Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit

asi
M
s
1 hrl olmega või tööga seotud tarbeese, vahend, riist vms
tavara, esine
terve tuba oli igasuguseid asju täis koko huone oli täynnä kaikenlaisia tavaroita
pakkis oma asjad kokku ja läks minema pakkasi tavaransa ja lähti
armastab ilusaid asju pitää kauniista tavaroista
■ ‹hrl ainsusesmaterjal, aine; söödav või joodav
materiaali, aine; syötävä tai juotava
igast asjast ei saa maja ehitada taloa ei voi rakentaa mistä vain
peolaud oli uhke, tekkis tahtmine kõiki asju maitsta juhlapöytä oli komea, tuli halu maistaa kaikkea
kirjandus- või kunstiteos
kirjallisen tai taiteellisen luomistyön tuote
teos, työ
kunstinäitusel meeldisid talle Vive Tolli asjad taidenäyttelyssä häntä miellyttivät Vive Tollin työt
2 probleem, juhtum, nähtus, olukord või asjaolu
asia, seikka, tapaus, juttu
võttis koosolekul asja üles otti asian esiin kokouksessa
ta ei saa paljudest asjadest üldse aru monia asioita hän ei ymmärrä lainkaan
asja tuleb uurida asiaa pitää tutkia
Kuidas ma küll nii lihtsa asja peale ei tulnud! Miten minä en hoksannut näin yksinkertaista asiaa!
püüab asju paremas valguses näha yrittää nähdä asiat paremmassa valossa
asi on hullem kui arvasime juttu on hullumpi kuin luulimmekaan
miski kellessegi puutuv; (midagi tingiv) põhjus või vajadus
jotakuta koskettava seikka; jotakin edellyttävä tarve tai tehtävä
asia
Mis on teistel sellega asja, millal mina oma töö valmis saan? Mitä se muille kuuluu, milloin minä saan työni valmiiksi? / ei se ole muiden asia, milloin minä saan työni valmiiksi
Mis see sinu asi on? Mitä se sinulle kuuluu?
Kas tulid niisama või oli sul asja ka? Tulitko muuten vain vai oliko sinulla asiaakin?
õigusrikkumine, süü-, kohtuasi vms
asia, oikeus|asia, juttu, oikeus|juttu
asi jõudis lõpuks kohtusse asia päätyi lopulta oikeuteen
kellelegi või millelegi omased omadused, olukord või situatsioon
(jollekulle tai jollekin luonteenomaisista ominaisuuksista, oloista tai tilanteista)
seikka, piirre
asian|laita, tilanne
vanainimese asi - samm tönts, kuulmine kehv vanhuksen tilanne: kömpelö askel ja heikko kuulo
3 tegemist vajav töö või toiming
asia, homma ark.
mul on vaja linnas asju ajada minun on hoidettava asioita kaupungilla / minun pitää hoitaa hommia kaupungilla ark.
selle asjaga pole kiiret sillä asialla ei ole kiirettä
4 miski omaette väärtus, midagi kõlblikku, kasulikku vms
kyllin hyvästä, kelvollisesta, hyödyllisestä tms.
sellest käsikirjast küll asja ei saa siitä käsikirjoituksesta ei kyllä tule mitään
pole tast asja kõnet pidama ei hänestä ole pitämään puhetta
see raamat pole suurem asi se kirja ei ole kovin kummoinen
avanema
M
1 suletud olekust avatud olekusse, lahti minema
aueta, avautua
uks avanes ning mees ja naine tulid sisse ovi avautui, ja mies ja nainen astuivat sisään
orkester alustab, eesriie avaneb orkesteri aloittaa, esirippu aukeaa
langevari ei avanenud laskuvarjo ei auennut
õied avanevad õhtuhämaruses ning närbuvad koidikuks kukat avautuvat iltahämärissä ja lakastuvat aamunkoittoon mennessä
(akna, ukse, värava vms kohta:) mingis suunas lahti käima
ikkunasta, ovesta, portista tms.
aueta, avautua, antaa [johonkin], olla [jonnekin päin]
suur aken avanes hoovi poole suuri ikkuna antoi pihalle / suuri ikkuna oli pihalle päin
(elektroonilise dokumendi vm kohta:) suletud olekust (nt lingist) avatud olekusse minema, oma sisu nähtavale tooma
(sähköisestä dokumentista tms.)
avautua, aueta
fail ei avane normaalselt tiedosto ei avaudu normaalisti
pildil või toote nimel klikkides avaneb suurem pilt kuvaa tai tuotteen nimeä klikattaessa avautuu suurempi kuva
suletud, varjatud olekust lahti minema, oma sisemust nähtavale tooma
aueta, avautua, haljeta, revetä
maapõu avanes, laava purskas välja maa aukesi ja laavaa purskahti ulos
2 (lageda, millestki segamata vaatepildi kohta:) silmale nähtavaks muutuma
aueta, avautua
tornist avaneb maaliline vaade kogu vanalinnale tornista avautuu maalauksellinen näköala koko vanhaankaupunkiin
mets lõpeb ja silme ees avaneb järv metsä päättyy ja silmien edessä aukeaa järvi
3 võimalikuks saama, kättesaadavaks muutuma; kasutamiseks, külastamiseks jne lahti tehtama
aueta, avautua, tarjoutua, tulla saataville
olen õnnelik, kui kodakondsuse saamiseks võimalus avaneb olen onnellinen, jos tarjoutuu mahdollisuus kansalaisuuden saamiseksi
ootame uute eurorahade avanemist odotamme uusien eurorahojen käyttöönottoa
millestki teadlikuks saama, arusaadavaks muutuma
avautua, aueta, valjeta, tulla ymmärrettäväksi
maailm avanes lõplikult kirjaniku ees maailma avautui lopullisesti kirjailijalle
isa silmad avanesid 1970. aasta tantsupeol isän silmät avautuivat vuoden 1970 tanssijuhlilla
nähtavale või ilmsiks tulema, end avaldama või ilmutama
aueta, avautua, valjeta
elavas ettekandes võib salvestisest tuttav teos avaneda värskena levyltä tuttu teos voi live-esityksenä avautuakin uudenlaisena
eelmine
M
adj
1 (aja kohta:) käesolevale, praegusele vahetult eelnenud
(ajasta)
edellinen, viime taipum., aiempi
käisin Roomas eelmisel aastal kävin Roomassa viime vuonna
eelmisel korral edellisellä kerralla; viime kerralla
see korter on eelmisest palju suurem tämä asunto on aiempaa paljon suurempi
2 asendilt vahetult eespool asetsenud, olnud
(muusta järjestyksestä)
edellinen
eelmisel leheküljel edellisellä sivulla
eelmisel ristteel oleks pidanud paremale pöörduma edellisestä risteyksestä olisi pitänyt kääntyä oikealle
eetiline
M
adj
eetikasse puutuv; kõlbeline
eettinen, moraalinen, siveellinen
eetiline käitumine eettinen käytös
aga ju siis on ahnuse vägi suurem kui eetilised tõekspidamised mutta sittenhän ahneuden voima on suurempi kuin eettiset vakaumukset
Seotud sõnad
eetiliseltadv
eettisesti
esi|otsa
M
adv
algul, esialgu
aluksi, alussa, alkuaan
probleem oli suurem, kui esiotsa arvata võis ongelma oli suurempi kuin alussa saattoi olettaa
hoopis
M
adv
1 rõhutab mitmest võimalusest ühte, hrl ootuste mõttes vastandlikku; rõhutab üht kahest (või mitmest) otseselt vastandatud võimalusest
painottamassa yhtä mahdollisuutta monesta, tav. epäodotuksenmukaista; painottamassa yhtä kahdesta (tai monesta) täysin päinvastaisesta vaihtoehdosta
-kin
taas, puolesta(an
tahan hoopis magama minna minä haluankin mennä nukkumaan
asjade seis läks hoopis hullemaks tilanne menikin huonommaksi
kopra asemel tabas jahimees hoopis rebast majavan sijaan metsästäjä osuikin kettuun
kes leiab inspiratsiooni loodusest, kes hoopis geomeetriast joku löytää inspiraatiota luonnosta, joku taas geometriasta
(hrl millegagi võrreldes:) täiesti, täies ulatuses
täysin, kokonaan, vallan, tyystin, aivan
tegelikult on olukord hoopis vastupidine oikeastaan tilanne on täysin päinvastainen
Äkki laps ise oleks teinud hoopis teise valiku? Ehkäpä lapsi itse olisikin valinnut aivan toisin?
linnas oli öö hoopis teistsugune kui külas kaupungissa yö oli tyystin erilainen kuin kylässä
2koos keskvõrdevormigaküllaltki suurel, tähelepandaval määral
yhdessä komparatiivimuodon kanssa
huomattavasti, selvästi, melkoisesti
Koos sinuga on hoopis lõbusam! Sinun kanssasi on huomattavasti hauskempaa!
praegusel kriisil on hoopis suurem ühiskondlik mõjujõud tämänhetkisen kriisin vaikutus yhteiskuntaan on huomattavasti suurempi
päikese käes muutusid pargi sügisvärvid hoopis kirkamaks auringossa puiston syysvärit muuttuivat selvästi kirkkaammiksi
ilm on täna hoopis soojem ilma on tänään selvästi lämpimämpi
karva|võrra
M
adv
jaatavas lauses(väga) natuke, õige vähe
myönteisissä yhteyksissähyvin vähän
karvan verran kuv.
pakiruum on sedaanil isegi karvavõrra suurem kui universaalil sedanin tavaratila on jopa karvan verran suurempi kuin tila-auton
■ ‹eitavas lauses hrl ki-liitegamitte sugugi, üldse mitte
kielteisissä yhteyksissä tav. yhdessä ki-liitteen kanssaei lainkaan
karvan vertaa kuv.
kirjaniku eluloo tundmine ei muuda teost karvavõrragi huvitavamaks kirjailijan elämäntarinan tunteminen ei tee teosta karvan vertaa kiinnostavammaksi
kiirendus|võime
M
mootorsõiduki suutlikkus teatud ajaühikus teatud kiirus saavutada
kiihtyvyys
kiirendusvõime pole suurem asi, 14 sekundit sajani kiihtyvyys ei ole kaksinen, 14 sekuntia sataan
konkurents
M
s
mitme samal alal tegutseva osalise omavaheline võistlus, konkureerimine paremuse, edemuse pärast
kilpailu
konkurents tihenes meeletu kiirusega kilpailu tiivistyi uskomattomalla nopeudella
esikohakonkurents kilpailu ensimmäisestä sijasta
kaupade ja teenuste ostmises, müümises vm turusuhetes osalejate omavaheline võistlus samal turupoolel
kilpailu tal., konkurrenssi
jaanuarist on tavatelefoniteenuste turg konkurentsile avatud tammikuusta alkaen lankapuhelinpalveluiden markkinat on avattu kilpailulle
rootslased toetavad haiglate erastamist ja vaba konkurentsi ruotsalaiset tukevat sairaaloiden yksityistämistä ja vapaata kilpailua
(eri liiki) organismide olelusvõitlus sarnastes tingimustes
eri lajien välinen kilpailu samoissa oloissa
kilpailu
merikajaka ja suurkirjurähni vahel on suurem konkurents kui kuldnoka ja musträsta vahel merilokin ja käpytikan välillä on suurempi kilpailu kuin kottaraisen ja mustarastaan välillä
laine
M
s
1 veekogu pinnal vallina leviv kõrgema vee riba; lainetus
aalto, laine
lained rullusid üksteise järel liivale aallot vierivät hiekalle yksi toisensa jälkeen
laine on täna kõrgem kui eile aallot ovat tänään korkeampia kuin eilen
oodata on tugevat tuult ja kahemeetrist lainet odotettavissa navakkaa tuulta ja kaksimetrisiä aaltoja
merelaine meren aalto
miski kujult veelainet meenutav
laine
tegin juustesse lained tein tukkaan laineita
laines lainelises seisundis
aaltoilevaadj.
pehmelt laines juuksed pehmeästi aaltoilevat hiukset
lainesse lainelises seisundis
aaltoilevasta tilasta
kui niiskus parketti imbub, läheb põrand lainesse jos kosteus imeytyy parkettiin, lattia taipuu laineille / jos kosteus imeytyy parkettiin, lattia alkaa aaltoilla
2 perioodide kaupa ilmumine, äkiline ja mööduv levimine
aalto kuv.
ees ootab suurem koondamiste laine odotettavissa on suurempi irtisanomisaalto
Põhja-Ameerika asustati mitme lainena Pohjois-Amerikka asutettiin useassa aallossa
kuum laine lahvatas läbi keha kuuma aalto hulmahti kehon läpi
Prantsuse filmikunsti uus laine (1950.-1960. aastatel levinud uue voolu või selle esindajate kohta) ranskalaisen elokuvan uusi aalto
3 füüs võnkumise levimine ruumis
aalto
heli levib lainetena ääni leviää aaltoina
elektromagnetilised lained sähkömagneettiset aallot
kõnek (raadiolaine lainepikkuse kohta)
taajuus yleisk., aalto yleisk.
Mis lainelt sa Vene raadiojaamu kuulad? Miltä taajuudelta kuuntelet Venäjän radioasemia?
lastekass
1 kõnek lastele mõeldud saade, raamat, film vms
lapsille tarkoitettu lähetys, kirja, elokuva tms.

2 kõnek lasteaed
päiväkoti
tarha
suurem laps käib koolis, väiksem alles lastekas isompi lapsi käy koulua, pienempi on vasta tarhassa
lubatuadj
see, mis on lubatud või sallitav; suurim lubatud määr, kiirus vms
luvallinen, sallittu
Kust jookseb piir lubatu ja keelatu vahel? Missä kulkee luvallisen ja kielletyn välinen raja?
piima bakterisisaldus oli lubatust suurem maidossa oli sallittua enemmän bakteereita
see, mida on kellelegi lubatud
lupaussubst.
kavatsen lubatu iga hinna eest teoks teha aion täyttää lupaukseni hinnalla millä hyvänsä
läbi viima
1 korraldama, juhtima, teoks tegema
toteuttaa, järjestää, suorittaa
tuletõrjeõppuse viis läbi päästeameti töötaja paloharjoituksen toteutti pelastuslaitoksen työntekijä
peame kevadel konverentsi läbi viima meidän pitää keväällä järjestää konferenssi
2 takistus(t)est hoolimata midagi teoks tegema
viedä läpi kuv., toteuttaa, toimeen|panna, toimittaa, suorittaa
kui ta on midagi pähe võtnud, siis viib ta selle ka läbi jos hän on päättänyt jotakin, hän myös toteuttaa sen
3 kusagilt läbi minema
mennä [jonkin, jostakin] läpi, viedä [jonkin, jostakin] läpi, johtaa [jonkin, jostakin] läpi
saare ainus suurem tee viib läbi saare ainsa küla saaren ainoa suurempi tie menee saaren ainoan kylän läpi
lähte|riik
M
riik, mis on mingi tegevuse alguspunkt (nt kust lahkutakse, kaupa välja veetakse vms)
Võrdle siht|riik
lähtö|maa
kõige suurem pagulaste lähteriik on Afganistan suurin pakolaisten lähtömaa on Afganistan
kauba lähteriik tavaroiden lähtömaa
mägine
M
adj
selline, kus on mägesid, mägedega
sellainen, jossa on vuoria tai mäkiä
vuoristoinen, vuorinen
mäkinen
suurem osa riigist on mägine suurin osa valtiosta on vuoristoista
mägine rannik vuoristoinen rannikko / vuorinen rannikko
mägine saar mäkinen saari
mäestikus, mägedes paiknev
vuoristossa, vuorilla sijaitseva
vuoristoinen, vuoristo-
Lõuna-Euroopa mägised teed Etelä-Euroopan vuoristoiset tiet / Etelä-Euroopan vuoristotiet
Seotud sõnad
mägisuss
vuoristoisuus
mäkisyys
müügi|huvi
M
soov, tahtmine hrl väärtpabereid vm kaupa müüa; selle müümine
Võrdle ostu|huvi
myynti|halu
aktsia hinda kergitab müügihuvist suurem ostuhuvi osakkeen hintaa nostaa myyntihalua suurempi ostohalu
hinnalanguse taga oli maakleri sõnul investorite lühiajaline müügihuvi hinnanlaskun takana oli välittäjän mukaan sijoittajien lyhytaikainen myyntihalu
ori
M
s
kellegi omandiks olev õigusteta inimene
orja
Haiti elanikkonna enamuse moodustavad Aafrikast toodud mustanahaliste orjade järeltulijad suurin osa Haitin asukkaista on Afrikasta tuotujen mustaihoisten orjien jälkeläisiä
vabaks lastud orjad vapautetut orjat
(väikese palga eest) kõvasti tööd rabav inimene
(pienellä palkalla) kovasti työtä tekevästä ihmisestä
orja kuv.
sageli oled väikefirmas ise tööandjana kõige suurem ori pienen firman työnantaja on usein itse kaikkein suurin orja
■ ‹hrl omastavas käändes täiendigamillestki või kellestki suuresti sõltuv, millegi või kellegi meelevallas olev inimene
orja kuv.
kes meist poleks harjumuste ori kukapa meistä ei olisi tapojensa orja
panga ori (pangalaenu võtnud inimese kohta, kuni laen on tasutud) pankin orja {lainaa ottaneesta ihmisestä siihen asti, että laina on maksettu}
palk1s
rahaline tasu tehtud töö eest
palkka, ansio tav. mon., palkka|tulo usein mon., tili {kerralla maksettava palkkaerä}
Eesti keskmine palk on suurem kui Lätis Virossa keskimääräinen palkka on suurempi kuin Latviassa
lisapalk lisäpalkka
õpetajapalk opettajan palkka
(muu ainelise tasu kohta)
palkka, ansio tav. mon.
palgaks said mehed poole püütud kalast palkaksi miehet saivat puolet pyydetyistä kaloista
(millestki põhjustatud, hrl halva tagajärje kohta)
palkka kuv.
pea1s
1 inimese ja looma keha ülemine (hrl kerest kaelaga eraldatud) osa
pää, kallo kuv., ark., ä|koppa ark., ä|nuppi leik., nuppi ark.
noogutas vastuseks pead nyökkäsi vastaukseksi päätään
hüppas pea ees vette hyppäsi pää edellä veteen
■ ‹sisekohakäänetes(selle juurde või külge kuulumist rõhutavalt)
sisäpaikallissijoissa
pää
igaüks, kel silmad peas, võib näha, et maja lausa karjub investeeringute järele jokainen, jolla on silmät päässä, voi nähdä, että talo tarvitsee kipeästi investointeja
peas, pähe1, peast (peakattega seoses kaetud või katmata seisundit märkivana)
päässä
päähän
päästä
röövlitel olid sukkmaskid peas ryöstäjillä oli maskit päässä
pane müts pähe pane pipo päähän
(tervisliku vm kehalise seisundi kirjeldamisel)
pää
pea hakkas valutama päätä alkoi särkeä
purjus peaga ma rooli ei istu en mene humalassa rattiin
tuli koju joobnud päi tuli kotiin juovuksissa
selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng
pään hiusten peittämästä osasta; hiuksista, kampauksesta
blond pea tõmbab tähelepanu vaaleat hiukset keräävät huomiota
peas on juba halli hiuksissa on jo harmaata
punkar värvis pea roosaks punkkari värjäsi hiuksensa vaaleanpunaisiksi
tuul sasib laste päid tuuli sekoittaa lasten hiuksia
2 see kehaosa mõistuse, vaimsete võimete asupaigana; millegi kohta, mida tehakse mõtlemise abil, ilma abivahendita
pää
peas küpses kindel plaan päässä kypsyi varma suunnitelma
teeb, mis aga pähe tuleb tekee mitä päähän pälkähtää
laps oskab kümne piires peast arvutada lapsi osaa laskea päässä kymmenen rajoissa
õpi oma peaga mõtlema ja elu üle ise otsustama opi ajattelemaan ja päättämään elämästäsi itse
matemaatikat ta pea jagab matematiikkaa hän ymmärtää
luuletus ei taha pähe jääda runo ei tahdo jäädä mieleen
Viska selline mõte peast! Heitä moinen ajatus mielestäsi!
3hrl omadussõnalise täiendiga(inimese kohta)
ihmisistä
arutati, kuidas tuua helged pead Ida-Virumaale tagasi pohdittiin, kuinka saada fiksut ihmiset takaisin Itä-Virumaalle
sellest koolist on ikka tulnud arukaid ja andekaid päid siitä koulusta on aina tullut fiksuja ja lahjakkaita ihmisiä
(inimese elu kohta)
ihmisen elämästä
ta riskis põgeniku varjamisel oma peaga hän vaaransi henkensä suojelemalla pakolaista
(hulga märkimisel looma või ka inimese kohta)
pää
sügiseks, kui uttedel on talled sündinud, on kari vähemalt saja pea võrra suurem kun uuhien kilit ovat syntyneet syksyksi, karja on vähintään sata päätä suurempi
koolid saavad raha ikkagi õpilaste arvu ehk peade järgi koulut saavat rahaa kuitenkin oppilaiden määrän eli pääluvun mukaan
4 juht, valitseja, ülemus; eestvedaja
pää, ä|mies, johtaja
katoliku kiriku pea on paavst katolisen kirkon pää on paavi
arvati, et mees peab olema perekonna pea ajateltiin, että miehen pitää olla perheen pää
5 miski kujult, asendilt või ülesandelt pead meenutav
pää
taime (jämedam, kerajas) ülaosa (ka õienuti, viljapea kohta)
pää, kupu
rukis loob pead ruis tekee tähkää
hari, tipp; pealmine osa
pää
kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi korkean savupiipun huippu ei sumussa ollut edes näkyvissä
(pikliku) eseme jämedam või laiem ots
pää
nööpnõela pea nuppineulan pää
eseme osa, millest kinni hoitakse või kuhu kinnitatakse töötamiseks vajalikem osa
pää, kahva
noa tera ja pea veitsen terä ja kahva
reha pulgad, pea ja vars haravan piikit, lapa ja varsi
töötamiseks vajalik(em) osa
pää, kärki
harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast harppuunassa on varsi ja kärki, jossa on tarttumaväkäset
eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa; algusosa
pää
kell 12 hakkas liikuma rongkäigu pea kello 12 kulkueen etupää alkoi liikkua
6seestütlevasmärgib seisundit, mida eelnev sõna täpsustab
ilmaisemassa tilaa, jota edellinen sana täsmentää
poisikesest peast sai siin palju ujumas käidud poikasena täällä tuli käytyä paljon uimassa
läks haigest peast tööle meni sairaana töihin
Mis selline auto uuest peast maksab? Mitä sellainen auto maksaa uutena?
pilt
M
s
1 tasapinnaline kujutis millestki (nt joonistus, maal, foto)
kuva
seinal rippus presidendi pilt seinällä oli presidentin kuva
laste joonistatud pildid lasten piirtämät kuvat / lasten tekemät piirustukset
värviliste piltidega raamat värikuvakirja
turistid klõpsisid pilte teha turistit näpsivät kuvia
ma ei taha, et minust pilti võetakse (et mind pildistatakse) en halua, että minusta otetaan kuva
(televiisori vm) ekraani täitev kujutis
kuva
mida suurem resolutsioon, seda teravamat pilti suudab monitor näidata mitä suurempi resoluutio, sitä terävämmän kuvan monitori pystyy näyttämään
kõnek mängukaartidest kuningas, emand või soldat
kuva|kortti korttip.
meeles, mõttes ilmuv konkreetne (visuaalne) kujutlus
muisti|kuva, mieli|kuva
silme ette kerkivad pildid lapsepõlvest mieleen nousee muistikuvia lapsuudesta
2 vaatepilt, see, mis avaneb vaataja pilgule
näky, näkymä
lagastatud matkamaja pakkus troostitut pilti sotkettu ulkoilumaja oli lohduton näky
olukord, asjade seis
tilanne
kui varem räägiti tööjõupuudusest, siis nüüd on pilt teistsugune jos ennen puhuttiin työvoimapulasta, niin nyt tilanne on toisenlainen
haiguspilt, haigustunnuste kogum
kuva (erik.), taudin|kuva
A-hepatiidi kliiniline pilt A-hepatiitin kliininen kuva
3 kirjeldusel vm põhinev ettekujutus, mulje või ülevaade millestki
kuvaus, kuva, vaikutelma
kõneleja andis pildi tegelikust olukorrast puhuja antoi kuvauksen todellisesta tilanteesta
üks asi, milleta Iirimaast õiget pilti ei saa, on pubikultuur pubikulttuuri on asia, jota ilman Irlannista ei saa oikeaa kuvaa
4 lavateose lõik, mida etendatakse dekoratsioone muutmata
yksissä lavasteissa esitettävästä esityksen osasta
pind1s
1 millegi välimine või pealmine kiht
pinta
töölaua pind on tolmune työpöydän pinta on pölyinen
teel oli auke rohkem kui siledat pinda tiessä oli enemmän kuoppia kuin tasaista pintaa
suurem osa maakera pinnast on kaetud veega suurin osa maapallosta on veden peitossa / suurin osa maapallon pinta-alasta on veden peitossa
(pinnase kohta)
maan pinnasta
maa, maan|kamara, kamara, maa|perä {maalajikerrostumista}
külvi sügavus liivases pinnas kylvön syvyys hiekkamaassa
saare kivisesse pinda on maetud palju sõjamehi saaren kiviseen maaperään on haudattu paljon sotilaita
■ ‹ühendites, hrl väliskohakäänetes(riigi) territoorium
(valtion) alue
maa|perä, kamara, alue
Eesti pinnal peetud lahingud Viron maaperällä käydyt taistelut
1500 Vene sõdurit võõral pinnal ei ole neutraalsuse märk 1500 venäläistä sotilasta vieraalla alueella ei ole neutraaliuden merkki
vee vms ülemine piir või pealmine kiht; veekogu veetase
veden tms. pinta tai päällimmäinen kerros; vesistön vedenpinta
pinta
valminud pelmeenid tõusevad pinnale kypsät pelmenit nousevat pintaan
tuukrid tulid pinnale sukeltajat tulivat pintaan
kõigi tööde koosmõjul pidi järve pind alanema 0,3 meetri võrra kaikkien töiden yhteisvaikutuksesta järven pinnan piti laskea 0,3 metriä
(välise avaldumisvormi, välise külje kohta)
pinta kuv.
pealtnäha tavalise elu pinna all maadleb igaüks oma muredega päältäpäin katsoen tavallisen elämän pinnan alla jokainen painii omien murheidensa kanssa
2 teatud ala selle suurust, pindala silmas pidades; ruum või ruumid
ala
tila
ehitusalust pinda on hoones umbes 2000 m2 rakennettavaa alaa rakennuksessa on noin 2000 m2
kunstimaja rendib pinda kunstitarvete kauplusele taidetalo vuokraa tilaa taidetarvikemyymälälle
büroopind toimistotila
3 mat (geomeetrias:) joonega piiratud kahemõõtmeline kujund
pinta
positiivne
M
adj
1 (omadustelt) hea, meeldiv, kasulik; headele külgedele keskenduv
Vastand negatiivne
positiivinen, myönteinen
üritus jättis positiivse mulje tilaisuudesta jäi positiivinen vaikutelma
positiivne mõtlemine positiivinen ajattelu
Robert on positiivne inimene Robert on positiivinen ihminen
heakskiitu, nõusolekut sisaldav või väljendav, pooldav
Vastand negatiivne
positiivinen
eksperdid andsid tööle positiivse hinnangu asiantuntijat antoivat työstä positiivisen arvion
tagasiside oli valdavalt positiivne palaute oli enimmäkseen positiivista
2 (analüüsi, testi tulemuste kohta:) mingite tunnuste suhtes jaatav, millegi olemasolu näitav
Vastand negatiivne
positiivinen vars. lääk.
dopinguproov osutus positiivseks dopingnäyte osoittautui positiiviseksi
3 (arvu kohta:) nullist suurem; millegi suurenemisega seotud
Vastand negatiivne
positiivinen vars. mat., plus|merkkinen
positiivne arv (nullist suurem reaalarv) positiivinen luku vars. mat.
augustis oli kaubavahetuse bilanss positiivne (eksport oli suurem kui import) elokuussa kauppatase oli positiivinen
prootoni elektrilaenguga iseloomustuv, plussmärgiga tähistatav
Vastand negatiivne
positiivinen fys., plus|merkkinen
positiivne klemm positiivinen napa
raha|number
M
raha hulk, rahasumma suurus
raha|määrä, raha|summa
täpsetest rahanumbritest osapooled mõistagi ei räägi osapuolet eivät tietenkään puhu tarkoista rahasummista
järgmises eelarves võib rahanumber suurem olla seuraavassa budjetissa rahamäärä voi olla suurempi
rohi
M
s
1 maapinnal kasvav madal roheline taimedest kate
ruoho, ruohikko
astusin paljajalu kastemärjale rohule astuin paljain jaloin kasteiselle ruohikolle
lopsaka rohuga karjamaa meheväruohoinen laidun
karjamaarohi laidunnurmi / laidunruoho
peenral, teeserval vm korratult kasvav taimkate või umbrohi
heinikko, ruoho
suurem osa haudu oli korrastamata, rohtu kasvanud suuri osa haudoista oli kunnostamattomia ja ruohottuneita
2 ravitoimega aine
lääke, rohto ark., troppi kans.
allergiavastane rohi allergialääke
see on kange rohi, palju ei tohi korraga võtta se on väkevää rohtoa, ei saa ottaa paljon kerrallaan
erilise, imelise toimega aine, võte vm abinõu
lääke, rohto
kuningas ulatas mehele surematuse rohu ja hoiatas liiga kiire kasutamise eest kuningas ojensi miehelle kuolemattomuusrohdon ja varoitti käyttämästä sitä liian pian
lapsemeelsus on kurvameelsuse rohi lapsenmielisyys on paras lääke surumielisyyteen
saaste|koormus
M
saasteainete üldine määr (nt atmosfääris)
saaste|kuormitus
liiklustihedusest tingitud saastekoormus on kõige suurem Tallinnas liikennetiheydestä johtuva saastekuormitus on suurin Tallinnassa
sadu
M
s
1 vihmapiiskade, lumehelveste vm sademete (rohke) langemine (nt vihmasadu, lumesadu)
sade
saju võimalus on suurem Põhja-Eestis sateen mahdollisuus on suurin Pohjois-Virossa
õhtul sadu lakkas illalla sade lakkasi
2 paljude millegi küljest eralduvate, lahti tulevate, õhus lendavate osakeste, tükkide vms lend või allapoole langemine
sade kuv.
Perseiidide sadu Perseidien tähtisade
värviliste lehtede sadu värikkäiden lehtien sade
pommikildude sadu pomminsirpaleiden sade
(millegi rohkearvulise esinemise kohta)
vyöry kuv., ryöppy kuv., sade kuv.
rekordite sadu ennätysvyöry
küsimuste sadu ei paista lakkavat kysymysryöppy ei näytä lakkaavan
seal
M
adv
1 osutab kohale, mis on kaugemal, kõnelejast eemal
Vastand siin
siellä, siinä
tuolla, tuossa
Küll oli seal rahvast! Kylläpä siellä oli väkeä!
Räägi, mis seal juhtus? Kerro, mitä siellä tapahtui!
Figaro siin, Figaro seal Figaro siellä, Figaro täällä
Kes seal on? Kuka siellä?
köök on kusagil seal tagapool keittiö on jossain tuolla perällä
■ ‹koos sõnaga kus, kust või kuhuosutab täpsustamist vajavale asjaolule
siellä, siinä
ööbida tuleb seal, kuhu päeva viimaseks kohtumiseks parasjagu jõuti yöpyä täytyy siellä, mihin on milloinkin ehditty päivän viimeiseen tapaamiseen
kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem kun hätä on suurin, on apukin lähellä (sananl.)
2koos sõnaga misesineb möönvates, (paratamatusega) nõustuvates ütlustes
vääjäämättömyyttä ilmaisevissa myönteisissä lauseissa
alkoholis on oma mõnu, mis seal salata alkoholissa on oma viehätyksensä, mitäpä sitä salaamaan
Mis seal ikka teha! Minkäs sille mahtaa!
3 hrv (ajalises ühenduses:) samas, äkki, siis
siinä samassa, juuri silloin, äkkiä
seal, keset vaikust, äkki pauk siinä samassa hiljaisuuden rikkoi pamaus
seisma
M
1 (inimeste, loomade kohta:) püstiasendis jalgadele toetudes ühe koha peal paigal olema
seisoa, seistä
poiss seisis purskkaevu juures ja ootas poika seisoi suihkulähteen luona ja odotti
kamp mehi seisab, pea kuklas, suu ammuli, ja vaatab taevasse joukko miehiä seisoo pää takakenossa ja suut ammollaan ja katsoo taivaalle
hobune jäi oja ette seisma hevonen seisahtui puron ääreen
(esemete, hoonete vms kohta:) jalgadele vm toetudes püstiasendis olema, sel viisil asetsema
(esineistä tms.:) olla pystyasennossa
seisoa
akna all seisab laud, selle kõrval voodi ikkunan alla seisoo pöytä, sen vieressä sänky
kõnek (peenise kohta:) jäigastunud, erutunud (püsti)asendis olema, suguühteks võimeline olema
(siittimestä:) olla jäykistynyt
seisoa
Mida teha, kui mehel ei seisa? Mitä tehdä, jos miehellä ei seiso?
2 (pikemat aega) teatavas olukorras, seisundis viibima
seisoa
patsient seisab aastaid plaanilise lõikuse järjekorras potilas on seissyt leikkausjonossa vuosikausia
rahvusena seisame surmaga silmitsi kansakuntana seisomme kasvokkain kuoleman kanssa
(tulevase tegevuse, olukorra kohta)
(tulevaan toimintaan, tilanteeseen liittyen)
olla edessä(än)
suurem töö seisab veel ees suurin työ on vielä edessä
neil seisab ees ränk võitlus heillä on edessään ankara kamppailu
kellegi või millegi eest kaitsvalt välja astuma või vastutama
puolustaa
omanik seisis omaenda huvide eest omistaja puolusti omia etujaan
■ [milles] olulisel kujul esinema või avalduma, (tegelikult) olema
esiintyä tai ilmetä olennaisessa muodossa
olla, olla kyse [jostakin]
asi seisab selles, et .. kyse on siitä, että... / asia on sillä tavalla, että...
õnn ei seisa rikkuses rikkaus ei merkitse onnea
3 kuskil (pikemat aega) asetsema, mingis asendis või seisundis asuma, mingil viisil paigal olema
seisoa, olla
uksel seisab mingi silt ovella on jokin kyltti
aken seisis pärani ikkuna oli selällään
hooned seisavad tühjana rakennukset seisovat tyhjillään
harjumuspärases, teada olevas kohas paiknema
seisoa
reha seisab laudas harava seisoo navetassa
mingis dokumendis kirja pandud, kirjalikult väljendatud olema
olla jossakin kirjoitettuna tai luettavissa
lukea, seisoa kans.
ülevaates seisab, et .. katsauksessa lukee, että...
tegemist on hea tahte aktiga, seisis avalduses kyseessä on hyvän tahdon ilmaus, tiedonannossa luki
muutumatus asendis või (heas) seisundis püsima, mingil kujul vastu pidama, alal hoiduma või säilima
säilyä
pysyä, seisoa
kartul ei seisa üle talve peruna ei säily talven yli
põrand seisab puhas lattia pysyy puhtaana
raha seisab pangas raha seisoo pankissa
4 ühel kohal paigal olema, mitte (edasi) liikuma või tegutsema
seisoa, olla pysähdyksissä, olla seisauksissa
buss rohkem seisis kui sõitis, linn oli täiesti umbes bussi seisoi enemmän kuin kulki, kaupunki oli aivan jumissa
võõras jäi ukseavasse seisma vieras jäi seisomaan ovensuuhun
liiklus pandi seisma liikenne seisautettiin / liikenne pysäytettiin
arengus, tegevuses paigal olema, mitte edenema või toimima; tegevuseta, kasutamata või kasutu olema
olla toimimattomana, koskemattomana tai käyttämättömänä
seisoa, levätä
tootmine seisab, ruumid on maha jäetud tuotanto seisoo, tilat ovat tyhjillään
müü auto ära, mis ta niisama seisab myy autosi, mitä se turhaan seisoo
uus seltsimaja jõude ei seisa uusi kerhotalo ei seiso tyhjän panttina
seis! (käsklusena, käsuna)
(pysähtymiskäskynä)
seis, stop ark.
Seis, tulistan! Seis, ammun!
senikaua kui
alustab lauseosa, mis täpsustab tegevuse või olukorra kestust või selle toimumisaega
niin kauan kuin
niin kauan että
ootasin puu all, senikaua kui suurem sadu üle läks odotin puun alla niin kauan että pahin sade meni ohitse
sisse magama
õigest ajast hiljem ärkama, seetõttu kuhugi hilinema
nukkua liian kauan, nukkua pommiin ark.
minu kõige suurem hirm on hommikul sisse magada suurin pelkoni on, että nukun aamulla pommiin
sisse|vool
M
inimeste, kaupade, raha vms rohke lisandumine riiki
Võrdle välja|vool
tulo
odava tööjõu sissevool suurendaks tööpuuduse kasvu halvan työvoiman maahantulo lisäisi työttömyyttä
salakauba sissevool riiki on viimasel ajal pidurdunud salakuljetustavaran tulo on viime aikoina hidastunut
vee, õhu vms rohke lisandumine kuhugi
Võrdle välja|vool
sisään|virtaus, tulo|virtaus
Atlandi vee sissevoolu tõttu on soolsus Eesti merevees tavalisest suurem Atlannin veden sisäänvirtauksen johdosta meren suolapitoisuus Virossa on tavallista suurempi
jätkus külma õhu sissevool kylmän ilman sisäänvirtaus jatkui
tavaline
M
adj
sageli esinev või toimuv, laialt levinud
tavallinen, yleinen, arkinen, arki|päiväinen
tulikas on Eestis tavaline taim leinikki on Virossa yleinen kasvi
oli tavaline tööpäev oli tavallinen työpäivä
oma rühmas, liigis põhiline, kõige tüüpilisem
tavallinen, tyypillinen, perus-
rämpskirjade äratundmine tavaliste kirjade seast osutus keeruliseks roskapostien erottaminen tavallisten viestien seasta osoittautui hankalaksi
tavalisele lugejale tundub tekst raskena peruslukijasta teksti tuntuu raskaalta
selline, millega on harjutud, kindlaks kujunenud
tavallinen, totunnainen, tavan|omainen, normaali, totuttu
aprillikuu tasu oli tavalisest suurem huhtikuun palkka oli normaalia suurempi
teravus
M
s
1 millegi terav-olek (nt küsimuse aktuaalsus, pilgu tähelepanelikkus, rünnaku hoogsus)
terävyys, purevuus, räikeys kuv., sattuvuus
Kas saate probleemi teravusest aru? Käsitättekö ongelman vakavuuden?
terav, salvav sõna või ütlemine
kiukkuisuus, sapekkuus
kärkevyys, sapekkuus, piikikkyys kuv.
me ei läinud ägedaks ega öelnud üksteisele teravusi emme vihastuneet emmekä piikitelleet toisiamme
2 (terariistade, torkavate esemete kohta:) terav olek
hyvä leikkaavuus, pistävyys, viiltävyys
terävyys
aeg-ajalt on soovitatav noa teravust kontrollida silloin tällöin olisi hyvä kokeilla veitsen terävyyttä
väikesed lõvikutsikad katsusid jõudu ja proovisid hammaste teravust pienet leijonanpennut koettelivat voimiaan ja kokeilivat hampaittensa terävyyttä
3 (visuaalselt) selgesti eristatavus, selgus, kontrastsus
(visuaalinen) tarkkuus, selvyys, kontrastisuus
terävyys, kirkkaus, tarkkuus
piltide teravus on tänu suuremale objektiivile tunduvalt suurem suuremman objektiivin ansiosta valokuvien terävyys on huomattavasti parempi
nägemise teravus näön tarkkuus
täisadj, adv, s› ‹indekl
1adj, adv› ‹indeklmidagi nii palju sisaldav(aks), kui kuhugi mahub
Vastand tühi
täysi, täysinäinen, täynnä
täyteen
täis klaas täysi lasi / täysinäinen lasi
korv on seeni täis kori on täynnä sieniä
rong sai juba Tallinnas puupüsti täis juna tuli jo Tallinnassa tupaten täyteen
silmad valgusid vett täis silmät tulvahtivat täyteen kyyneliä
■ ‹adv(söönukssaamisega ühenduses)
(kylläiseksi tulemiseen liittyvissä ilmauksissa)
täyteen
täynnä
sõin kõhu täis söin vatsani täyteen
kõht on täis vatsa on täynnä
■ ‹advpurju jäämist ja purjus olemist väljendavana
juovuksissa, humalassa, päissä(än, kännissä ark.
Priit on täis mis täis Priit on tukkihumalassa / Priit on ympäripäissään
ta jäi täitsa täis hän joi itsensä umpihumalaan / hän joi päänsä täyteen
millegagi kaetud või kaetuks; midagi rohkesti enda küljes omav(aks)
täynnä
taevas on tähti täis taivas on täynnä tähtiä / taivas on tähdessä
kortse täis nägu kasvot täynnä ryppyjä
osutab üldisemalt millegi rohkele esinemisele kuskil
viittaamassa siihen, että jossakin on paljon jotakin
koolihoov oli kilkeid täis iloiset huudot täyttivät koulunpihan
väljendab mingi emotsiooni või seisundi võimuses olemist või sellesse sattumist
(ilmaisemassa jossakin tilassa tai jonkin tunteen vallassa olemista tai siihen joutumista)
täynnä
olin ähmi täis olin aivan hämmentynyt / olin täynnä ihmetystä
mõtteid täis pea pää täynnä ajatuksia
2smidagi täitev kogus
erä tai määrä, joka täyttää jonkin astian tai muun tilan
-llinen, täysi
kastitäis laatikollinen / laatikon täysi
tassitäis kupillinen
kohvritäis matkalaukullinen
tõtt on selles jutus ainult linnunoka täis tuossa jutussa ei ole totta nimeksikään
3advväljendab teatud piirini jõudmist; osutab küllastuse saabumisele
ilmaisemassa tietyn rajan saavuttamista tai kylläiseksi tuloa
olen juba viiskümmend täis olen jo täyttänyt viisikymmentä
Kas oled janu täis joonud? Saitko janosi sammutettua?
ajaliselt möödas
(ajasta:) kulunut, päättynyt
täysi
Aeg on täis, andke tööd ära! Aika loppui, palauttakaa paperit! / Aika on täysi, palauttakaa paperit!
eile sai õnnetusest nädal täis eilen onnettomuudesta tuli kuluneeksi viikko / onnettomuudesta tuli eilen viikko täyteen
4adjkogu, terve; täielik
jonka määrästä, arvosta, koosta tms. ei puutu mitään
täysi
ta lebas täies riides voodis hän makasi sängyssä täysissä pukeissa
On ta ikka täie aruga? Onkohan hän ihan täysijärkinen? / Onkohan hän täydessä järjessään?
■ ‹adjsuurt intensiivsust, hoogsust väljendavana
voimaltaan, teholtaan tms. suurimmillaan oleva
täysi
poiss karjus täie häälega poika huusi täyteen ääneen / poika huusi täyttä kurkkua
5slöök, hoop
lyönti, isku
suurem äigas vähemale ühe täie mööda kukalt suurempi antoi pienemmälle ympäri korvia
tükk
M
s
1 eraldatud või eraldi osa tervikust
kappale, pala, viipale
tükk paberit pala paperia / paperinpala
juustutükk juustonpala / juustopala
lõikasin prae tükkideks paloittelin paistin / leikkasin paistin
(abstraktsemate asjadega ühenduses)
kappale, pala
ajalugu pole lihtsalt mingi tükk minevikku historia ei ole pelkkä kappale menneisyyttä
me ei taha loovutada tükkigi suveräänsust emme halua luovuttaa suvereeniudestamme palaakaan
võrdlemisi suur osa või hulk millestki
suurehko osa tai joukko jostakin
koduni on veel tükk maad kotiin on vielä pitkä matka
solvusin ja jäin tükiks ajaks vait loukkaannuin ja olin vaiti pitkän tovin
oli tükk tegemist, et naljast aru saada vitsin ymmärtäminen kävi työstä
2 tihend milleski; kamakas vms kogum mingit ainet
kyhmy, möykky
kõva tükk rinnas kova kyhmy rinnassa
kui hümni lauldakse, tõuseb mul tükk kurku kun lauletaan kansallislaulua, minulle nousee pala kurkkuun
3 loendatav üksikese või ühik
kappale
siin on 500euroste pakk, sada tükki sees tässä on nippu 500-eurosia, yhteensä sata kappaletta
kõnek (kellegi või millegi iseloomustamisel)
jotakuta tai jotakin luonnehdittaessa
uus auto on kobe tükk uusi auto on aikamoinen vekotin
vennad on tal tuimad tükid hänen veljensä ovat ryppyotsaisia tyyppejä
kõnek (lavatüki, näidendi, lavastuse kohta)
(näytelmäesityksestä, ohjauksesta)
kappale
ta on lavastanud üle 80 tüki hän on ohjannut yli 80 näytelmää
kõnek (muusikapala kohta)
biisi, kipale, kappale yleisk.
orkester mängis vägeva tüki orkesteri soitti mahtavan biisin
kõnek (õppetüki, koolitüki kohta)
läksy yleisk.
pabistab õppimata tükkide pärast jännittää lukemattomia läksyjään
Kas sul on tükid õpitud? Oletko lukenut läksysi?
van suurtükk
tykki sot.
4 temp; trikk, kunsttükk
temppu
ilmataat teeb tükke ilmojen haltija tekee temppuja
tükke tegema õpetatud koer temppuja tekemään opetettu koira
5 tükiadverbilaadselt, komparatiivi eesüksjagu, märksa, tunduvalt
tuntuvasti, huomattavasti
majaost on tüki suurem väljaminek kui puhkusereis talon osto on tuntuvasti suurempi meno kuin lomamatka
6 tükis [mingis] (mingis) suhtes, (mingist) küljest
suhteessa
elu on mitmes tükis paranenud elämä on parantunut monessa suhteessa
varandus
M
s
materiaalne rikkus, rahaliselt väärtuslik vara, miski hinnaline
varallisuus, vara tav. mon., omaisuus, rikkaus, aarre
enne surma peitis mees kogu oma varanduse mies kätki koko omaisuutensa ennen kuolemaansa
poisid otsisid peidetud varandust pojat etsivät kätkettyä aarretta
(muu kui ainelise kohta:) miski või keegi väga väärtuslik
aarre kuv., rikkaus
kõige suurem varandus on see, mille inimene kahe kõrva vahel suudab ära kanda suurin aarre on se, jonka ihminen tallentaa korviensa väliin
välja|vool
M
inimeste, kaupade, raha vms rohke lahkumine riigist
Võrdle sisse|vool
ulos|virtaus
kardeti tööjõu väljavoolu pelättiin työvoiman ulosvirtausta
raha väljavool on suurem kui sissevool rahan ulosvirtaus on sisäänvirtausta suurempi
vee, õhu vms rohke suundumine kuhugi
Võrdle sisse|vool
meno|virtaama, meno|virtaus
poisto|virtaus, ulos|virtaus
kuival suvel võib lakata vee väljavool Võrtsjärvest Emajõkke kuivana kesänä veden menovirtaus Võrtsjärvestä Emajokeen voi pysähtyä
avade kaudu toimub õhu väljavool aukkojen kautta tapahtuu ilman ulosvirtaus
öösel
M
adv
öö ajal, öö jooksul; öösiti
yöllä
öisin
täna öösel magasin halvasti tänä yönä nukuin huonosti
öösel hakkas sadama yöllä alkoi sataa
suurem lumekoristustöö läheb lahti öösel suuremmat lumityöt alkavat yöllä
ma näen igal öösel üht ja sama unenägu näen joka yö yhtä ja samaa unta
üld|reegel
M
teatav üldine seaduspära
yleis|sääntö, yleinen sääntö
üldreegel on, et mida suurem kiirus, seda tugevam hoop yleinen sääntö on: mitä suurempi nopeus, sitä voimakkaampi isku
üld+reeglina kõnek tavaliselt, üldjuhul, enamasti
tavallisesti, useimmiten
flööt on üldreeglina hõbedast või kullast, aga õpilaste pillid on melhiorist või alpakast huilu on useimmiten hopeaa tai kultaa, mutta oppilaiden soittimet ovat uushopeaa tai alpakkaa

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur