?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit
asiM
‹
s›
1 hrl olmega või tööga seotud tarbeese, vahend, riist vmstavara,
esine▪ terve tuba oli igasuguseid asju täis koko huone oli täynnä kaikenlaisia tavaroita
▪ pakkis oma asjad kokku ja läks minema pakkasi tavaransa ja lähti
▪ armastab ilusaid asju pitää kauniista tavaroista
■ ‹
hrl ainsuses›
materjal, aine;
söödav või joodavmateriaali, aine;
syötävä tai juotava–▪ igast asjast ei saa maja ehitada taloa ei voi rakentaa mistä vain
▪ peolaud oli uhke, tekkis tahtmine kõiki asju maitsta juhlapöytä oli komea, tuli halu maistaa kaikkea
■
kirjandus- või kunstiteoskirjallisen tai taiteellisen luomistyön tuoteteos,
työ▪ kunstinäitusel meeldisid talle Vive Tolli asjad taidenäyttelyssä häntä miellyttivät Vive Tollin työt
2 probleem, juhtum, nähtus, olukord või asjaoluasia,
seikka,
tapaus,
juttu▪ võttis koosolekul asja üles otti asian esiin kokouksessa
▪ ta ei saa paljudest asjadest üldse aru monia asioita hän ei ymmärrä lainkaan
▪ asja tuleb uurida asiaa pitää tutkia
▪ Kuidas ma küll nii lihtsa asja peale ei tulnud! Miten minä en hoksannut näin yksinkertaista asiaa!
▪ püüab asju paremas valguses näha yrittää nähdä asiat paremmassa valossa
▪ asi on hullem kui arvasime juttu on hullumpi kuin luulimmekaan
■
miski kellessegi puutuv;
(midagi tingiv) põhjus või vajadusjotakuta koskettava seikka;
jotakin edellyttävä tarve tai tehtäväasia▪ Mis on teistel sellega asja, millal mina oma töö valmis saan? Mitä se muille kuuluu, milloin minä saan työni valmiiksi? / ei se ole muiden asia, milloin minä saan työni valmiiksi
▪ Mis see sinu asi on? Mitä se sinulle kuuluu?
▪ Kas tulid niisama või oli sul asja ka? Tulitko muuten vain vai oliko sinulla asiaakin?
■
õigusrikkumine, süü-, kohtuasi vmsasia,
oikeus|asia,
juttu,
oikeus|juttu▪ asi jõudis lõpuks kohtusse asia päätyi lopulta oikeuteen
■
kellelegi või millelegi omased omadused, olukord või situatsioon(
jollekulle tai jollekin luonteenomaisista ominaisuuksista, oloista tai tilanteista)
seikka,
piirreasian|laita,
tilanne▪ vanainimese asi - samm tönts, kuulmine kehv vanhuksen tilanne: kömpelö askel ja heikko kuulo
3 tegemist vajav töö või toimingasia,
homma ark.▪ mul on vaja linnas asju ajada minun on hoidettava asioita kaupungilla / minun pitää hoitaa hommia kaupungilla ark.
▪ selle asjaga pole kiiret sillä asialla ei ole kiirettä
4 miski omaette väärtus, midagi kõlblikku, kasulikku vmskyllin hyvästä, kelvollisesta, hyödyllisestä tms.–▪ sellest käsikirjast küll asja ei saa siitä käsikirjoituksesta ei kyllä tule mitään
▪ pole tast asja kõnet pidama ei hänestä ole pitämään puhetta
▪ see raamat pole suurem asi se kirja ei ole kovin kummoinen
avanemaM
1 suletud olekust avatud olekusse, lahti minemaaueta,
avautua▪ uks avanes ning mees ja naine tulid sisse ovi avautui, ja mies ja nainen astuivat sisään
▪ orkester alustab, eesriie avaneb orkesteri aloittaa, esirippu aukeaa
▪ langevari ei avanenud laskuvarjo ei auennut
▪ õied avanevad õhtuhämaruses ning närbuvad koidikuks kukat avautuvat iltahämärissä ja lakastuvat aamunkoittoon mennessä
■
(akna, ukse, värava vms kohta:) mingis suunas lahti käimaikkunasta, ovesta, portista tms.aueta,
avautua,
antaa [
johonkin],
olla [
jonnekin päin]
▪ suur aken avanes hoovi poole suuri ikkuna antoi pihalle / suuri ikkuna oli pihalle päin
■
(elektroonilise dokumendi vm kohta:) suletud olekust (nt lingist) avatud olekusse minema, oma sisu nähtavale tooma(
sähköisestä dokumentista tms.)
avautua,
aueta▪ fail ei avane normaalselt tiedosto ei avaudu normaalisti
▪ pildil või toote nimel klikkides avaneb suurem pilt kuvaa tai tuotteen nimeä klikattaessa avautuu suurempi kuva
■
suletud, varjatud olekust lahti minema, oma sisemust nähtavale toomaaueta,
avautua,
haljeta,
revetä▪ maapõu avanes, laava purskas välja maa aukesi ja laavaa purskahti ulos
2 (lageda, millestki segamata vaatepildi kohta:) silmale nähtavaks muutumaaueta,
avautua▪ tornist avaneb maaliline vaade kogu vanalinnale tornista avautuu maalauksellinen näköala koko vanhaankaupunkiin
▪ mets lõpeb ja silme ees avaneb järv metsä päättyy ja silmien edessä aukeaa järvi
3 võimalikuks saama, kättesaadavaks muutuma;
kasutamiseks, külastamiseks jne lahti tehtamaaueta,
avautua,
tarjoutua,
tulla saataville▪ olen õnnelik, kui kodakondsuse saamiseks võimalus avaneb olen onnellinen, jos tarjoutuu mahdollisuus kansalaisuuden saamiseksi
▪ ootame uute eurorahade avanemist odotamme uusien eurorahojen käyttöönottoa
■
millestki teadlikuks saama, arusaadavaks muutumaavautua,
aueta,
valjeta,
tulla ymmärrettäväksi▪ maailm avanes lõplikult kirjaniku ees maailma avautui lopullisesti kirjailijalle
▪ isa silmad avanesid 1970. aasta tantsupeol isän silmät avautuivat vuoden 1970 tanssijuhlilla
■
nähtavale või ilmsiks tulema, end avaldama või ilmutamaaueta,
avautua,
valjeta▪ elavas ettekandes võib salvestisest tuttav teos avaneda värskena levyltä tuttu teos voi live-esityksenä avautuakin uudenlaisena
eelmineM
‹
adj›
1 (aja kohta:) käesolevale, praegusele vahetult eelnenud(
ajasta)
edellinen,
viime taipum.,
aiempi▪ käisin Roomas eelmisel aastal kävin Roomassa viime vuonna
▪ eelmisel korral edellisellä kerralla; viime kerralla
▪ see korter on eelmisest palju suurem tämä asunto on aiempaa paljon suurempi
2 asendilt vahetult eespool asetsenud, olnud(
muusta järjestyksestä)
edellinen▪ eelmisel leheküljel edellisellä sivulla
▪ eelmisel ristteel oleks pidanud paremale pöörduma edellisestä risteyksestä olisi pitänyt kääntyä oikealle
eetilineM
‹
adj›
eetikasse puutuv;
kõlbelineeettinen,
moraalinen,
siveellinen▪ eetiline käitumine eettinen käytös
▪ aga ju siis on ahnuse vägi suurem kui eetilised tõekspidamised mutta sittenhän ahneuden voima on suurempi kuin eettiset vakaumukset
Seotud sõnad eetiliselt ‹
adv›
eettisesti
esi|otsaM
‹
adv›
algul, esialgualuksi,
alussa,
alkuaan▪ probleem oli suurem, kui esiotsa arvata võis ongelma oli suurempi kuin alussa saattoi olettaa
hoopisM
‹
adv›
1 rõhutab mitmest võimalusest ühte, hrl ootuste mõttes vastandlikku;
rõhutab üht kahest (või mitmest) otseselt vastandatud võimalusestpainottamassa yhtä mahdollisuutta monesta, tav. epäodotuksenmukaista;
painottamassa yhtä kahdesta (tai monesta) täysin päinvastaisesta vaihtoehdosta-kintaas,
puolesta(an▪ tahan hoopis magama minna minä haluankin mennä nukkumaan
▪ asjade seis läks hoopis hullemaks tilanne menikin huonommaksi
▪ kopra asemel tabas jahimees hoopis rebast majavan sijaan metsästäjä osuikin kettuun
▪ kes leiab inspiratsiooni loodusest, kes hoopis geomeetriast joku löytää inspiraatiota luonnosta, joku taas geometriasta
■
(hrl millegagi võrreldes:) täiesti, täies ulatusestäysin,
kokonaan,
vallan,
tyystin,
aivan▪ tegelikult on olukord hoopis vastupidine oikeastaan tilanne on täysin päinvastainen
▪ Äkki laps ise oleks teinud hoopis teise valiku? Ehkäpä lapsi itse olisikin valinnut aivan toisin?
▪ linnas oli öö hoopis teistsugune kui külas kaupungissa yö oli tyystin erilainen kuin kylässä
2 ‹
koos keskvõrdevormiga›
küllaltki suurel, tähelepandaval määral‹
yhdessä komparatiivimuodon kanssa›
huomattavasti,
selvästi,
melkoisesti▪ Koos sinuga on hoopis lõbusam! Sinun kanssasi on huomattavasti hauskempaa!
▪ praegusel kriisil on hoopis suurem ühiskondlik mõjujõud tämänhetkisen kriisin vaikutus yhteiskuntaan on huomattavasti suurempi
▪ päikese käes muutusid pargi sügisvärvid hoopis kirkamaks auringossa puiston syysvärit muuttuivat selvästi kirkkaammiksi
▪ ilm on täna hoopis soojem ilma on tänään selvästi lämpimämpi
karva|võrraM
‹
adv›
‹
jaatavas lauses›
(väga) natuke, õige vähe‹
myönteisissä yhteyksissä›
hyvin vähänkarvan verran kuv.▪ pakiruum on sedaanil isegi karvavõrra suurem kui universaalil sedanin tavaratila on jopa karvan verran suurempi kuin tila-auton
■ ‹
eitavas lauses hrl ki-liitega›
mitte sugugi, üldse mitte‹
kielteisissä yhteyksissä tav. yhdessä ki-liitteen kanssa›
ei lainkaankarvan vertaa kuv.▪ kirjaniku eluloo tundmine ei muuda teost karvavõrragi huvitavamaks kirjailijan elämäntarinan tunteminen ei tee teosta karvan vertaa kiinnostavammaksi
kiirendus|võimeM
mootorsõiduki suutlikkus teatud ajaühikus teatud kiirus saavutadakiihtyvyys▪ kiirendusvõime pole suurem asi, 14 sekundit sajani kiihtyvyys ei ole kaksinen, 14 sekuntia sataan
konkurentsM
‹
s›
mitme samal alal tegutseva osalise omavaheline võistlus, konkureerimine paremuse, edemuse pärastkilpailu▪ konkurents tihenes meeletu kiirusega kilpailu tiivistyi uskomattomalla nopeudella
▪ esikohakonkurents kilpailu ensimmäisestä sijasta
■
kaupade ja teenuste ostmises, müümises vm turusuhetes osalejate omavaheline võistlus samal turupoolelkilpailu tal.,
konkurrenssi▪ jaanuarist on tavatelefoniteenuste turg konkurentsile avatud tammikuusta alkaen lankapuhelinpalveluiden markkinat on avattu kilpailulle
▪ rootslased toetavad haiglate erastamist ja vaba konkurentsi ruotsalaiset tukevat sairaaloiden yksityistämistä ja vapaata kilpailua
■
(eri liiki) organismide olelusvõitlus sarnastes tingimusteseri lajien välinen kilpailu samoissa oloissakilpailu▪ merikajaka ja suurkirjurähni vahel on suurem konkurents kui kuldnoka ja musträsta vahel merilokin ja käpytikan välillä on suurempi kilpailu kuin kottaraisen ja mustarastaan välillä
laineM
‹
s›
1 veekogu pinnal vallina leviv kõrgema vee riba;
lainetusaalto,
laine▪ lained rullusid üksteise järel liivale aallot vierivät hiekalle yksi toisensa jälkeen
▪ laine on täna kõrgem kui eile aallot ovat tänään korkeampia kuin eilen
▪ oodata on tugevat tuult ja kahemeetrist lainet odotettavissa navakkaa tuulta ja kaksimetrisiä aaltoja
▪ merelaine meren aalto
■
miski kujult veelainet meenutavlaine▪ tegin juustesse lained tein tukkaan laineita
■
laines lainelises seisundisaaltoileva ‹
adj.›
▪ pehmelt laines juuksed pehmeästi aaltoilevat hiukset
■
lainesse lainelises seisundisaaltoilevasta tilasta–▪ kui niiskus parketti imbub, läheb põrand lainesse jos kosteus imeytyy parkettiin, lattia taipuu laineille / jos kosteus imeytyy parkettiin, lattia alkaa aaltoilla
2 perioodide kaupa ilmumine, äkiline ja mööduv levimineaalto kuv.▪ ees ootab suurem koondamiste laine odotettavissa on suurempi irtisanomisaalto
▪ Põhja-Ameerika asustati mitme lainena Pohjois-Amerikka asutettiin useassa aallossa
▪ kuum laine lahvatas läbi keha kuuma aalto hulmahti kehon läpi
▪ Prantsuse filmikunsti uus laine (1950.-1960. aastatel levinud uue voolu või selle esindajate kohta) ranskalaisen elokuvan uusi aalto
3 füüs võnkumise levimine ruumisaalto▪ heli levib lainetena ääni leviää aaltoina
▪ elektromagnetilised lained sähkömagneettiset aallot
■
kõnek (raadiolaine lainepikkuse kohta)taajuus yleisk.,
aalto yleisk.▪ Mis lainelt sa Vene raadiojaamu kuulad? Miltä taajuudelta kuuntelet Venäjän radioasemia?
lastekas ‹
s›
1 kõnek lastele mõeldud saade, raamat, film vmslapsille tarkoitettu lähetys, kirja, elokuva tms.–2 kõnek lasteaedpäiväkotitarha▪ suurem laps käib koolis, väiksem alles lastekas isompi lapsi käy koulua, pienempi on vasta tarhassa
lubatu ‹
adj›
see, mis on lubatud või sallitav;
suurim lubatud määr, kiirus vmsluvallinen,
sallittu▪ Kust jookseb piir lubatu ja keelatu vahel? Missä kulkee luvallisen ja kielletyn välinen raja?
▪ piima bakterisisaldus oli lubatust suurem maidossa oli sallittua enemmän bakteereita
■
see, mida on kellelegi lubatudlupaus ‹
subst.›
▪ kavatsen lubatu iga hinna eest teoks teha aion täyttää lupaukseni hinnalla millä hyvänsä
läbi viima1 korraldama, juhtima, teoks tegematoteuttaa,
järjestää,
suorittaa▪ tuletõrjeõppuse viis läbi päästeameti töötaja paloharjoituksen toteutti pelastuslaitoksen työntekijä
▪ peame kevadel konverentsi läbi viima meidän pitää keväällä järjestää konferenssi
2 takistus(t)est hoolimata midagi teoks tegemaviedä läpi kuv.,
toteuttaa,
toimeen|panna,
toimittaa,
suorittaa▪ kui ta on midagi pähe võtnud, siis viib ta selle ka läbi jos hän on päättänyt jotakin, hän myös toteuttaa sen
3 kusagilt läbi minemamennä [
jonkin,
jostakin]
läpi,
viedä [
jonkin,
jostakin]
läpi,
johtaa [
jonkin,
jostakin]
läpi▪ saare ainus suurem tee viib läbi saare ainsa küla saaren ainoa suurempi tie menee saaren ainoan kylän läpi
lähte|riikM
riik, mis on mingi tegevuse alguspunkt (nt kust lahkutakse, kaupa välja veetakse vms) Võrdle siht|riiklähtö|maa▪ kõige suurem pagulaste lähteriik on Afganistan suurin pakolaisten lähtömaa on Afganistan
▪ kauba lähteriik tavaroiden lähtömaa
mägineM
‹
adj›
selline, kus on mägesid, mägedegasellainen, jossa on vuoria tai mäkiävuoristoinen,
vuorinenmäkinen▪ suurem osa riigist on mägine suurin osa valtiosta on vuoristoista
▪ mägine rannik vuoristoinen rannikko / vuorinen rannikko
▪ mägine saar mäkinen saari
■
mäestikus, mägedes paiknevvuoristossa, vuorilla sijaitsevavuoristoinen,
vuoristo-▪ Lõuna-Euroopa mägised teed Etelä-Euroopan vuoristoiset tiet / Etelä-Euroopan vuoristotiet
Seotud sõnad mägisus ‹
s›
vuoristoisuusmäkisyys
müügi|huviM
soov, tahtmine hrl väärtpabereid vm kaupa müüa;
selle müümine Võrdle ostu|huvimyynti|halu▪ aktsia hinda kergitab müügihuvist suurem ostuhuvi osakkeen hintaa nostaa myyntihalua suurempi ostohalu
▪ hinnalanguse taga oli maakleri sõnul investorite lühiajaline müügihuvi hinnanlaskun takana oli välittäjän mukaan sijoittajien lyhytaikainen myyntihalu
oriM
‹
s›
kellegi omandiks olev õigusteta inimeneorja▪ Haiti elanikkonna enamuse moodustavad Aafrikast toodud mustanahaliste orjade järeltulijad suurin osa Haitin asukkaista on Afrikasta tuotujen mustaihoisten orjien jälkeläisiä
▪ vabaks lastud orjad vapautetut orjat
■
(väikese palga eest) kõvasti tööd rabav inimene(pienellä palkalla) kovasti työtä tekevästä ihmisestäorja kuv.▪ sageli oled väikefirmas ise tööandjana kõige suurem ori pienen firman työnantaja on usein itse kaikkein suurin orja
■ ‹
hrl omastavas käändes täiendiga›
millestki või kellestki suuresti sõltuv, millegi või kellegi meelevallas olev inimeneorja kuv.▪ kes meist poleks harjumuste ori kukapa meistä ei olisi tapojensa orja
▪ panga ori (pangalaenu võtnud inimese kohta, kuni laen on tasutud) pankin orja {lainaa ottaneesta ihmisestä siihen asti, että laina on maksettu}
palk1 ‹
s›
rahaline tasu tehtud töö eestpalkka,
ansio tav. mon.,
palkka|tulo usein mon.,
tili {
kerralla maksettava palkkaerä}
▪ Eesti keskmine palk on suurem kui Lätis Virossa keskimääräinen palkka on suurempi kuin Latviassa
▪ lisapalk lisäpalkka
▪ õpetajapalk opettajan palkka
■
(muu ainelise tasu kohta)palkka,
ansio tav. mon.▪ palgaks said mehed poole püütud kalast palkaksi miehet saivat puolet pyydetyistä kaloista
■
(millestki põhjustatud, hrl halva tagajärje kohta)palkka kuv.
pea1 ‹
s›
1 inimese ja looma keha ülemine (hrl kerest kaelaga eraldatud) osapää,
kallo kuv.,
ark.,
pää|koppa ark.,
pää|nuppi leik.,
nuppi ark.▪ noogutas vastuseks pead nyökkäsi vastaukseksi päätään
▪ hüppas pea ees vette hyppäsi pää edellä veteen
■ ‹
sisekohakäänetes›
(selle juurde või külge kuulumist rõhutavalt)‹
sisäpaikallissijoissa›
pää▪ igaüks, kel silmad peas, võib näha, et maja lausa karjub investeeringute järele jokainen, jolla on silmät päässä, voi nähdä, että talo tarvitsee kipeästi investointeja
■
peas,
pähe1,
peast (peakattega seoses kaetud või katmata seisundit märkivana)päässäpäähänpäästä▪ röövlitel olid sukkmaskid peas ryöstäjillä oli maskit päässä
▪ pane müts pähe pane pipo päähän
■
(tervisliku vm kehalise seisundi kirjeldamisel)pää▪ pea hakkas valutama päätä alkoi särkeä
▪ purjus peaga ma rooli ei istu en mene humalassa rattiin
▪ tuli koju joobnud päi tuli kotiin juovuksissa
■
selle juustega kaetud osa;
juuksed, soengpään hiusten peittämästä osasta;
hiuksista, kampauksesta–▪ blond pea tõmbab tähelepanu vaaleat hiukset keräävät huomiota
▪ peas on juba halli hiuksissa on jo harmaata
▪ punkar värvis pea roosaks punkkari värjäsi hiuksensa vaaleanpunaisiksi
▪ tuul sasib laste päid tuuli sekoittaa lasten hiuksia
2 see kehaosa mõistuse, vaimsete võimete asupaigana;
millegi kohta, mida tehakse mõtlemise abil, ilma abivahenditapää▪ peas küpses kindel plaan päässä kypsyi varma suunnitelma
▪ teeb, mis aga pähe tuleb tekee mitä päähän pälkähtää
▪ laps oskab kümne piires peast arvutada lapsi osaa laskea päässä kymmenen rajoissa
▪ õpi oma peaga mõtlema ja elu üle ise otsustama opi ajattelemaan ja päättämään elämästäsi itse
▪ matemaatikat ta pea jagab matematiikkaa hän ymmärtää
▪ luuletus ei taha pähe jääda runo ei tahdo jäädä mieleen
▪ Viska selline mõte peast! Heitä moinen ajatus mielestäsi!
3 ‹
hrl omadussõnalise täiendiga›
(inimese kohta)ihmisistä–▪ arutati, kuidas tuua helged pead Ida-Virumaale tagasi pohdittiin, kuinka saada fiksut ihmiset takaisin Itä-Virumaalle
▪ sellest koolist on ikka tulnud arukaid ja andekaid päid siitä koulusta on aina tullut fiksuja ja lahjakkaita ihmisiä
■
(inimese elu kohta)ihmisen elämästä–▪ ta riskis põgeniku varjamisel oma peaga hän vaaransi henkensä suojelemalla pakolaista
■
(hulga märkimisel looma või ka inimese kohta)pää▪ sügiseks, kui uttedel on talled sündinud, on kari vähemalt saja pea võrra suurem kun uuhien kilit ovat syntyneet syksyksi, karja on vähintään sata päätä suurempi
▪ koolid saavad raha ikkagi õpilaste arvu ehk peade järgi koulut saavat rahaa kuitenkin oppilaiden määrän eli pääluvun mukaan
4 juht, valitseja, ülemus;
eestvedajapää,
pää|mies,
johtaja▪ katoliku kiriku pea on paavst katolisen kirkon pää on paavi
▪ arvati, et mees peab olema perekonna pea ajateltiin, että miehen pitää olla perheen pää
5 miski kujult, asendilt või ülesandelt pead meenutavpää■
taime (jämedam, kerajas) ülaosa (ka õienuti, viljapea kohta)pää,
kupu▪ rukis loob pead ruis tekee tähkää
■
hari, tipp;
pealmine osapää▪ kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi korkean savupiipun huippu ei sumussa ollut edes näkyvissä
■
(pikliku) eseme jämedam või laiem otspää▪ nööpnõela pea nuppineulan pää
■
eseme osa, millest kinni hoitakse või kuhu kinnitatakse töötamiseks vajalikem osapää,
kahva▪ noa tera ja pea veitsen terä ja kahva
▪ reha pulgad, pea ja vars haravan piikit, lapa ja varsi
■
töötamiseks vajalik(em) osapää,
kärki▪ harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast harppuunassa on varsi ja kärki, jossa on tarttumaväkäset
■
eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa;
algusosapää▪ kell 12 hakkas liikuma rongkäigu pea kello 12 kulkueen etupää alkoi liikkua
6 ‹
seestütlevas›
märgib seisundit, mida eelnev sõna täpsustabilmaisemassa tilaa, jota edellinen sana täsmentää–▪ poisikesest peast sai siin palju ujumas käidud poikasena täällä tuli käytyä paljon uimassa
▪ läks haigest peast tööle meni sairaana töihin
▪ Mis selline auto uuest peast maksab? Mitä sellainen auto maksaa uutena?
piltM
‹
s›
1 tasapinnaline kujutis millestki (nt joonistus, maal, foto)kuva▪ seinal rippus presidendi pilt seinällä oli presidentin kuva
▪ laste joonistatud pildid lasten piirtämät kuvat / lasten tekemät piirustukset
▪ värviliste piltidega raamat värikuvakirja
▪ turistid klõpsisid pilte teha turistit näpsivät kuvia
▪ ma ei taha, et minust pilti võetakse (et mind pildistatakse) en halua, että minusta otetaan kuva
■
(televiisori vm) ekraani täitev kujutiskuva▪ mida suurem resolutsioon, seda teravamat pilti suudab monitor näidata mitä suurempi resoluutio, sitä terävämmän kuvan monitori pystyy näyttämään
■
kõnek mängukaartidest kuningas, emand või soldatkuva|kortti korttip.■
meeles, mõttes ilmuv konkreetne (visuaalne) kujutlusmuisti|kuva,
mieli|kuva▪ silme ette kerkivad pildid lapsepõlvest mieleen nousee muistikuvia lapsuudesta
2 vaatepilt, see, mis avaneb vaataja pilgulenäky,
näkymä▪ lagastatud matkamaja pakkus troostitut pilti sotkettu ulkoilumaja oli lohduton näky
■
olukord, asjade seistilanne▪ kui varem räägiti tööjõupuudusest, siis nüüd on pilt teistsugune jos ennen puhuttiin työvoimapulasta, niin nyt tilanne on toisenlainen
■
haiguspilt, haigustunnuste kogumkuva (
erik.),
taudin|kuva▪ A-hepatiidi kliiniline pilt A-hepatiitin kliininen kuva
3 kirjeldusel vm põhinev ettekujutus, mulje või ülevaade millestkikuvaus,
kuva,
vaikutelma▪ kõneleja andis pildi tegelikust olukorrast puhuja antoi kuvauksen todellisesta tilanteesta
▪ üks asi, milleta Iirimaast õiget pilti ei saa, on pubikultuur pubikulttuuri on asia, jota ilman Irlannista ei saa oikeaa kuvaa
4 lavateose lõik, mida etendatakse dekoratsioone muutmatayksissä lavasteissa esitettävästä esityksen osasta–
pind1 ‹
s›
1 millegi välimine või pealmine kihtpinta▪ töölaua pind on tolmune työpöydän pinta on pölyinen
▪ teel oli auke rohkem kui siledat pinda tiessä oli enemmän kuoppia kuin tasaista pintaa
▪ suurem osa maakera pinnast on kaetud veega suurin osa maapallosta on veden peitossa / suurin osa maapallon pinta-alasta on veden peitossa
■
(pinnase kohta)maan pinnastamaa,
maan|kamara,
kamara,
maa|perä {
maalajikerrostumista}
▪ külvi sügavus liivases pinnas kylvön syvyys hiekkamaassa
▪ saare kivisesse pinda on maetud palju sõjamehi saaren kiviseen maaperään on haudattu paljon sotilaita
■ ‹
ühendites,
hrl väliskohakäänetes›
(riigi) territoorium(valtion) aluemaa|perä,
kamara,
alue▪ Eesti pinnal peetud lahingud Viron maaperällä käydyt taistelut
▪ 1500 Vene sõdurit võõral pinnal ei ole neutraalsuse märk 1500 venäläistä sotilasta vieraalla alueella ei ole neutraaliuden merkki
■
vee vms ülemine piir või pealmine kiht;
veekogu veetaseveden tms. pinta tai päällimmäinen kerros;
vesistön vedenpintapinta▪ valminud pelmeenid tõusevad pinnale kypsät pelmenit nousevat pintaan
▪ tuukrid tulid pinnale sukeltajat tulivat pintaan
▪ kõigi tööde koosmõjul pidi järve pind alanema 0,3 meetri võrra kaikkien töiden yhteisvaikutuksesta järven pinnan piti laskea 0,3 metriä
■
(välise avaldumisvormi, välise külje kohta)pinta kuv.▪ pealtnäha tavalise elu pinna all maadleb igaüks oma muredega päältäpäin katsoen tavallisen elämän pinnan alla jokainen painii omien murheidensa kanssa
2 teatud ala selle suurust, pindala silmas pidades;
ruum või ruumidalatila▪ ehitusalust pinda on hoones umbes 2000 m2 rakennettavaa alaa rakennuksessa on noin 2000 m2
▪ kunstimaja rendib pinda kunstitarvete kauplusele taidetalo vuokraa tilaa taidetarvikemyymälälle
▪ büroopind toimistotila
3 mat (geomeetrias:) joonega piiratud kahemõõtmeline kujundpinta
positiivneM
‹
adj›
1 (omadustelt) hea, meeldiv, kasulik;
headele külgedele keskenduv Vastand negatiivnepositiivinen,
myönteinen▪ üritus jättis positiivse mulje tilaisuudesta jäi positiivinen vaikutelma
▪ positiivne mõtlemine positiivinen ajattelu
▪ Robert on positiivne inimene Robert on positiivinen ihminen
■
heakskiitu, nõusolekut sisaldav või väljendav, pooldav Vastand negatiivnepositiivinen▪ eksperdid andsid tööle positiivse hinnangu asiantuntijat antoivat työstä positiivisen arvion
▪ tagasiside oli valdavalt positiivne palaute oli enimmäkseen positiivista
2 (analüüsi, testi tulemuste kohta:) mingite tunnuste suhtes jaatav, millegi olemasolu näitav Vastand negatiivnepositiivinen vars. lääk.▪ dopinguproov osutus positiivseks dopingnäyte osoittautui positiiviseksi
3 (arvu kohta:) nullist suurem;
millegi suurenemisega seotud Vastand negatiivnepositiivinen vars. mat.,
plus|merkkinen▪ positiivne arv (nullist suurem reaalarv) positiivinen luku vars. mat.
▪ augustis oli kaubavahetuse bilanss positiivne (eksport oli suurem kui import) elokuussa kauppatase oli positiivinen
■
prootoni elektrilaenguga iseloomustuv, plussmärgiga tähistatav Vastand negatiivnepositiivinen fys.,
plus|merkkinen▪ positiivne klemm positiivinen napa
raha|numberM
raha hulk, rahasumma suurusraha|määrä,
raha|summa▪ täpsetest rahanumbritest osapooled mõistagi ei räägi osapuolet eivät tietenkään puhu tarkoista rahasummista
▪ järgmises eelarves võib rahanumber suurem olla seuraavassa budjetissa rahamäärä voi olla suurempi
rohiM
‹
s›
1 maapinnal kasvav madal roheline taimedest kateruoho,
ruohikko▪ astusin paljajalu kastemärjale rohule astuin paljain jaloin kasteiselle ruohikolle
▪ lopsaka rohuga karjamaa meheväruohoinen laidun
▪ karjamaarohi laidunnurmi / laidunruoho
■
peenral, teeserval vm korratult kasvav taimkate või umbrohiheinikko,
ruoho▪ suurem osa haudu oli korrastamata, rohtu kasvanud suuri osa haudoista oli kunnostamattomia ja ruohottuneita
2 ravitoimega ainelääke,
rohto ark.,
troppi kans.▪ allergiavastane rohi allergialääke
▪ see on kange rohi, palju ei tohi korraga võtta se on väkevää rohtoa, ei saa ottaa paljon kerrallaan
■
erilise, imelise toimega aine, võte vm abinõulääke,
rohto▪ kuningas ulatas mehele surematuse rohu ja hoiatas liiga kiire kasutamise eest kuningas ojensi miehelle kuolemattomuusrohdon ja varoitti käyttämästä sitä liian pian
▪ lapsemeelsus on kurvameelsuse rohi lapsenmielisyys on paras lääke surumielisyyteen
saaste|koormusM
saasteainete üldine määr (nt atmosfääris)saaste|kuormitus▪ liiklustihedusest tingitud saastekoormus on kõige suurem Tallinnas liikennetiheydestä johtuva saastekuormitus on suurin Tallinnassa
saduM
‹
s›
1 vihmapiiskade, lumehelveste vm sademete (rohke) langemine (nt vihmasadu, lumesadu)sade▪ saju võimalus on suurem Põhja-Eestis sateen mahdollisuus on suurin Pohjois-Virossa
▪ õhtul sadu lakkas illalla sade lakkasi
2 paljude millegi küljest eralduvate, lahti tulevate, õhus lendavate osakeste, tükkide vms lend või allapoole langeminesade kuv.▪ Perseiidide sadu Perseidien tähtisade
▪ värviliste lehtede sadu värikkäiden lehtien sade
▪ pommikildude sadu pomminsirpaleiden sade
■
(millegi rohkearvulise esinemise kohta)vyöry kuv.,
ryöppy kuv.,
sade kuv.▪ rekordite sadu ennätysvyöry
▪ küsimuste sadu ei paista lakkavat kysymysryöppy ei näytä lakkaavan
sealM
‹
adv›
1 osutab kohale, mis on kaugemal, kõnelejast eemal Vastand siinsiellä,
siinätuolla,
tuossa▪ Küll oli seal rahvast! Kylläpä siellä oli väkeä!
▪ Räägi, mis seal juhtus? Kerro, mitä siellä tapahtui!
▪ Figaro siin, Figaro seal Figaro siellä, Figaro täällä
▪ Kes seal on? Kuka siellä?
▪ köök on kusagil seal tagapool keittiö on jossain tuolla perällä
■ ‹
koos sõnaga kus, kust või kuhu›
osutab täpsustamist vajavale asjaolulesiellä,
siinä▪ ööbida tuleb seal, kuhu päeva viimaseks kohtumiseks parasjagu jõuti yöpyä täytyy siellä, mihin on milloinkin ehditty päivän viimeiseen tapaamiseen
▪ kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem kun hätä on suurin, on apukin lähellä (sananl.)
2 ‹
koos sõnaga mis›
esineb möönvates, (paratamatusega) nõustuvates ütlustesvääjäämättömyyttä ilmaisevissa myönteisissä lauseissa–▪ alkoholis on oma mõnu, mis seal salata alkoholissa on oma viehätyksensä, mitäpä sitä salaamaan
▪ Mis seal ikka teha! Minkäs sille mahtaa!
3 hrv (ajalises ühenduses:) samas, äkki, siissiinä samassa,
juuri silloin,
äkkiä▪ seal, keset vaikust, äkki pauk siinä samassa hiljaisuuden rikkoi pamaus
seismaM
1 (inimeste, loomade kohta:) püstiasendis jalgadele toetudes ühe koha peal paigal olemaseisoa,
seistä▪ poiss seisis purskkaevu juures ja ootas poika seisoi suihkulähteen luona ja odotti
▪ kamp mehi seisab, pea kuklas, suu ammuli, ja vaatab taevasse joukko miehiä seisoo pää takakenossa ja suut ammollaan ja katsoo taivaalle
▪ hobune jäi oja ette seisma hevonen seisahtui puron ääreen
■
(esemete, hoonete vms kohta:) jalgadele vm toetudes püstiasendis olema, sel viisil asetsema(esineistä tms.:) olla pystyasennossaseisoa▪ akna all seisab laud, selle kõrval voodi ikkunan alla seisoo pöytä, sen vieressä sänky
■
kõnek (peenise kohta:) jäigastunud, erutunud (püsti)asendis olema, suguühteks võimeline olema(siittimestä:) olla jäykistynytseisoa▪ Mida teha, kui mehel ei seisa? Mitä tehdä, jos miehellä ei seiso?
2 (pikemat aega) teatavas olukorras, seisundis viibimaseisoa▪ patsient seisab aastaid plaanilise lõikuse järjekorras potilas on seissyt leikkausjonossa vuosikausia
▪ rahvusena seisame surmaga silmitsi kansakuntana seisomme kasvokkain kuoleman kanssa
■
(tulevase tegevuse, olukorra kohta)(
tulevaan toimintaan, tilanteeseen liittyen)
olla edessä(än)▪ suurem töö seisab veel ees suurin työ on vielä edessä
▪ neil seisab ees ränk võitlus heillä on edessään ankara kamppailu
■
kellegi või millegi eest kaitsvalt välja astuma või vastutamapuolustaa▪ omanik seisis omaenda huvide eest omistaja puolusti omia etujaan
■ [
milles]
olulisel kujul esinema või avalduma, (tegelikult) olemaesiintyä tai ilmetä olennaisessa muodossaolla,
olla kyse [
jostakin]
▪ asi seisab selles, et .. kyse on siitä, että... / asia on sillä tavalla, että...
▪ õnn ei seisa rikkuses rikkaus ei merkitse onnea
3 kuskil (pikemat aega) asetsema, mingis asendis või seisundis asuma, mingil viisil paigal olemaseisoa,
olla▪ uksel seisab mingi silt ovella on jokin kyltti
▪ aken seisis pärani ikkuna oli selällään
▪ hooned seisavad tühjana rakennukset seisovat tyhjillään
■
harjumuspärases, teada olevas kohas paiknemaseisoa▪ reha seisab laudas harava seisoo navetassa
■
mingis dokumendis kirja pandud, kirjalikult väljendatud olemaolla jossakin kirjoitettuna tai luettavissalukea,
seisoa kans.▪ ülevaates seisab, et .. katsauksessa lukee, että...
▪ tegemist on hea tahte aktiga, seisis avalduses kyseessä on hyvän tahdon ilmaus, tiedonannossa luki
■
muutumatus asendis või (heas) seisundis püsima, mingil kujul vastu pidama, alal hoiduma või säilimasäilyäpysyä,
seisoa▪ kartul ei seisa üle talve peruna ei säily talven yli
▪ põrand seisab puhas lattia pysyy puhtaana
▪ raha seisab pangas raha seisoo pankissa
4 ühel kohal paigal olema, mitte (edasi) liikuma või tegutsemaseisoa,
olla pysähdyksissä,
olla seisauksissa▪ buss rohkem seisis kui sõitis, linn oli täiesti umbes bussi seisoi enemmän kuin kulki, kaupunki oli aivan jumissa
▪ võõras jäi ukseavasse seisma vieras jäi seisomaan ovensuuhun
▪ liiklus pandi seisma liikenne seisautettiin / liikenne pysäytettiin
■
arengus, tegevuses paigal olema, mitte edenema või toimima;
tegevuseta, kasutamata või kasutu olemaolla toimimattomana, koskemattomana tai käyttämättömänäseisoa,
levätä▪ tootmine seisab, ruumid on maha jäetud tuotanto seisoo, tilat ovat tyhjillään
▪ müü auto ära, mis ta niisama seisab myy autosi, mitä se turhaan seisoo
▪ uus seltsimaja jõude ei seisa uusi kerhotalo ei seiso tyhjän panttina
■
seis! (käsklusena, käsuna)(
pysähtymiskäskynä)
seis,
stop ark.▪ Seis, tulistan! Seis, ammun!
senikaua kuialustab lauseosa, mis täpsustab tegevuse või olukorra kestust või selle toimumisaeganiin kauan kuinniin kauan että▪ ootasin puu all, senikaua kui suurem sadu üle läks odotin puun alla niin kauan että pahin sade meni ohitse
sisse magamaõigest ajast hiljem ärkama, seetõttu kuhugi hilinemanukkua liian kauan,
nukkua pommiin ark.▪ minu kõige suurem hirm on hommikul sisse magada suurin pelkoni on, että nukun aamulla pommiin
sisse|voolM
inimeste, kaupade, raha vms rohke lisandumine riiki Võrdle välja|vooltulo▪ odava tööjõu sissevool suurendaks tööpuuduse kasvu halvan työvoiman maahantulo lisäisi työttömyyttä
▪ salakauba sissevool riiki on viimasel ajal pidurdunud salakuljetustavaran tulo on viime aikoina hidastunut
■
vee, õhu vms rohke lisandumine kuhugi Võrdle välja|voolsisään|virtaus,
tulo|virtaus▪ Atlandi vee sissevoolu tõttu on soolsus Eesti merevees tavalisest suurem Atlannin veden sisäänvirtauksen johdosta meren suolapitoisuus Virossa on tavallista suurempi
▪ jätkus külma õhu sissevool kylmän ilman sisäänvirtaus jatkui
tavalineM
‹
adj›
sageli esinev või toimuv, laialt levinudtavallinen,
yleinen,
arkinen,
arki|päiväinen▪ tulikas on Eestis tavaline taim leinikki on Virossa yleinen kasvi
▪ oli tavaline tööpäev oli tavallinen työpäivä
■
oma rühmas, liigis põhiline, kõige tüüpilisemtavallinen,
tyypillinen,
perus-▪ rämpskirjade äratundmine tavaliste kirjade seast osutus keeruliseks roskapostien erottaminen tavallisten viestien seasta osoittautui hankalaksi
▪ tavalisele lugejale tundub tekst raskena peruslukijasta teksti tuntuu raskaalta
■
selline, millega on harjutud, kindlaks kujunenudtavallinen,
totunnainen,
tavan|omainen,
normaali,
totuttu▪ aprillikuu tasu oli tavalisest suurem huhtikuun palkka oli normaalia suurempi
teravusM
‹
s›
1 millegi terav-olek (nt küsimuse aktuaalsus, pilgu tähelepanelikkus, rünnaku hoogsus)terävyys,
purevuus,
räikeys kuv.,
sattuvuus▪ Kas saate probleemi teravusest aru? Käsitättekö ongelman vakavuuden?
■
terav, salvav sõna või ütleminekiukkuisuus, sapekkuuskärkevyys,
sapekkuus,
piikikkyys kuv.▪ me ei läinud ägedaks ega öelnud üksteisele teravusi emme vihastuneet emmekä piikitelleet toisiamme
2 (terariistade, torkavate esemete kohta:) terav olekhyvä leikkaavuus, pistävyys, viiltävyysterävyys▪ aeg-ajalt on soovitatav noa teravust kontrollida silloin tällöin olisi hyvä kokeilla veitsen terävyyttä
▪ väikesed lõvikutsikad katsusid jõudu ja proovisid hammaste teravust pienet leijonanpennut koettelivat voimiaan ja kokeilivat hampaittensa terävyyttä
3 (visuaalselt) selgesti eristatavus, selgus, kontrastsus(visuaalinen) tarkkuus, selvyys, kontrastisuusterävyys,
kirkkaus,
tarkkuus▪ piltide teravus on tänu suuremale objektiivile tunduvalt suurem suuremman objektiivin ansiosta valokuvien terävyys on huomattavasti parempi
▪ nägemise teravus näön tarkkuus
täis ‹
adj,
adv,
s› ‹
indekl›
1 ‹
adj,
adv› ‹
indekl›
midagi nii palju sisaldav(aks), kui kuhugi mahub Vastand tühitäysi,
täysinäinen,
täynnätäyteen▪ täis klaas täysi lasi / täysinäinen lasi
▪ korv on seeni täis kori on täynnä sieniä
▪ rong sai juba Tallinnas puupüsti täis juna tuli jo Tallinnassa tupaten täyteen
▪ silmad valgusid vett täis silmät tulvahtivat täyteen kyyneliä
■ ‹
adv›
(söönukssaamisega ühenduses)(
kylläiseksi tulemiseen liittyvissä ilmauksissa)
täyteentäynnä▪ sõin kõhu täis söin vatsani täyteen
▪ kõht on täis vatsa on täynnä
■ ‹
adv›
purju jäämist ja purjus olemist väljendavanajuovuksissa,
humalassa,
päissä(än,
kännissä ark.▪ Priit on täis mis täis Priit on tukkihumalassa / Priit on ympäripäissään
▪ ta jäi täitsa täis hän joi itsensä umpihumalaan / hän joi päänsä täyteen
■
millegagi kaetud või kaetuks;
midagi rohkesti enda küljes omav(aks)täynnä▪ taevas on tähti täis taivas on täynnä tähtiä / taivas on tähdessä
▪ kortse täis nägu kasvot täynnä ryppyjä
■
osutab üldisemalt millegi rohkele esinemisele kuskilviittaamassa siihen, että jossakin on paljon jotakin–▪ koolihoov oli kilkeid täis iloiset huudot täyttivät koulunpihan
■
väljendab mingi emotsiooni või seisundi võimuses olemist või sellesse sattumist(
ilmaisemassa jossakin tilassa tai jonkin tunteen vallassa olemista tai siihen joutumista)
täynnä▪ olin ähmi täis olin aivan hämmentynyt / olin täynnä ihmetystä
▪ mõtteid täis pea pää täynnä ajatuksia
2 ‹
s›
midagi täitev koguserä tai määrä, joka täyttää jonkin astian tai muun tilan-llinen,
täysi▪ kastitäis laatikollinen / laatikon täysi
▪ tassitäis kupillinen
▪ kohvritäis matkalaukullinen
▪ tõtt on selles jutus ainult linnunoka täis tuossa jutussa ei ole totta nimeksikään
3 ‹
adv›
väljendab teatud piirini jõudmist;
osutab küllastuse saabumiseleilmaisemassa tietyn rajan saavuttamista tai kylläiseksi tuloa–▪ olen juba viiskümmend täis olen jo täyttänyt viisikymmentä
▪ Kas oled janu täis joonud? Saitko janosi sammutettua?
■
ajaliselt möödas(ajasta:) kulunut, päättynyttäysi▪ Aeg on täis, andke tööd ära! Aika loppui, palauttakaa paperit! / Aika on täysi, palauttakaa paperit!
▪ eile sai õnnetusest nädal täis eilen onnettomuudesta tuli kuluneeksi viikko / onnettomuudesta tuli eilen viikko täyteen
4 ‹
adj›
kogu, terve;
täielikjonka määrästä, arvosta, koosta tms. ei puutu mitääntäysi▪ ta lebas täies riides voodis hän makasi sängyssä täysissä pukeissa
▪ On ta ikka täie aruga? Onkohan hän ihan täysijärkinen? / Onkohan hän täydessä järjessään?
■ ‹
adj›
suurt intensiivsust, hoogsust väljendavanavoimaltaan, teholtaan tms. suurimmillaan olevatäysi▪ poiss karjus täie häälega poika huusi täyteen ääneen / poika huusi täyttä kurkkua
5 ‹
s›
löök, hooplyönti, isku–▪ suurem äigas vähemale ühe täie mööda kukalt suurempi antoi pienemmälle ympäri korvia
tükkM
‹
s›
1 eraldatud või eraldi osa tervikustkappale,
pala,
viipale▪ tükk paberit pala paperia / paperinpala
▪ juustutükk juustonpala / juustopala
▪ lõikasin prae tükkideks paloittelin paistin / leikkasin paistin
■
(abstraktsemate asjadega ühenduses)kappale,
pala▪ ajalugu pole lihtsalt mingi tükk minevikku historia ei ole pelkkä kappale menneisyyttä
▪ me ei taha loovutada tükkigi suveräänsust emme halua luovuttaa suvereeniudestamme palaakaan
■
võrdlemisi suur osa või hulk millestkisuurehko osa tai joukko jostakin–▪ koduni on veel tükk maad kotiin on vielä pitkä matka
▪ solvusin ja jäin tükiks ajaks vait loukkaannuin ja olin vaiti pitkän tovin
▪ oli tükk tegemist, et naljast aru saada vitsin ymmärtäminen kävi työstä
2 tihend milleski;
kamakas vms kogum mingit ainetkyhmy,
möykky▪ kõva tükk rinnas kova kyhmy rinnassa
▪ kui hümni lauldakse, tõuseb mul tükk kurku kun lauletaan kansallislaulua, minulle nousee pala kurkkuun
3 loendatav üksikese või ühikkappale▪ siin on 500euroste pakk, sada tükki sees tässä on nippu 500-eurosia, yhteensä sata kappaletta
■
kõnek (kellegi või millegi iseloomustamisel)jotakuta tai jotakin luonnehdittaessa–▪ uus auto on kobe tükk uusi auto on aikamoinen vekotin
▪ vennad on tal tuimad tükid hänen veljensä ovat ryppyotsaisia tyyppejä
■
kõnek (lavatüki, näidendi, lavastuse kohta)(
näytelmäesityksestä, ohjauksesta)
kappale▪ ta on lavastanud üle 80 tüki hän on ohjannut yli 80 näytelmää
■
kõnek (muusikapala kohta)biisi,
kipale,
kappale yleisk.▪ orkester mängis vägeva tüki orkesteri soitti mahtavan biisin
■
kõnek (õppetüki, koolitüki kohta)läksy yleisk.▪ pabistab õppimata tükkide pärast jännittää lukemattomia läksyjään
▪ Kas sul on tükid õpitud? Oletko lukenut läksysi?
■
van suurtükktykki sot.4 temp;
trikk, kunsttükktemppu▪ ilmataat teeb tükke ilmojen haltija tekee temppuja
▪ tükke tegema õpetatud koer temppuja tekemään opetettu koira
5 tüki ‹
adverbilaadselt, komparatiivi ees›
üksjagu, märksa, tunduvalttuntuvasti,
huomattavasti▪ majaost on tüki suurem väljaminek kui puhkusereis talon osto on tuntuvasti suurempi meno kuin lomamatka
6 tükis [
mingis]
(mingis) suhtes, (mingist) küljestsuhteessa▪ elu on mitmes tükis paranenud elämä on parantunut monessa suhteessa
varandusM
‹
s›
materiaalne rikkus, rahaliselt väärtuslik vara, miski hinnalinevarallisuus,
vara tav. mon.,
omaisuus,
rikkaus,
aarre▪ enne surma peitis mees kogu oma varanduse mies kätki koko omaisuutensa ennen kuolemaansa
▪ poisid otsisid peidetud varandust pojat etsivät kätkettyä aarretta
■
(muu kui ainelise kohta:) miski või keegi väga väärtuslikaarre kuv.,
rikkaus▪ kõige suurem varandus on see, mille inimene kahe kõrva vahel suudab ära kanda suurin aarre on se, jonka ihminen tallentaa korviensa väliin
välja|voolM
inimeste, kaupade, raha vms rohke lahkumine riigist Võrdle sisse|voolulos|virtaus▪ kardeti tööjõu väljavoolu pelättiin työvoiman ulosvirtausta
▪ raha väljavool on suurem kui sissevool rahan ulosvirtaus on sisäänvirtausta suurempi
■
vee, õhu vms rohke suundumine kuhugi Võrdle sisse|voolmeno|virtaama,
meno|virtauspoisto|virtaus,
ulos|virtaus▪ kuival suvel võib lakata vee väljavool Võrtsjärvest Emajõkke kuivana kesänä veden menovirtaus Võrtsjärvestä Emajokeen voi pysähtyä
▪ avade kaudu toimub õhu väljavool aukkojen kautta tapahtuu ilman ulosvirtaus
ööselM
‹
adv›
öö ajal, öö jooksul;
öösitiyölläöisin▪ täna öösel magasin halvasti tänä yönä nukuin huonosti
▪ öösel hakkas sadama yöllä alkoi sataa
▪ suurem lumekoristustöö läheb lahti öösel suuremmat lumityöt alkavat yöllä
▪ ma näen igal öösel üht ja sama unenägu näen joka yö yhtä ja samaa unta
üld|reegelM
teatav üldine seaduspärayleis|sääntö,
yleinen sääntö▪ üldreegel on, et mida suurem kiirus, seda tugevam hoop yleinen sääntö on: mitä suurempi nopeus, sitä voimakkaampi isku
■
üld+reeglina kõnek tavaliselt, üldjuhul, enamastitavallisesti,
useimmiten▪ flööt on üldreeglina hõbedast või kullast, aga õpilaste pillid on melhiorist või alpakast huilu on useimmiten hopeaa tai kultaa, mutta oppilaiden soittimet ovat uushopeaa tai alpakkaa