Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit

alla laskmav
1 madalamale, allapoole sõitma või laskuma
liikkua tai ajaa matalammalle, alaspäin
Kes meist poleks lapsepõlves mäest alla lasknud? Kukapa meistä ei olisi laskenut lapsena mäkeä?
2 midagi langetama, madalamale, allapoole liigutama
laskea
lipp tulnuks alla lasta kella 16 paiku lippu olisi pitänyt laskea kello 16:n aikoihin
varsti lasti alla ka teised rulood pian laskettiin myös toiset rullakaihtimet
hingan välja, lasen käed alla hengitän ulos ja lasken kädet alas
3 lennukit vms tulirelvast või rakettrelvaga tabama ja alla kukkuma panema
ampua alas
Etioopia on suutnud alla lasta ühe Eritrea lennuki Etiopia on ampunut alas yhden eritrealaisen lentokoneen
4 (hinda, väärtust) odavamaks muutma
(hinnasta, arvosta tms.)
laskea
poeomanikud ei taha hindu alla lasta kaupan omistajat eivät halua laskea hintoja
polnud muud võimalust, kui intressimäära alla lasta ainoa mahdollisuus oli laskea korkoa
5 (voodisse pissimise kohta)
(vuoteeseen virtsaamisesta)
laskea alle(en
Mida teha, kui seitsmeaastane poiss laseb öösiti alla? Mitä pitäisi tehdä, kun seitsenvuotias poika laskee öisin alleen?
arvama
M
1hrl järgneb et-kõrvallauseoletama, tõenäoseks või usutavaks pidama, isiklikul hinnangul põhinema; milleski teatud seisukohal olema
olla [jotakin] mieltä, arvella, luulla, uskoa
teadlased arvavad, et üks kolp kuulus täiskasvanule ja teine noorukile tutkijat arvelevat, että toinen pääkalloista oli aikuisen ja toinen nuorukaisen
perearst arvas, et mul võib mingi allergia olla perhelääkäri arveli, että minulla voisi olla jokin allergia
nii arvan mina, teised ei pea ju nii arvama minä luulen niin, mutta muiden ei tarvitse olla samaa mieltä
kassil arvatakse olevat üheksa hinge kissalla uskotaan olevan yhdeksän henkeä
las nad elavad, nagu õigeks arvavad eläkööt he, kuten parhaaksi katsovat
arvates [kelle] kellegi arvamusel põhinedes, kellegi meelest
[jonkun] mielestä, [jonkun] käsityksen mukaan
minu arvates pole sul õigus minusta sinä et ole oikeassa
ta on enda arvates väga tähtis mees hän on omasta mielestään hyvin tärkeä mies
(ükskõiksust väljendades:) suvatsema, sobivaks või vajalikuks pidama
(ilmaistaessa yhdentekevyyttä)
haluta, tahtoa
„Kuidas arvate,“ kehitati õlgu ”Kuten haluatte”, kohautettiin olkia
tee, kuidas arvad tee miten tahdot
2 [millest/kellest] kellegi või millegi kohta hinnangut andma
olla [jotakin] mieltä [jostakusta/jostakin], arvioida [jotakuta/jotakin], arvostella [jotakuta/jotakin]
Mida arvate naistest, kes ise teile ligi ajavad? Mitä mieltä olette naisista, jotka tulevat itse lähentelemään teitä?
Eestist arvatakse maailmas palju paremini, kui me ise endast mõtleme maailmalla on paljon parempi käsitys Virosta, kuin mitä itse itsestämme ajattelemme
3 (millegi põhjal) kellegi või millegi hulka määrama või vastu võtma
sisällyttää tai katsoa kuuluvaksi johonkin
lukea, laskea
teda pole meie sajandi suurte kunstnike hulka arvatud häntä ei ole luettu vuosisatamme suuriin taiteilijoihin
põhimeeskonda arvatud jalgpallur peruskokoonpanoon kuuluva jalkapalloilija
midagi (mingil alusel) arvestama, kokku lugema
laskea, mitata
aega arvati vanasti nädalate kaupa ühest tähtpäevast teise ennen vanhaan aikaa laskettiin viikkoina yhdestä merkkipäivästä toiseen
au|väärne
M
austust vääriv, lugupeetud, kõrgelt hinnatud
kunnian|arvoinen, kunnioitettava, arvokas, kunniakas, kunnian|arvoisa
kohal olid rektorid ja teised auväärsed isikud paikalla olivat rehtorit ja muut kunnianarvoisat henkilöt
oma tähtsusele, väärikale positsioonile vms vastav
tärkeyttään, arvokasta asemaansa tms. vastaava
arvoise(nsa
mälestuskivile leiti auväärne koht muistokivelle löydettiin arvoisensa paikka
(lugupidavalt kõrge vanuse kohta)
(kunnioittavasti korkeasta iästä)
kunnioitettava
auväärses eas vaimulikud kunnioitettavassa iässä olevat papit
Seotud sõnad
au|väärseltadv
kunnioitettavasti, arvokkaasti, kunniakkaasti
au|väärsuss
kunnioitettavuus, arvokkuus, kunniakkuus
ees
M
adv›, ‹postp› [kelle/mille]
1 liikumise või esikülje poolses suunas, eespool
Vastand taga
edessä, edellä
laps kõnnib, selg ees lapsi kävelee selkä edellä
ma ei näe, mis seal ees toimub en näe, mitä tuolla edessä tapahtuu
nii nad läksid, naine ees ja mees järel niin he lähtivät: vaimo edellä, mies perässä / niin he menivät: nainen edellä, mies perässä
kokku saadi kohviku ees tavattiin kahvilan edessä
juuksed sorakil näo ees tukka roikkuu kasvojen edessä
olime järjekorras üsna ees olimme jonossa aika kärjessä
ette kinnitatud või asetatud, oma otstarbeks valmis
edessä
ettekandjal oli valge põll ees tarjoilijalla oli valkoinen esiliina edessä
augu ees pole prunti reiässä ei ole tappia
poole tunni pärast on auto ees puolen tunnin kuluttua auto on ovella
ajaliselt eespool, tulemas; kavatsusel, teoksil
ajallisesti myöhemmin; suunnitteilla, tekeillä
edessä, tulossa
ees on kaks vaba päeva edessä on kaksi vapaapäivää
Mis sul täna õhtul ees on? Mitä sinulla on tänä iltana?
2 (eespool) takistamas
edessä, tiellä
turvamees seisis ukse peal ees turvamies seisoi ovella
(nähtuste, olukordade kohta:) takistava, tülika tegurina, segamas
esteenä
edessä, tiellä
ma ei saa aru, kellel ma ees olen, miks minust lahti tahetakse saada en käsitä, kenen tiellä minä olen, miksi minusta halutaan päästä eroon
3 osutab olukorrale või nähtusele, milleni on jõutud või ollakse jõudmas
edessä
olin keerulise valiku ees olin vaikean valinnan edessä
4 eelnevalt, enne kedagi teist või teisi, kellestki varem
edellä
Kas ootan su ära või hakkan ees minema? Odotanko sinua vai alanko mennä edellä?
laps matkib seda, mis teised ees teevad lapsi matkii sitä, mitä muut tekevät edellä
varem kohal, varem olemas
aiemmin
saarele sattusime seetõttu, et siin oli üks tuttav pere juba ees saarelle satuimme sen takia, että täällä oli jo aiemmin yksi tuttu perhe
kiilu on kõige kergem sinna lüüa, kus pragu ees kiila on helpointa lyödä sinne, missä on jo valmiiksi rako
5 tasemelt, edasijõudmiselt, saavutustelt kedagi edestamas
edellä
matemaatikas on ta teistest pikalt ees, klassi parim matematiikassa hän on pitkällä muita edellä, luokan paras
pikkuselt on poiss pea jagu isast ees poika on isäänsä päätä pitempi
(kella näidu kohta:) õigest ajast ette jõudnud
edellä
kell on paar minutit ees kello on pari minuuttia edellä
6 kellegi juuresolekul, nähes või kuuldes; kuskil küsitletavana vms
jonkun läsnä ollessa, jonkun nähden tai kuullen; jossakin kuultavana tms.
esimene ülesastumine publiku ees ensimmäinen esiintyminen yleisölle
rektor annab ametivande ülikooli nõukogu ees rehtori vannoo virkavalansa yliopiston neuvostolle
süüdlane kahetses kohtu ees oma tegu syyllinen katui tekoaan oikeudessa
7 osutab sellele, kelle või mille suhtes midagi tehakse, miski toimub või on olemas
viittaamassa siihen, jonka suhteen jotakin tehdään, jotakin tapahtuu tai jokin on olemassa
-lta, -ltä
pean teie ees vabandama minun pitää pyytää teiltä anteeksi
hirm valu ees kivun pelko
meil pole teineteise ees saladusi meillä ei ole salaisuuksia toisiltamme
millegagi, kellegagi võrreldes
[johonkin/johonkuhun] verrattuna, [johonkin/johonkuhun] nähden
tal on sinu ees mõningaid eeliseid sinuun verrattuna hänellä on joitakin etuja
osutab kellegi suhtumisele, vaatenurgale; millegi seisukohalt
edessä, silmissä
Ära tee end maailma ees naeruks! Älä tee itseäsi naurettavaksi maailman edessä!
seaduse ees on kõik võrdsed kaikki ovat yhdenvertaisia lain edessä
eest
M
adv›, ‹postp› [mille]
1 liikumise või esikülje suunast, eestpoolt küljest
Vastand tagant
edestä
maja eest on lumi roogitud lumi on luotu talon edestä
pluus on eest märg pusero on edestä märkä
pani mul tee eest kinni sulki tien edestäni
kusagilt eest kostab nuttu jostakin edestäpäin kuuluu itkua
buss oli puupüsti täis, hädavaevu saime eest peale bussi oli täpötäynnä, pääsimme juuri ja juuri etuovesta sisään
esiküljelt, esipoolelt ära (oma otstarvet täitmast); küljest ära
etupuolelta (täyttämästä tehtäväänsä); irtoamisesta
võttis prillid eest otti silmälasit päästä
nööp tuli eest ära nappi irtosi
2 (eestpoolt) takistamast, segamast ära
pois tieltä
edestä
Mine eest! Mene pois edestä!
Astuge eest ära! Menkää pois edestä!
3 kättesaamist, tabamist vältida püüdes kellestki kõrvale või kaugemale
pakenemisesta, karkaamisesta
üks ajas taga, teised jooksid eest yksi ajoi takaa, toiset juoksivat karkuun
4 (hrl ühenduses verbiga leidma:) varem kohal, ees olevana, varem olemas
(tav. verbin leidma yhteydessä:) jo aiemmin paikalla olemisesta
kui randa jõudsime, leidsime sealt palju inimesi eest kun pääsimme rantaan, siellä oli jo paljon ihmisiä
5 varemalt, enne endale, nii et keegi teine ilma jääb
aiemmin itselle ottamisesta, niin että joku toinen jää ilman
varasemad tulijad napsasid paremad kohad eest ära ensinnä tulleet nappasivat parhaat paikat
kes kiirem oli, kahmas ka teiste eest paremad palad endale nopeimmat kahmivat parhaat palat itselleen
6 teatud aeg tagasi
sitten
õnnetus juhtus poole tunni eest onnettomuus tapahtui puoli tuntia sitten
paari aasta eest polnud siin ühtki maja pari vuotta sitten täällä ei ollut yhtään taloa
pidin juba kuu aja eest kodus olema minun piti olla kotona jo kuukausi sitten
7 kelleltki otsust saamast, kellelegi aru andmast, kellegi jutult vms
saamasta päätöstä joltakulta, antamasta selvitystä jollekulle, jonkun puheilta tms.
poissi veeti ühe komisjoni eest teise ette poikaa kuljetettiin toimikunnasta toiseen
8 asemel, samaväärse asendajana
asemesta, sijasta
edestä, puolesta
Kes selle töö sinu eest ära teeb? Kuka sen työn sinun edestäsi tekee?
ema vastas lapse eest äiti vastasi lapsen puolesta
riis on Jaapanis nii leiva kui kartuli eest riisi korvaa Japanissa niin leivän kuin perunankin / riisiä syödään Japanissa niin leivän kuin perunankin sijasta
kellegagi või millegagi võrdselt
yhtä paljon kuin joku tai jokin, jotakuta tai jotakin vastaten
edestä
vägilane sõi kümne mehe eest sankari söi kymmenen miehen edestä
muidu vaikne poiss, aga tööd rabab mitme eest muuten hiljainen poika, mutta raataa usean edestä
9 vastu (andes või saades); väärtuses
jollakin, jotakin vastaan (antaessa tai saadessa); jonkin arvosta
sentide eest ei saa midagi senteillä ei saa mitään
andis kutsikad ära sümboolse tasu eest antoi koiranpennut symbolisella hinnalla
ega ma siis aitäh eest pool päeva tööd teinud en minä tehnyt töitä puolta päivää vain saadakseni kiitoksen
kaupa on siin praegu 500 euro eest tässä on tällä hetkellä tavaraa 500 euron arvosta; tässä on tällä hetkellä tavaraa 500 euron edestä
10 osutab sellele, kelle või mille suhtes midagi tehakse või miski toimub
-sta/-stä, puolesta
ilmajaam hoiatas tugeva tuule eest sääasema varoitti voimakkaasta tuulesta
Suur tänu abi eest! Suuret kiitokset avusta!
kassi eest hoolitseb laps lapsi huolehtii kissasta
Kes vastutab projekti juhtimise eest? Kuka vastaa projektin johtamisesta?
võitleb põlisrahvaste õiguste eest taistelee alkuperäiskansojen oikeuksien puolesta
lõunasöögi eest pidi igaüks ise maksma lounas piti jokaisen maksaa itse
osutab põhjusele, mille pärast kedagi karistatakse, kritiseeritakse vms
vuoksi, takia
läks pangaröövi eest vangi joutui vankilaan pankkiryöstön vuoksi
ei ole sooja ega külma
ei lähe vähimatki korda, on täiesti ükskõik
ei ole mitään väliä
tal pole kunagi olnud sooja ega külma sellest, mida teised temast arvavad hänelle ei ole koskaan ollut mitään väliä sillä, mitä muut hänestä ajattelevat
järel
M
postp› [kelle/mille], ‹adv
1 (liikumisel) kellegi või millegi taga
perässä, jäljessä, takana
ta sammus kohe minu järel hän asteli heti perässäni / hän käveli aivan jäljessäni
laps läks ees, koer joostes järel lapsi meni edellä, koira juoksi perässä
2 pärast mingit sündmust või ajavahemikku; kellestki, millestki hiljem
(ajasta)
jälkeenpostp.
perässäadv.
nii paljude aastate järel ei mäleta kõike täpselt näin monen vuoden jälkeen kaikkea ei muista tarkasti
mõne kilomeetri järel tegime väikese peatuse muutaman kilometrin jälkeen pysähdyimme hetkeksi
üks ütles sõnad ees, teised kordasid järel yksi lausui sanat edellä ja toiset toistivat perässä
osutab tihedale ajalisele järgnevusele
perään
auto auto järel vuras mööda auto toisensa perään huristi ohi
3 tasemelt, saavutustelt, järjestuselt kellestki või millestki tagapool
jälkeen
meie võistkond tuli Läti järel kolmandaks joukkueemme sijoittui Latvian jälkeen kolmanneksi
ta oli koolis minust paar klassi järel hän oli koulussa minua muutaman luokan alempana
(kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast taga
(kellosta)
jäljessä
su kell on järel (kell näitab vähem, kui ajaliselt tegelikult on) kellosi on jäljessä
4 midagi või kedagi ära toomas, kätte saamas vms
hakemiseen, noutamiseen liittyvästi
käis koolis õpikute järel kävi koulussa hakemassa oppikirjat
hommikul viin lapsed lasteaeda, õhtul käin neil seal järel aamulla vien lapset päiväkotiin ja illalla haen heidät sieltä
5 (endisest) säilinud, veel või endist viisi olemas
jäljellä, tallella
tema tavapärasest elurõõmust oli vähe järel hänen tavanomaisesta elämänilostaan oli vähän jäljellä
6 tulemuseks, tagajärjeks
tulokseen viittaamassa
näpistas nii et sinised plekid järel nipisti niin että mustelmat vain jäivät
järele tulemav
1 [kellele/millele] kedagi või midagi kusagilt ära tooma (või viima) tulema
hakea [joku/jokin]
täna võiks isa mulle lasteaeda järele tulla tänään isä voisi hakea minut päiväkodista
kaotatud asjadele ei tuldudki järele hukattuja tavaroita ei tultukaan hakemaan
2 samale tasemele või samasse seisu jõudma
saavuttaa sama taso tai tilanne
teeni välja austus ja palk tuleb järele ansaitse kunnioitus ja palkka seuraa
ees liikuja järel tulema, talle järgnema
tulla edellä liikkujan perässä
vaatasin üle õla, kas teised ikka tulevad järele katsoin olkani yli, tulevatko toiset perässä
kaasa tulema
1 kellegagi üheskoos tegutsema (hakkama), kellegi mõjule alluma
(alkaa) toimia yhdessä jonkun kanssa, olla jonkun vaikutuksen alainen
tulla mukaan
kliiniku juhtimisel peab kollektiiv kaasa tulema klinikan johtamiseen pitää yhteisön tulla mukaan
hea publik tuleb lauljaga hästi kaasa hyvä yleisö tulee hyvin mukaan laulajan lauluun
hinnatõusuga tulid kaasa ka teised pangad myös muut pankit osallistuivat hintojen nousuun
2 kellegagi koos kuhugi tulema
tulla jonnekin jonkun kanssa
tulla mukaan
minu kass tuleb suvekodusse kaasa kissani tulee maalle mukaan
ma võin sinuga kaasa tulla voin tulla sinun mukaasi
Seotud sõnad
kaasa|tulijas
mukaan|tulija
karva|võrd
M
adv
jaatavas lauses(väga) natuke, õige vähe
myönteisissä yhteyksissähyvin vähän
karvan verran kuv.
teine tulemus oli karvavõrd parem toinen tulos oli karvan verran parempi
■ ‹eitavas lauses hrl ki-liitegamitte sugugi, üldse mitte
kielteisissä yhteyksissä tav. yhdessä ki-liitteen kanssaei lainkaan
karvan vertaa kuv.
mind ei huvita karvavõrdki, mida teised arvavad minua ei kiinnosta karvan vertaa, mitä toiset ajattelevat
kinni maksma
millegi eest kogu summat, hinda ära tasuma
suorittaa koko summa, koko hinta
maksaa
bussijäneste sõidu maksavad kaudselt kinni teised sõitjad toiset bussimatkustajat tulevat maksaneeksi jäniksenä matkustavien liput
kõnek altkäemaksuga vms ära ostma
lahjoa yleisk.
usub, et politseinikud on piraattaksojuhtide poolt korralikult kinni makstud hän uskoo, että poliisit ovat piraattitaksinkuljettajien lahjomia
kuna1
M
konj, adv
1konj› ‹alustab kõrvallauset, põhjendav sidesõnasellepärast et, sel põhjusel et
(aloittamassa syytä ilmaisevaa sivulausetta)
koska, sillä, kun
kuna oli ennustatud vihmasadu, siis matkale ei mindud koska oli ennustettu sadetta, retkelle ei lähdetty
suur osa ettepanekuid jäi kõrvale, kuna need ei saanud vajalikku toetust suuri osa ehdotuksista sivuutettiin, sillä ne eivät saaneet riittävää kannatusta
2konj› ‹alustab kõrvallauset, vastandav sidesõna(ajaliselt:) samal ajal kui, sel ajal kui
(ajallisesti:) samaan aikaan kun, sillä aikaa kun
jolloin, kun
ema tõusis vara, kuna teised veel magama jäid äiti nousi varhain, kun toiset jäivät vielä nukkumaan
3advkõnek kunas, millal
(kysymyssanana:) milloin
koska
Kuna sa meile tuled? Koska tulet meille?
kuri
M
adj, s
1adj(loomu poolest) õel, tige, halastamatu, pahatahtlik
ilkeä, häijy, paha, pahan|ilkinen, pahan|tahtoinen
head ja kurjad jõud hyvät ja pahat voimat
kurjad keeled kõnelevad, et .. pahat kielet kertovat, että...
siin peab kellegi kuri käsi mängus olema tässä täytyy nyt jollakulla ilkimyksellä olla sormensa pelissä / tässä täytyy nyt jollakulla olla likaiset näppinsä pelissä
(loomade kohta:) kallale, ründama kippuv
(eläimistä)
vihainen
Ettevaatust, kuri koer! Varokaa vihaista koiraa!
2adjlaadilt või omadustelt halb, paha
ominaisuuksiltaan huono, paha
kurja kuulsusega Ungru krahv pahamaineinen kreivi von Ungern-Sternberg
Miks kuri saatus just mind kiusab? Miksi juuri minulla on niin kova kohtalo?
kaevaku teised, et aeg on kuri, mina kaeban, et see on armetu valittakoot toiset, että ajat ovat huonot, minun mielestäni ne ovat viheliäiset
(plaani, teo vm kohta:) alatu, pahasoovlik
(suunnitelmasta, teosta tm.)
pahan|tahtoinen, paha
nende kuri plaan läks nurja heidän pahantahtoinen suunnitelmansa epäonnistui
teda piinasid kurjad mõtted pahat ajatukset piinasivat häntä
3adjvihane, (väga) pahane
kiukkuinen, vihainen, äkäinen
isa läks päris kurjaks isä suuttui kovasti / isä tuli hyvin vihaiseksi
seljatagant kostis kuri hääl selän takaa kuului vihainen ääni
vaatas kurja pilguga katsoi pahasti / katsoi ankarasti
4 (haiguse, seisundi kohta:) ränk, raske, ohtlik
(sairaudesta, tilasta)
pahan|laatuinen, vaarallinen
melanoom on kuri nahakasvaja melanooma on ihon pahanlaatuinen kasvain
(koguse, hulga kohta:) väga suur
(määrästä:) hyvin suuri
nägi õppimisega kurja vaeva näki opinnoissaan hurjasti vaivaa
mul on kuri kahtlus, et .. minulla on paha aavistus, että...
(korralduse, kirja vm kõneteo kohta:) karm, range
ankara
kuri käsk ankara käsky
maksuameti kurja kirja sai mitu firmat verohallinnon ankaran kirjeen sai monta yritystä
5skurat, saatan, vanasarvik
(paholaisesta)
paha (erik.)
tuli jooksuga, nagu oleks tal kuri kannul tuli juosten, kuin vanha vihtahousu olisi kannoilla
kõnek (kergelt kirudes, pahandades, vahel ka naljatades:) kurivaim, sunnik
(lievähkönä kirosanana, välillä myös pilaillessa)
Kurja, mulle aitab! Pentele, minulle riittää! ark.
6shalb asi või tegu; halbus, kurjus
Vastand hea
huono asia tai teko; huonous, pahuus
äiksetorm tegi palju kurja ukkosmyrsky teki paljon tuhoa; ukkosmyrsky aiheutti pahaa jälkeä
laat
M
s
1 suur turg, kus korraldatakse ka lõbustusi
markkinat vain mon
siinkandis on laata peetud juba 19. sajandi lõpust täälläpäin on pidetty markkinoita jo 1800-luvun lopusta asti
setumaa sibulal oli laadal hea minek Setumaan sipulilla oli markkinoilla hyvä menekki
lillelaat kukkamarkkinat
2 (lärmaka läbisegi rääkimise kohta)
hälinä, metakka, meteli
nüüd läks kohtusaalis laat lahti: ühekorraga rääkisid viis advokaati ja kannatanu nyt puhkesi oikeussalissa aika metakka: viisi asianajajaa ja asianomistaja puhuivat yhteen ääneen
koosolekul kiskus asi laadaks kokous alkoi mennä yleiseksi hälinäksi
katsu sa magada, kui teised laata peavad yritäpä siinä nukkua, kun toiset pitävät meteliä
lehvima
M
1 õhuvoolus laineliselt või laperdavalt liikuma
liehua, hulmuta, leyhyä
lipp lõi tuules uhkelt lehvima lippu alkoi liehua uljaasti tuulessa
tüdruk jooksis juuste lehvides mäest alla tyttö juoksi mäkeä alas hiukset hulmuten
(hoogsa liikumise, käimise, jooksmise kohta)
(vauhdikkaasta liikkumisesta)
viipottaa, viuhtoa, liehua, heilua, hillua ark.
üks tormas ees, teised lehvisid järele yksi ryntäsi edellä, toiset viipottivat perässä
neljandat päeva sama kleidiga ringi lehvida on liig mis liig liika on liikaa, liehua nyt samassa mekossa neljättä päivää
2 õhus hõljuma, (hõljudes) levima
leijua, leijailla
köögis lehvis küpseva koogi hõng keittiössä leijaili kypsyvän kakun tuoksu
lugu pidama
[kellest/millest] kellessegi austusega suhtuma, midagi kõrgelt hindama
arvostaa [jotakuta/jotakin], kunnioittaa [jotakuta/jotakin]
kes peab lugu enesest, seda austavad ka teised sitä, joka kunnioittaa itseään, kunnioittavat muutkin
pean lugu kodumaisest toidust arvostan kotimaista ruokaa
lähi|tuli
M
hrl mitmauto esilaterna nõrgema valgustugevusega tuli
Võrdle kaug|tuli
lähi|valot mon., lyhyet valot mon. ark.
naine sõitis lähituledega, sest parasjagu tulid vastu teised autod nainen ajoi lähivaloilla, sillä vastaan tuli juuri toisia autoja
maa|ilm
M
1 (maailma)kõiksus, universum
(maailman)kaikkeus
maa|ilma
maailma loomine maailman luominen
(planeedi, tähesüsteemi vm universumi osa kohta)
(galakseista, tähdistöistä, planeetoista)
maa|ilma
küllap universumis leidub ka teisi elusolenditega asustatud maailmu maailmankaikkeudessa on varmaankin myös muita maailmoja, joita asuttavat elävät olennot
2 maakera koos kõige sellel leiduvaga; kõik maad, riigid
maapallo; kaikki maat
maa|ilma
maailma maad ja rahvad maailman maat ja kansat
maailma naftavarud maailman öljyvarannot
maailma kalleim linn maailman kallein kaupunki
(kedagi või midagi ülimalt tähtsustades, hrl liialdavalt)
(liioittelevissa ilmauksissa ja vahvistussanana)
maa|ilma
olen kõige õnnelikum naine maailmas olen maailman onnellisin nainen
3 samade tingimuste või tõekspidamiste alusel moodustuv ühiskond; inimese elukeskkond
samoissa oloissa tai samojen uskomusten perusteella elävä yhteisö; ihmisen elinympäristö
maa|ilma
araabia maailm arabimaailma
ingliskeelne maailm englanninkielinen maailma
Kas kunst muudab maailma paremaks? Parantaako taide maailmaa?
tahaks oma lastele turvalisemat maailma haluaisin lapsilleni turvallisemman maailman
rahvas, avalikkus, (teised) inimesed
kaikki ihmiset, muut
maa|ilma
maailm jälgib toimuvat huviga maailma seuraa tapahtumia mielenkiinnolla
oled end maailma silmis narriks teinud olet tehnyt itsestäsi narrin maailman silmissä
mingi valdkonnaga seotud inimeste või nähtuste ring
johonkin elämänalueeseen liittyvät ihmiset tai ilmiöt
maa|ilma
ettekannetega astus üles akadeemilise maailma koorekiht esitelmiä piti akateemisen maailman kerma
spordimaailm urheilumaailma
mingi elusorganismide kooslus, kõik sellega seonduv
(eläin-, eliö- ja kasviyhteisöistä)
maa|ilma
loomade maailmas kehtivad teised reeglid eläinmaailmassa pätevät toiset säännöt
Punase mere veealune maailm on ääretult põnev Punaisen meren vedenalainen maailma on äärettömän jännittävä
(näiva või väljamõeldud tegelikkuse kohta)
(kuvitteellisesta todellisuudesta)
maa|ilma
muinasjutumaailm satumaailma
unenägude maailmas on kõik võimalik unten maailmassa kaikki on mahdollista
4 (usulistes kujutelmades surmajärgse asupaiga vms kohta)
(ylimaallisesta, tuonpuoleisesta)
maa|ilma
Styx on allilmajõgi, mis lahutab elavate ja surnute maailma Styks on manalan joki, joka erottaa elävien ja kuolleiden maailman toisistaan
värav teispoolsesse maailma portti toiseen maailmaan
ravitseja seisvat ühenduses vaimude maailmaga parantajalla on kuulemma yhteys henkimaailmaan
5 inimese vaimse elu ring; kellegi elu, kõik sellega seonduv
yksittäisen ihmisen henkinen elämänpiiri; ihmisen elämä ja kaikki mikä siihen liittyy
maa|ilma
autist on sulgunud oma maailma autisti on sulkeutunut omaan maailmaansa
põhiolemuselt on ta muretu optimist, kelle maailm on igati paigas perusolemukseltaan hän on huoleton optimisti, jonka maailma on kaikin puolin mallillaan
6 kõnek väga palju
hyvin paljon
nüüd on meil aega maailm nyt meillä on kaikki maailman aika
madalal
M
adv
1 mingile alustasandile (hrl maapinnale) suhteliselt lähedal
Vastand kõrgel
matalalla, alhaalla
lendasime üsna madalal linna kohal lensimme melko matalalla kaupungin yllä
päike on juba madalal aurinko on jo alhaalla
2 ümbrusest või mingist tasandist allpool
matalalla, alhaalla
piirkond asub madalal ja seal on tihti uputusi alue sijaitsee matalalla ja siellä on usein tulvia
merepinnast madalamal asuvad alad merenpinnan alapuolella sijaitsevat alueet
elab minust korrus madalamal asuu kerrosta alempana minua
3 (arvudes määratavalt) väikesena, vähesena
Vastand kõrgel
matalalla, alhaalla, alhaisena
eesmärk on hoida inflatsioon nii madalal kui võimalik tavoite on pitää inflaatio niin matalalla kuin mahdollista
veetase püsib madalal vedenkorkeus pysyy matalalla
4 seisundi, arengutaseme või omaduste poolest tagapool või allpool, kehvemal kohal
Vastand kõrgel
matalalla, alhaalla
ta on karjääriredelil mitu pulka madalamal kui teised temaealised hän on uratikkailla monta askelmaa alempana kuin muut ikäisensä
rahvad, kelle elukvaliteet on meie omast määratult madalamal kansat, joiden elintaso on paljon omaamme matalampi
maha
M
adv
1 maapinnale, põrandale vm aluspinnale
maahan, lattialle tai muulle alustalle
nuga kukkus maha veitsi putosi
pane vaip maha pane matto lattialle
(sõiduvahendist väljumise kohta)
(kulkuvälineestä poistumisesta)
pois
siin peatuses ei läinudki keegi maha kukaan ei jäänytkään pois tällä pysäkillä
astus bussist maha jäi bussista
püstiasendist pikali, siruli vms asendisse
pystyasennosta makuuasentoon tms.
jooksis teised jalust maha juoksi toiset kumoon
haigus võttis terveks pikaks nädalaks maha tauti kaatoi sänkyyn koko pitkäksi viikoksi
allapoole, madalamale, alla
alaspäin, matalammalle
alas
pööra krae maha käännä kaulus alas
lööb silmad maha laskee katseensa
mullasse, maa sisse
maahan
maal pannakse juba kartuleid maha maalla pannaan jo perunoita maahan / maalla istutetaan jo perunoita
koer matab kondi maha koira hautaa luun maahan
2 küljest, otsast või pealt ära
irti
pois
yltä(än, päältä(än
lõikas püksisääred maha leikkasi housunlahkeet irti
võtsin hetkeks mantli maha otin takin hetkeksi pois / otin hetkeksi takin yltäni
hulgalt, määralt vähemaks
määrän vähenemisestä
Palju sa palka saad, kui maksud maha arvata? Paljonko saat palkkaa, kun vähennetään verot?
võttis haigusega kümme kilo maha laihtui sairauden takia kymmenen kiloa
(seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega)
tunteiden hallitsemiseen liittyen
surus hirmu maha tukahdutti pelkonsa
Ei teagi, kuidas teda maha rahustada. – Ehk jahtub ise maha. Enpä tiedä, miten hänet saisi rauhoittumaan. – Ehkä hän tyyntyy itsestään.
3ühendverbi osana(ruumiliselt, võimetelt, tasemelt jne) tahapoole, järele
jälkeen, taakseen
jääb õppimises maha jää opinnoissa jälkeen
jättis kõik konkurendid kaugele maha jätti kaikki kilpailijat kauas taakseen / jätti kaikki kilpailijat kauas jälkeensä
4 osutab ja rõhutab tegevuse tulemuslikkust, millegi lõplikkust või lõpetatust
osoittamassa ja korostamassa toiminnan tuloksellisuutta, jonkin lopullisuutta tai sitä, että jokin on saatu päätökseen
käisime pika maa maha kuljimme pitkän matkan
pulmapidu peeti maha jaanipäeva paiku hääjuhlat pidettiin juhannuksen aikoihin
maja põles maani maha talo paloi perustuksiaan myöten
■ ‹ka ühendverbi osana(tapmisega, surmamisega või suremisega ühenduses)
tappamiseen tai kuolemiseen liittyvissä ilmauksissa
kõik tapeti viimseni maha aivan kaikki tapettiin
No sure maha! (emotsionaalne hüüatus, väljendab suurt imestust, meelepaha vm) Voi herranjumala!
■ ‹ühendverbi osana(müümise, raiskamise, kulutamisega ühenduses)
yhdysverbin osana myymiseen, tuhlaamiseen tai kuluttamiseen liittyvissä ilmauksissa
müüs kõik viimseni maha myi aivan kaiken
on kogu oma palga maha joonud on juonut koko palkkansa
5 tegutsemast, toimimast lakkama
jonkin toiminnan lakkaamiseen liittyvissä ilmauksissa
mäss on maha surutud kapina on kukistettu
peaminister võeti maha pääministeri erotettiin
Maha valitsus! Hallitus alas!
ettepanek hääletatakse vist maha ehdotus äänestetään varmaan nurin
kõneleja karjuti maha puhuja huudettiin hiljaiseksi
osutab, et miski on muudetud mittekehtivaks, sobimatuks vms
osoittamassa, että jokin ei ole enää voimassa, sopivaa tms.
meie nimi tõmmati esinejate nimekirjast maha nimemme pyyhittiin esiintyjäluettelosta
kaalujälgija kriipsutas oma menüüst pooled toidud maha painonpudottaja viivasi yli puolet ruoista ruokavaliossaan
6 osutab, et midagi tehakse millegi järgi, midagi jäljendades
osoittamassa, että jotakin tehdään jonkin mukaan tai jotakin jäljitellen
esineja luges ettekande paberilt maha esiintyjä luki esitelmän paperista
kirjutage ülesanne tahvlilt maha kopioikaa tehtävä taululta
maksma
M
1 millegi eest raha andma
antaa jotakin maksuksi jostakin
maksaa
palka maksma maksaa palkkaa
poes maksan enamasti kaardiga maksan kaupassa yleensä kortilla
Kas elu mõte ongi käia tööl ja maksta arveid ning makse? Onko elämän tarkoitus tosiaan käydä töissä ja maksaa laskuja ja veroja?
2 mingi hinnaga olema, teatud rahasummat väärt olema
olla jonkin hintainen tai arvoinen
maksaa
pilet maksis 60 eurot lippu maksoi 60 euroa
Palju maksab advokaadi töötund? Paljonko asianajajan työtunti maksaa?
millegi minetamist, kaotust põhjustama
maksaa kuv.
suigatamine võib maksta alpinistile elu vuorikiipeilijä voi joutua maksamaan torkahtamisesta hengellään
klientide kommenteerimine Facebookis maksis klienditeenindajale töökoha asiakaspalvelija menetti työpaikkansa kommentoituaan asiakkaita Facebookissa
ta tegi vea ja maksis oma eluga hän teki virheen ja maksoi siitä hengellään
3 [mida teha] ‹3. isikus, hrl eitusegaosutab sellele, mida hrl ei ole otstarbekas teha
Võrdle tasuma (3. täh)
3. persoonassa, tav. kielteisessä yhteydessä
kannattaa, sietää
asjaga ei maksa kiirustada asian kanssa ei kannata pitää kiirettä
ei maksa solvuda, nii see on ei kannata loukkaantua, niin se on
seda tüüpi maksaks vältida sitä tyyppiä sietäisi vältellä
4 kehtima; tähtsust või mõjuvõimu omama
päteä, olla voimassa
siin maksavad teised reeglid täällä pätevät toiset säännöt
seadus hakkab maksma 1. juulist laki astuu voimaan 1. heinäkuuta
tühi jutt ei maksa midagi tyhjä puhe ei ole minkään arvoista
liidri sõna maksab johtajan sana on laki
materdama
M
1 (malaka vm vahendiga) peksma või taguma
murjoa, piestä, mätkiä, nuijia, mukiloida
politseinikud kukkusid meest kumminuutidega materdama poliisit alkoivat mätkiä miestä kumipampuilla
ühed materdasid tulekoldeid okste ja labidatega, teised vedasid voolikuid toiset pieksivät palopesäkkeitä oksilla ja lapioilla, toiset kantoivat letkuja
2 karmilt kritiseerima, sõnadega põrmustama
repostella, riepotella kuv., höyhentää kuv., murjoa kuv., polkea kuv.
film materdati maatasa elokuva poljettiin maanrakoon
mitte
M
adv
1rõhutava üldlaiendina, eitavas lauseseitussõna, mis tugevdab väite eitust
kielteisissä yhteyksissäkieltoa vahvistavana sanana
millään, todellakaan, lainkaan, kyllä
mitte ei tule meelde ei kyllä tule mieleen
ma ei saa sellega mitte kuidagi nõus olla en kyllä mitenkään voi hyväksyä sitä
Mitte ei vea! Ei tosiaankaan onnista!
2erieitava laiendinaannab üksnes järgnevale sõnale või ühendile eitava sisu, aitab väidet rõhutada
antamassa vain seuraavalle sanalle tai ilmaukselle kielteisen merkityksen, auttamassa painottamaan väitettä
en yks.1.pverbi›, et yks.3.p, ei yks.3.p
emme mon.1.p, ette mon.2.p, eivät mon.3.p
mitte hiljem kui kolme kuu pärast ei myöhemmin kuin kolmen kuukauden kuluttua
mitte keegi ei teadnud õiget vastust kukaan ei tiennyt oikeaa vastausta
mitte miski ei aidanud mikään ei auttanut
uus töö ei meeldinud talle mitte põrmugi hän ei pitänyt uudesta työstään tippaakaan
asutasime end aegsasti teele, et mitte hilineda lähdimme ajoissa liikkeelle, jottemme myöhästyisi
(küsimuse vastustes, käskudes, keeldudes)
(vastauksissa, käskyissä, kielloissa)
ei {pöördub kõigis vormides}
älä {käskivas kõneviisis}
Mis lahti? – Mitte midagi! Mikä on? – Ei mikään!
Maale elama? – Mitte iialgi! Maalle asumaan? – Ei ikinä!
Mitte suitsetada! Ei saa tupakoida!
Kas sa oled tige? – Mitte sinnapoolegi! Oletko pahalla tuulella? – En sinne päinkään!
Anna inimesele õng, mitte kala! Anna ihmiselle onki, älä kalaa!
Olen selles teemas võhik, palun mitte harja karata! Olen tässä asiassa maallikko, älkää lynkatko minua!
3ühendavas-vastandavas seosesväljendab vastandavat seost
vastakohtaisuutta tai vastakkainasettelua ilmaisemassa
ei {pöördub kõigis vormides}
teised lähevad, mina mitte muut menevät, minä en
Olla või mitte olla! Ollako vai eikö olla!
mitte üks kord aastas, vaid korduvalt ei kerran vuodessa, vaan toistuvasti
mulle meeldivad lilled, aga mitte nelgid pidän kukista, mutten neilikoista
rääkis palju, aga mitte kogu tõtt kertoi paljon, muttei koko totuutta
4 esineb sisult jaatavates, möönvates, nentivates, täpsustavates lausetes
merkitykseltään myönteisissä, tarkentavissa tai jotakin väittävissä lauseissa
ei {pöördub kõigis vormides}
aitan ikka, miks mitte autan toki, miksikäs en
(kahtlevas küsimuses)
(epäilevissä kysymyksissä)
ei {pöördub kõigis vormides}
Ega mitte sina seda ei teinud? Et kai sinä tehnyt sitä?
mugavus
M
s
hrl mitmelukondlik hüve, mis teeb elu hõlpsaks ja mugavaks
mukavuudet mon.
kolmetoaline mugavustega korter kolmio, jossa on kaikki mukavuudet; kolmio kaikilla mukavuuksilla ark.
mugav olek
mukavuus, miellyttävyys, mieluisuus, luontevuus
mukavuuden|haluisuus, laiskuus
saksa auto mugavusele ei saa teised vastu saksalaisten autojen mukavuus on omaa luokkaansa
naerma
M
1 lõbusust näoilme ja spontaansete häälitsustega väljendama
nauraa
Mis pani sind viimati südamest naerma? Mikä sai sinut viimeksi nauramaan sydämesi pohjasta?
tüdruk naeris laginal iga asja peale tyttö nauroi makeasti joka asialle
naerda pole siin midagi tämä ei ole naurun asia / tässä ei ole mitään nauramista
(intensiivset, suurt naeru märkivates väljendites)
(intensiivistä, isoa naurua kuvaavissa ilmauksissa)
nauraa
tüdrukud pidid end lõhki naerma tytöt nauroivat katketakseen / tytöt nauroivat kuollakseen
naerusui, naeruselt midagi ütlema
sanoa jotain hymyillen tai nauraen
naurahtaa, naureskella, nauraa
„Täna saab veel palju nalja,“ naeris Birgit ”Tänään tulee vielä oikein hauskaa”, naureskeli Birgit
(loomade rõõmuväljenduste kohta)
(eläinten ilonilmauksista)
nauraa
olen näinud, kuidas koer naerab: tõmbab moka irevile, nii et hambad on näha olen nähnyt, kuinka koira nauraa: se vetää huulensa irveen niin että hampaat näkyvät
2ka väljenditesnaeruga oma halvustavat, pilkavat suhtumist väljendama; pilkama, tögama
pilkallisesta, väheksyvästä suhtautumisesta
naureskella [jollekulle/jollekin, jotakuta/jotakin], nauraa [jollekulle/jollekin, jotakuta/jotakin]
teised lapsed naeravad Andrese üle toiset lapset naureskelevat Andresille / toiset lapset nauravat Andresia
naerdakse tema taimetoitlust ja nudismiharrastust hänen kasvissyönnilleen ja nudismiharrastukselleen naureskellaan
nälgima
M
söömataolemise või pideva puuduliku toitumise all kannatama
nähdä nälkää, nälkiintyä
ühed nälgivad, teised loobivad toitu prügikasti toiset näkevät nälkää, toiset heittävät ruokaa roskiin
surnuks nälgima kuolla nälkään
(pikemalt) söömata olema (nt tervislikel põhjustel)
paastota
olen proovinud ka nälgida, kuus päeva pidasin vastu olen yrittänyt myös paastota, kestin kuusi päivää
(hingeliste, vaimsete vajaduste rahuldamatuse kohta)
isota vars. usk., janota vars. usk., ylät.
pann
M
s
1 madalate äärtega metallnõu toidu praadimiseks või küpsetamiseks
paistin|pannu, pannu
kõnek satelliiditaldrik, paraboolantenn
lautasantennista
igal kortermajal oli oma pann katusel joka kerrostalon katolla oli oma lautasantenni
2 endisaegse tulelukuga püssi luku osa, millel süüdati püssirohi
vanhanaikaisen kiväärin osa, jolla ruuti sytytettiin

3 kõnek vana vilets sõiduk või arvuti
vanhasta huonosta ajoneuvosta tai tietokoneesta
külmaga, kui pere teised autod käima ei läinud, sõitsin mina oma Korea panniga rõõmsalt kooli kun pakkasella perheen muut autot eivät käynnistyneet, minä ajoin iloisesti korealaisella riisikipollani kouluun leik.
pead painutama
kellelegi alistuma, järele andma; alandlikkust üles näitama
alistua jollekulle, antaa periksi; osoittaa nöyryyttään
ühed tallati jalge alla ja teised õppisid pead painutama toiset nujerrettiin ja toiset oppivat alistumaan
pop|staar
M
väga kuulus ja edukas popmuusika esitaja
pop|tähti
Madonna ja teised popstaarid Madonna ja muut poptähdet
puhas
M
adj
1 selline, kus pole mustust, prahti vms; määrdumata, saastumata
Vastand must (4. täh)
puhdas, siisti, tahraton
peske käed puhtaks peskää kädet puhtaaksi
panin voodisse puhtad linad vaihdoin sänkyyn puhtaat lakanat
puhas õhk, puhas vesi ja vaikus on väärtused omaette raikas ilma, puhdas vesi ja hiljaisuus ovat jo arvoja sinänsä
(mittekehalise, mittemääriva töö, ameti kohta)
ei-ruumiillisesta työstä
kontorirotid ja teised puhtama töö tegijad konttorirotat ja muut siistin sisätyön tekijät
2 kõrvalmõjudest vaba, segamata; puudusteta, vigadeta
ulkopuolisista vaikutteista vapaa; puutteeton, virheetön
puhdas, selvä
mulle meeldivad puhtad maitsed pidän puhtaista mauista
koer oli puhast tõugu koira oli puhdasrotuinen
ta räägib puhast eesti keelt hän puhuu virheetöntä viroa
köhatasin hääle puhtaks yskähdin ääneni selväksi
(ainete kohta:) läbini sama, ilma lisanditeta
vieraita aineita sisältämätön
puhdas, täysi, sekoittamaton, ehta ark.
Kas see sõrmus on puhtast kullast? Onko tuo sormus täyttä kultaa?
puhas piiritus puhdas etanoli
igas suhtes mõõtu välja andev, muid võimalusi välistav
puhdas, pelkkä, silkka, täysi, sula
filmi tegemine oli puhas rõõm elokuvan tekeminen oli silkka ilo
räägin puhast tõtt puhun täyttä totta
ta teeb seda tööd puhtast missioonitundest hän tekee työtään puhtaasta kutsumuksesta
See on puhas ülekohus! Tämä on sula vääryys!
puhas kunst (kunst kunsti pärast) puhdas taide {taide taiteen vuoksi}
3 moraalselt rikkumata või määrimata, ilma süüta
moraalisesti moitteeton
puhdas, viaton, turmeltumaton, tahraton
lapselikult puhas hing lapsenomaisen viaton mieli
puhas südametunnistus puhdas omatunto
kavatsen oma puhta nime eest võidelda aion kamppailla nimeni puhdistamiseksi
4 millestki vaba, ilma, tühi
-ton/-tön, puhdas
umbrohupuhas rikkaruohoton
järvel on jää lumest puhtaks lükatud järven jää on kolattu puhtaaksi lumesta
Kas sul leidub paar lehte puhast paberit? Löytyisikö sinulta pari arkkia puhdasta paperia?
me teame, et ta on dopingust puhas tiedämme, ettei hän käytä dopingia
põhjama1
M
(tagaselja) ägedasti halvustama, (vihaselt) kiruma, siunama
manata
ühed kiidavad teda taevani, teised põhjavad jotkut ylistävät häntä taivaisiin, toiset manaavat
mees ei jõua bürokraatiat ära põhjata mies ei väsy manaamasta byrokratiaa
põrgu põhja kiruma
kedagi või midagi väga ägedalt kiruma või maha tegema
kirota tai haukkua kiivaasti jotakuta tai jotakin
kirota [joku/jokin] alimpaan helvettiin, manata [joku/jokin] alimpaan helvettiin
ühed kiidavad teda taevani, teised kiruvad põrgu põhja toiset ylistävät häntä taivaisiin, toiset kiroavat alimpaan helvettiin
päev
M
s
1 24 tundi kestev ajavahemik (keskööst keskööni või ebamäärasemalt)
24 tunnin mittainen ajanjakso (keskiyöstä keskiyöhön tai epämääräisemmin)
päivä
aprillis on 30 päeva huhtikuussa on 30 päivää
laps on neli päeva vana lapsi on neljä päivää vanha
põdrakarjustelt kuulsime, et mereni on umbes nelja päeva teekond kuulimme poromiehiltä, että merelle on suunnilleen neljän päivän matka
päikesetõusu ja -loojaku vaheline valge aeg; hommiku ja õhtu vaheline aeg
aika auringon noususta sen laskuun; aamun ja illan välinen aika
päivä
talvisest pööripäevast hakkavad päevad pikemaks minema talvipäivänseisauksen jälkeen päivä alkaa pidentyä
päeva peale tuul nõrgeneb illalla tuuli heikkenee
Head päeva! (lahkumisel öeldavad sõnad) Näkemiin! / Hei hei!
päeval päevasel ajal, mitte öösel; keset päeva, mitte hommikul või õhtul
päivällä
õhutemperatuur on homme nii öösel kui ka päeval plusskraadides lämpötila on huomenna plussan puolella niin yöllä kuin päivälläkin
laps magab päeval paar tundi lapsi nukkuu päivällä pari tuntia
(tegevuses olemise aja, tööpäeva kohta)
päivä
tööl tuli sageli teha pikki päevi töissä piti usein tehdä pitkiä päiviä
sain töölt vaba päeva (ühe tööpäeva vabaks) sain töistä vapaapäivän
2 päevad1 pl teatud eripäraga aeg; elu(päevad)
(tietystä ajasta)
päivät mon.
Vana Maailma kergejõustikul pole just parimad päevad Vanhan maailman yleisurheilu on nähnyt parempiakin päiviä
seljavaluga inimene võib lõpetada oma päevad ratastoolis selkäkipuinen ihminen saattaa joutua loppuelämäkseen pyörätuoliin
■ ‹i-mitmuse vormid tavalisedteatud ajajärk (nt minevikus, inimese elus)
(tietystä ajanjaksosta)
aika, päivät mon.
nüüd valitsevad teised seadused kui kuninganna Victoria päevil nyt ovat voimassa toiset lait kuin kuningatar Victorian aikana
nooblid villad Austria-Ungari keisririigi päevist hienot villat Itävalta-Unkarin keisarikunnan ajalta
vanimast ajast meie päevini (praegusajani) vanhimmasta ajasta meidän päiviimme
■ ‹kasutatakse de-mitmuse vormemitmepäevaste ürituste sari
päivät mon.
Tartus algasid Supilinna päevad Tartossa alkoivat Supilinnan päivät
Eesti muusika päevad Jaapanis Virolaisen musiikin päivät Japanissa
3 päevad2 plkasutatakse de-mitmuse vormekõnek menstruatsioon
menkat mon., kuukautiset mon. yleisk.
mul algasid päevad kuukautiseni alkoivat
4rahvapärastes ühenditespäike
aurinko
päivä
päeva tõusust päeva loojanguni päivännoususta päivänlaskuun
raudne eesriie
(autokraatse riigi ja vaba maailma vahelise infosulu ja tõkestatud liikumisvabaduse kohta)
rauta|esirippu kuv.
Nõukogude Liit ja teised raudse eesriide tagused riigid Neuvostoliitto ja muut rautaesiripun takaiset valtiot
riist
M
s
ese, mille abil midagi tehakse, mingil otstarbel kasutatav vahend
väline, laite, koje, työ|kalu, vehje ark.
nuga ja teised teravad riistad veitsi ja muut terävät välineet
purgi avamiseks on spetsiaalne riist purkin avaamiseen on erityinen väline
televiisor on kallis riist televisio on kallis laite
optiline riist kosmose uurimiseks optinen koje avaruuden tutkimiseen
aiatööriist puutarhatyökalu
kõnek suguliige, peenis
kalu, vehje
mehed vajavad usku, et neil on suur riist miehet tarvitsevat uskoa, että heillä on iso kalu
riistad pl rakmed, hobuseriistad
valjaat mon.
hobune võeti riistadest lahti hevonen riisuttiin valjaista
samal ajal kui
1ajasidesõnaalustab kõrvallauset, mille tegevus või olukord on pealause omaga samaaegne
sillä aikaa kun, sillä välin kun, silloin kun
samal ajal kui teised lõunatundi pidasid, käisin mina asju ajamas sillä aikaa kun toiset pitivät ruokatuntia, minä kävin hoitamassa asioita
2vastandav sidesõnaalustab vastanduse varjundiga kõrvallauset
kun taas, kun sen sijaan
Euroopa väikeriikide kogemus õpetab, et sõjaks valmistumine viib ummikusse, samal ajal kui kõigile kasulik olemise püüd tasandab eelarvamusi ja kõrvaldab pingeid Euroopan pienten valtioiden kokemus opettaa, että sotaan valmistautuminen vie umpikujaan, kun taas pyrkimys olla kaikille hyödyllinen tasoittaa ennakkoluuloja ja vähentää jännitteitä
sugu|keel
M
ühtsest algkeelest lahku arenenud keel
suku|kieli kiel.
eesti, soome, ungari ja teised sugukeeled viro, suomi, unkari ja muut sukukielet
tagant
M
adv›, ‹postp› [kelle/mille]
1 selja, tagakülje poolsest suunast, tagantpoolt, tagaküljelt; tagumisest otsast
Vastand eest
takaa, jäljestä, taitse
tagant läheneb mootorratas takaa lähestyy moottoripyörä
tuul oli tagant tuuli puhalsi takaa
sügas kassi kõrva tagant rapsutti kissaa korvan takaa
õhtul ilmus hiir kapi tagant nähtavale illalla hiiri ilmestyi näkyviin kaapin takaa
olin järjekorras tagant kolmas olin jonossa kolmas takaa laskien
teiselt poolt, sealtpoolt (mingit piiri)
takaa
ta on pärit Peipsi tagant hän on kotoisin Peipsinjärven takaa
leidis sponsori ookeani tagant (Ameerikast) löysi rahoittajan valtameren takaa {Amerikasta}
lahe tagant (Soomest) lahden takaa {Suomesta}
piiri tagant (välismaalt) rajan takaa {ulkomailta}
tagumiselt poolelt või osalt küljest (ära)
takaa
nõelal tuli niit tagant ära lanka lähti neulansilmästä
2 teatud vahemaa kauguselt
(etäisyyteen viittaamassa)
takaa, päästä
välein
palverändurid on tulnud kauge maa tagant pyhiinvaeltajat ovat saapuneet pitkän matkan takaa
punane katus püüab pilku juba kilomeetri tagant katse kiintyy punaiseen kattoon jo kilometrin päästä
sipelgapesi võis leida iga paar meetri tagant muurahaiskekoja löytyi parin metrin välein
(ajaliselt:) teatud kauguselt minevikust
(menneeseen aikaan viittaamassa)
takaa
aastasadade tagant pärinev komme vuosisatojen takaa periytyvä tapa
(ajaliselt:) pärast teatud aja möödumist
jälkeen, kuluttua
välein
Miks sa mind alles nüüd, nii pika aja tagant üles otsisid? Miksi olet vasta nyt, näin pitkän ajan kuluttua etsinyt minut käsiisi?
bussid käivad iga veerand tunni tagant bussit kulkevat neljännestunnin välein
vahetab iga mõne aja tagant oma kallimaid vaihtaa heilojaan vähän väliä
3 osutab esemele või tegevusele, mille juurest (tegevusest) eemaldutakse
äärestä, ääreltä
mees viidi haiglasse otse kirjutuslaua tagant mies vietiin kirjoituspöydän äärestä suoraan sairaalaan
poissi ei saa kuidagi klaveri tagant ära poikaa ei saa millään pois pianon äärestä
alatasa tuli töö tagant üles karata ja vaadata, mida laps seekord tahab tavan takaa piti hypäta ylös työn äärestä katsomaan, mitä lapsi tällä kertaa haluaa
4 osutab asjaolule, olukorrale, nähtusele, mille varjust miski esile tuleb
viittamassa asiaintilaan, tilanteeseen, ilmiöön, jonka peitosta jokin tulee esille
takaa
naiseliku leebuse tagant aimub jõudu naisellisen lempeyden takaa on aistittavissa voimaa
5 osutab isikule, kellelt tema teadmata midagi võetakse
osoittamassa henkilöön, jolta tietämättään viedään jotakin
isa tagant auto võtnud koolipoiss tegi ränga avarii isältään auton salaa ottanut koulupoika joutui pahaan onnettomuuteen
6 osutab isikule, pärast kelle tegevust midagi korrastatakse
jäljiltä
muudkui käi ja korista laste tagant käy ja siivoa jatkuvasti lasten jäljiltä
7 (aitab rõhutada kellegi toetamist-soodustamist või sundimist-ergutamist)
korostamassa johonkuhun kohdistuvaa kannustamista tai pakottamista
ühed mõistsid hukka, teised kiitsid tagant toiset moittivat, toiset kehuivat
uus tehnoloogia tõukab tagant ka majanduskasvu uusi teknologia vauhdittaa myös talouskasvua
poiss vajab treenerit, kes teda tagant torgiks poika tarvitsee valmentajan joka patistaisi häntä
tagasi vaatamav
1 olnud sündmuste, mineviku peale mõtlema, möödunut meenutama
muistella
kui läinud aastale tagasi vaadata, siis võiks nagu rahul olla kulunutta vuotta muistellessa voisi melkein olla tyytyväinen
2 enda taga olevas suunas vaatama
katsoa taakse(en
vaatasin tagasi ja nägin, et teised olid maha jäänud katsoin taakseni ja näin, että toiset olivat jääneet jälkeen
takka
M
adv›, ‹postp› [mille]
1 tagantpoolt, tagaküljelt
takaa
mees uuris autot eest ja takka mies tutki autoa edestä ja takaa
hobune lõi takka üles hevonen potki
2 [mille] teatud vahemaa järel
tietyn välimatkan jälkeen
mineja peatus iga saja meetri takka lähtijä pysähtyi sadan metrin välein
pärast teatud aja möödumist
takaa
köhatas iga natukese aja takka yskähti tavan takaa
3 (aitab rõhutada kellegi toetamist-soodustamist või sundimist-ergutamist)
korostamassa johonkuhun kohdistuvaa kannustamista tai pakottamista
üks teeb koerust, teised õhutavad takka yksi tekee koiruutta, muut yllyttävät
IT-mehi tuli takka kiirustada IT-miehiä piti hoputtaa
teine
M
1num(järgarv:) järjestuses või järjekorras 2.
toinen, toka slg.
mingis loendis või reas esimese järgmine
toinen
oktoobri teisel nädalal lokakuun toisella viikolla
neljakümne teine neljäskymmenestoinen / neljäskymmeneskahdes
saime piletid teise ritta saimme liput toiseen riviin
elan teisel korrusel asun toisessa kerroksessa
tähtsuselt või väärtuselt esimesest madalamal asuv
toinen
saavutas võistlusel teise koha saavutti kilpailuissa toisen sijan
teise ringi pärijad toissijaiset perilliset
teise sordi jahu hiivaleipäjauho
üks (kahest).
toinen
kassipojal on teine silm alles kinni kissanpennun toinen silmä on vielä kiinni
2pron› ‹substantiivselt ja adjektiivseltosutab sellisele, kes või mis vastandub või lisandub mainitule või teada olevale
muu, toinen
ajasin ta kellegi teisega segamini sekoitin hänet johonkuhun muuhun
oota, kuni teised koju tulevad odota, kunnes muut tulevat kotiin
pane teine kleit selga vaihda toinen mekko
nad lahkusid teine teises suunas he lähtivät kumpikin eri suuntiin
teistsugune, teistmoodi
eri, toinen
ta näis elavat hoopis teises maailmas hän näytti elävän aivan eri maailmassa
näen nüüd kõike teises valguses näen nyt kaiken toisessa valossa
see on täitsa teine asi tämä on aivan eri asia
■ ‹substantiivseltosutab tekstis kellelegi või millelegi varem mainitule
(substantiivisesti:) viittaamassa johonkuhun tai johonkin aiemmin mainittuun
ei raatsinud last üles ajada, magas teine nii magusasti ei raskinut herättää lasta, koska tämä nukkui niin makeasti
ära söö õunu, toored teised alles älä syö omenia, ovat vielä raakoja
3pron› ‹koos asesõnaga üks, see või mõni substantiivselt ja adjektiivseltosutab ebamääraselt mingile lähemalt täpsustamata asjale, olendile või tunnusele
toinen
ühes käes tort ja teises lilled toisessa kädessä kakku ja toisessa kukkaset
räägiti ühest ja teisest puhuttiin niitä näitä
ühed tahavad ühte, teised teist yhdet haluavat yhtä, toiset toista
ta sõimas mind selleks ja teiseks hän haukkui minua ties miksi
mõned nutavad, teised naeravad toiset itkevät, toiset nauravat
iga üksik eraldi võetuna
kukin
ta jutustas täpselt, mis ühel või teisel seljas oli hän kertoi tarkkaan, mitä kullakin oli yllä
■ ‹koos asesõnaga üksosutab vastastikusele seosele
toinen
kõik rääkisid eri keeli, üks ei saanud teisest aru kaikki puhuivat eri kieliä, toinen ei ymmärtänyt toista
poisid saavad hästi läbi, üks aitab alati teist pojat tulevat hyvin toimeen, toinen auttaa aina toista
nurgas on terve hunnik T-särke, üks räpasem kui teine nurkassa oli koko kasa T-paitoja, toinen likaisempi kuin toinen
4pronmõni
joku
teine päev juhtub, et pole aega süüagi jonakin päivänä saattaa käydä niin, ettei ole aikaa syödäkään
trügima
M
[kuhu] endale teed tehes kitsas paigas, tungluses edasi liikuma, tõugeldes liikuma; tõuklema, tunglema
tungeksia, tunkeutua, työntyä [johonkin], ängetä ark.
staadioni värava taga trügis tuhandeid huvilisi stadionin portilla tungeksi tuhansia asiasta kiinnostuneita
trügides tallati inimesi surnuks tungoksessa tallattiin ihmisiä kuoliaaksi
ette trügima etuilla
sabas vahele trügima kiilata jonossa
takistustega võideldes kuhugi või kellekski pürgima
pyrkiä johonkin tai joksikin, esteistä huolimatta
ta teeb kõik, et viletsast seisust välja trügida hän tekee kaikkensa päästäkseen pois vaikeasta tilanteesta
kedagi või midagi kuhugi suruma, tõukama
sysiä, töniä
ründaja trügis teised korvi alt minema hyökkääjä sysi muut pelaajat pois korin alta
tõmbama
M
1 käega või mingi abivahendi abil enda poole või mingis suunas liikuma panema
vetää
tõmbas ukse lahti veti oven auki
keegi tõmbas mind käisest joku veti minua hihasta
peate kaardilugejast kaardi läbi tõmbama teidän täytyy vetää kortti lukulaitteen läpi
lipp tõmmati vardasse lippu vedettiin salkoon
(riietusesemete vm kohta:) (selga, kätte, jalga, pähe) panema või (seljast, käest, jalast, peast) võtma
(pukemisesta tai riisumisesta)
vetää
tõmbas kummikud jalga veti kumisaappaat jalkaansa
tõmbas kindad kätte veti käsineet käteensä
tõmbas kampsuni seljast veti villapaidan yltään
kuskilt välja, esile võtma; küljest ära võtma, lahti kiskuma, eemaldama
ottaa jostakin ulos tai esille; irrottaa vetämällä
vetää, vetäistä, kiskoa, tempaista, nykäistä
tõmbas taskust rahakoti vetäisi taskustaan lompakon
tõmbas peast paar halli juuksekarva nykäisi päästään pari harmaata hiusta
tõmbas kaselt tohtu kiskoi tuohta koivusta
tõmbasin paberi pooleks repäisin paperin kahtia
internetist oma arvutisse võtma, alla laadima
ladata
tõmbab internetist tasuta filme ja muusikat lataa internetistä ilmaisia elokuvia ja musiikkia
(käeliigutuse kohta:) kutsuvalt viipama
tehdä (kädenliikkeellä) kutsuva merkki
viitata
tõmbas käega lapsi endale lähemale viittasi lapsia tulemaan lähemmäs
korduvaid käeliigutusi tehes midagi tegema, sel viisil töötama, pilli mängima vm
vetää, kiskoa, vedellä
hakkas aerudega tõmbama alkoi kiskoa airoja
tõmbab lõõtsa ja mängib trummi vetelee hanuria ja soittaa rumpuja
2 oma mõju alla haarama, mõjutama, teatava jõu toimel enda poole või mingis suunas liikuma panema
vetää
magnet tõmbab rauda (külge) magneetti vetää rautaa puoleensa
laulja oskas hästi rahvast kaasa tõmmata laulaja esiintyi hyvin mukaansatempaavasti
■ ‹ka isikuta lausesligimeelitavalt, ahvatlevalt mõjuma
vetää
Mis noori Austraaliasse tõmbab? Mikä nuoria vetää Australiaan?
mind tõmbab mere äärde meri vetää minua puoleensa
Kas sind naised enam ei tõmba? Etkö tunne enää vetoa naisiin?
mind tõmbab teater minua kiehtoo teatteri
tähelepanu, tundeid vm äratama
huomion, tunteiden tms. herättämisestä
tähelepanu tõmbas efektne blondiin huomiota herätti näyttävä blondi
Londonis toimuv festival tõmbab tähelepanu eesti muusikale lontoolaisfestivaaleilla kiinnitetään huomiota virolaiseen musiikkiin
ära tõmba meelega inimeste viha enda peale älä suututa ihmisiä tahallasi
3 sirgu või pingule venitama (ja otspunktidest kinnitama), (laiali) laotama
venyttää suoraksi tai tiukalle
vetää, pingottaa
kahe puu vahele tõmmatud köis kahden puun väliin vedetty köysi
šamaanitrummi kerele on tõmmatud põdranahk šamaanirummun kehälle on pingotettu hirvennahka
tõmba nöör pingule pingota nuora
(teed, kraavi vms) rajama
(rajan, tien, johdon, yhteyden tms. rakentamisesta, johtamisesta)
vetää
metsa tõmmati kraav metsään vedettiin oja
(ülespoomise kohta)
(hirttämiseen liittyen)
vetää
röövel tõmmati võlla ryöväri vedettiin hirteen
4 käega või mingi abivahendiga mingit pinda mööda libistama, sel viisil midagi tegema
pyyhkiä, pyyhkäistä, sipaista, sutaista, raapaista
tõmbas põranda (lapiga) üle pyyhki lattian rievulla
tõmbas käega üle higise lauba pyyhkäisi kädellään hikistä otsaansa
tõmbas tiku põlema raapaisi tulitikun
(jooni või märke tehes)
tehdä piirtämällä tm. tavalla viiva, ura, viilto tms.
vetää
tõmbas paberile kriipse veti paperille viivoja
silmapliiatsiga tõmmatud joon rajauskynällä vedetty viiva
(vahele, mõttelisele joonele osutades)
(kuvaannolliseen viivaan, rajaan liittyen)
vetää
meeste ja naiste vahele ei saa nii teravat vahet tõmmata miesten ja naisten välille ei voi vetää niin selvää rajaa
5 (märgib asendi või olukorra muutmist või muutumist, millegi viimist mingisse asendisse või seisundisse)
ilmaisemassa asennon tai tilanteen muuttamista tai muuttumista
vana foto on kollakaks tõmmanud vanha valokuva on kellastunut
esimesed öökülmad tõmbasid maa tahedaks ensimmäiset yöpakkaset kuivattivat maan
jalg tõmbas krampi jalasta alkoi vetää suonta / jalkaan tuli suonenveto; jalka kramppasi ark.
tõmbas end kõverasse käpertyi kerälle / vetäytyi kippuraan
tõmbas näo naerule veti suunsa hymyyn
teatavasse olukorda, tegevusse kaasa haarama
vetää
kirjanik tõmmati poliitikasse kirjailija vedettiin mukaan politiikkaan
Nokia tagasiminek tõmbas langusse ka Ericssoni Nokian tulospudotus veti myös Ericssonin laskuun
6 (inimese vm elusolendi kohta:) õhku, lõhna vm sisse hingama, nina või suu kaudu midagi sisse imema
(elollisesta olennosta:) hengittää tai imeä sisäänsä
vetää
tõmbasin kopsud värsket õhku täis vedin keuhkoni täyteen raitista ilmaa
koer tõmbas ninna võõrast lõhna koira nuuhki vierasta hajua
(suitsetamise kohta)
(tupakoimiseen tms. liittyen)
polttaa, vetää ark.
mu isa ei suitsetanud, kuid vanaisa tõmbas piipu isäni ei tupakoinut, mutta isoisä poltti piippua
tõmban ainult Marlborot poltan vain Marlboroa; vedän vain Mallua ark.
kanepit tõmbama polttaa kannabista; pössytellä pilveä ark., leik.
(alkoholijoomise kohta)
(alkoholin juomiseen liittyen)
vetää ark.
vanamees on enda täis tõmmanud ukko on vetänyt päänsä täyteen
tõmbasin kiiresti paar kokteili rindu vedin nopeasti pari cocktailia
7 (aine, eseme vm kohta:) (vedelikku, suitsu, õhku) endasse imema, sel viisil toimima
(aineesta, esineestä tms.:) imeä itseensä (nestettä, savua, ilmaa), toimia sillä tavoin
lõuend tõmbas värvi endasse väri imeytyi kankaaseen
Kas kohv on juba tõmmanud? Onko kahvi jo valmista?
(torude, lõõride vm kaudu liikumise, millegi edasijuhtimise kohta)
(jonkin esteettömästä kulusta)
vetää
korsten ei tõmmanud ja köök läks suitsu täis savupiippu ei vetänyt ja keittiö täyttyi savusta
ummistunud kanalisatsioon tõmbas halvasti tukkeutunut viemäri veti huonosti
■ ‹ka isikuta lauses(tõmbetuule, tuuletõmbuse kohta)
(huoneessa tai muussa sisätilassa tuntuvasta ilmavirtauksesta)
vetää
siin tõmbab tuul vähem ja on soojem täällä vetää vähemmän ja on lämpimämpi
tuul tõmbas läbi ja oligi haigus käes oli aika vetoisaa, ja niin vilustuin
8 [mida teha] (hoogsa, intensiivse tegevuse kohta)
vauhdikkaaseen tai intensiiviseen toimintaan liittyen
tõmbas laulu lahti puhkesi laulamaan / puhkesi lauluun
tõmbas ikka veel magada veti yhä vain hirsiä kuv.
hoogsalt liikuma (hakkama), (paigalt) ära minema
(alkaa) liikkua vauhdikkaasti, poistua (paikalta)
painua usein ark., vetää ark.
Mis sa passid, tõmba minema! Mitäs siinä toljotat, ala painua! / Mitäs siinä tölläät, ala vetää! ark.
auto tõmbas paigalt auto kaahasi tiehensä
lööma, virutama vm moel ründama
lyödä, iskeä tai hyökätä jollakin muulla tavalla
vetää ark.
tõmbasin talle rusikaga vastu kukalt iskin häntä nyrkillä takaraivoon; vedin sitä nyrkillä takaraivoon ark.
kiskuma, kaklema, tülitsema
(riitelemisestä, tappelemisesta)
nahistella, nujakoida, kinastella
tõmmake omavahel, aga jätke teised rahule nahistelkaa keskenänne mutta jättäkää toiset rauhaan
(sihitult) ringi liikuma; (häälekalt) lõbutsema, möllama
kulkea paikasta toiseen, sinne tänne; pitää riehakkaasti hauskaa
kuljeskella, vaellella, kierrellä, koluta
temmeltää, telmiä, peuhata
metsas võisid lapsed vabalt (ringi) tõmmata metsässä lapset saattoivat kuljeskella vapaasti; metsässä lapset saattoivat temmeltää vapaasti
9 kõnek ära võtma, varastama; (sel viisil) petma, tüssama
vetää välistä kuv.
vedättää, huijata yleisk., petkuttaa yleisk.
teda ei saa usaldada, kust saab, sealt tõmbab häneen ei voi luottaa, hän vetää välistä minkä kerkeää
müüja tõmbas mind kahe euroga myyjä huijasi minulta kaksi euroa
kõnek pilkama, nöökima
piikitellä yleisk.
sõbrad tõmbasid teda vahel, aga mitte pahatahtlikult ystävät piikittelivät häntä välillä, mutteivät tarkoittaneet pahaa
unistama
M
[millest] millegi ihaldusväärse teostumist ette kujutama; olematut kujutlema, fantaseerima
haaveilla, unelmoida, uneksia
iga sportlane unistab olümpiavõidust jokainen urheilija haaveilee olympiavoitosta
talle meeldib vaba olla ja unistada hän haluaa olla vapaa ja uneksia
■ ‹hrl v-vormis(hrl silmade, pilgu kohta:) seda väljendav
haaveileva, uneksiva
unistavate silmadega poiss poika jolla on uneksivat silmät
(uimase, uimerdava oleku kohta)
vitkastella, aikailla
Mine hambaid pesema, mida sa siin unistad! Mene pesemään hampaasi, mitä täällä vitkastelet!
tüdruk jäi unistama ja teised jõudsid ette tyttö jäi aikailemaan ja muut ehtivät edelle
Seotud sõnad
unistajas
haaveilija, haihattelija, taivaanrannan maalari leik., uneksija
varjuma
M
varjule või peitu minema; varjul või peidus olema, end varjama
kätkeytyä, suojautua, maastoutua vars. sot.
piileskellä, olla suojassa
mõned varjusid metsa, teised põgenesid üle mere jotkut suojautuivat metsään, toiset pakenivat meren yli
teose autor on varjunud Hirami nime taha teoksen tekijä on kätkeytynyt Hirami-nimen taakse
võima
M
1 [mida teha] osutab millegi võimalikkusele, tõenäosusele
kyetä, voida, saattaa, mahtaa
ma kardan, et teised võivad mind ära kasutada pelkään että muut voivat käyttää minua hyväkseen
täna võib sadama hakata tänään voi tulla sadetta / tänään saattaa tulla sadetta
Küll tal võis häbi olla! Kyllä häntä mahtoi hävettää!
haige võib varsti surra potilas saattaa pian kuolla
■ [mida teha] näitab, et kellelgi on võimalik, et keegi saab midagi teha
voida
mees ütles, et võib lastega koju jääda küll mies sanoi, että voi kyllä jäädä kotiin lasten kanssa
2 [mida teha] osutab tegevuse lubatusele
saada, tohtia
Ema, kas me võime õue minna? Äiti, saadaanko me mennä ulos? ark.; Äiti, saammeko mennä ulos?
Kas siit võib üle tee minna? Saako täältä mennä kadun yli ?
võid helistada igal ajal saat soittaa millon vain
ta haigestus tuberkuloosi ja ei võinud enam koolis töötada hän sairastui tuberkuloosiin eikä saanut enää olla koulussa töissä
■ [mida teha] (sobivust, sündsust silmas pidades)
sopia
Kas paljasääri võib pulmapeole minna? Sopiiko häihin mennä paljain säärin?
3 [mida teha] osutab kellegi suutlikkusele, võimelisusele midagi teha
voida, pystyä
Ma võin jälle kõndida! Minä pystyn taas kävelemään!
surma vastu ei või keegi kuolemalle ei kukaan voi mitään
4 [mida teha] ‹tingivas kõneviisisosutab, et miski on kõneleja arvates soovitatav, mõistlik vms
voida
asja võiks kohtusse kaevata asian voisi haastaa oikeuteen
võiksid ikka kooli ära lõpetada voisit kuitenkin käydä koulusi loppuun
õppe|asutus
M
õpetamisega, hariduse andmisega tegelev asutus; kool
oppi|laitos
Tartu ülikool ja teised kõrgemad õppeasutused Tarton yliopisto ja muut akateemiset oppilaitokset
ära kasutamav
1 enda huvides kasutama
käyttää hyväkse(en
teised kasutasid ta kogenematust ära toiset käyttivät hänen kokemattomuuttaan hyväkseen
2 lõplikult, ammendatuks kasutama
käyttää kokonaan
käyttää
avastasin eile külmkapist 1,5 liitrit piima, mis oli tarvis kiiresti ära kasutada löysin eilen jääkaapista 1,5 litraa maitoa, joka piti käyttää nopeasti

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur