Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

asjalik
M
adj
tegelikkust ja selle võimalusi arvestav, tõsioludest, kasulikkusest lähtuv
asiallinen, tarkoituksen|mukainen, realistinen, käytännöllinen
sõbrad hindavad teda asjalike nõuannete poolest ystävät arvostavat häntä asiallisten neuvojen vuoksi
karjade kaupa ametnikke, kes midagi asjalikku ei tee laumoittain virkamiehiä, jotka eivät tee mitään asiallista
jahedalt asjalik ja tõsine, mitteemotsionaalne
asiallinen
püüa jääda asjalikuks yritä pysyä asiallisena
vanaproua oli asjaliku olemisega vanha rouva oli olemukseltaan asiallinen
Seotud sõnad
asjalikkuss
asiallisuus
asjalikultadv
asiallisesti
eimiski
M
s
miski olematu, mitte-eksisteeriv või tühi
jokin olematon, esiintymätön tai tyhjä
jumal lõi eimillestki terve maailma jumala loi tyhjästä koko maailman
(millegi tühistava, mõttetu kohta)
jostakin turhasta, järjettömästä
tükk tööd sai tehtud eimillegi nimel melkoisesti työtä tuli tehdyksi turhan takia
mees leidis uued sõbrad, tolku eimiskit mies löysi uudet ystävät, ei mitään hyötyä
hetk
M
s
lühike ajalõik, mille jooksul midagi toimub või esineb
hetki, hetkinen, tuokio, tovi, kotva
otsustaval hetkel suutis meeskond end siiski kokku võtta ja mängu võita ratkaisevalla hetkellä joukkue onnistui sittenkin ryhdistäytymään ja voittamaan pelin
rasketel hetkedel on sõbrad toeks vaikeina hetkinä ystävät ovat tukena
esimesest hetkest oli kõik selge ensi hetkestä lähtien kaikki oli selvää
Oota üks hetk! Odota hetkinen!
praegune, käesolev lühike ajalõik
nyky|hetki, tämä hetki
hetkel ei oska ma midagi öelda, helistage hiljem en osaa vastata juuri nyt mitään, soittakaa myöhemmin
hüvasti
M
interj
lahkumisel öeldav sõna
hyvästi {varsinkin korostettaessa eron lopullisuutta}, näkemiin
Hüvasti, armsad sõbrad! Hyvästi, rakkaat ystävät!
rännumehed tulid hüvasti ütlema matkamiehet tulivat sanomaan hyvästit
kaotama
M
1 mingite asjaolude tõttu kaotsi minna laskma (hrl esemete kohta)
Vastand leidma
kadottaa, hukata, hävittää
olen kuhugi võtmed kaotanud olen kadottanut avaimeni jonnekin
laps leidis kaotatud kindad üles lapsi löysi kadoksissa olleet käsineet
kaotasin rahvamurrus oma kaaslased eksyin seuralaisistani väkijoukossa
2 olemasolevast ilma jääma
menettää
alatute tegude tõttu on ta kaotanud kõik sõbrad alhaisten temppujensa takia hän on menettänyt kaikki ystävät
ta on kaotanud igasuguse usalduse hän on menettänyt kaiken luottamuksen
sõbranna on kaalus tublisti kaotanud ystävättären paino on kovasti pudonnut
3 millelegi lõppu tegema, midagi ära lõpetama
kumota, poistaa
riigis kaotati surmanuhtlus valtiossa kumottiin kuolemanrangaistus
tehti ettepanek kaotada maamaks ehdotettiin maaveron poistamista
4 (mängus, võitluses jne) vastas(t)ele alla jääma, võidetuks osutuma
Vastand võitma
hävitä, kärsiä tappio
esimene geim kaotati, teine võideti ensimmäinen erä voitettiin, toinen hävittiin
kaotasin kihlveo hävisin vedon
5 (aja kohta:) ettenähtust rohkem või asjatult kulutama
(ajasta)
hukata, menettää
lendurite streigi tõttu kaotasime terve päeva lentäjälakon vuoksi menetimme kokonaisen päivän
kauge
M
1adjpika vahemaa taga asuv
Vastand lähedane
(etäisyydestä)
kaukainen, etäinen
syrjäinen
kauged troopilised maad kaukaiset trooppiset maat
(kaugusega eraldatud:) kaugele ulatuv, kaugelt kostev, pärinev vm
välimatkan takaa kantautuva tai peräisin oleva, kauas ulottuva
etäinen, kaukainen
kauge kellahelin etäinen kellon helinä
kauged külalised Hiinast kaukaiset vieraat Kiinasta / kaukaiset Kiinan-vieraat
2 pika ajavahemikuga eraldatud (minevikus või tulevikus)
(ajasta)
kaukainen, etäinen
kauge lapsepõlv kaukainen lapsuus
see kõik on alles kauge tulevik se kaikki on vasta kaukaista tulevaisuutta
kauge tähtaeg etäinen määräaika
3 kellegagi või millegagi vähe ühist omav; raskesti mõistetav, võõras
etäinen, vieras
sõbrad hakkasid kaugeks jääma ystävistä alkoi tulla etäisiä / ystävät alkoivat etääntyä
(suguluse kohta)
(sukulaisuudesta)
kaukainen
kutsuma
M
1 tegema ettepanekut tulla kuhugi midagi tegema
kutsua, käskeä vars. ark.
kutsusime õhtuks sõbrad külla kutsuimme ystävät illaksi kylään
avariipaigale kutsuti kiirabi onnettomuuspaikalle kutsuttiin ambulanssi / onnettomuuspaikalle hälytettiin ambulanssi
noormees kutsuti aega teenima nuorimies kutsuttiin palvelukseen
peaminister kutsus valitsuse liikmeid koostööle pääministeri kutsui hallituksen jäseniä yhteistyöhön
ahvatlema, vastupandamatult meelitama
kutsua kuv., houkutella
vanalinna käänulised tänavad lausa kutsuvad uudistama vanhankaupungin kiemuraiset kadut suorastaan kutsuvat tutkimaan itseään
raamatu pealkiri ei kutsu lugema kirjan nimi ei houkuttele lukemaan
meri on teda alati kutsunud meri on houkutellut häntä aina
loomi või linde mingi hüüdega juurde meelitama
kutsua, houkutella, maanitella
„Kiiss-kiiss!“ kutsusin kassi ”Kis-kis!” kutsuin kissaa
kutsusin koera enda juurde kutsuin koiran luokseni
(helide kohta:) millekski märku, signaali andma
(äänistä:) antaa merkki, signaali jostakin
kutsua, hälyttää
kell kutsus tundi kello kutsui tunnille
telefon kutsus ja kutsus, aga keegi ei vastanud puhelin hälytti ja hälytti, mutta kukaan ei vastannut
2 kellegi või millegi kohta mingit nime kasutama
kutsua, nimittää, sanoa, puhutella {ihmisestä}
väiksena kutsuti mind Jussiks pienenä minua kutsuttiin Jussiksi
Eestit kutsutakse Maarjamaaks Viroa kutsutaan Maarjamaaksi
käimine
M
s
kõndides liikumine (ka harrastusena)
kävely
käimise ja kepikõnni sõbrad kogunesid laupäeval metsa kävelyn ja sauvakävelyn ystävät kokoontuivat lauantaina metsään
kergejõustikuala, kus sportlane peab ilma jooksuta võimalikult kiiresti edasi liikuma
kävely urh.
naiste käimises võitis kulla valitsev maailmameister naisten kävelyssä kultaa voitti hallitseva maailmanmestari
kusagil millegi toimetamine, õiendamine jne
tekeminen
mul oli täna palju käimisi, vanaema juurde ei jõudnudki minulla oli tänään paljon tekemistä enkä ehtinytkään isoäidin luokse
lennutama
M
(siia-sinna) lendama panema; läbi õhu liikuma ja kuhugi langema panema
lennättää, lennätellä
riepottaa, riepotella
singota, sinkauttaa, syöstä
rannaliival lennutasid lapsed tuulelohesid lapset lennättivät leijoja rantahietikolla
äike süütas maju ja lennutas puid ukkonen sytytti taloja palamaan ja riepotteli puita
joodi šampanjat, põletati säraküünlaid ja lennutati rakette juotiin samppanjaa, poltettiin tähtisadetikkuja ja ammuttiin raketteja
lennukiga viima
kuljettaa lentokoneella
lennättää
noor daam lennutati Tallinna asemel Vilniusse nuori nainen lennätettiin Tallinnan sijasta Vilnaan
(kiiresti) mingisse olukorda viima
viedä (nopeasti) johonkin tilanteeseen
kiidättää kuv., lennättää kuv., siivittää kuv.
rahvahääletus lennutas meie loo lauluvõistlusel kuuendale kohale kansanäänestys lennätti kappaleemme laulukilpailun kuudennelle sijalle
populaarsus lennutas ta kaheks hooajaks telesõud juhtima hän pääsi suosionsa siivittämänä juontamaan tv-ohjelmaa kahdeksi kaudeksi
sõbrad kardavad, et lahutus lennutab ta uuesti napsi küüsi ystävät pelkäävät, että ero saa hänet saman tien ratkeamaan taas ryyppäämään
midagi hoogsalt (välja) ütlema
(kysymyksistä, vaatimuksista, syytöksistä tms.)
singota kuv.
vastastikku lennutati tigedaid repliike ärhäköitä sanoja singottiin puoleen ja toiseen
litsi|maja
M
kõnek lõbumaja, bordell
ilo|talo, bordelli
litsimajas mu sõbrad ei käi ystäväni eivät käy ilotalossa
lähem
M
kompadj
1adjlühema vahemaa taga asuv; lühema ajavahemiku järel olev
lähempi
lähemad naabertalud jäävad kilomeetri kaugusele lähimmät naapuritilat ovat kilometrin päässä
lähemal ajal (varsti) lähiaikoina / ennen pitkää
■ ‹adjüksikasjalikum, põhjalikum
yksityiskohtaisempi, seikkaperäisempi
lähempi
Viinis tegin lähemat tutvust Egon Schiele joonistustega Wienissä tutustuin lähemmin Egon Schielen piirroksiin
2adj(lähedase inimese kohta, kellega ollakse suguluses või kellega on tihedad või soojad suhted)
läheinen
õhtusöögile on kutsutud ainult lähemad sõbrad illalliselle on kutsuttu vain läheiset ystävät
Seotud sõnad
lähemaltadv
lähemmin, lähempää
maha pidamav
mingit tegevust sooritama või sündmust läbi viima, midagi ära tegema
tehdä tai pitää jotakin kokonaan
pitää
sõbrad tulevad kokku, et pidada maha üks meeldejääv pidu ystävät kokoontuvat pitääkseen mieleenpainuvat juhlat
pargis peetakse maha vahva orienteerumisvõistlus puistossa pidetään kiva suunnistuskilpailu
saadikud pidasid maha ägeda sõnasõja edustajilla oli kiivas sanasota
nii|siis
M
adv
järeldusena hrl eelnevast, sellest tulenevalt
edellisen perusteella, tämän johdosta
siis, joten, niinpä, näin ollen, siten
järgmine olin niisiis mina seuraavana olin siis minä
Niisiis, armsad sõbrad, elu ei olegi nii lihtne! Niinpä, rakkaat ystävät, elämä ei olekaan niin yksinkertaista!
reetma
M
1 kellegi usaldust, lootust petma või kuritarvitama
pettää
teatavasti vaenlased ei reeda, ikka sõbrad reedavad viholliset eivät tunnetusti petä, vaan ystävät
ta ei reetnud oma meest hän ei pettänyt miestään
oma põhimõtete, kohuse, lubaduse vm vastaselt talitama, midagi maha salgama
pettää
ta reetis oma lubaduse hän petti lupauksensa
hiljem me muidugi kõik reetsime oma ideaalid myöhemmin me kaikki tietysti petimme ihanteemme
inimesel peavad olema põhimõtted, mida ta ei reeda ihmisellä pitää olla periaatteita, joita hän ei hylkää
ta jäi alati iseendaks, ei reetnud oma vaateid ega oma sõpru hän oli aina oma itsensä, hän ei toiminut näkemystensä vastaisesti eikä pettänyt ystäviään
2 midagi nähtavale, esile tooma, (varjatut) välja näitama
paljastaa, kieliä, kavaltaa
kirjatükid igatahes reedavad, et midagi head ta ei arvanud kirjoitukset joka tapauksessa paljastavat, ettei hän ajatellut mitään hyvää
ta näoilme reedab suurt masendust hänen ilmeensä kielii syvästä masennuksesta
usalduslikult teada andma või tunnistama
paljastaa
keegi reetis sulle oma saladuse joku paljasti sinulle salaisuutensa
rivaal
M
s
võistleja või vastane samal alal
kilpailija, kilpa|kumppani, rivaali
lõpuks kaelustasid rivaalid teineteist nagu vanad sõbrad lopuksi kilpakumppanit kaulailivat kuin vanhat ystävät
suur
M
adj
1 ulatuselt, kogult, mahult vm keskmist ületavate mõõtmetega
suuri, iso
suur saal suuri sali
suur korvitäis seeni iso korillinen sieniä
tal on suur ja selge käekiri hänellä on iso ja selkeä käsiala
suure ninaga mees isonenäinen mies
suur füüsiline koormus suuri fyysinen rasitus / kova fyysinen rasitus
(mingi liigi, kehaosa vm olulise tunnusena)
suuri
suur sirmik (Marcolepiota procera) ukonsieni
suur terts (teatud intervall) suuri terssi
2 hulgalt, suhtelt või arvuliselt keskmist ületav
suuri
konfiskeeriti suur kogus narkootikumi takavarikoitiin suuri määrä huumeita
Suur tänu! Suuret kiitokset!
politsei teatel leiti suur osa varastatud asjadest üles suuri osa varastettuja tavaroita on poliisin mukaan löydetty
autojuht sõitis liialt suure kiirusega autonkuljettaja ajoi ylinopeutta
suur tööpuudus korkea työttömyys
paljudest koosnev või paljusid hõlmav
suuri, iso
suured pidustused suuret juhlat / isot juhlat
suur lehmakari iso lehmäkarja
(raha, väärtuse kohta)
suuri, iso
suur laen iso laina
ma ei aja suurt raha taga en tavoittele suuria rahoja
(aja kohta:) suhteliselt kaua kestev
suuri, pitkä
suur vahetund pitkä välitunti
suur paast suuri paasto
(vanuse kohta:) täiskasvanud, täisealine; (küllalt) vana või kellestki vanem
aikuinen
vanhempi
mul on kaks suurt õde minulla on kaksi isosiskoa / minulla on kaksi vanhempaa sisarta
■ ‹stäiskasvanu, täisealine
Vastand laps
aikuinen
pargijooksus võistlesid lapsed ja suured puistojuoksuissa kilpailivat sekä aikuiset että lapset
3 määralt, intensiivsuselt tavapärast, keskmist ületav
suuri
nad on suured sõbrad he ovat suuret ystävät
ühenduse saamisega on suuri raskusi yhteyden saamisessa oli suuria vaikeuksia
perekond elas suures vaesuses perhe eli suuressa köyhyydessä
(loodusnähtuse kohta)
kova, suuri
suur torm kova myrsky
väljas on suur sula ulkona on aivan suojaa
(psüühiliste protsesside ning hingeelu kohta)
suuri
suur armastus suuri rakkaus
kiusatus on suur ja inimesed nõrgad kiusaus on suuri ja ihmiset heikkoja
suur tüli iso riita
suurt, suuremateitusegaeriti, oluliselt, väga
kielteisissä yhteyksissä
liiemmin, liiemmälti, suuremmin, erityisesti, oikein
sõnad tulevad ja lähevad, keel sellest suurt ei muutu sanat tulevat ja menevät, ei kieli siitä liiemmin muutu
lugeda nad suuremat ei viitsi he eivät oikein viitsi lukea
4 millegi poolest väljapaistev
suuri
Saareste oli suur keelemees Saareste oli suuri kielitieteilijä
olen suur kinohuviline olen suuri elokuvanystävä
pildil ja mõjuval pildil on suur vahe kuvalla ja vaikuttavalla kuvalla on suuri ero
(valitsejate, ajaloosündmuste nime koostisosana)
suuri
Aleksander Suur Aleksanteri Suuri
Suur Prantsuse revolutsioon Ranskan suuri vallankumous
(tipptulemuste, laia publiku või tarbijaskonnaga seoses)
suuri
sportlasele ennustatakse suurt tulevikku urheilijalle povataan suurta tulevaisuutta
igatseb pääseda suurele lavale haaveilee pääsystä suurelle näyttämölle
sõber
M
1skellegagi heades ja usalduslikes suhetes olev inimene
ystävä
kumppani, toveri, kaveri ark.
kutsun sünnipäevale vaid lähedased sõbrad kutsun syntymäpäiville vain läheiset ystävät
tahtsin saada uusi sõpru halusin saada uusia ystäviä
tõelisi sõpru on väga vähe todellisia ystäviä on hyvin vähän
■ ‹s(pöördumissõnana heade tuttavate, kokkutulnute poole)
(puhuttelusanana)
ystävä
Niisiis, armsad sõbrad, elu ei olegi nii lihtne! Siispä, rakkaat ystävät, elämä ei olekaan niin yksinkertaista!
2smillegi huviline või toetaja; midagi harrastav inimene
ystävä, harrastaja
Rakvere teatri sõbrad asutasid teatriklubi Rakveren teatterin ystävät perustivat teatterikerhon
tule meie sõbraks Facebookis tule kaveriksemme Facebookissa
kinosõber elokuvanystävä
jalgpallisõber jalkapallonystävä
teadmiseks võtma
osutab, et mingit sõnumit, asjaolu vm on märgatud ja sellest on aru saadud
ilmaisee, että jokin sanoma tai asiaintila tms. on huomattu ja ymmärretty
oleme juhatuse ettepaneku teadmiseks võtnud olemme tulleet tietoisiksi johdon ehdotuksesta
sõbrad on meie alkoholivaba eluviisi teadmiseks võtnud ystävät ovat tietoisia alkoholittomasta elämäntyylistämme
teie
M
pron› ‹mitm 2. isik, rõhulises asendis›, ‹s
1pronosutab kahele või enamale inimesele, kellest vähemalt üks on kuulaja (ütluse adressaat) ja kelle hulka ei kuulu kõneleja
Võrdle sina1
te
Käbi ja Pääsu, kas teie ei lähegi kinno? Käbi ja Pääsu, ettekö te lähdekään elokuviin?
Ilma teieta poleks peost asja saanud, kallid sõbrad! Ilman teitä, hyvät ystävät, ei juhlista olisi tullut mitään!
2pronosutab ühele kuulajale (ütluse adressaadile), kasutatakse pöördumisel võõra või vähem tuttava inimese poole, samuti kõrge võimukandja poole pöördumisel
sinä-pronominia korvaamassa muodollisen kohteliaassa kielenkäytössä
te, Te
Tahaksin teiega rääkida, härra Ploom! Haluaisin puhua teidän kanssanne, herra Ploom!
teie ekstsellents teidän ylhäisyytenne
■ ‹omastavas(kirja lõpus saatja nime ees poolehoidu, austust rõhutavana)
kirjeen lopussa lähettäjän nimen edellä, kunnioitusta osoittavana
Teidän
3sasesõna „teie“ (teietamisega seoses)
Võrdle sina1
teitittelyyn liittyvästi
kuningas on ka ainus, kellega rootslased teie peal on kuningas on myös ainoa, jota ruotsalaiset teitittelevät
tema
M
pron› ‹ainsuse 3. isik, rõhulises asendis
1 osutab inimesele, kes ei ole kõneleja ega kuulaja
Võrdle nemad
hän
tema küll nii ei tee hän ei varmaankaan tekisi näin
Ott ja tema sõbrad Ott ja hänen ystävänsä
■ ‹ka suure algustähega(kõrgemate võimukandjate ja usujuhtide tiitlites)
hän
Tema Majesteet kuninganna Elizabeth II hänen majesteettinsa kuningatar Elisabet II
tema Pühadus dalai-laama hänen pyhyytensä dalai-lama
märgib (kurameeriva, armunud) paari meespoolt
seurustelevan, rakastuneen parin miespuolesta

tema'p, temap (rõhutavalt, kinnitavalt:) just tema
(painottaen, vahvistaen:) juuri hän
hänpä, hänhän
just, Konrad – temap see oli juuri, Konrad – hänhän siinä oli
van (keerutaval või peenutseval pöördumisel teie või sina asemel)
hienostelevassa puhuttelussa, suoran sinuttelun tai teitittelyn välttämiseksi
hän
„Ja mis siis temal asja oli?“ pöördub kõrtsmik lõpuks ootaja poole ”Ja mitä hänellä sitten oli asiaa? kääntyy kapakoitsija lopulta odottajan puoleen
2pronosutab varem mainitud (või mainitavale) esemele, nähtusele, olukorrale
se
päsmaslille hinnatakse tema erksinise värvuse poolest sinitähtöstä arvostetaan sen kirkkaansinisen värin takia
tulema
M
1 (lähenedes) liikuma
(johonkin päämäärään kohdistuvasta liikkumisesta)
tulla
(elusolendi või mingi liikuva objekti kohta)
(elävään olentoon tai liikkuvaan esineeseen liittyen)
tulla
Tule ruttu! Tule pian!
nägin, et rong tuleb näin junan tulevan
kraanist ei tule vett hanasta ei tule vettä
(sademete jm ilmastikunähtuste kohta)
(sateeseen, lumeen yms. liittyen)
tulla
tuul oli nõrk ning vihma ei tulnud tuuli oli heikkoa eikä satanut / tuuli oli heikkoa eikä tullut vettä
lumi tuli maha satoi lumen; satoi lunta / tuli lunta
(kulgemistee kohta:) suunduma, kulgema
(tiehen, väylään tms. liittyen)
mennä, kulkea, johtaa
raudtee tuleb läbi metsa rautatie kulkee metsän läpi / rautatie menee metsän läpi
köögist tuleb uks esikusse keittiöstä menee ovi eteiseen / keittiöstä johtaa ovi eteiseen
■ ‹hrl ma-infinitiiviskusagilt ära liikuma; (öeldisverbi tugevdavalt:) ära
tav. ma-infinitiivissä(alkaa) mennä pois; vahvistussanana
lähteä, mennä, poistua
poisadv.
lõpuks sai ta tulema lopulta hän pääsi lähtemään
tuli vihaselt tulema lähti vihaisena pois
2 (kohale) saabuma, kuhugi pärale jõudma
tulla (perille) johonkin paikkaan
tulla, saapua
tuli töölt kell 5 tuli töistä viideltä
laps tuli koolist lapsi tuli koulusta
koer tuli õuest tuppa koira tuli sisälle pihalta
Kas poodi on tulnud virsikuid? Onko kauppaan tullut persikoita?
(seoses (algava, ühise) tegevuse, sündmusega)
tulla tekemään jotakin
tulla
sõbrad tulid külla ystävät tulivat kylään
Tulge sööma! Tulkaa syömään!
tule aita kolida tule auttamaan muutossa
Tule, teeme üks suits! Tule tupakalle!
(abstraktsemalt)
(abstraktissa käytössä)
tulla
õnnesoovid tulid südamest onnittelut tulivat suoraan sydämestä
õnnetus ei hüüa tulles ei vahinko tule kello kaulassa (sananl.)
tõbi tuli kallale tauti iski
(tervitusväljendis saabunud külalisele)
tervetulotoivotuksessa
Tere tulemast! Tervetuloa!
3 ajaliselt järgnema, olema hakkama, tulevikus olema
seurata ajallisesti, tulla olemaan
tulla
kevad tuleb soe keväästä tulee lämmin
sellest tuli suur pahandus siitä tuli paljon harmia
tulgu mis tuleb, mina ära ei lähe tulkoon mitä tulee, mutta minä en lähde
(lapse sünni kohta)
(lapsen syntymisestä)
tulla
abiellusin, siis tulid lapsed menin naimisiin, sitten tulivat lapset
4 (ajaliselt:) saabuma, kätte jõudma
(ajallisesti:) saapua
tulla, koittaa
Millal tuleb järgmine mäng? Milloin tulee seuraava peli?
varsti on pulmad tulemas häät ovat pian tulossa
kord tuleb aeg, mil .. kerran koittaa aika, jolloin...
Nüüd on mu viimne tund tulnud! Viimeinen hetkeni on koittanut!
5 sündima, tekkima, kujunema
syntyä, muodostua
tulla
tuli mõte maale sõita tuli ajatus matkustaa maalle
taimele tulid juured alla kasvi kasvatti juuret
(kusagilt pärinemise, lähtumise kohta)
olla jostakin peräisin
tulla
raadiost tuli muusikat radiosta tuli musiikkia
hüüdis, aga vastust ei tulnud huusi, mutta vastausta ei tullut
6 tulenema, tingitud olema
seurata tai johtua jostakin
johtua, tulla
see tuli sellest, et .. se johtui siitä, että...
kõik need hädad tulid närvidest kaikki nämä vaivat johtuivat hermoista
7 toimuma, juhtuma, aset leidma
sattua, tapahtua
tulla
Kas tahtlik nali või tuli see kogemata? Tarkoitettiinko se vitsiksi vai oliko se vahinko? / Oliko sen tarkoitus olla vitsi vai tuliko se vahingossa?
8hrl 3. isikus(seoses seisundi, oleku või olukorra muutumise ja kujunemisega)
(jonkun tai jonkin kehittymisestä, kehkeytymisestä, muuttumisesta joksikin tai jonkinlaiseksi)
tulla
poisist tuli mees pojasta tuli mies
temast tuleb väga hea õpetaja hänestä tulee oikein hyvä opettaja
tütrest tuli kuulus näitleja tyttärestä tuli kuuluisa näyttelijä
rahast tuli puudu rahasta tuli pulaa
suvi tuli vihmane kesästä tuli sateinen
värv tuli seinalt maha maali irtosi seinästä
(elusolendiga toimuvate protsesside kohta)
(ilmaisemassa muutosta joksikin, jonkinlaiseksi, johonkin tilaan)
tulla
haige tuli teadvusele potilas tuli tajuihinsa
(elutute objektide, nähtuste vms kohta)
(elottomiin esineisiin, ilmiöihin tms. liittyen)
tulla
pirukad tulid just ahjust piirakat tulivat juuri uunista
kandis äsja moodi tulnud lühikest seelikut pukeutui äskettäin muotiin tulleeseen lyhyeen hameeseen
9 (hulga või määra kohta:) kogumäärana, kokkuarvestatuna olema
(määrästä:) olla yhteensä
sinna tuleb neli kilomeetrit sinne on neljä kilometriä
iga mehe kohta tuleb kaks naist jokaista miestä kohti on kaksi naista
kui ise õmmelda, tuleb odavam tulee halvemmaksi, kun ompelee itse
(saavutuse, tulemuse kohta)
(saavutukseen, tulokseen liittyen)
tulla, sijoittua vars. urh.
Soomes tuli võitjaks Eesti meeskond Suomessa tuli voittajaksi Viron joukkue
tulin kolmandaks tulin kolmanneksi
10 [mida teha] ‹3. isikus, ahelverbi osanavaja olema, kohustatud või sunnitud olema
vain yks. 3. persoonan muotoja:ilmaisemassa, että on pakko, velvollisuus, syytä tai aihetta tehdä jotakin
pitää, täytyä, tulla
tuli lahkuda piti lähteä / täytyi lähteä
juhata palun, kust tuleb ära keerata neuvoisitko, mistä pitää kääntyä
korralisele puhkusele neid päevi liita ei tuleks näitä päiviä ei pitäisi yhdistää vuosilomaan
tuleb märkida, et .. tulee mainita, että...
Seotud sõnad
tulijas
tulija
tõmbama
M
1 käega või mingi abivahendi abil enda poole või mingis suunas liikuma panema
vetää
tõmbas ukse lahti veti oven auki
keegi tõmbas mind käisest joku veti minua hihasta
peate kaardilugejast kaardi läbi tõmbama teidän täytyy vetää kortti lukulaitteen läpi
lipp tõmmati vardasse lippu vedettiin salkoon
(riietusesemete vm kohta:) (selga, kätte, jalga, pähe) panema või (seljast, käest, jalast, peast) võtma
(pukemisesta tai riisumisesta)
vetää
tõmbas kummikud jalga veti kumisaappaat jalkaansa
tõmbas kindad kätte veti käsineet käteensä
tõmbas kampsuni seljast veti villapaidan yltään
kuskilt välja, esile võtma; küljest ära võtma, lahti kiskuma, eemaldama
ottaa jostakin ulos tai esille; irrottaa vetämällä
vetää, vetäistä, kiskoa, tempaista, nykäistä
tõmbas taskust rahakoti vetäisi taskustaan lompakon
tõmbas peast paar halli juuksekarva nykäisi päästään pari harmaata hiusta
tõmbas kaselt tohtu kiskoi tuohta koivusta
tõmbasin paberi pooleks repäisin paperin kahtia
internetist oma arvutisse võtma, alla laadima
ladata
tõmbab internetist tasuta filme ja muusikat lataa internetistä ilmaisia elokuvia ja musiikkia
(käeliigutuse kohta:) kutsuvalt viipama
tehdä (kädenliikkeellä) kutsuva merkki
viitata
tõmbas käega lapsi endale lähemale viittasi lapsia tulemaan lähemmäs
korduvaid käeliigutusi tehes midagi tegema, sel viisil töötama, pilli mängima vm
vetää, kiskoa, vedellä
hakkas aerudega tõmbama alkoi kiskoa airoja
tõmbab lõõtsa ja mängib trummi vetelee hanuria ja soittaa rumpuja
2 oma mõju alla haarama, mõjutama, teatava jõu toimel enda poole või mingis suunas liikuma panema
vetää
magnet tõmbab rauda (külge) magneetti vetää rautaa puoleensa
laulja oskas hästi rahvast kaasa tõmmata laulaja esiintyi hyvin mukaansatempaavasti
■ ‹ka isikuta lausesligimeelitavalt, ahvatlevalt mõjuma
vetää
Mis noori Austraaliasse tõmbab? Mikä nuoria vetää Australiaan?
mind tõmbab mere äärde meri vetää minua puoleensa
Kas sind naised enam ei tõmba? Etkö tunne enää vetoa naisiin?
mind tõmbab teater minua kiehtoo teatteri
tähelepanu, tundeid vm äratama
huomion, tunteiden tms. herättämisestä
tähelepanu tõmbas efektne blondiin huomiota herätti näyttävä blondi
Londonis toimuv festival tõmbab tähelepanu eesti muusikale lontoolaisfestivaaleilla kiinnitetään huomiota virolaiseen musiikkiin
ära tõmba meelega inimeste viha enda peale älä suututa ihmisiä tahallasi
3 sirgu või pingule venitama (ja otspunktidest kinnitama), (laiali) laotama
venyttää suoraksi tai tiukalle
vetää, pingottaa
kahe puu vahele tõmmatud köis kahden puun väliin vedetty köysi
šamaanitrummi kerele on tõmmatud põdranahk šamaanirummun kehälle on pingotettu hirvennahka
tõmba nöör pingule pingota nuora
(teed, kraavi vms) rajama
(rajan, tien, johdon, yhteyden tms. rakentamisesta, johtamisesta)
vetää
metsa tõmmati kraav metsään vedettiin oja
(ülespoomise kohta)
(hirttämiseen liittyen)
vetää
röövel tõmmati võlla ryöväri vedettiin hirteen
4 käega või mingi abivahendiga mingit pinda mööda libistama, sel viisil midagi tegema
pyyhkiä, pyyhkäistä, sipaista, sutaista, raapaista
tõmbas põranda (lapiga) üle pyyhki lattian rievulla
tõmbas käega üle higise lauba pyyhkäisi kädellään hikistä otsaansa
tõmbas tiku põlema raapaisi tulitikun
(jooni või märke tehes)
tehdä piirtämällä tm. tavalla viiva, ura, viilto tms.
vetää
tõmbas paberile kriipse veti paperille viivoja
silmapliiatsiga tõmmatud joon rajauskynällä vedetty viiva
(vahele, mõttelisele joonele osutades)
(kuvaannolliseen viivaan, rajaan liittyen)
vetää
meeste ja naiste vahele ei saa nii teravat vahet tõmmata miesten ja naisten välille ei voi vetää niin selvää rajaa
5 (märgib asendi või olukorra muutmist või muutumist, millegi viimist mingisse asendisse või seisundisse)
ilmaisemassa asennon tai tilanteen muuttamista tai muuttumista
vana foto on kollakaks tõmmanud vanha valokuva on kellastunut
esimesed öökülmad tõmbasid maa tahedaks ensimmäiset yöpakkaset kuivattivat maan
jalg tõmbas krampi jalasta alkoi vetää suonta / jalkaan tuli suonenveto; jalka kramppasi ark.
tõmbas end kõverasse käpertyi kerälle / vetäytyi kippuraan
tõmbas näo naerule veti suunsa hymyyn
teatavasse olukorda, tegevusse kaasa haarama
vetää
kirjanik tõmmati poliitikasse kirjailija vedettiin mukaan politiikkaan
Nokia tagasiminek tõmbas langusse ka Ericssoni Nokian tulospudotus veti myös Ericssonin laskuun
6 (inimese vm elusolendi kohta:) õhku, lõhna vm sisse hingama, nina või suu kaudu midagi sisse imema
(elollisesta olennosta:) hengittää tai imeä sisäänsä
vetää
tõmbasin kopsud värsket õhku täis vedin keuhkoni täyteen raitista ilmaa
koer tõmbas ninna võõrast lõhna koira nuuhki vierasta hajua
(suitsetamise kohta)
(tupakoimiseen tms. liittyen)
polttaa, vetää ark.
mu isa ei suitsetanud, kuid vanaisa tõmbas piipu isäni ei tupakoinut, mutta isoisä poltti piippua
tõmban ainult Marlborot poltan vain Marlboroa; vedän vain Mallua ark.
kanepit tõmbama polttaa kannabista; pössytellä pilveä ark., leik.
(alkoholijoomise kohta)
(alkoholin juomiseen liittyen)
vetää ark.
vanamees on enda täis tõmmanud ukko on vetänyt päänsä täyteen
tõmbasin kiiresti paar kokteili rindu vedin nopeasti pari cocktailia
7 (aine, eseme vm kohta:) (vedelikku, suitsu, õhku) endasse imema, sel viisil toimima
(aineesta, esineestä tms.:) imeä itseensä (nestettä, savua, ilmaa), toimia sillä tavoin
lõuend tõmbas värvi endasse väri imeytyi kankaaseen
Kas kohv on juba tõmmanud? Onko kahvi jo valmista?
(torude, lõõride vm kaudu liikumise, millegi edasijuhtimise kohta)
(jonkin esteettömästä kulusta)
vetää
korsten ei tõmmanud ja köök läks suitsu täis savupiippu ei vetänyt ja keittiö täyttyi savusta
ummistunud kanalisatsioon tõmbas halvasti tukkeutunut viemäri veti huonosti
■ ‹ka isikuta lauses(tõmbetuule, tuuletõmbuse kohta)
(huoneessa tai muussa sisätilassa tuntuvasta ilmavirtauksesta)
vetää
siin tõmbab tuul vähem ja on soojem täällä vetää vähemmän ja on lämpimämpi
tuul tõmbas läbi ja oligi haigus käes oli aika vetoisaa, ja niin vilustuin
8 [mida teha] (hoogsa, intensiivse tegevuse kohta)
vauhdikkaaseen tai intensiiviseen toimintaan liittyen
tõmbas laulu lahti puhkesi laulamaan / puhkesi lauluun
tõmbas ikka veel magada veti yhä vain hirsiä kuv.
hoogsalt liikuma (hakkama), (paigalt) ära minema
(alkaa) liikkua vauhdikkaasti, poistua (paikalta)
painua usein ark., vetää ark.
Mis sa passid, tõmba minema! Mitäs siinä toljotat, ala painua! / Mitäs siinä tölläät, ala vetää! ark.
auto tõmbas paigalt auto kaahasi tiehensä
lööma, virutama vm moel ründama
lyödä, iskeä tai hyökätä jollakin muulla tavalla
vetää ark.
tõmbasin talle rusikaga vastu kukalt iskin häntä nyrkillä takaraivoon; vedin sitä nyrkillä takaraivoon ark.
kiskuma, kaklema, tülitsema
(riitelemisestä, tappelemisesta)
nahistella, nujakoida, kinastella
tõmmake omavahel, aga jätke teised rahule nahistelkaa keskenänne mutta jättäkää toiset rauhaan
(sihitult) ringi liikuma; (häälekalt) lõbutsema, möllama
kulkea paikasta toiseen, sinne tänne; pitää riehakkaasti hauskaa
kuljeskella, vaellella, kierrellä, koluta
temmeltää, telmiä, peuhata
metsas võisid lapsed vabalt (ringi) tõmmata metsässä lapset saattoivat kuljeskella vapaasti; metsässä lapset saattoivat temmeltää vapaasti
9 kõnek ära võtma, varastama; (sel viisil) petma, tüssama
vetää välistä kuv.
vedättää, huijata yleisk., petkuttaa yleisk.
teda ei saa usaldada, kust saab, sealt tõmbab häneen ei voi luottaa, hän vetää välistä minkä kerkeää
müüja tõmbas mind kahe euroga myyjä huijasi minulta kaksi euroa
kõnek pilkama, nöökima
piikitellä yleisk.
sõbrad tõmbasid teda vahel, aga mitte pahatahtlikult ystävät piikittelivät häntä välillä, mutteivät tarkoittaneet pahaa
usaldus|väärne
M
selline, keda või mida on võimalik usaldada, usaldust vääriv
luotettava, luotettuadj.
usaldusväärsed sõbrad luotettavat ystävät / luotetut ystävät
info pärineb usaldusväärsest allikast tiedot ovat peräisin luotettavista lähteistä
Seotud sõnad
usaldus|väärseltadv
luotettavasti
usaldus|väärsuss
luotettavuus
vana
M
1adjkaua elanud, pika eaga
Vastand noor
vanha, iäkäs
vana mees võttis noore naise vanha mies otti nuoren vaimon
küsige mõnelt vanemalt inimeselt kysykää joltakin vanhemmalta ihmiseltä
(taimede kohta:) kaua kasvanud
vanha
vana kuusk murdub kergesti vanha kuusi murtuu helposti
■ ‹seakas inimene
vanhasubst.›, vanhus
■ ‹s› ‹ka mitm(vanaema-vanaisa, vanemate, ülemuse kohta)
isovanhemmista, vanhemmista, esimiehestä
vanhus usein mon. murt., leik. {vanhemmista}, vanhasubst.
fossiili slg.
käisime vanal külas kävimme vanhusta tervehtimässä
vanad elavad maal vanhukset asuvat maalla
2adjammu tekkinud või tehtud, kaua kestnud
Vastand uus
vanha
Tallinn on vana linn Tallinna on vanha kaupunki
laulsime vanu laule lauloimme vanhoja lauluja
kulunud, pruugitud; riknenud vms
kulunut, vanha
rikkinäinen, risa
poiss ajas jalga vanad püksid poika veti jalkaan vanhat housut
Ah, vanad naljad! Heh heh, vanhat vitsit!
(kellegi kohta:) kauaaegne, ammune
vanha
küll ta hakkama saab, ta ju vana jahimees kyllä hän pärjää, onhan hän vanha metsämies
oleme vanad sõbrad olemme vanhat ystävät
3adj(hrl koos arvulise suurusega:) teatava vanusega
ikäinen, vanha
olin siis kümme aastat vana olin silloin kymmenen vuotta vanha
ta on umbes sama vana kui mina hän on suunnilleen minun ikäiseni
4adjkunagine, möödunud või kohe mööduv; selline, mille asemel on uus
Vastand uus
vanha
Head vana aasta lõppu! Hyvää vuodenvaihdetta!
meie õpetaja on vana kooli mees (nagu vanasti: hrl nõudlik, korrektne ja kombekas) opettajamme oli vanhan koulun mies
■ ‹smiski endisaegne
entis|aikainen, muinainen, vanha
Mis sa ripud vana küljes! Mitä roikut vanhassa!
5adjselline nagu enne, muutumatu; sama
entinen, muuttumaton
elu läheb vanal moel edasi elämä jatkuu entiseen tapaan
6adj(tugevdava, rõhutava sõnana:) täielik, päris, tõeline
(vahvistussanana)
täysi, täydellinen, tosi, todellinen
Sa vana siga! Sinä vanha sika!
7adj(kuufaasi kirjeldamisel:) kahaneva kuu paistmise aja kohta
vähenevän kuun ajasta
kõige paremini saab lõnga puhtaks vana kuu ajal langan saa parhaiten puhtaaksi alakuun aikana
vanasti soovitati lehtpuud raiuda vanal kuul entisaikaan kehotettiin kaatamaan lehtipuita alakuun aikana
ära pöörama
imelikuks, ebamõistlikuks, väga teistsuguseks muutuma
mennä sekaisin, seota
sõbrad ütlesid, et ta on täitsa ära pööranud ystävät sanoivat, että hän on mennyt täysin sekaisin

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur