?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
einestamaM
einet võtma, söömaaterioida,
ruokailla,
syödä▪ peamiselt einestab prantslane väljas ranskalaiset syövät pääasiassa ulkona
einetamaM
einet võtma, söömaaterioida,
ruokailla,
syödä
löömaM
1 kellegi või millegi pihta lööki andma;
löögiga mingisse seisundisse viima või kuskile liikuma panemalyödä,
iskeä,
kolkata {
tainnoksiin tai kuoliaaksi},
potkaista {
jalalla}
▪ maaslamajat ei lööda älä lyö lyötyä
▪ röövel oli vanaproua oimetuks löönud ryöstäjä oli kolkannut vanhan rouvan tajuttomaksi
■
naelte ja haamriga kinnitamakiinnittää naulalla tai nauloillanaulata,
naulita▪ ehitajad hakkasid katust lööma rakentajat alkoivat naulata kattoa
▪ Jeesus löödi risti Jeesus ristiinnaulittiin / Jeesus naulittiin ristiin
■
kogemata valusasti millegi vastu minema(tahattomasti) osua, törmätä johonkin jollakin ruumiinosallaanlyödä,
iskeä▪ laps lõi varba vastu kivi lapsi löi varpaansa kiveen
■ ‹
väljendites›
(puudutades kellekski kuulutamise kohta)lyödä (
erik.)
▪ Mick Jaggeri lõi rüütliks Walesi prints Charles Mick Jaggerin löi ritariksi Walesin prinssi Charles
▪ Henri löödi kulliks Henristä tuli hippa
2 midagi millegi vastu liigutades heli tekitamasoittaa▪ kirikumees ei pea enam kella lööma, selle teeb ära automaatika suntion ei tarvitse enää soittaa kirkonkelloja, vaan siitä huolehtii automatiikka
■
kellaheli kuuldavale laskma(
kellojen soimisesta)
lyödä▪ katedraali kellad hakkasid lööma tuomiokirkon kellot alkoivat lyödä
▪ raekoja kell lõi keskööd raatihuoneen kello löi keskiyön merkiksi
3 vastase vastupanu murdma, teda võitma;
(võistlejaid) edestamavoittaa joku taistelussa, kilpailussa tms.lyödä,
hakata ark.,
rökittää ark.,
kepittää kuv.,
pudottaa urh.▪ Grünwaldi lahingus lõid Poola ja Leedu rüütlid Saksa ordut Grünwaldin taistelussa Puolan ja Liettuan ritarit löivät Saksalaisen ritarikunnan
▪ otsustavas viiendas geimis löödi vastast 15 : 12 ratkaisevassa viidennessä erässä vastustaja lyötiin 15-12
▪ bistroo lööb konkurente taskukohaste hindadega bistro lyö kilpailijansa kohtuullisilla hinnoillaan
■
parimat tulemust ületamalyödä▪ rajarekord jäi löömata rataennätys jäi lyömättä
■
(lauamängudes:) käigu tegemisega vastasmängija nuppu laualt eemaldama(eräissä lautapeleissä:) poistaa omalla siirrolla vastustajan pelinappula laudaltalyödä,
syödä▪ must lööb lipuga valge vankri b4 musta lyö kuningattarella valkoisen tornin b4:ssä
■ ‹
ka väljendites›
(tugevasti mõjumise, tähelepanu äratamise kohta)voimakasta vaikutusta, huomion herättämistä tms. kuvaavissa ilmauksissalyödä▪ selline soeng lööb kõik pahviks tällainen kampaus lyö kaikki ällikällä
4 hoogsa liigutusega midagi tegema;
(hoogsa, energilise tegutsemise kohta)tehdä jotakin rivakalla liikkeellä tai vauhdikkaasti–▪ piiril löödi passi tempel rajalla passi leimattiin / rajalla passiin lyötiin leima
▪ lõin suitsu ette panin tupakaksi
■ ‹
ühendites›
(tegevuse kohta, kusjuures tegevusele osutab nimisõna)toimintaa kuvaavissa ilmauksissa–▪ kass lööb nurru kissa kehrää
▪ pereisa praadis vilet lüües pannkooke perheenisä paistoi vihellellen ohukaisia
■
keha või kehaosa asendit muutmakehon tai ruumiinosan asennon muuttamista kuvaavissa ilmauksissapanna▪ naine lõi käed puusa nainen pani kädet puuskaan
■
(rütmiliste liigutustega tegevuse või rütmiliste liigutuste kohta)rytmikkäistä liikkeistä tai toiminnasta, joka koostuu sellaisistalyödä,
hakata,
takoa▪ süda hakkas kiiremini lööma (tuksuma) sydän alkoi lyödä nopeammin / sydän alkoi hakata nopeammin
▪ munavalge tuleb vahule lüüa munanvalkuainen pitää vaahdottaa
■
(hooga liikudes) paiskuma või levimalyödä▪ lained lõid üle muuli aallot löivät aallonmurtajan yli
■ ‹
kindla kõneviisi ainsuse 3. isikus›
(äkilise valgusnähtuse kohta)äkilliseen valoilmiöön liittyvissä ilmauksissa–▪ müristab ja lööb välku jyrisee ja salamoi
5 märgib tegevuse või olukorra, seisundi järsku algustjonkin toiminnan tai tilanteen äkillistä alkamista kuvaavissa ilmauksissaalkaa▪ laste silmad lõid särama lasten silmät alkoivat loistaa
▪ Ära löö põnnama! Älä ala jänistää!
▪ kõhtu lõi valu mahaa alkoi särkeä
▪ araks lööma alkaa arkailla
■
mingit uut seisundit esile kutsumatilanmuutokseen liittyvissä ilmauksissa–▪ värske õhk lõi pea klaariks raitis ilma selvitti pään
■ ‹
väljendites›
(mingiks tegevuseks ühinemise, liitumise kohta)liittyä yhteen, yhtyä johonkin joukkoonlyöttäytyä▪ Miks peaks lugupeetud härra sulidega ühte punti lööma? Miksi kunnianarvoisa herra lyöttäytyisi yhteen lurjusten kanssa?
närimaM
1 hammustades millegi küljest osakesi eraldama, neid hammaste abil peenestama;
hammastega, hamba all muljumapureskella,
jyrsiä,
järsiä,
nakertaa,
kaluta▪ koer närib konti koira kaluaa luuta
▪ söö aeglaselt ja näri toit korralikult läbi syö hitaasti ja pureskele ruoka kunnolla
▪ kobraste näritud puu kukkus elektriliinile majavien jyrsimä puu kaatui sähkölinjalle
▪ Ära näri küüsi! Älä pureskele kynsiä!
▪ suitsetamise asemel närin nüüd nätsu tupakoinnin sijaan pureskelen nyt purkkaa
■
(söömise kohta)(
syömisestä)
nakertaa,
jyrsiä,
järsiä,
pureskella,
kaluta▪ raske on õunu närida, kui hing ihkab lihakäntsakat on vaikea järsiä omenaa, kun mieli halajaa pihvinjärkälettä
■
kõnek (hrl juustega seoses:) ebaühtlaselt lõikama(yleensä hiuksista:) leikata epätasaisestinyrhiä,
jyrsiä▪ Kuhu ma nüüd sellise näritud soenguga lähen? Mitä minä nyt tällaisen nyrhityn tukan kanssa teen?
2 [
kelle kallal]
noriva rääkimise, etteheidete või süüdistustega kiusama(
jatkuvasta, ärsyttävästä moittimisesta)
motkottaa [
jollekulle],
nalkuttaa [
jollekulle],
jäkättää [
jollekulle]
ark.,
mäkättää [
jollekulle]
halv.▪ mehel on stress, seepärast näribki naise kallal mies on stressaantunut ja jäkättää siksi naiselle
3 (tunnete, mõtete, valu jm kehalise aistinguga seoses:) piinama, vaevama(tunteista, ajatuksista, kivusta ja muista kehon aistimuksista:) piinata, vaivatakalvaa kuv.▪ kaotajaid näris kadedus häviäjiä kalvoi kateus
▪ kasutamata võimalus näris veel kaua hinge mahdollisuuden käyttämättä jättäminen kalvoi mieltä vielä pitkään
▪ tugev näljatunne närib kõhus kova nälkä kalvaa mahassa
■
(millegi toime kohta:) kahjustama, hävitamakuluttaa, kalvaa, kaivertaa; syövyttääsyödä,
nakertaa▪ rooste näris ukselinki ruoste nakersi ovenkahvaa
oma mütsi ära sööma(väljend millegi sellise kohta, mida rääkija täiesti võimatuks peab)(
ilmaisemassa sellaista, jota puhuja pitää täysin mahdottomana)
syödä hattu(nsa kuv.▪ ma söön oma mütsi ära, kui krooniga midagi peaks juhtuma syön hattuni, jos kruunulle tapahtuu jotakin
oma sõnu söömaoma lubadustest, ütlustest taganema;
lubatule, öeldule lausa vastupidiselt toimimarikkoa lupauksensa, perua puheensa;
toimia päinvastoin kuin luvattu tai sanottusyödä sana(nsa kuv.▪ nii tuli poliitikuil oma sõnu süües hakata põhjendama reformide vajalikkust niin piti poliitikkojen syödä sanansa ja alkaa perustella uudistusten tarpeellisuutta
silmadega sööma[
keda/mida]
kedagi või midagi väga üksisilmi, ahnelt, ihaldavalt vahtimakatsoa jotakuta tai jotakin tiiviisti, ahneesti, ihaillensyödä [
jotakuta/jotakin]
silmillä(än kuv.▪ road peaksid olema nii isuäratavad, et inimene neid juba silmadega sööma hakkaks ruokien pitäisi olla niin ruokahalua herättäviä, että ihminen alkaisi syödä niitä jo silmillään
silmadega õgima
[keda/mida] kedagi või midagi väga üksisilmi, ahnelt, ihaldavalt vahtima
katsoa jotakuta tai jotakin tiiviisti, ahneesti, ihaillen
syödä [jotakuta/jotakin] silmillä(än kuv.
sõna murdmaoma lubadust, tõotust vms mitte pidamarikkoa lupauksensasyödä sana(nsa kuv.▪ bürokraat ei murra kunagi oma sõna byrokraatti ei koskaan syö sanojaan
Seotud sõnad sõna|murdmine ‹
s›
sana(nsa syöminen kuv.,
sanoje(nsa syöminen mon. kuv.sõna|murdja ‹
s,
adj›
sana(nsa syöjä kuv.,
sanoje(nsa syöjä mon. kuv.
söömaM
1 midagi toiduks tarvitades suhu võtma, mäluma ja alla neelama, toitu manustamasyödä▪ Söö suu tühjaks! Syö suu tyhjäksi!
▪ armastan seeni süüa syön mielelläni sieniä
▪ püüton on söömata olnud viis kuud pyton on ollut syömättä viisi kuukautta
▪ sõime lõunat restoranis söimme lounasta ravintolassa
■
(väljendites millestki elatumise või ülalpeetavana olemise kohta)(
elatusta tai toisen elätettävänä olemista kuvaavissa ilmauksissa)
syödä▪ armuleiba süüa ei taha meist keegi ei kukaan meistä halua syödä armoleipää
▪ ainult noorem vendadest pole veel kroonuleiba söönud vain nuorin veljeksistä ei vielä ole ollut kruunun leivissä {sotaväessä tai vankilassa}
2 (parasiitputukate kohta:) purema, hammustama, närima(hyönteisistä:) purra, pistää;
järsiä, tehdä johonkin reikiäsyödä▪ Võeh, lutikad söövad! Äh, lutikat syövät!
▪ koid sõid kampsunisse augud koit söivät villapaitaan reikiä
3 (esemete, ainete, olukordade, nähtuste jm kohta:) kulutama, kahjustama, hävitama(esineistä, aineista, tilanteista, ilmiöistä tms.:) kuluttaa, vahingoittaa, tuhotasyödä▪ rooste sööb rauda ruoste syö rautaa
▪ inflatsioon on kõik säästud söönud inflaatio on syönyt kaikki säästöt
▪ leek sööb halge liekit nuolevat halkoja
■
(tunnete kohta:) piinama, vaevama(tunteista:) piinata, vaivatakalvaa kuv.,
syödä ark.▪ teda sööb armukadedus häntä kalvaa mustasukkaisuus
ära sööma ‹
v›
1 tervenisti, lõpuni söömasyödä jokin kokonaan, loppuunsyödä▪ kõik see ports pannkooke söödi ära kaikki letut syötiin
▪ lind sõi putuka ära lintu söi hyönteisen
■
söömist lõpetamalopettaa syöminen–▪ helista mulle, kui oled ära söönud soita minulle, kun olet syönyt
■
(putukate kohta:) rohkesti pistma või hammustama, nii et sellest jääb palju jälgi(hyönteisistä:) pistää tai purra, niin että jää paljon jälkiäsyödä▪ õhtuks välja ilmunud sääsed sõid mind koledasti ära illalla ilmestyneet hyttyset söivät minut täysin
2 ära kulutama, hävitamakuluttaa kokonaan, hävittääsyödä kuv.▪ inflatsioon on säästud ära söönud inflaatio on syönyt säästöt
▪ Facebook sööb ära kogu mu aja Facebook syö kaiken aikani