:) samal ajal kui, sel ajal kui(ajallisesti:) samaan aikaan kun, sillä aikaa kunjolloin,
kun▪ ema tõusis vara, kuna teised veel magama jäid äiti nousi varhain, kun toiset jäivät vielä nukkumaan
3 ‹
adv›
kõnek kunas, millal(kysymyssanana:) milloinkoska▪ Kuna sa meile tuled? Koska tulet meille?
kuriM
‹
adj,
s›
1 ‹
adj›
(loomu poolest) õel, tige, halastamatu, pahatahtlikilkeä,
häijy,
paha,
pahan|ilkinen,
pahan|tahtoinen▪ head ja kurjad jõud hyvät ja pahat voimat
▪ kurjad keeled kõnelevad, et .. pahat kielet kertovat, että...
▪ siin peab kellegi kuri käsi mängus olema tässä täytyy nyt jollakulla ilkimyksellä olla sormensa pelissä / tässä täytyy nyt jollakulla olla likaiset näppinsä pelissä
■
(loomade kohta:) kallale, ründama kippuv(
eläimistä)
vihainen▪ Ettevaatust, kuri koer! Varokaa vihaista koiraa!
2 ‹
adj›
laadilt või omadustelt halb, pahaominaisuuksiltaan huono, paha–▪ kurja kuulsusega Ungru krahv pahamaineinen kreivi von Ungern-Sternberg
▪ Miks kuri saatus just mind kiusab? Miksi juuri minulla on niin kova kohtalo?
▪ kaevaku teised, et aeg on kuri, mina kaeban, et see on armetu valittakoot toiset, että ajat ovat huonot, minun mielestäni ne ovat viheliäiset
■
(plaani, teo vm kohta:) alatu, pahasoovlik(
suunnitelmasta, teosta tm.)
pahan|tahtoinen,
paha▪ nende kuri plaan läks nurja heidän pahantahtoinen suunnitelmansa epäonnistui
▪ teda piinasid kurjad mõtted pahat ajatukset piinasivat häntä
3 ‹
adj›
vihane, (väga) pahanekiukkuinen,
vihainen,
äkäinen▪ isa läks päris kurjaks isä suuttui kovasti / isä tuli hyvin vihaiseksi
▪ seljatagant kostis kuri hääl selän takaa kuului vihainen ääni
▪ vaatas kurja pilguga katsoi pahasti / katsoi ankarasti
4 (haiguse, seisundi kohta:) ränk, raske, ohtlik(
sairaudesta, tilasta)
pahan|laatuinen,
vaarallinen▪ melanoom on kuri nahakasvaja melanooma on ihon pahanlaatuinen kasvain
■
(koguse, hulga kohta:) väga suur(määrästä:) hyvin suuri–▪ nägi õppimisega kurja vaeva näki opinnoissaan hurjasti vaivaa
▪ mul on kuri kahtlus, et .. minulla on paha aavistus, että...
■
(korralduse, kirja vm kõneteo kohta:) karm, rangeankara▪ kuri käsk ankara käsky
▪ maksuameti kurja kirja sai mitu firmat verohallinnon ankaran kirjeen sai monta yritystä
5 ‹
s›
kurat, saatan, vanasarvik(
paholaisesta)
paha (
erik.)
▪ tuli jooksuga, nagu oleks tal kuri kannul tuli juosten, kuin vanha vihtahousu olisi kannoilla
■
kõnek (kergelt kirudes, pahandades, vahel ka naljatades:) kurivaim, sunnik(
lievähkönä kirosanana, välillä myös pilaillessa)
–▪ Kurja, mulle aitab! Pentele, minulle riittää! ark.
6 ‹
s›
halb asi või tegu;
halbus, kurjus Vastand heahuono asia tai teko;
huonous, pahuus–▪ äiksetorm tegi palju kurja ukkosmyrsky teki paljon tuhoa; ukkosmyrsky aiheutti pahaa jälkeä
laatM
‹
s›
1 suur turg, kus korraldatakse ka lõbustusimarkkinat vain mon▪ siinkandis on laata peetud juba 19. sajandi lõpust täälläpäin on pidetty markkinoita jo 1800-luvun lopusta asti
▪ setumaa sibulal oli laadal hea minek Setumaan sipulilla oli markkinoilla hyvä menekki
▪ lillelaat kukkamarkkinat
2 (lärmaka läbisegi rääkimise kohta)hälinä,
metakka,
meteli▪ nüüd läks kohtusaalis laat lahti: ühekorraga rääkisid viis advokaati ja kannatanu nyt puhkesi oikeussalissa aika metakka: viisi asianajajaa ja asianomistaja puhuivat yhteen ääneen
▪ koosolekul kiskus asi laadaks kokous alkoi mennä yleiseksi hälinäksi
▪ katsu sa magada, kui teised laata peavad yritäpä siinä nukkua, kun toiset pitävät meteliä
lehvimaM
1 õhuvoolus laineliselt või laperdavalt liikumaliehua,
hulmuta,
leyhyä▪ lipp lõi tuules uhkelt lehvima lippu alkoi liehua uljaasti tuulessa
▪ tüdruk jooksis juuste lehvides mäest alla tyttö juoksi mäkeä alas hiukset hulmuten
■
(hoogsa liikumise, käimise, jooksmise kohta)(
vauhdikkaasta liikkumisesta)
viipottaa,
viuhtoa,
liehua,
heilua,
hillua ark.▪ üks tormas ees, teised lehvisid järele yksi ryntäsi edellä, toiset viipottivat perässä
▪ neljandat päeva sama kleidiga ringi lehvida on liig mis liig liika on liikaa, liehua nyt samassa mekossa neljättä päivää
2 õhus hõljuma, (hõljudes) levimaleijua,
leijailla▪ köögis lehvis küpseva koogi hõng keittiössä leijaili kypsyvän kakun tuoksu
lugu pidama[
kellest/millest]
kellessegi austusega suhtuma, midagi kõrgelt hindamaarvostaa [
jotakuta/jotakin],
kunnioittaa [
jotakuta/jotakin]
▪ kes peab lugu enesest, seda austavad ka teised sitä, joka kunnioittaa itseään, kunnioittavat muutkin
▪ pean lugu kodumaisest toidust arvostan kotimaista ruokaa
lähi|tuliM
‹
hrl mitm›
auto esilaterna nõrgema valgustugevusega tuli Võrdle kaug|tulilähi|valot mon.,
lyhyet valot mon. ark.▪ naine sõitis lähituledega, sest parasjagu tulid vastu teised autod nainen ajoi lähivaloilla, sillä vastaan tuli juuri toisia autoja
maa|ilmM
1 (maailma)kõiksus, universum(maailman)kaikkeusmaa|ilma▪ maailma loomine maailman luominen
■
(planeedi, tähesüsteemi vm universumi osa kohta)(
galakseista, tähdistöistä, planeetoista)
maa|ilma▪ küllap universumis leidub ka teisi elusolenditega asustatud maailmu maailmankaikkeudessa on varmaankin myös muita maailmoja, joita asuttavat elävät olennot
2 maakera koos kõige sellel leiduvaga;
kõik maad, riigidmaapallo;
kaikki maatmaa|ilma▪ maailma maad ja rahvad maailman maat ja kansat
▪ maailma naftavarud maailman öljyvarannot
▪ maailma kalleim linn maailman kallein kaupunki
■
(kedagi või midagi ülimalt tähtsustades, hrl liialdavalt)(
liioittelevissa ilmauksissa ja vahvistussanana)
maa|ilma▪ olen kõige õnnelikum naine maailmas olen maailman onnellisin nainen
3 samade tingimuste või tõekspidamiste alusel moodustuv ühiskond;
inimese elukeskkondsamoissa oloissa tai samojen uskomusten perusteella elävä yhteisö;
ihmisen elinympäristömaa|ilma▪ araabia maailm arabimaailma
▪ ingliskeelne maailm englanninkielinen maailma
▪ Kas kunst muudab maailma paremaks? Parantaako taide maailmaa?
▪ tahaks oma lastele turvalisemat maailma haluaisin lapsilleni turvallisemman maailman
■
rahvas, avalikkus, (teised) inimesedkaikki ihmiset, muutmaa|ilma▪ maailm jälgib toimuvat huviga maailma seuraa tapahtumia mielenkiinnolla
▪ oled end maailma silmis narriks teinud olet tehnyt itsestäsi narrin maailman silmissä
■
mingi valdkonnaga seotud inimeste või nähtuste ringjohonkin elämänalueeseen liittyvät ihmiset tai ilmiötmaa|ilma▪ ettekannetega astus üles akadeemilise maailma koorekiht esitelmiä piti akateemisen maailman kerma
▪ spordimaailm urheilumaailma
■
mingi elusorganismide kooslus, kõik sellega seonduv(
eläin-, eliö- ja kasviyhteisöistä)
maa|ilma▪ loomade maailmas kehtivad teised reeglid eläinmaailmassa pätevät toiset säännöt
▪ Punase mere veealune maailm on ääretult põnev Punaisen meren vedenalainen maailma on äärettömän jännittävä
■
(näiva või väljamõeldud tegelikkuse kohta)(
kuvitteellisesta todellisuudesta)
maa|ilma▪ muinasjutumaailm satumaailma
▪ unenägude maailmas on kõik võimalik unten maailmassa kaikki on mahdollista
4 (usulistes kujutelmades surmajärgse asupaiga vms kohta)(
ylimaallisesta, tuonpuoleisesta)
maa|ilma▪ Styx on allilmajõgi, mis lahutab elavate ja surnute maailma Styks on manalan joki, joka erottaa elävien ja kuolleiden maailman toisistaan
▪ värav teispoolsesse maailma portti toiseen maailmaan
▪ ravitseja seisvat ühenduses vaimude maailmaga parantajalla on kuulemma yhteys henkimaailmaan
5 inimese vaimse elu ring;
kellegi elu, kõik sellega seonduvyksittäisen ihmisen henkinen elämänpiiri;
ihmisen elämä ja kaikki mikä siihen liittyymaa|ilma▪ autist on sulgunud oma maailma autisti on sulkeutunut omaan maailmaansa
▪ põhiolemuselt on ta muretu optimist, kelle maailm on igati paigas perusolemukseltaan hän on huoleton optimisti, jonka maailma on kaikin puolin mallillaan
6 kõnek väga paljuhyvin paljon–▪ nüüd on meil aega maailm nyt meillä on kaikki maailman aika
madalalM
‹
adv›
1 mingile alustasandile (hrl maapinnale) suhteliselt lähedal Vastand kõrgelmatalalla,
alhaalla▪ lendasime üsna madalal linna kohal lensimme melko matalalla kaupungin yllä
▪ päike on juba madalal aurinko on jo alhaalla
2 ümbrusest või mingist tasandist allpoolmatalalla,
alhaalla▪ piirkond asub madalal ja seal on tihti uputusi alue sijaitsee matalalla ja siellä on usein tulvia
▪ merepinnast madalamal asuvad alad merenpinnan alapuolella sijaitsevat alueet
▪ elab minust korrus madalamal asuu kerrosta alempana minua
3 (arvudes määratavalt) väikesena, vähesena Vastand kõrgelmatalalla,
alhaalla,
alhaisena▪ eesmärk on hoida inflatsioon nii madalal kui võimalik tavoite on pitää inflaatio niin matalalla kuin mahdollista
▪ veetase püsib madalal vedenkorkeus pysyy matalalla
4 seisundi, arengutaseme või omaduste poolest tagapool või allpool, kehvemal kohal Vastand kõrgelmatalalla,
alhaalla▪ ta on karjääriredelil mitu pulka madalamal kui teised temaealised hän on uratikkailla monta askelmaa alempana kuin muut ikäisensä
▪ rahvad, kelle elukvaliteet on meie omast määratult madalamal kansat, joiden elintaso on paljon omaamme matalampi
mahaM
‹
adv›
1 maapinnale, põrandale vm aluspinnalemaahan, lattialle tai muulle alustalle–▪ nuga kukkus maha veitsi putosi
▪ pane vaip maha pane matto lattialle
■
(sõiduvahendist väljumise kohta)(
kulkuvälineestä poistumisesta)
pois▪ siin peatuses ei läinudki keegi maha kukaan ei jäänytkään pois tällä pysäkillä
▪ astus bussist maha jäi bussista
■
püstiasendist pikali, siruli vms asendissepystyasennosta makuuasentoon tms.–▪ jooksis teised jalust maha juoksi toiset kumoon
▪ haigus võttis terveks pikaks nädalaks maha tauti kaatoi sänkyyn koko pitkäksi viikoksi
■
allapoole, madalamale, allaalaspäin, matalammallealas▪ pööra krae maha käännä kaulus alas
▪ lööb silmad maha laskee katseensa
■
mullasse, maa sissemaahan▪ maal pannakse juba kartuleid maha maalla pannaan jo perunoita maahan / maalla istutetaan jo perunoita
▪ koer matab kondi maha koira hautaa luun maahan
2 küljest, otsast või pealt ärairtipoisyltä(än,
päältä(än▪ lõikas püksisääred maha leikkasi housunlahkeet irti
▪ võtsin hetkeks mantli maha otin takin hetkeksi pois / otin hetkeksi takin yltäni
■
hulgalt, määralt vähemaksmäärän vähenemisestä–▪ Palju sa palka saad, kui maksud maha arvata? Paljonko saat palkkaa, kun vähennetään verot?
▪ võttis haigusega kümme kilo maha laihtui sairauden takia kymmenen kiloa
■
(seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega)tunteiden hallitsemiseen liittyen–▪ surus hirmu maha tukahdutti pelkonsa
▪ Ei teagi, kuidas teda maha rahustada. – Ehk jahtub ise maha. Enpä tiedä, miten hänet saisi rauhoittumaan. – Ehkä hän tyyntyy itsestään.
3 ‹
ühendverbi osana›
(ruumiliselt, võimetelt, tasemelt jne) tahapoole, järelejälkeen,
taakseen▪ jääb õppimises maha jää opinnoissa jälkeen
▪ jättis kõik konkurendid kaugele maha jätti kaikki kilpailijat kauas taakseen / jätti kaikki kilpailijat kauas jälkeensä
4 osutab ja rõhutab tegevuse tulemuslikkust, millegi lõplikkust või lõpetatustosoittamassa ja korostamassa toiminnan tuloksellisuutta, jonkin lopullisuutta tai sitä, että jokin on saatu päätökseen–▪ käisime pika maa maha kuljimme pitkän matkan
▪ pulmapidu peeti maha jaanipäeva paiku hääjuhlat pidettiin juhannuksen aikoihin
▪ maja põles maani maha talo paloi perustuksiaan myöten
■ ‹
ka ühendverbi osana›
(tapmisega, surmamisega või suremisega ühenduses)tappamiseen tai kuolemiseen liittyvissä ilmauksissa–▪ kõik tapeti viimseni maha aivan kaikki tapettiin
▪ No sure maha! (emotsionaalne hüüatus, väljendab suurt imestust, meelepaha vm) Voi herranjumala!
■ ‹
ühendverbi osana›
(müümise, raiskamise, kulutamisega ühenduses)yhdysverbin osana myymiseen, tuhlaamiseen tai kuluttamiseen liittyvissä ilmauksissa–▪ müüs kõik viimseni maha myi aivan kaiken
▪ on kogu oma palga maha joonud on juonut koko palkkansa
5 tegutsemast, toimimast lakkamajonkin toiminnan lakkaamiseen liittyvissä ilmauksissa–▪ mäss on maha surutud kapina on kukistettu
▪ peaminister võeti maha pääministeri erotettiin
▪ Maha valitsus! Hallitus alas!
▪ ettepanek hääletatakse vist maha ehdotus äänestetään varmaan nurin
▪ kõneleja karjuti maha puhuja huudettiin hiljaiseksi
■
osutab, et miski on muudetud mittekehtivaks, sobimatuks vmsosoittamassa, että jokin ei ole enää voimassa, sopivaa tms.–▪ meie nimi tõmmati esinejate nimekirjast maha nimemme pyyhittiin esiintyjäluettelosta
▪ kaalujälgija kriipsutas oma menüüst pooled toidud maha painonpudottaja viivasi yli puolet ruoista ruokavaliossaan
6 osutab, et midagi tehakse millegi järgi, midagi jäljendadesosoittamassa, että jotakin tehdään jonkin mukaan tai jotakin jäljitellen–▪ esineja luges ettekande paberilt maha esiintyjä luki esitelmän paperista
▪ kirjutage ülesanne tahvlilt maha kopioikaa tehtävä taululta
maksmaM
1 millegi eest raha andmaantaa jotakin maksuksi jostakinmaksaa▪ palka maksma maksaa palkkaa
▪ poes maksan enamasti kaardiga maksan kaupassa yleensä kortilla
▪ Kas elu mõte ongi käia tööl ja maksta arveid ning makse? Onko elämän tarkoitus tosiaan käydä töissä ja maksaa laskuja ja veroja?
2 mingi hinnaga olema, teatud rahasummat väärt olemaolla jonkin hintainen tai arvoinenmaksaa▪ pilet maksis 60 eurot lippu maksoi 60 euroa
▪ Palju maksab advokaadi töötund? Paljonko asianajajan työtunti maksaa?
■
millegi minetamist, kaotust põhjustamamaksaa kuv.▪ suigatamine võib maksta alpinistile elu vuorikiipeilijä voi joutua maksamaan torkahtamisesta hengellään
▪ klientide kommenteerimine Facebookis maksis klienditeenindajale töökoha asiakaspalvelija menetti työpaikkansa kommentoituaan asiakkaita Facebookissa
▪ ta tegi vea ja maksis oma eluga hän teki virheen ja maksoi siitä hengellään
3 [
mida teha] ‹
3. isikus,
hrl eitusega›
osutab sellele, mida hrl ei ole otstarbekas teha Võrdle tasuma (
3. täh)
‹
3. persoonassa, tav. kielteisessä yhteydessä›
kannattaa,
sietää▪ asjaga ei maksa kiirustada asian kanssa ei kannata pitää kiirettä
▪ ei maksa solvuda, nii see on ei kannata loukkaantua, niin se on
▪ seda tüüpi maksaks vältida sitä tyyppiä sietäisi vältellä
4 kehtima;
tähtsust või mõjuvõimu omamapäteä,
olla voimassa▪ siin maksavad teised reeglid täällä pätevät toiset säännöt
▪ seadus hakkab maksma 1. juulist laki astuu voimaan 1. heinäkuuta
▪ tühi jutt ei maksa midagi tyhjä puhe ei ole minkään arvoista
▪ liidri sõna maksab johtajan sana on laki
materdamaM
1 (malaka vm vahendiga) peksma või tagumamurjoa,
piestä,
mätkiä,
nuijia,
mukiloida▪ politseinikud kukkusid meest kumminuutidega materdama poliisit alkoivat mätkiä miestä kumipampuilla
▪ ühed materdasid tulekoldeid okste ja labidatega, teised vedasid voolikuid toiset pieksivät palopesäkkeitä oksilla ja lapioilla, toiset kantoivat letkuja
2 karmilt kritiseerima, sõnadega põrmustamarepostella,
riepotella kuv.,
höyhentää kuv.,
murjoa kuv.,
polkea kuv.▪ film materdati maatasa elokuva poljettiin maanrakoon
mitteM
‹
adv›
1 ‹
rõhutava üldlaiendina, eitavas lauses›
eitussõna, mis tugevdab väite eitust‹
kielteisissä yhteyksissä›
kieltoa vahvistavana sananamillään,
todellakaan,
lainkaan,
kyllä▪ mitte ei tule meelde ei kyllä tule mieleen
▪ ma ei saa sellega mitte kuidagi nõus olla en kyllä mitenkään voi hyväksyä sitä
▪ Mitte ei vea! Ei tosiaankaan onnista!
2 ‹
erieitava laiendina›
annab üksnes järgnevale sõnale või ühendile eitava sisu, aitab väidet rõhutadaantamassa vain seuraavalle sanalle tai ilmaukselle kielteisen merkityksen, auttamassa painottamaan väitettäen yks.1.p ‹
verbi›,
et yks.3.p,
ei yks.3.pemme mon.1.p,
ette mon.2.p,
eivät mon.3.p▪ mitte hiljem kui kolme kuu pärast ei myöhemmin kuin kolmen kuukauden kuluttua
▪ mitte keegi ei teadnud õiget vastust kukaan ei tiennyt oikeaa vastausta
▪ mitte miski ei aidanud mikään ei auttanut
▪ uus töö ei meeldinud talle mitte põrmugi hän ei pitänyt uudesta työstään tippaakaan
▪ asutasime end aegsasti teele, et mitte hilineda lähdimme ajoissa liikkeelle, jottemme myöhästyisi
■
(küsimuse vastustes, käskudes, keeldudes)(
vastauksissa, käskyissä, kielloissa)
ei {
pöördub kõigis vormides}
älä {
käskivas kõneviisis}
▪ Mis lahti? – Mitte midagi! Mikä on? – Ei mikään!
▪ Maale elama? – Mitte iialgi! Maalle asumaan? – Ei ikinä!
▪ Mitte suitsetada! Ei saa tupakoida!
▪ Kas sa oled tige? – Mitte sinnapoolegi! Oletko pahalla tuulella? – En sinne päinkään!
▪ Anna inimesele õng, mitte kala! Anna ihmiselle onki, älä kalaa!
▪ Olen selles teemas võhik, palun mitte harja karata! Olen tässä asiassa maallikko, älkää lynkatko minua!
3 ‹
ühendavas-vastandavas seoses›
väljendab vastandavat seostvastakohtaisuutta tai vastakkainasettelua ilmaisemassaei {
pöördub kõigis vormides}
▪ teised lähevad, mina mitte muut menevät, minä en
▪ Olla või mitte olla! Ollako vai eikö olla!
▪ mitte üks kord aastas, vaid korduvalt ei kerran vuodessa, vaan toistuvasti
▪ mulle meeldivad lilled, aga mitte nelgid pidän kukista, mutten neilikoista
▪ rääkis palju, aga mitte kogu tõtt kertoi paljon, muttei koko totuutta
4 esineb sisult jaatavates, möönvates, nentivates, täpsustavates lausetesmerkitykseltään myönteisissä, tarkentavissa tai jotakin väittävissä lauseissaei {
pöördub kõigis vormides}
▪ aitan ikka, miks mitte autan toki, miksikäs en
■
(kahtlevas küsimuses)(
epäilevissä kysymyksissä)
ei {
pöördub kõigis vormides}
▪ Ega mitte sina seda ei teinud? Et kai sinä tehnyt sitä?
mugavusM
‹
s›
‹
hrl mitm›
elukondlik hüve, mis teeb elu hõlpsaks ja mugavaksmukavuudet mon.▪ kolmetoaline mugavustega korter kolmio, jossa on kaikki mukavuudet; kolmio kaikilla mukavuuksilla ark.
■
mugav olekmukavuus,
miellyttävyys,
mieluisuus,
luontevuusmukavuuden|haluisuus,
laiskuus▪ saksa auto mugavusele ei saa teised vastu saksalaisten autojen mukavuus on omaa luokkaansa
naermaM
1 lõbusust näoilme ja spontaansete häälitsustega väljendamanauraa▪ Mis pani sind viimati südamest naerma? Mikä sai sinut viimeksi nauramaan sydämesi pohjasta?
▪ tüdruk naeris laginal iga asja peale tyttö nauroi makeasti joka asialle
▪ naerda pole siin midagi tämä ei ole naurun asia / tässä ei ole mitään nauramista
■
(intensiivset, suurt naeru märkivates väljendites)(
intensiivistä, isoa naurua kuvaavissa ilmauksissa)
nauraa▪ tüdrukud pidid end lõhki naerma tytöt nauroivat katketakseen / tytöt nauroivat kuollakseen
■
naerusui, naeruselt midagi ütlemasanoa jotain hymyillen tai nauraennaurahtaa,
naureskella,
nauraa▪ „Täna saab veel palju nalja,“ naeris Birgit ”Tänään tulee vielä oikein hauskaa”, naureskeli Birgit
■
(loomade rõõmuväljenduste kohta)(
eläinten ilonilmauksista)
nauraa▪ olen näinud, kuidas koer naerab: tõmbab moka irevile, nii et hambad on näha olen nähnyt, kuinka koira nauraa: se vetää huulensa irveen niin että hampaat näkyvät
2 ‹
ka väljendites›
naeruga oma halvustavat, pilkavat suhtumist väljendama;
pilkama, tögamapilkallisesta, väheksyvästä suhtautumisestanaureskella [
jollekulle/jollekin,
jotakuta/jotakin],
nauraa [
jollekulle/jollekin,
jotakuta/jotakin]
▪ teised lapsed naeravad Andrese üle toiset lapset naureskelevat Andresille / toiset lapset nauravat Andresia
▪ naerdakse tema taimetoitlust ja nudismiharrastust hänen kasvissyönnilleen ja nudismiharrastukselleen naureskellaan
nälgimaM
söömataolemise või pideva puuduliku toitumise all kannatamanähdä nälkää,
nälkiintyä▪ ühed nälgivad, teised loobivad toitu prügikasti toiset näkevät nälkää, toiset heittävät ruokaa roskiin
▪ surnuks nälgima kuolla nälkään
■
(pikemalt) söömata olema (nt tervislikel põhjustel)paastota▪ olen proovinud ka nälgida, kuus päeva pidasin vastu olen yrittänyt myös paastota, kestin kuusi päivää
■
(hingeliste, vaimsete vajaduste rahuldamatuse kohta)isota vars. usk.,
janota vars. usk.,
ylät.
pannM
‹
s›
1 madalate äärtega metallnõu toidu praadimiseks või küpsetamisekspaistin|pannu,
pannu■
kõnek satelliiditaldrik, paraboolantennlautasantennista–▪ igal kortermajal oli oma pann katusel joka kerrostalon katolla oli oma lautasantenni
2 endisaegse tulelukuga püssi luku osa, millel süüdati püssirohivanhanaikaisen kiväärin osa, jolla ruuti sytytettiin–3 kõnek vana vilets sõiduk või arvutivanhasta huonosta ajoneuvosta tai tietokoneesta–▪ külmaga, kui pere teised autod käima ei läinud, sõitsin mina oma Korea panniga rõõmsalt kooli kun pakkasella perheen muut autot eivät käynnistyneet, minä ajoin iloisesti korealaisella riisikipollani kouluun leik.
pead painutamakellelegi alistuma, järele andma;
alandlikkust üles näitamaalistua jollekulle, antaa periksi;
osoittaa nöyryyttään–▪ ühed tallati jalge alla ja teised õppisid pead painutama toiset nujerrettiin ja toiset oppivat alistumaan
pop|staarM
väga kuulus ja edukas popmuusika esitajapop|tähti▪ Madonna ja teised popstaarid Madonna ja muut poptähdet
puhasM
‹
adj›
1 selline, kus pole mustust, prahti vms;
määrdumata, saastumata Vastand must (
4. täh)
puhdas,
siisti,
tahraton▪ peske käed puhtaks peskää kädet puhtaaksi
▪ panin voodisse puhtad linad vaihdoin sänkyyn puhtaat lakanat
▪ puhas õhk, puhas vesi ja vaikus on väärtused omaette raikas ilma, puhdas vesi ja hiljaisuus ovat jo arvoja sinänsä
■
(mittekehalise, mittemääriva töö, ameti kohta)ei-ruumiillisesta työstä–▪ kontorirotid ja teised puhtama töö tegijad konttorirotat ja muut siistin sisätyön tekijät
2 kõrvalmõjudest vaba, segamata;
puudusteta, vigadetaulkopuolisista vaikutteista vapaa;
puutteeton, virheetönpuhdas,
selvä▪ mulle meeldivad puhtad maitsed pidän puhtaista mauista
▪ koer oli puhast tõugu koira oli puhdasrotuinen
▪ ta räägib puhast eesti keelt hän puhuu virheetöntä viroa
▪ köhatasin hääle puhtaks yskähdin ääneni selväksi
■
(ainete kohta:) läbini sama, ilma lisanditetavieraita aineita sisältämätönpuhdas,
täysi,
sekoittamaton,
ehta ark.▪ Kas see sõrmus on puhtast kullast? Onko tuo sormus täyttä kultaa?
▪ puhas piiritus puhdas etanoli
■
igas suhtes mõõtu välja andev, muid võimalusi välistavpuhdas,
pelkkä,
silkka,
täysi,
sula▪ filmi tegemine oli puhas rõõm elokuvan tekeminen oli silkka ilo
▪ räägin puhast tõtt puhun täyttä totta
▪ ta teeb seda tööd puhtast missioonitundest hän tekee työtään puhtaasta kutsumuksesta
▪ See on puhas ülekohus! Tämä on sula vääryys!
▪ puhas kunst (kunst kunsti pärast) puhdas taide {taide taiteen vuoksi}
3 moraalselt rikkumata või määrimata, ilma süütamoraalisesti moitteetonpuhdas,
viaton,
turmeltumaton,
tahraton▪ lapselikult puhas hing lapsenomaisen viaton mieli
▪ puhas südametunnistus puhdas omatunto
▪ kavatsen oma puhta nime eest võidelda aion kamppailla nimeni puhdistamiseksi
4 millestki vaba, ilma, tühi-ton/-tön,
puhdas▪ umbrohupuhas rikkaruohoton
▪ järvel on jää lumest puhtaks lükatud järven jää on kolattu puhtaaksi lumesta
▪ Kas sul leidub paar lehte puhast paberit? Löytyisikö sinulta pari arkkia puhdasta paperia?
▪ me teame, et ta on dopingust puhas tiedämme, ettei hän käytä dopingia
põhjama1M
(tagaselja) ägedasti halvustama, (vihaselt) kiruma, siunamamanata▪ ühed kiidavad teda taevani, teised põhjavad jotkut ylistävät häntä taivaisiin, toiset manaavat
▪ mees ei jõua bürokraatiat ära põhjata mies ei väsy manaamasta byrokratiaa
põrgu põhja kirumakedagi või midagi väga ägedalt kiruma või maha tegemakirota tai haukkua kiivaasti jotakuta tai jotakinkirota [
joku/jokin]
alimpaan helvettiin,
manata [
joku/jokin]
alimpaan helvettiin▪ ühed kiidavad teda taevani, teised kiruvad põrgu põhja toiset ylistävät häntä taivaisiin, toiset kiroavat alimpaan helvettiin
päevM
‹
s›
1 24 tundi kestev ajavahemik (keskööst keskööni või ebamäärasemalt)24 tunnin mittainen ajanjakso (keskiyöstä keskiyöhön tai epämääräisemmin)päivä▪ aprillis on 30 päeva huhtikuussa on 30 päivää
▪ laps on neli päeva vana lapsi on neljä päivää vanha
▪ põdrakarjustelt kuulsime, et mereni on umbes nelja päeva teekond kuulimme poromiehiltä, että merelle on suunnilleen neljän päivän matka
■
päikesetõusu ja -loojaku vaheline valge aeg;
hommiku ja õhtu vaheline aegaika auringon noususta sen laskuun;
aamun ja illan välinen aikapäivä▪ talvisest pööripäevast hakkavad päevad pikemaks minema talvipäivänseisauksen jälkeen päivä alkaa pidentyä
▪ päeva peale tuul nõrgeneb illalla tuuli heikkenee
▪ Head päeva! (lahkumisel öeldavad sõnad) Näkemiin! / Hei hei!
■
päeval päevasel ajal, mitte öösel;
keset päeva, mitte hommikul või õhtulpäivällä▪ õhutemperatuur on homme nii öösel kui ka päeval plusskraadides lämpötila on huomenna plussan puolella niin yöllä kuin päivälläkin
▪ laps magab päeval paar tundi lapsi nukkuu päivällä pari tuntia
■
(tegevuses olemise aja, tööpäeva kohta)päivä▪ tööl tuli sageli teha pikki päevi töissä piti usein tehdä pitkiä päiviä
▪ sain töölt vaba päeva (ühe tööpäeva vabaks) sain töistä vapaapäivän
2 päevad1 pl teatud eripäraga aeg;
elu(päevad)(
tietystä ajasta)
päivät mon.▪ Vana Maailma kergejõustikul pole just parimad päevad Vanhan maailman yleisurheilu on nähnyt parempiakin päiviä
▪ seljavaluga inimene võib lõpetada oma päevad ratastoolis selkäkipuinen ihminen saattaa joutua loppuelämäkseen pyörätuoliin
■ ‹
i-mitmuse vormid tavalised›
teatud ajajärk (nt minevikus, inimese elus)(
tietystä ajanjaksosta)
aika,
päivät mon.▪ nüüd valitsevad teised seadused kui kuninganna Victoria päevil nyt ovat voimassa toiset lait kuin kuningatar Victorian aikana
▪ nooblid villad Austria-Ungari keisririigi päevist hienot villat Itävalta-Unkarin keisarikunnan ajalta
▪ vanimast ajast meie päevini (praegusajani) vanhimmasta ajasta meidän päiviimme
■ ‹
kasutatakse de-mitmuse vorme›
mitmepäevaste ürituste saripäivät mon.▪ Tartus algasid Supilinna päevad Tartossa alkoivat Supilinnan päivät
▪ Eesti muusika päevad Jaapanis Virolaisen musiikin päivät Japanissa
3 päevad2 pl ‹
kasutatakse de-mitmuse vorme›
kõnek menstruatsioonmenkat mon.,
kuukautiset mon. yleisk.▪ mul algasid päevad kuukautiseni alkoivat
4 ‹
rahvapärastes ühendites›
päikeaurinkopäivä▪ päeva tõusust päeva loojanguni päivännoususta päivänlaskuun
raudne eesriie(autokraatse riigi ja vaba maailma vahelise infosulu ja tõkestatud liikumisvabaduse kohta)rauta|esirippu kuv.▪ Nõukogude Liit ja teised raudse eesriide tagused riigid Neuvostoliitto ja muut rautaesiripun takaiset valtiot
riistM
‹
s›
ese, mille abil midagi tehakse, mingil otstarbel kasutatav vahendväline,
laite,
koje,
työ|kalu,
vehje ark.▪ nuga ja teised teravad riistad veitsi ja muut terävät välineet
▪ purgi avamiseks on spetsiaalne riist purkin avaamiseen on erityinen väline
▪ televiisor on kallis riist televisio on kallis laite
▪ optiline riist kosmose uurimiseks optinen koje avaruuden tutkimiseen
▪ aiatööriist puutarhatyökalu
■
kõnek suguliige, peeniskalu,
vehje▪ mehed vajavad usku, et neil on suur riist miehet tarvitsevat uskoa, että heillä on iso kalu
■
riistad pl rakmed, hobuseriistadvaljaat mon.▪ hobune võeti riistadest lahti hevonen riisuttiin valjaista
samal ajal kui1 ‹
ajasidesõna›
alustab kõrvallauset, mille tegevus või olukord on pealause omaga samaaegnesillä aikaa kun,
sillä välin kun,
silloin kun▪ samal ajal kui teised lõunatundi pidasid, käisin mina asju ajamas sillä aikaa kun toiset pitivät ruokatuntia, minä kävin hoitamassa asioita
2 ‹
vastandav sidesõna›
alustab vastanduse varjundiga kõrvallausetkun taas,
kun sen sijaan▪ Euroopa väikeriikide kogemus õpetab, et sõjaks valmistumine viib ummikusse, samal ajal kui kõigile kasulik olemise püüd tasandab eelarvamusi ja kõrvaldab pingeid Euroopan pienten valtioiden kokemus opettaa, että sotaan valmistautuminen vie umpikujaan, kun taas pyrkimys olla kaikille hyödyllinen tasoittaa ennakkoluuloja ja vähentää jännitteitä
sugu|keelM
ühtsest algkeelest lahku arenenud keelsuku|kieli kiel.▪ eesti, soome, ungari ja teised sugukeeled viro, suomi, unkari ja muut sukukielet
tagantM
‹
adv›, ‹
postp› [
kelle/mille]
1 selja, tagakülje poolsest suunast, tagantpoolt, tagaküljelt;
tagumisest otsast Vastand eesttakaa,
jäljestä,
taitse▪ tagant läheneb mootorratas takaa lähestyy moottoripyörä
▪ tuul oli tagant tuuli puhalsi takaa
▪ sügas kassi kõrva tagant rapsutti kissaa korvan takaa
▪ õhtul ilmus hiir kapi tagant nähtavale illalla hiiri ilmestyi näkyviin kaapin takaa
▪ olin järjekorras tagant kolmas olin jonossa kolmas takaa laskien
■
teiselt poolt, sealtpoolt (mingit piiri)takaa▪ ta on pärit Peipsi tagant hän on kotoisin Peipsinjärven takaa
▪ leidis sponsori ookeani tagant (Ameerikast) löysi rahoittajan valtameren takaa {Amerikasta}
▪ lahe tagant (Soomest) lahden takaa {Suomesta}
▪ piiri tagant (välismaalt) rajan takaa {ulkomailta}
■
tagumiselt poolelt või osalt küljest (ära)takaa▪ nõelal tuli niit tagant ära lanka lähti neulansilmästä
2 teatud vahemaa kauguselt(
etäisyyteen viittaamassa)
takaa,
päästävälein▪ palverändurid on tulnud kauge maa tagant pyhiinvaeltajat ovat saapuneet pitkän matkan takaa
▪ punane katus püüab pilku juba kilomeetri tagant katse kiintyy punaiseen kattoon jo kilometrin päästä
▪ sipelgapesi võis leida iga paar meetri tagant muurahaiskekoja löytyi parin metrin välein
■
(ajaliselt:) teatud kauguselt minevikust(
menneeseen aikaan viittaamassa)
takaa▪ aastasadade tagant pärinev komme vuosisatojen takaa periytyvä tapa
■
(ajaliselt:) pärast teatud aja möödumistjälkeen,
kuluttuavälein▪ Miks sa mind alles nüüd, nii pika aja tagant üles otsisid? Miksi olet vasta nyt, näin pitkän ajan kuluttua etsinyt minut käsiisi?
▪ bussid käivad iga veerand tunni tagant bussit kulkevat neljännestunnin välein
▪ vahetab iga mõne aja tagant oma kallimaid vaihtaa heilojaan vähän väliä
3 osutab esemele või tegevusele, mille juurest (tegevusest) eemaldutakseäärestä,
ääreltä▪ mees viidi haiglasse otse kirjutuslaua tagant mies vietiin kirjoituspöydän äärestä suoraan sairaalaan
▪ poissi ei saa kuidagi klaveri tagant ära poikaa ei saa millään pois pianon äärestä
▪ alatasa tuli töö tagant üles karata ja vaadata, mida laps seekord tahab tavan takaa piti hypäta ylös työn äärestä katsomaan, mitä lapsi tällä kertaa haluaa
4 osutab asjaolule, olukorrale, nähtusele, mille varjust miski esile tulebviittamassa asiaintilaan, tilanteeseen, ilmiöön, jonka peitosta jokin tulee esilletakaa▪ naiseliku leebuse tagant aimub jõudu naisellisen lempeyden takaa on aistittavissa voimaa
5 osutab isikule, kellelt tema teadmata midagi võetakseosoittamassa henkilöön, jolta tietämättään viedään jotakin–▪ isa tagant auto võtnud koolipoiss tegi ränga avarii isältään auton salaa ottanut koulupoika joutui pahaan onnettomuuteen
6 osutab isikule, pärast kelle tegevust midagi korrastataksejäljiltä▪ muudkui käi ja korista laste tagant käy ja siivoa jatkuvasti lasten jäljiltä
7 (aitab rõhutada kellegi toetamist-soodustamist või sundimist-ergutamist)korostamassa johonkuhun kohdistuvaa kannustamista tai pakottamista–▪ ühed mõistsid hukka, teised kiitsid tagant toiset moittivat, toiset kehuivat
▪ uus tehnoloogia tõukab tagant ka majanduskasvu uusi teknologia vauhdittaa myös talouskasvua
▪ poiss vajab treenerit, kes teda tagant torgiks poika tarvitsee valmentajan joka patistaisi häntä
tagasi vaatama ‹
v›
1 olnud sündmuste, mineviku peale mõtlema, möödunut meenutamamuistella▪ kui läinud aastale tagasi vaadata, siis võiks nagu rahul olla kulunutta vuotta muistellessa voisi melkein olla tyytyväinen
2 enda taga olevas suunas vaatamakatsoa taakse(en▪ vaatasin tagasi ja nägin, et teised olid maha jäänud katsoin taakseni ja näin, että toiset olivat jääneet jälkeen
takkaM
‹
adv›, ‹
postp› [
mille]
1 tagantpoolt, tagaküljelttakaa▪ mees uuris autot eest ja takka mies tutki autoa edestä ja takaa
▪ hobune lõi takka üles hevonen potki
2 [
mille]
teatud vahemaa järeltietyn välimatkan jälkeen–▪ mineja peatus iga saja meetri takka lähtijä pysähtyi sadan metrin välein
■
pärast teatud aja möödumisttakaa▪ köhatas iga natukese aja takka yskähti tavan takaa
3 (aitab rõhutada kellegi toetamist-soodustamist või sundimist-ergutamist)korostamassa johonkuhun kohdistuvaa kannustamista tai pakottamista–▪ üks teeb koerust, teised õhutavad takka yksi tekee koiruutta, muut yllyttävät
▪ IT-mehi tuli takka kiirustada IT-miehiä piti hoputtaa
teineM
1 ‹
num›
(järgarv:) järjestuses või järjekorras 2.toinen,
toka slg.■
mingis loendis või reas esimese järgminetoinen▪ oktoobri teisel nädalal lokakuun toisella viikolla
▪ neljakümne teine neljäskymmenestoinen / neljäskymmeneskahdes
▪ saime piletid teise ritta saimme liput toiseen riviin
▪ elan teisel korrusel asun toisessa kerroksessa
■
tähtsuselt või väärtuselt esimesest madalamal asuvtoinen▪ saavutas võistlusel teise koha saavutti kilpailuissa toisen sijan
▪ teise ringi pärijad toissijaiset perilliset
▪ teise sordi jahu hiivaleipäjauho
■
üks (kahest).toinen▪ kassipojal on teine silm alles kinni kissanpennun toinen silmä on vielä kiinni
2 ‹
pron› ‹
substantiivselt ja adjektiivselt›
osutab sellisele, kes või mis vastandub või lisandub mainitule või teada olevalemuu,
toinen▪ ajasin ta kellegi teisega segamini sekoitin hänet johonkuhun muuhun
▪ oota, kuni teised koju tulevad odota, kunnes muut tulevat kotiin
▪ pane teine kleit selga vaihda toinen mekko
▪ nad lahkusid teine teises suunas he lähtivät kumpikin eri suuntiin
■
teistsugune, teistmoodieri,
toinen▪ ta näis elavat hoopis teises maailmas hän näytti elävän aivan eri maailmassa
▪ näen nüüd kõike teises valguses näen nyt kaiken toisessa valossa
▪ see on täitsa teine asi tämä on aivan eri asia
■ ‹
substantiivselt›
osutab tekstis kellelegi või millelegi varem mainitule(substantiivisesti:) viittaamassa johonkuhun tai johonkin aiemmin mainittuun–▪ ei raatsinud last üles ajada, magas teine nii magusasti ei raskinut herättää lasta, koska tämä nukkui niin makeasti
▪ ära söö õunu, toored teised alles älä syö omenia, ovat vielä raakoja
3 ‹
pron› ‹
koos asesõnaga üks, see või mõni substantiivselt ja adjektiivselt›
osutab ebamääraselt mingile lähemalt täpsustamata asjale, olendile või tunnuseletoinen▪ ühes käes tort ja teises lilled toisessa kädessä kakku ja toisessa kukkaset
▪ räägiti ühest ja teisest puhuttiin niitä näitä
▪ ühed tahavad ühte, teised teist yhdet haluavat yhtä, toiset toista
▪ ta sõimas mind selleks ja teiseks hän haukkui minua ties miksi
▪ mõned nutavad, teised naeravad toiset itkevät, toiset nauravat
■
iga üksik eraldi võetunakukin▪ ta jutustas täpselt, mis ühel või teisel seljas oli hän kertoi tarkkaan, mitä kullakin oli yllä
■ ‹
koos asesõnaga üks›
osutab vastastikusele seoseletoinen▪ kõik rääkisid eri keeli, üks ei saanud teisest aru kaikki puhuivat eri kieliä, toinen ei ymmärtänyt toista
▪ poisid saavad hästi läbi, üks aitab alati teist pojat tulevat hyvin toimeen, toinen auttaa aina toista
▪ nurgas on terve hunnik T-särke, üks räpasem kui teine nurkassa oli koko kasa T-paitoja, toinen likaisempi kuin toinen
4 ‹
pron›
mõnijoku▪ teine päev juhtub, et pole aega süüagi jonakin päivänä saattaa käydä niin, ettei ole aikaa syödäkään
trügimaM
[
kuhu]
endale teed tehes kitsas paigas, tungluses edasi liikuma, tõugeldes liikuma;
tõuklema, tunglematungeksia,
tunkeutua,
työntyä [
johonkin],
ängetä ark.▪ staadioni värava taga trügis tuhandeid huvilisi stadionin portilla tungeksi tuhansia asiasta kiinnostuneita
▪ trügides tallati inimesi surnuks tungoksessa tallattiin ihmisiä kuoliaaksi
▪ ette trügima etuilla
▪ sabas vahele trügima kiilata jonossa
■
takistustega võideldes kuhugi või kellekski pürgimapyrkiä johonkin tai joksikin, esteistä huolimatta–▪ ta teeb kõik, et viletsast seisust välja trügida hän tekee kaikkensa päästäkseen pois vaikeasta tilanteesta
■
kedagi või midagi kuhugi suruma, tõukamasysiä,
töniä▪ ründaja trügis teised korvi alt minema hyökkääjä sysi muut pelaajat pois korin alta
tõmbamaM
1 käega või mingi abivahendi abil enda poole või mingis suunas liikuma panemavetää▪ tõmbas ukse lahti veti oven auki
▪ keegi tõmbas mind käisest joku veti minua hihasta
▪ peate kaardilugejast kaardi läbi tõmbama teidän täytyy vetää kortti lukulaitteen läpi
▪ lipp tõmmati vardasse lippu vedettiin salkoon
■
(riietusesemete vm kohta:) (selga, kätte, jalga, pähe) panema või (seljast, käest, jalast, peast) võtma(
pukemisesta tai riisumisesta)
vetää▪ tõmbas kummikud jalga veti kumisaappaat jalkaansa
▪ tõmbas kindad kätte veti käsineet käteensä
▪ tõmbas kampsuni seljast veti villapaidan yltään
■
kuskilt välja, esile võtma;
küljest ära võtma, lahti kiskuma, eemaldamaottaa jostakin ulos tai esille;
irrottaa vetämällävetää,
vetäistä,
kiskoa,
tempaista,
nykäistä▪ tõmbas taskust rahakoti vetäisi taskustaan lompakon
▪ tõmbas peast paar halli juuksekarva nykäisi päästään pari harmaata hiusta
▪ tõmbas kaselt tohtu kiskoi tuohta koivusta
▪ tõmbasin paberi pooleks repäisin paperin kahtia
■
internetist oma arvutisse võtma, alla laadimaladata▪ tõmbab internetist tasuta filme ja muusikat lataa internetistä ilmaisia elokuvia ja musiikkia
■
(käeliigutuse kohta:) kutsuvalt viipamatehdä (kädenliikkeellä) kutsuva merkkiviitata▪ tõmbas käega lapsi endale lähemale viittasi lapsia tulemaan lähemmäs
■
korduvaid käeliigutusi tehes midagi tegema, sel viisil töötama, pilli mängima vmvetää,
kiskoa,
vedellä▪ hakkas aerudega tõmbama alkoi kiskoa airoja
▪ tõmbab lõõtsa ja mängib trummi vetelee hanuria ja soittaa rumpuja
2 oma mõju alla haarama, mõjutama, teatava jõu toimel enda poole või mingis suunas liikuma panemavetää▪ magnet tõmbab rauda (külge) magneetti vetää rautaa puoleensa
▪ laulja oskas hästi rahvast kaasa tõmmata laulaja esiintyi hyvin mukaansatempaavasti
■ ‹
ka isikuta lauses›
ligimeelitavalt, ahvatlevalt mõjumavetää▪ Mis noori Austraaliasse tõmbab? Mikä nuoria vetää Australiaan?
▪ mind tõmbab mere äärde meri vetää minua puoleensa
▪ Kas sind naised enam ei tõmba? Etkö tunne enää vetoa naisiin?
▪ mind tõmbab teater minua kiehtoo teatteri
■
tähelepanu, tundeid vm äratamahuomion, tunteiden tms. herättämisestä–▪ tähelepanu tõmbas efektne blondiin huomiota herätti näyttävä blondi
▪ Londonis toimuv festival tõmbab tähelepanu eesti muusikale lontoolaisfestivaaleilla kiinnitetään huomiota virolaiseen musiikkiin
▪ ära tõmba meelega inimeste viha enda peale älä suututa ihmisiä tahallasi
3 sirgu või pingule venitama (ja otspunktidest kinnitama), (laiali) laotamavenyttää suoraksi tai tiukallevetää,
pingottaa▪ kahe puu vahele tõmmatud köis kahden puun väliin vedetty köysi
▪ šamaanitrummi kerele on tõmmatud põdranahk šamaanirummun kehälle on pingotettu hirvennahka
▪ tõmba nöör pingule pingota nuora
■
(teed, kraavi vms) rajama(
rajan, tien, johdon, yhteyden tms. rakentamisesta, johtamisesta)
vetää▪ metsa tõmmati kraav metsään vedettiin oja
■
(ülespoomise kohta)(
hirttämiseen liittyen)
vetää▪ röövel tõmmati võlla ryöväri vedettiin hirteen
4 käega või mingi abivahendiga mingit pinda mööda libistama, sel viisil midagi tegemapyyhkiä,
pyyhkäistä,
sipaista,
sutaista,
raapaista▪ tõmbas põranda (lapiga) üle pyyhki lattian rievulla
▪ tõmbas käega üle higise lauba pyyhkäisi kädellään hikistä otsaansa
▪ tõmbas tiku põlema raapaisi tulitikun
■
(jooni või märke tehes)tehdä piirtämällä tm. tavalla viiva, ura, viilto tms.vetää▪ tõmbas paberile kriipse veti paperille viivoja
▪ silmapliiatsiga tõmmatud joon rajauskynällä vedetty viiva
■
(vahele, mõttelisele joonele osutades)(
kuvaannolliseen viivaan, rajaan liittyen)
vetää▪ meeste ja naiste vahele ei saa nii teravat vahet tõmmata miesten ja naisten välille ei voi vetää niin selvää rajaa
5 (märgib asendi või olukorra muutmist või muutumist, millegi viimist mingisse asendisse või seisundisse)ilmaisemassa asennon tai tilanteen muuttamista tai muuttumista–▪ vana foto on kollakaks tõmmanud vanha valokuva on kellastunut
▪ esimesed öökülmad tõmbasid maa tahedaks ensimmäiset yöpakkaset kuivattivat maan
▪ jalg tõmbas krampi jalasta alkoi vetää suonta / jalkaan tuli suonenveto; jalka kramppasi ark.
▪ tõmbas end kõverasse käpertyi kerälle / vetäytyi kippuraan
▪ tõmbas näo naerule veti suunsa hymyyn
■
teatavasse olukorda, tegevusse kaasa haaramavetää▪ kirjanik tõmmati poliitikasse kirjailija vedettiin mukaan politiikkaan
▪ Nokia tagasiminek tõmbas langusse ka Ericssoni Nokian tulospudotus veti myös Ericssonin laskuun
6 (inimese vm elusolendi kohta:) õhku, lõhna vm sisse hingama, nina või suu kaudu midagi sisse imema(elollisesta olennosta:) hengittää tai imeä sisäänsävetää▪ tõmbasin kopsud värsket õhku täis vedin keuhkoni täyteen raitista ilmaa
▪ koer tõmbas ninna võõrast lõhna koira nuuhki vierasta hajua
■
(suitsetamise kohta)(
tupakoimiseen tms. liittyen)
polttaa,
vetää ark.▪ mu isa ei suitsetanud, kuid vanaisa tõmbas piipu isäni ei tupakoinut, mutta isoisä poltti piippua
▪ tõmban ainult Marlborot poltan vain Marlboroa; vedän vain Mallua ark.
▪ kanepit tõmbama polttaa kannabista; pössytellä pilveä ark., leik.
■
(alkoholijoomise kohta)(
alkoholin juomiseen liittyen)
vetää ark.▪ vanamees on enda täis tõmmanud ukko on vetänyt päänsä täyteen
▪ tõmbasin kiiresti paar kokteili rindu vedin nopeasti pari cocktailia
7 (aine, eseme vm kohta:) (vedelikku, suitsu, õhku) endasse imema, sel viisil toimima(aineesta, esineestä tms.:) imeä itseensä (nestettä, savua, ilmaa), toimia sillä tavoin–▪ lõuend tõmbas värvi endasse väri imeytyi kankaaseen
▪ Kas kohv on juba tõmmanud? Onko kahvi jo valmista?
■
(torude, lõõride vm kaudu liikumise, millegi edasijuhtimise kohta)(
jonkin esteettömästä kulusta)
vetää▪ korsten ei tõmmanud ja köök läks suitsu täis savupiippu ei vetänyt ja keittiö täyttyi savusta
▪ ummistunud kanalisatsioon tõmbas halvasti tukkeutunut viemäri veti huonosti
■ ‹
ka isikuta lauses›
(tõmbetuule, tuuletõmbuse kohta)(
huoneessa tai muussa sisätilassa tuntuvasta ilmavirtauksesta)
vetää▪ siin tõmbab tuul vähem ja on soojem täällä vetää vähemmän ja on lämpimämpi
▪ tuul tõmbas läbi ja oligi haigus käes oli aika vetoisaa, ja niin vilustuin
8 [
mida teha]
(hoogsa, intensiivse tegevuse kohta)vauhdikkaaseen tai intensiiviseen toimintaan liittyen–▪ tõmbas laulu lahti puhkesi laulamaan / puhkesi lauluun
▪ tõmbas ikka veel magada veti yhä vain hirsiä kuv.
■
hoogsalt liikuma (hakkama), (paigalt) ära minema(alkaa) liikkua vauhdikkaasti, poistua (paikalta)painua usein ark.,
vetää ark.▪ Mis sa passid, tõmba minema! Mitäs siinä toljotat, ala painua! / Mitäs siinä tölläät, ala vetää! ark.
▪ auto tõmbas paigalt auto kaahasi tiehensä
■
lööma, virutama vm moel ründamalyödä, iskeä tai hyökätä jollakin muulla tavallavetää ark.▪ tõmbasin talle rusikaga vastu kukalt iskin häntä nyrkillä takaraivoon; vedin sitä nyrkillä takaraivoon ark.
■
kiskuma, kaklema, tülitsema(
riitelemisestä, tappelemisesta)
nahistella,
nujakoida,
kinastella▪ tõmmake omavahel, aga jätke teised rahule nahistelkaa keskenänne mutta jättäkää toiset rauhaan
■
(sihitult) ringi liikuma;
(häälekalt) lõbutsema, möllamakulkea paikasta toiseen, sinne tänne;
pitää riehakkaasti hauskaakuljeskella,
vaellella,
kierrellä,
kolutatemmeltää,
telmiä,
peuhata▪ metsas võisid lapsed vabalt (ringi) tõmmata metsässä lapset saattoivat kuljeskella vapaasti; metsässä lapset saattoivat temmeltää vapaasti
9 kõnek ära võtma, varastama;
(sel viisil) petma, tüssamavetää välistä kuv.vedättää,
huijata yleisk.,
petkuttaa yleisk.▪ teda ei saa usaldada, kust saab, sealt tõmbab häneen ei voi luottaa, hän vetää välistä minkä kerkeää
▪ müüja tõmbas mind kahe euroga myyjä huijasi minulta kaksi euroa
■
kõnek pilkama, nöökimapiikitellä yleisk.▪ sõbrad tõmbasid teda vahel, aga mitte pahatahtlikult ystävät piikittelivät häntä välillä, mutteivät tarkoittaneet pahaa
unistamaM
[
millest]
millegi ihaldusväärse teostumist ette kujutama;
olematut kujutlema, fantaseerimahaaveilla,
unelmoida,
uneksia▪ iga sportlane unistab olümpiavõidust jokainen urheilija haaveilee olympiavoitosta
▪ talle meeldib vaba olla ja unistada hän haluaa olla vapaa ja uneksia
■ ‹
hrl v-vormis›
(hrl silmade, pilgu kohta:) seda väljendavhaaveileva,
uneksiva▪ unistavate silmadega poiss poika jolla on uneksivat silmät
■
(uimase, uimerdava oleku kohta)vitkastella,
aikailla▪ Mine hambaid pesema, mida sa siin unistad! Mene pesemään hampaasi, mitä täällä vitkastelet!
▪ tüdruk jäi unistama ja teised jõudsid ette tyttö jäi aikailemaan ja muut ehtivät edelle
Seotud sõnad unistaja ‹
s›
haaveilija,
haihattelija,
taivaanrannan maalari leik.,
uneksija
varjumaM
varjule või peitu minema;
varjul või peidus olema, end varjamakätkeytyä,
suojautua,
maastoutua vars. sot.piileskellä,
olla suojassa▪ mõned varjusid metsa, teised põgenesid üle mere jotkut suojautuivat metsään, toiset pakenivat meren yli
▪ teose autor on varjunud Hirami nime taha teoksen tekijä on kätkeytynyt Hirami-nimen taakse
võimaM
1 [
mida teha]
osutab millegi võimalikkusele, tõenäosuselekyetä,
voida,
saattaa,
mahtaa▪ ma kardan, et teised võivad mind ära kasutada pelkään että muut voivat käyttää minua hyväkseen
▪ täna võib sadama hakata tänään voi tulla sadetta / tänään saattaa tulla sadetta
▪ Küll tal võis häbi olla! Kyllä häntä mahtoi hävettää!
▪ haige võib varsti surra potilas saattaa pian kuolla
■ [
mida teha]
näitab, et kellelgi on võimalik, et keegi saab midagi tehavoida▪ mees ütles, et võib lastega koju jääda küll mies sanoi, että voi kyllä jäädä kotiin lasten kanssa
2 [
mida teha]
osutab tegevuse lubatuselesaada,
tohtia▪ Ema, kas me võime õue minna? Äiti, saadaanko me mennä ulos? ark.; Äiti, saammeko mennä ulos?
▪ Kas siit võib üle tee minna? Saako täältä mennä kadun yli ?
▪ võid helistada igal ajal saat soittaa millon vain
▪ ta haigestus tuberkuloosi ja ei võinud enam koolis töötada hän sairastui tuberkuloosiin eikä saanut enää olla koulussa töissä
■ [
mida teha]
(sobivust, sündsust silmas pidades)sopia▪ Kas paljasääri võib pulmapeole minna? Sopiiko häihin mennä paljain säärin?
3 [
mida teha]
osutab kellegi suutlikkusele, võimelisusele midagi tehavoida,
pystyä▪ Ma võin jälle kõndida! Minä pystyn taas kävelemään!
▪ surma vastu ei või keegi kuolemalle ei kukaan voi mitään
4 [
mida teha] ‹
tingivas kõneviisis›
osutab, et miski on kõneleja arvates soovitatav, mõistlik vmsvoida▪ asja võiks kohtusse kaevata asian voisi haastaa oikeuteen
▪ võiksid ikka kooli ära lõpetada voisit kuitenkin käydä koulusi loppuun
õppe|asutusM
õpetamisega, hariduse andmisega tegelev asutus;
kooloppi|laitos▪ Tartu ülikool ja teised kõrgemad õppeasutused Tarton yliopisto ja muut akateemiset oppilaitokset
ära kasutama ‹
v›
1 enda huvides kasutamakäyttää hyväkse(en▪ teised kasutasid ta kogenematust ära toiset käyttivät hänen kokemattomuuttaan hyväkseen
2 lõplikult, ammendatuks kasutamakäyttää kokonaankäyttää▪ avastasin eile külmkapist 1,5 liitrit piima, mis oli tarvis kiiresti ära kasutada löysin eilen jääkaapista 1,5 litraa maitoa, joka piti käyttää nopeasti