?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
asjalikM
‹
adj›
tegelikkust ja selle võimalusi arvestav, tõsioludest, kasulikkusest lähtuvasiallinen,
tarkoituksen|mukainen,
realistinen,
käytännöllinen▪ sõbrad hindavad teda asjalike nõuannete poolest ystävät arvostavat häntä asiallisten neuvojen vuoksi
▪ karjade kaupa ametnikke, kes midagi asjalikku ei tee laumoittain virkamiehiä, jotka eivät tee mitään asiallista
■
jahedalt asjalik ja tõsine, mitteemotsionaalneasiallinen▪ püüa jääda asjalikuks yritä pysyä asiallisena
▪ vanaproua oli asjaliku olemisega vanha rouva oli olemukseltaan asiallinen
Seotud sõnad asjalikkus ‹
s›
asiallisuusasjalikult ‹
adv›
asiallisesti
eimiskiM
‹
s›
miski olematu, mitte-eksisteeriv või tühijokin olematon, esiintymätön tai tyhjä–▪ jumal lõi eimillestki terve maailma jumala loi tyhjästä koko maailman
■
(millegi tühistava, mõttetu kohta)jostakin turhasta, järjettömästä–▪ tükk tööd sai tehtud eimillegi nimel melkoisesti työtä tuli tehdyksi turhan takia
▪ mees leidis uued sõbrad, tolku eimiskit mies löysi uudet ystävät, ei mitään hyötyä
hetkM
‹
s›
lühike ajalõik, mille jooksul midagi toimub või esinebhetki,
hetkinen,
tuokio,
tovi,
kotva▪ otsustaval hetkel suutis meeskond end siiski kokku võtta ja mängu võita ratkaisevalla hetkellä joukkue onnistui sittenkin ryhdistäytymään ja voittamaan pelin
▪ rasketel hetkedel on sõbrad toeks vaikeina hetkinä ystävät ovat tukena
▪ esimesest hetkest oli kõik selge ensi hetkestä lähtien kaikki oli selvää
▪ Oota üks hetk! Odota hetkinen!
■
praegune, käesolev lühike ajalõiknyky|hetki,
tämä hetki▪ hetkel ei oska ma midagi öelda, helistage hiljem en osaa vastata juuri nyt mitään, soittakaa myöhemmin
hüvastiM
‹
interj›
lahkumisel öeldav sõnahyvästi {
varsinkin korostettaessa eron lopullisuutta},
näkemiin▪ Hüvasti, armsad sõbrad! Hyvästi, rakkaat ystävät!
▪ rännumehed tulid hüvasti ütlema matkamiehet tulivat sanomaan hyvästit
kaotamaM
1 mingite asjaolude tõttu kaotsi minna laskma (hrl esemete kohta) Vastand leidmakadottaa,
hukata,
hävittää▪ olen kuhugi võtmed kaotanud olen kadottanut avaimeni jonnekin
▪ laps leidis kaotatud kindad üles lapsi löysi kadoksissa olleet käsineet
▪ kaotasin rahvamurrus oma kaaslased eksyin seuralaisistani väkijoukossa
2 olemasolevast ilma jäämamenettää▪ alatute tegude tõttu on ta kaotanud kõik sõbrad alhaisten temppujensa takia hän on menettänyt kaikki ystävät
▪ ta on kaotanud igasuguse usalduse hän on menettänyt kaiken luottamuksen
▪ sõbranna on kaalus tublisti kaotanud ystävättären paino on kovasti pudonnut
3 millelegi lõppu tegema, midagi ära lõpetamakumota,
poistaa▪ riigis kaotati surmanuhtlus valtiossa kumottiin kuolemanrangaistus
▪ tehti ettepanek kaotada maamaks ehdotettiin maaveron poistamista
4 (mängus, võitluses jne) vastas(t)ele alla jääma, võidetuks osutuma Vastand võitmahävitä,
kärsiä tappio▪ esimene geim kaotati, teine võideti ensimmäinen erä voitettiin, toinen hävittiin
▪ kaotasin kihlveo hävisin vedon
5 (aja kohta:) ettenähtust rohkem või asjatult kulutama(
ajasta)
hukata,
menettää▪ lendurite streigi tõttu kaotasime terve päeva lentäjälakon vuoksi menetimme kokonaisen päivän
kaugeM
1 ‹
adj›
pika vahemaa taga asuv Vastand lähedane(
etäisyydestä)
kaukainen,
etäinensyrjäinen▪ kauged troopilised maad kaukaiset trooppiset maat
■
(kaugusega eraldatud:) kaugele ulatuv, kaugelt kostev, pärinev vmvälimatkan takaa kantautuva tai peräisin oleva, kauas ulottuvaetäinen,
kaukainen▪ kauge kellahelin etäinen kellon helinä
▪ kauged külalised Hiinast kaukaiset vieraat Kiinasta / kaukaiset Kiinan-vieraat
2 pika ajavahemikuga eraldatud (minevikus või tulevikus)(
ajasta)
kaukainen,
etäinen▪ kauge lapsepõlv kaukainen lapsuus
▪ see kõik on alles kauge tulevik se kaikki on vasta kaukaista tulevaisuutta
▪ kauge tähtaeg etäinen määräaika
3 kellegagi või millegagi vähe ühist omav;
raskesti mõistetav, võõrasetäinen,
vieras▪ sõbrad hakkasid kaugeks jääma ystävistä alkoi tulla etäisiä / ystävät alkoivat etääntyä
■
(suguluse kohta)(
sukulaisuudesta)
kaukainen
kutsumaM
1 tegema ettepanekut tulla kuhugi midagi tegemakutsua,
käskeä vars. ark.▪ kutsusime õhtuks sõbrad külla kutsuimme ystävät illaksi kylään
▪ avariipaigale kutsuti kiirabi onnettomuuspaikalle kutsuttiin ambulanssi / onnettomuuspaikalle hälytettiin ambulanssi
▪ noormees kutsuti aega teenima nuorimies kutsuttiin palvelukseen
▪ peaminister kutsus valitsuse liikmeid koostööle pääministeri kutsui hallituksen jäseniä yhteistyöhön
■
ahvatlema, vastupandamatult meelitamakutsua kuv.,
houkutella▪ vanalinna käänulised tänavad lausa kutsuvad uudistama vanhankaupungin kiemuraiset kadut suorastaan kutsuvat tutkimaan itseään
▪ raamatu pealkiri ei kutsu lugema kirjan nimi ei houkuttele lukemaan
▪ meri on teda alati kutsunud meri on houkutellut häntä aina
■
loomi või linde mingi hüüdega juurde meelitamakutsua,
houkutella,
maanitella▪ „Kiiss-kiiss!“ kutsusin kassi ”Kis-kis!” kutsuin kissaa
▪ kutsusin koera enda juurde kutsuin koiran luokseni
■
(helide kohta:) millekski märku, signaali andma(äänistä:) antaa merkki, signaali jostakinkutsua,
hälyttää▪ kell kutsus tundi kello kutsui tunnille
▪ telefon kutsus ja kutsus, aga keegi ei vastanud puhelin hälytti ja hälytti, mutta kukaan ei vastannut
2 kellegi või millegi kohta mingit nime kasutamakutsua,
nimittää,
sanoa,
puhutella {
ihmisestä}
▪ väiksena kutsuti mind Jussiks pienenä minua kutsuttiin Jussiksi
▪ Eestit kutsutakse Maarjamaaks Viroa kutsutaan Maarjamaaksi
käimineM
‹
s›
kõndides liikumine (ka harrastusena)kävely▪ käimise ja kepikõnni sõbrad kogunesid laupäeval metsa kävelyn ja sauvakävelyn ystävät kokoontuivat lauantaina metsään
■
kergejõustikuala, kus sportlane peab ilma jooksuta võimalikult kiiresti edasi liikumakävely urh.▪ naiste käimises võitis kulla valitsev maailmameister naisten kävelyssä kultaa voitti hallitseva maailmanmestari
■
kusagil millegi toimetamine, õiendamine jnetekeminen▪ mul oli täna palju käimisi, vanaema juurde ei jõudnudki minulla oli tänään paljon tekemistä enkä ehtinytkään isoäidin luokse
lennutamaM
(siia-sinna) lendama panema;
läbi õhu liikuma ja kuhugi langema panemalennättää,
lennätelläriepottaa,
riepotellasingota,
sinkauttaa,
syöstä▪ rannaliival lennutasid lapsed tuulelohesid lapset lennättivät leijoja rantahietikolla
▪ äike süütas maju ja lennutas puid ukkonen sytytti taloja palamaan ja riepotteli puita
▪ joodi šampanjat, põletati säraküünlaid ja lennutati rakette juotiin samppanjaa, poltettiin tähtisadetikkuja ja ammuttiin raketteja
■
lennukiga viimakuljettaa lentokoneellalennättää▪ noor daam lennutati Tallinna asemel Vilniusse nuori nainen lennätettiin Tallinnan sijasta Vilnaan
■
(kiiresti) mingisse olukorda viimaviedä (nopeasti) johonkin tilanteeseenkiidättää kuv.,
lennättää kuv.,
siivittää kuv.▪ rahvahääletus lennutas meie loo lauluvõistlusel kuuendale kohale kansanäänestys lennätti kappaleemme laulukilpailun kuudennelle sijalle
▪ populaarsus lennutas ta kaheks hooajaks telesõud juhtima hän pääsi suosionsa siivittämänä juontamaan tv-ohjelmaa kahdeksi kaudeksi
▪ sõbrad kardavad, et lahutus lennutab ta uuesti napsi küüsi ystävät pelkäävät, että ero saa hänet saman tien ratkeamaan taas ryyppäämään
■
midagi hoogsalt (välja) ütlema(
kysymyksistä, vaatimuksista, syytöksistä tms.)
singota kuv.▪ vastastikku lennutati tigedaid repliike ärhäköitä sanoja singottiin puoleen ja toiseen
litsi|majaM
kõnek lõbumaja, bordellilo|talo,
bordelli▪ litsimajas mu sõbrad ei käi ystäväni eivät käy ilotalossa
lähemM
komp ‹
adj›
1 ‹
adj›
lühema vahemaa taga asuv;
lühema ajavahemiku järel olevlähempi▪ lähemad naabertalud jäävad kilomeetri kaugusele lähimmät naapuritilat ovat kilometrin päässä
▪ lähemal ajal (varsti) lähiaikoina / ennen pitkää
■ ‹
adj›
üksikasjalikum, põhjalikumyksityiskohtaisempi, seikkaperäisempilähempi▪ Viinis tegin lähemat tutvust Egon Schiele joonistustega Wienissä tutustuin lähemmin Egon Schielen piirroksiin
2 ‹
adj›
(lähedase inimese kohta, kellega ollakse suguluses või kellega on tihedad või soojad suhted)läheinen▪ õhtusöögile on kutsutud ainult lähemad sõbrad illalliselle on kutsuttu vain läheiset ystävät
Seotud sõnad lähemalt ‹
adv›
lähemmin,
lähempää
maha pidama ‹
v›
mingit tegevust sooritama või sündmust läbi viima, midagi ära tegematehdä tai pitää jotakin kokonaanpitää▪ sõbrad tulevad kokku, et pidada maha üks meeldejääv pidu ystävät kokoontuvat pitääkseen mieleenpainuvat juhlat
▪ pargis peetakse maha vahva orienteerumisvõistlus puistossa pidetään kiva suunnistuskilpailu
▪ saadikud pidasid maha ägeda sõnasõja edustajilla oli kiivas sanasota
nii|siisM
‹
adv›
järeldusena hrl eelnevast, sellest tulenevaltedellisen perusteella, tämän johdostasiis,
joten,
niinpä,
näin ollen,
siten▪ järgmine olin niisiis mina seuraavana olin siis minä
▪ Niisiis, armsad sõbrad, elu ei olegi nii lihtne! Niinpä, rakkaat ystävät, elämä ei olekaan niin yksinkertaista!
reetmaM
1 kellegi usaldust, lootust petma või kuritarvitamapettää▪ teatavasti vaenlased ei reeda, ikka sõbrad reedavad viholliset eivät tunnetusti petä, vaan ystävät
▪ ta ei reetnud oma meest hän ei pettänyt miestään
■
oma põhimõtete, kohuse, lubaduse vm vastaselt talitama, midagi maha salgamapettää▪ ta reetis oma lubaduse hän petti lupauksensa
▪ hiljem me muidugi kõik reetsime oma ideaalid myöhemmin me kaikki tietysti petimme ihanteemme
▪ inimesel peavad olema põhimõtted, mida ta ei reeda ihmisellä pitää olla periaatteita, joita hän ei hylkää
▪ ta jäi alati iseendaks, ei reetnud oma vaateid ega oma sõpru hän oli aina oma itsensä, hän ei toiminut näkemystensä vastaisesti eikä pettänyt ystäviään
2 midagi nähtavale, esile tooma, (varjatut) välja näitamapaljastaa,
kieliä,
kavaltaa▪ kirjatükid igatahes reedavad, et midagi head ta ei arvanud kirjoitukset joka tapauksessa paljastavat, ettei hän ajatellut mitään hyvää
▪ ta näoilme reedab suurt masendust hänen ilmeensä kielii syvästä masennuksesta
■
usalduslikult teada andma või tunnistamapaljastaa▪ keegi reetis sulle oma saladuse joku paljasti sinulle salaisuutensa
rivaalM
‹
s›
võistleja või vastane samal alalkilpailija,
kilpa|kumppani,
rivaali▪ lõpuks kaelustasid rivaalid teineteist nagu vanad sõbrad lopuksi kilpakumppanit kaulailivat kuin vanhat ystävät
suurM
‹
adj›
1 ulatuselt, kogult, mahult vm keskmist ületavate mõõtmetegasuuri,
iso▪ suur saal suuri sali
▪ suur korvitäis seeni iso korillinen sieniä
▪ tal on suur ja selge käekiri hänellä on iso ja selkeä käsiala
▪ suure ninaga mees isonenäinen mies
▪ suur füüsiline koormus suuri fyysinen rasitus / kova fyysinen rasitus
■
(mingi liigi, kehaosa vm olulise tunnusena)suuri▪ suur sirmik (Marcolepiota procera) ukonsieni
▪ suur terts (teatud intervall) suuri terssi
2 hulgalt, suhtelt või arvuliselt keskmist ületavsuuri▪ konfiskeeriti suur kogus narkootikumi takavarikoitiin suuri määrä huumeita
▪ Suur tänu! Suuret kiitokset!
▪ politsei teatel leiti suur osa varastatud asjadest üles suuri osa varastettuja tavaroita on poliisin mukaan löydetty
▪ autojuht sõitis liialt suure kiirusega autonkuljettaja ajoi ylinopeutta
▪ suur tööpuudus korkea työttömyys
■
paljudest koosnev või paljusid hõlmavsuuri,
iso▪ suured pidustused suuret juhlat / isot juhlat
▪ suur lehmakari iso lehmäkarja
■
(raha, väärtuse kohta)suuri,
iso▪ suur laen iso laina
▪ ma ei aja suurt raha taga en tavoittele suuria rahoja
■
(aja kohta:) suhteliselt kaua kestevsuuri,
pitkä▪ suur vahetund pitkä välitunti
▪ suur paast suuri paasto
■
(vanuse kohta:) täiskasvanud, täisealine;
(küllalt) vana või kellestki vanemaikuinenvanhempi▪ mul on kaks suurt õde minulla on kaksi isosiskoa / minulla on kaksi vanhempaa sisarta
■ ‹
s›
täiskasvanu, täisealine Vastand lapsaikuinen▪ pargijooksus võistlesid lapsed ja suured puistojuoksuissa kilpailivat sekä aikuiset että lapset
3 määralt, intensiivsuselt tavapärast, keskmist ületavsuuri▪ nad on suured sõbrad he ovat suuret ystävät
▪ ühenduse saamisega on suuri raskusi yhteyden saamisessa oli suuria vaikeuksia
▪ perekond elas suures vaesuses perhe eli suuressa köyhyydessä
■
(loodusnähtuse kohta)kova,
suuri▪ suur torm kova myrsky
▪ väljas on suur sula ulkona on aivan suojaa
■
(psüühiliste protsesside ning hingeelu kohta)suuri▪ suur armastus suuri rakkaus
▪ kiusatus on suur ja inimesed nõrgad kiusaus on suuri ja ihmiset heikkoja
▪ suur tüli iso riita
■
suurt,
suuremat ‹
eitusega›
eriti, oluliselt, väga‹
kielteisissä yhteyksissä›
liiemmin,
liiemmälti,
suuremmin,
erityisesti,
oikein▪ sõnad tulevad ja lähevad, keel sellest suurt ei muutu sanat tulevat ja menevät, ei kieli siitä liiemmin muutu
▪ lugeda nad suuremat ei viitsi he eivät oikein viitsi lukea
4 millegi poolest väljapaistevsuuri▪ Saareste oli suur keelemees Saareste oli suuri kielitieteilijä
▪ olen suur kinohuviline olen suuri elokuvanystävä
▪ pildil ja mõjuval pildil on suur vahe kuvalla ja vaikuttavalla kuvalla on suuri ero
■
(valitsejate, ajaloosündmuste nime koostisosana)suuri▪ Aleksander Suur Aleksanteri Suuri
▪ Suur Prantsuse revolutsioon Ranskan suuri vallankumous
■
(tipptulemuste, laia publiku või tarbijaskonnaga seoses)suuri▪ sportlasele ennustatakse suurt tulevikku urheilijalle povataan suurta tulevaisuutta
▪ igatseb pääseda suurele lavale haaveilee pääsystä suurelle näyttämölle
sõberM
1 ‹
s›
kellegagi heades ja usalduslikes suhetes olev inimeneystäväkumppani,
toveri,
kaveri ark.▪ kutsun sünnipäevale vaid lähedased sõbrad kutsun syntymäpäiville vain läheiset ystävät
▪ tahtsin saada uusi sõpru halusin saada uusia ystäviä
▪ tõelisi sõpru on väga vähe todellisia ystäviä on hyvin vähän
■ ‹
s›
(pöördumissõnana heade tuttavate, kokkutulnute poole)(
puhuttelusanana)
ystävä▪ Niisiis, armsad sõbrad, elu ei olegi nii lihtne! Siispä, rakkaat ystävät, elämä ei olekaan niin yksinkertaista!
2 ‹
s›
millegi huviline või toetaja;
midagi harrastav inimeneystävä,
harrastaja▪ Rakvere teatri sõbrad asutasid teatriklubi Rakveren teatterin ystävät perustivat teatterikerhon
▪ tule meie sõbraks Facebookis tule kaveriksemme Facebookissa
▪ kinosõber elokuvanystävä
▪ jalgpallisõber jalkapallonystävä
teadmiseks võtmaosutab, et mingit sõnumit, asjaolu vm on märgatud ja sellest on aru saadudilmaisee, että jokin sanoma tai asiaintila tms. on huomattu ja ymmärretty–▪ oleme juhatuse ettepaneku teadmiseks võtnud olemme tulleet tietoisiksi johdon ehdotuksesta
▪ sõbrad on meie alkoholivaba eluviisi teadmiseks võtnud ystävät ovat tietoisia alkoholittomasta elämäntyylistämme
teieM
‹
pron› ‹
mitm 2. isik,
rõhulises asendis›, ‹
s›
1 ‹
pron›
osutab kahele või enamale inimesele, kellest vähemalt üks on kuulaja (ütluse adressaat) ja kelle hulka ei kuulu kõneleja Võrdle sina1te▪ Käbi ja Pääsu, kas teie ei lähegi kinno? Käbi ja Pääsu, ettekö te lähdekään elokuviin?
▪ Ilma teieta poleks peost asja saanud, kallid sõbrad! Ilman teitä, hyvät ystävät, ei juhlista olisi tullut mitään!
2 ‹
pron›
osutab ühele kuulajale (ütluse adressaadile), kasutatakse pöördumisel võõra või vähem tuttava inimese poole, samuti kõrge võimukandja poole pöördumiselsinä-pronominia korvaamassa muodollisen kohteliaassa kielenkäytössäte,
Te▪ Tahaksin teiega rääkida, härra Ploom! Haluaisin puhua teidän kanssanne, herra Ploom!
▪ teie ekstsellents teidän ylhäisyytenne
■ ‹
omastavas›
(kirja lõpus saatja nime ees poolehoidu, austust rõhutavana)kirjeen lopussa lähettäjän nimen edellä, kunnioitusta osoittavanaTeidän3 ‹
s›
asesõna „teie“ (teietamisega seoses) Võrdle sina1teitittelyyn liittyvästi–▪ kuningas on ka ainus, kellega rootslased teie peal on kuningas on myös ainoa, jota ruotsalaiset teitittelevät
temaM
‹
pron› ‹
ainsuse 3. isik,
rõhulises asendis›
1 osutab inimesele, kes ei ole kõneleja ega kuulaja Võrdle nemadhän▪ tema küll nii ei tee hän ei varmaankaan tekisi näin
▪ Ott ja tema sõbrad Ott ja hänen ystävänsä
■ ‹
ka suure algustähega›
(kõrgemate võimukandjate ja usujuhtide tiitlites)hän▪ Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II hänen majesteettinsa kuningatar Elisabet II
▪ tema Pühadus dalai-laama hänen pyhyytensä dalai-lama
■
märgib (kurameeriva, armunud) paari meespooltseurustelevan, rakastuneen parin miespuolesta–■
tema'p,
temap (rõhutavalt, kinnitavalt:) just tema(painottaen, vahvistaen:) juuri hänhänpä,
hänhän▪ just, Konrad – temap see oli juuri, Konrad – hänhän siinä oli
■
van (keerutaval või peenutseval pöördumisel teie või sina asemel)hienostelevassa puhuttelussa, suoran sinuttelun tai teitittelyn välttämiseksihän▪ „Ja mis siis temal asja oli?“ pöördub kõrtsmik lõpuks ootaja poole ”Ja mitä hänellä sitten oli asiaa? kääntyy kapakoitsija lopulta odottajan puoleen
2 ‹
pron›
osutab varem mainitud (või mainitavale) esemele, nähtusele, olukorralese▪ päsmaslille hinnatakse tema erksinise värvuse poolest sinitähtöstä arvostetaan sen kirkkaansinisen värin takia
tulemaM
1 (lähenedes) liikuma(
johonkin päämäärään kohdistuvasta liikkumisesta)
tulla■
(elusolendi või mingi liikuva objekti kohta)(
elävään olentoon tai liikkuvaan esineeseen liittyen)
tulla▪ Tule ruttu! Tule pian!
▪ nägin, et rong tuleb näin junan tulevan
▪ kraanist ei tule vett hanasta ei tule vettä
■
(sademete jm ilmastikunähtuste kohta)(
sateeseen, lumeen yms. liittyen)
tulla▪ tuul oli nõrk ning vihma ei tulnud tuuli oli heikkoa eikä satanut / tuuli oli heikkoa eikä tullut vettä
▪ lumi tuli maha satoi lumen; satoi lunta / tuli lunta
■
(kulgemistee kohta:) suunduma, kulgema(
tiehen, väylään tms. liittyen)
mennä,
kulkea,
johtaa▪ raudtee tuleb läbi metsa rautatie kulkee metsän läpi / rautatie menee metsän läpi
▪ köögist tuleb uks esikusse keittiöstä menee ovi eteiseen / keittiöstä johtaa ovi eteiseen
■ ‹
hrl ma-infinitiivis›
kusagilt ära liikuma;
(öeldisverbi tugevdavalt:) ära‹
tav. ma-infinitiivissä›
(alkaa) mennä pois;
vahvistussananalähteä,
mennä,
poistuapois ‹
adv.›
▪ lõpuks sai ta tulema lopulta hän pääsi lähtemään
▪ tuli vihaselt tulema lähti vihaisena pois
2 (kohale) saabuma, kuhugi pärale jõudmatulla (perille) johonkin paikkaantulla,
saapua▪ tuli töölt kell 5 tuli töistä viideltä
▪ laps tuli koolist lapsi tuli koulusta
▪ koer tuli õuest tuppa koira tuli sisälle pihalta
▪ Kas poodi on tulnud virsikuid? Onko kauppaan tullut persikoita?
■
(seoses (algava, ühise) tegevuse, sündmusega)tulla tekemään jotakintulla▪ sõbrad tulid külla ystävät tulivat kylään
▪ Tulge sööma! Tulkaa syömään!
▪ tule aita kolida tule auttamaan muutossa
▪ Tule, teeme üks suits! Tule tupakalle!
■
(abstraktsemalt)(
abstraktissa käytössä)
tulla▪ õnnesoovid tulid südamest onnittelut tulivat suoraan sydämestä
▪ õnnetus ei hüüa tulles ei vahinko tule kello kaulassa (sananl.)
▪ tõbi tuli kallale tauti iski
■
(tervitusväljendis saabunud külalisele)tervetulotoivotuksessa–▪ Tere tulemast! Tervetuloa!
3 ajaliselt järgnema, olema hakkama, tulevikus olemaseurata ajallisesti, tulla olemaantulla▪ kevad tuleb soe keväästä tulee lämmin
▪ sellest tuli suur pahandus siitä tuli paljon harmia
▪ tulgu mis tuleb, mina ära ei lähe tulkoon mitä tulee, mutta minä en lähde
■
(lapse sünni kohta)(
lapsen syntymisestä)
tulla▪ abiellusin, siis tulid lapsed menin naimisiin, sitten tulivat lapset
4 (ajaliselt:) saabuma, kätte jõudma(ajallisesti:) saapuatulla,
koittaa▪ Millal tuleb järgmine mäng? Milloin tulee seuraava peli?
▪ varsti on pulmad tulemas häät ovat pian tulossa
▪ kord tuleb aeg, mil .. kerran koittaa aika, jolloin...
▪ Nüüd on mu viimne tund tulnud! Viimeinen hetkeni on koittanut!
5 sündima, tekkima, kujunemasyntyä, muodostuatulla▪ tuli mõte maale sõita tuli ajatus matkustaa maalle
▪ taimele tulid juured alla kasvi kasvatti juuret
■
(kusagilt pärinemise, lähtumise kohta)olla jostakin peräisintulla▪ raadiost tuli muusikat radiosta tuli musiikkia
▪ hüüdis, aga vastust ei tulnud huusi, mutta vastausta ei tullut
6 tulenema, tingitud olemaseurata tai johtua jostakinjohtua,
tulla▪ see tuli sellest, et .. se johtui siitä, että...
▪ kõik need hädad tulid närvidest kaikki nämä vaivat johtuivat hermoista
7 toimuma, juhtuma, aset leidmasattua, tapahtuatulla▪ Kas tahtlik nali või tuli see kogemata? Tarkoitettiinko se vitsiksi vai oliko se vahinko? / Oliko sen tarkoitus olla vitsi vai tuliko se vahingossa?
8 ‹
hrl 3. isikus›
(seoses seisundi, oleku või olukorra muutumise ja kujunemisega)(
jonkun tai jonkin kehittymisestä, kehkeytymisestä, muuttumisesta joksikin tai jonkinlaiseksi)
tulla▪ poisist tuli mees pojasta tuli mies
▪ temast tuleb väga hea õpetaja hänestä tulee oikein hyvä opettaja
▪ tütrest tuli kuulus näitleja tyttärestä tuli kuuluisa näyttelijä
▪ rahast tuli puudu rahasta tuli pulaa
▪ suvi tuli vihmane kesästä tuli sateinen
▪ värv tuli seinalt maha maali irtosi seinästä
■
(elusolendiga toimuvate protsesside kohta)(
ilmaisemassa muutosta joksikin, jonkinlaiseksi, johonkin tilaan)
tulla▪ haige tuli teadvusele potilas tuli tajuihinsa
■
(elutute objektide, nähtuste vms kohta)(
elottomiin esineisiin, ilmiöihin tms. liittyen)
tulla▪ pirukad tulid just ahjust piirakat tulivat juuri uunista
▪ kandis äsja moodi tulnud lühikest seelikut pukeutui äskettäin muotiin tulleeseen lyhyeen hameeseen
9 (hulga või määra kohta:) kogumäärana, kokkuarvestatuna olema(määrästä:) olla yhteensä–▪ sinna tuleb neli kilomeetrit sinne on neljä kilometriä
▪ iga mehe kohta tuleb kaks naist jokaista miestä kohti on kaksi naista
▪ kui ise õmmelda, tuleb odavam tulee halvemmaksi, kun ompelee itse
■
(saavutuse, tulemuse kohta)(
saavutukseen, tulokseen liittyen)
tulla,
sijoittua vars. urh.▪ Soomes tuli võitjaks Eesti meeskond Suomessa tuli voittajaksi Viron joukkue
▪ tulin kolmandaks tulin kolmanneksi
10 [
mida teha] ‹
3. isikus,
ahelverbi osana›
vaja olema, kohustatud või sunnitud olema‹
vain yks. 3. persoonan muotoja:›
ilmaisemassa, että on pakko, velvollisuus, syytä tai aihetta tehdä jotakinpitää,
täytyä,
tulla▪ tuli lahkuda piti lähteä / täytyi lähteä
▪ juhata palun, kust tuleb ära keerata neuvoisitko, mistä pitää kääntyä
▪ korralisele puhkusele neid päevi liita ei tuleks näitä päiviä ei pitäisi yhdistää vuosilomaan
▪ tuleb märkida, et .. tulee mainita, että...
Seotud sõnad tulija ‹
s›
tulija
tõmbamaM
1 käega või mingi abivahendi abil enda poole või mingis suunas liikuma panemavetää▪ tõmbas ukse lahti veti oven auki
▪ keegi tõmbas mind käisest joku veti minua hihasta
▪ peate kaardilugejast kaardi läbi tõmbama teidän täytyy vetää kortti lukulaitteen läpi
▪ lipp tõmmati vardasse lippu vedettiin salkoon
■
(riietusesemete vm kohta:) (selga, kätte, jalga, pähe) panema või (seljast, käest, jalast, peast) võtma(
pukemisesta tai riisumisesta)
vetää▪ tõmbas kummikud jalga veti kumisaappaat jalkaansa
▪ tõmbas kindad kätte veti käsineet käteensä
▪ tõmbas kampsuni seljast veti villapaidan yltään
■
kuskilt välja, esile võtma;
küljest ära võtma, lahti kiskuma, eemaldamaottaa jostakin ulos tai esille;
irrottaa vetämällävetää,
vetäistä,
kiskoa,
tempaista,
nykäistä▪ tõmbas taskust rahakoti vetäisi taskustaan lompakon
▪ tõmbas peast paar halli juuksekarva nykäisi päästään pari harmaata hiusta
▪ tõmbas kaselt tohtu kiskoi tuohta koivusta
▪ tõmbasin paberi pooleks repäisin paperin kahtia
■
internetist oma arvutisse võtma, alla laadimaladata▪ tõmbab internetist tasuta filme ja muusikat lataa internetistä ilmaisia elokuvia ja musiikkia
■
(käeliigutuse kohta:) kutsuvalt viipamatehdä (kädenliikkeellä) kutsuva merkkiviitata▪ tõmbas käega lapsi endale lähemale viittasi lapsia tulemaan lähemmäs
■
korduvaid käeliigutusi tehes midagi tegema, sel viisil töötama, pilli mängima vmvetää,
kiskoa,
vedellä▪ hakkas aerudega tõmbama alkoi kiskoa airoja
▪ tõmbab lõõtsa ja mängib trummi vetelee hanuria ja soittaa rumpuja
2 oma mõju alla haarama, mõjutama, teatava jõu toimel enda poole või mingis suunas liikuma panemavetää▪ magnet tõmbab rauda (külge) magneetti vetää rautaa puoleensa
▪ laulja oskas hästi rahvast kaasa tõmmata laulaja esiintyi hyvin mukaansatempaavasti
■ ‹
ka isikuta lauses›
ligimeelitavalt, ahvatlevalt mõjumavetää▪ Mis noori Austraaliasse tõmbab? Mikä nuoria vetää Australiaan?
▪ mind tõmbab mere äärde meri vetää minua puoleensa
▪ Kas sind naised enam ei tõmba? Etkö tunne enää vetoa naisiin?
▪ mind tõmbab teater minua kiehtoo teatteri
■
tähelepanu, tundeid vm äratamahuomion, tunteiden tms. herättämisestä–▪ tähelepanu tõmbas efektne blondiin huomiota herätti näyttävä blondi
▪ Londonis toimuv festival tõmbab tähelepanu eesti muusikale lontoolaisfestivaaleilla kiinnitetään huomiota virolaiseen musiikkiin
▪ ära tõmba meelega inimeste viha enda peale älä suututa ihmisiä tahallasi
3 sirgu või pingule venitama (ja otspunktidest kinnitama), (laiali) laotamavenyttää suoraksi tai tiukallevetää,
pingottaa▪ kahe puu vahele tõmmatud köis kahden puun väliin vedetty köysi
▪ šamaanitrummi kerele on tõmmatud põdranahk šamaanirummun kehälle on pingotettu hirvennahka
▪ tõmba nöör pingule pingota nuora
■
(teed, kraavi vms) rajama(
rajan, tien, johdon, yhteyden tms. rakentamisesta, johtamisesta)
vetää▪ metsa tõmmati kraav metsään vedettiin oja
■
(ülespoomise kohta)(
hirttämiseen liittyen)
vetää▪ röövel tõmmati võlla ryöväri vedettiin hirteen
4 käega või mingi abivahendiga mingit pinda mööda libistama, sel viisil midagi tegemapyyhkiä,
pyyhkäistä,
sipaista,
sutaista,
raapaista▪ tõmbas põranda (lapiga) üle pyyhki lattian rievulla
▪ tõmbas käega üle higise lauba pyyhkäisi kädellään hikistä otsaansa
▪ tõmbas tiku põlema raapaisi tulitikun
■
(jooni või märke tehes)tehdä piirtämällä tm. tavalla viiva, ura, viilto tms.vetää▪ tõmbas paberile kriipse veti paperille viivoja
▪ silmapliiatsiga tõmmatud joon rajauskynällä vedetty viiva
■
(vahele, mõttelisele joonele osutades)(
kuvaannolliseen viivaan, rajaan liittyen)
vetää▪ meeste ja naiste vahele ei saa nii teravat vahet tõmmata miesten ja naisten välille ei voi vetää niin selvää rajaa
5 (märgib asendi või olukorra muutmist või muutumist, millegi viimist mingisse asendisse või seisundisse)ilmaisemassa asennon tai tilanteen muuttamista tai muuttumista–▪ vana foto on kollakaks tõmmanud vanha valokuva on kellastunut
▪ esimesed öökülmad tõmbasid maa tahedaks ensimmäiset yöpakkaset kuivattivat maan
▪ jalg tõmbas krampi jalasta alkoi vetää suonta / jalkaan tuli suonenveto; jalka kramppasi ark.
▪ tõmbas end kõverasse käpertyi kerälle / vetäytyi kippuraan
▪ tõmbas näo naerule veti suunsa hymyyn
■
teatavasse olukorda, tegevusse kaasa haaramavetää▪ kirjanik tõmmati poliitikasse kirjailija vedettiin mukaan politiikkaan
▪ Nokia tagasiminek tõmbas langusse ka Ericssoni Nokian tulospudotus veti myös Ericssonin laskuun
6 (inimese vm elusolendi kohta:) õhku, lõhna vm sisse hingama, nina või suu kaudu midagi sisse imema(elollisesta olennosta:) hengittää tai imeä sisäänsävetää▪ tõmbasin kopsud värsket õhku täis vedin keuhkoni täyteen raitista ilmaa
▪ koer tõmbas ninna võõrast lõhna koira nuuhki vierasta hajua
■
(suitsetamise kohta)(
tupakoimiseen tms. liittyen)
polttaa,
vetää ark.▪ mu isa ei suitsetanud, kuid vanaisa tõmbas piipu isäni ei tupakoinut, mutta isoisä poltti piippua
▪ tõmban ainult Marlborot poltan vain Marlboroa; vedän vain Mallua ark.
▪ kanepit tõmbama polttaa kannabista; pössytellä pilveä ark., leik.
■
(alkoholijoomise kohta)(
alkoholin juomiseen liittyen)
vetää ark.▪ vanamees on enda täis tõmmanud ukko on vetänyt päänsä täyteen
▪ tõmbasin kiiresti paar kokteili rindu vedin nopeasti pari cocktailia
7 (aine, eseme vm kohta:) (vedelikku, suitsu, õhku) endasse imema, sel viisil toimima(aineesta, esineestä tms.:) imeä itseensä (nestettä, savua, ilmaa), toimia sillä tavoin–▪ lõuend tõmbas värvi endasse väri imeytyi kankaaseen
▪ Kas kohv on juba tõmmanud? Onko kahvi jo valmista?
■
(torude, lõõride vm kaudu liikumise, millegi edasijuhtimise kohta)(
jonkin esteettömästä kulusta)
vetää▪ korsten ei tõmmanud ja köök läks suitsu täis savupiippu ei vetänyt ja keittiö täyttyi savusta
▪ ummistunud kanalisatsioon tõmbas halvasti tukkeutunut viemäri veti huonosti
■ ‹
ka isikuta lauses›
(tõmbetuule, tuuletõmbuse kohta)(
huoneessa tai muussa sisätilassa tuntuvasta ilmavirtauksesta)
vetää▪ siin tõmbab tuul vähem ja on soojem täällä vetää vähemmän ja on lämpimämpi
▪ tuul tõmbas läbi ja oligi haigus käes oli aika vetoisaa, ja niin vilustuin
8 [
mida teha]
(hoogsa, intensiivse tegevuse kohta)vauhdikkaaseen tai intensiiviseen toimintaan liittyen–▪ tõmbas laulu lahti puhkesi laulamaan / puhkesi lauluun
▪ tõmbas ikka veel magada veti yhä vain hirsiä kuv.
■
hoogsalt liikuma (hakkama), (paigalt) ära minema(alkaa) liikkua vauhdikkaasti, poistua (paikalta)painua usein ark.,
vetää ark.▪ Mis sa passid, tõmba minema! Mitäs siinä toljotat, ala painua! / Mitäs siinä tölläät, ala vetää! ark.
▪ auto tõmbas paigalt auto kaahasi tiehensä
■
lööma, virutama vm moel ründamalyödä, iskeä tai hyökätä jollakin muulla tavallavetää ark.▪ tõmbasin talle rusikaga vastu kukalt iskin häntä nyrkillä takaraivoon; vedin sitä nyrkillä takaraivoon ark.
■
kiskuma, kaklema, tülitsema(
riitelemisestä, tappelemisesta)
nahistella,
nujakoida,
kinastella▪ tõmmake omavahel, aga jätke teised rahule nahistelkaa keskenänne mutta jättäkää toiset rauhaan
■
(sihitult) ringi liikuma;
(häälekalt) lõbutsema, möllamakulkea paikasta toiseen, sinne tänne;
pitää riehakkaasti hauskaakuljeskella,
vaellella,
kierrellä,
kolutatemmeltää,
telmiä,
peuhata▪ metsas võisid lapsed vabalt (ringi) tõmmata metsässä lapset saattoivat kuljeskella vapaasti; metsässä lapset saattoivat temmeltää vapaasti
9 kõnek ära võtma, varastama;
(sel viisil) petma, tüssamavetää välistä kuv.vedättää,
huijata yleisk.,
petkuttaa yleisk.▪ teda ei saa usaldada, kust saab, sealt tõmbab häneen ei voi luottaa, hän vetää välistä minkä kerkeää
▪ müüja tõmbas mind kahe euroga myyjä huijasi minulta kaksi euroa
■
kõnek pilkama, nöökimapiikitellä yleisk.▪ sõbrad tõmbasid teda vahel, aga mitte pahatahtlikult ystävät piikittelivät häntä välillä, mutteivät tarkoittaneet pahaa
usaldus|väärneM
selline, keda või mida on võimalik usaldada, usaldust väärivluotettava,
luotettu ‹
adj.›
▪ usaldusväärsed sõbrad luotettavat ystävät / luotetut ystävät
▪ info pärineb usaldusväärsest allikast tiedot ovat peräisin luotettavista lähteistä
Seotud sõnad usaldus|väärselt ‹
adv›
luotettavastiusaldus|väärsus ‹
s›
luotettavuus
vanaM
1 ‹
adj›
kaua elanud, pika eaga Vastand noorvanha,
iäkäs▪ vana mees võttis noore naise vanha mies otti nuoren vaimon
▪ küsige mõnelt vanemalt inimeselt kysykää joltakin vanhemmalta ihmiseltä
■
(taimede kohta:) kaua kasvanudvanha▪ vana kuusk murdub kergesti vanha kuusi murtuu helposti
■ ‹
s›
eakas inimenevanha ‹
subst.›,
vanhus■ ‹
s› ‹
ka mitm›
(vanaema-vanaisa, vanemate, ülemuse kohta)isovanhemmista, vanhemmista, esimiehestävanhus usein mon. murt.,
leik. {
vanhemmista},
vanha ‹
subst.›
fossiili slg.▪ käisime vanal külas kävimme vanhusta tervehtimässä
▪ vanad elavad maal vanhukset asuvat maalla
2 ‹
adj›
ammu tekkinud või tehtud, kaua kestnud Vastand uusvanha▪ Tallinn on vana linn Tallinna on vanha kaupunki
▪ laulsime vanu laule lauloimme vanhoja lauluja
■
kulunud, pruugitud;
riknenud vmskulunut,
vanharikkinäinen,
risa▪ poiss ajas jalga vanad püksid poika veti jalkaan vanhat housut
▪ Ah, vanad naljad! Heh heh, vanhat vitsit!
■
(kellegi kohta:) kauaaegne, ammunevanha▪ küll ta hakkama saab, ta ju vana jahimees kyllä hän pärjää, onhan hän vanha metsämies
▪ oleme vanad sõbrad olemme vanhat ystävät
3 ‹
adj›
(hrl koos arvulise suurusega:) teatava vanusegaikäinen,
vanha▪ olin siis kümme aastat vana olin silloin kymmenen vuotta vanha
▪ ta on umbes sama vana kui mina hän on suunnilleen minun ikäiseni
4 ‹
adj›
kunagine, möödunud või kohe mööduv;
selline, mille asemel on uus Vastand uusvanha▪ Head vana aasta lõppu! Hyvää vuodenvaihdetta!
▪ meie õpetaja on vana kooli mees (nagu vanasti: hrl nõudlik, korrektne ja kombekas) opettajamme oli vanhan koulun mies
■ ‹
s›
miski endisaegneentis|aikainen,
muinainen,
vanha▪ Mis sa ripud vana küljes! Mitä roikut vanhassa!
5 ‹
adj›
selline nagu enne, muutumatu;
samaentinen,
muuttumaton▪ elu läheb vanal moel edasi elämä jatkuu entiseen tapaan
6 ‹
adj›
(tugevdava, rõhutava sõnana:) täielik, päris, tõeline(
vahvistussanana)
täysi,
täydellinen,
tosi,
todellinen▪ Sa vana siga! Sinä vanha sika!
7 ‹
adj›
(kuufaasi kirjeldamisel:) kahaneva kuu paistmise aja kohtavähenevän kuun ajasta–▪ kõige paremini saab lõnga puhtaks vana kuu ajal langan saa parhaiten puhtaaksi alakuun aikana
▪ vanasti soovitati lehtpuud raiuda vanal kuul entisaikaan kehotettiin kaatamaan lehtipuita alakuun aikana
ära pööramaimelikuks, ebamõistlikuks, väga teistsuguseks muutumamennä sekaisin,
seota▪ sõbrad ütlesid, et ta on täitsa ära pööranud ystävät sanoivat, että hän on mennyt täysin sekaisin