teadmaM
1 teatud infot, teadmisi omama, milleski kindel olematietää▪ maur teab, kust kõrbes vett saab mauri tietää, mistä autiomaassa saa vettä
▪ naine hakkas seda alles aimama, mida arst juba teadis nainen alkoi vasta aavistaa sen, minkä lääkäri jo tiesi
■ ‹
da-vormis›
esineb ühendites, mis märgivad info ja teadmiste hankimist, edastamist, hoidmisttietää▪ sain võlast teada alles pangas sain tietää velasta vasta pankissa
▪ anna teada, kus sa ööbid ilmoita, missä yövyt
▪ poiss jättis saladuse enda teada poika piti salaisuuden itsellään
■
(ära) tundma, tuttav olematuntea▪ naabrid teadsid üksteist niipalju, et teretasid naapurit tunsivat toisiaan sen verran, että tervehtivät
■
oskama;
taipama, millegi peale tulemaosata▪ tüdruk teab ükskordühte peast tyttö osaa kertotaulun ulkoa
▪ ma ei teadnud seda tähele panna en osannut kiinnittää siihen huomiota
2 ‹
väljendites›
ebaselgust, kõhklust, kahtlust vms väljendavana‹
sanonnoissa›
epäselvyyttä, epäröintiä, epäilystä ilmaisemassatietää▪ teab kelle laps see tegelikult on tiedä häntä, kenen lapsi hän itse asiassa on
▪ tea, kas ta nii kaua elabki mene ja tiedä elääkö hän lainkaan näin kauan
▪ see on ei tea kelle kelk mene ja tiedä kenen kelkka tuo on
■ ‹
väljendites›
tundetoonilise rõhutamise korral‹
sanonnoissa›
kas ‹
interj.›
▪ tead, see pole mingi puravik kas, se ei ole mikään tatti
■ ‹
väljendites,
eitavas lauses gi-liitega›
kellegi või millegi mõjule allumist, kellegi kuulda võtmist väljendades‹
sanonnoissa, gi-liitteellisenä kielteisissä yhteyksissä›
–▪ kojuminekust ei tahetud teadagi kotiinlähdöstä ei oltu tietävinäänkään
▪ mees vajutas kangile, aga kivi ei teinud teadmagi mies väänsi kankea, mutta kivi ei liikahtanutkaan