Leitud 1 artikkel
tüviM
‹
s›
1 puu peavars, mille küljes on oksadrunko▪ toetasin selja vastu tüve nojasin selkääni runkoa vasten
▪ murdunud tüved olid risti-rästi maas kaatuneet rungot olivat maassa ristiin rastiin
▪ kasetüvi koivunrunko
■
(mõne muu jämeda taimevarre kohta)runko,
varsi▪ bambuse õõnes tüvi bambun ontto runko
■
(pärinemise, põlvnemise kohta)(
periytymiseen, polveutumiseen liittyvästi)
kanta,
juuri kuv.2 millegi kujult tüvelaadne, ka keskne osatyvi,
runko▪ luua tüvi luudan tyvi
▪ samba sale tüvi pylvään hoikka runko
■
looma ja inimese keha keskne osa: kere, kael ja pea kokkuvartalo,
runko3 sõna koostisosa, mis kannab tähendustvartalo kiel.,
sana|vartalo kiel.▪ sõnad kreedo ja krediit tulevad ühest tüvest sanat kreedo ja krediit johtuvat samasta vartalosta
4 (mikrobioloogias:) püsivate omadustega mikroobikultuurkanta biol.