?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
aitamaM
1 kellelegi abi osutama, nõu, jõuga vm moel abiks või toeks olemaauttaa,
avustaa▪ päästjad aitasid hädalised kuivale maale pelastajat auttoivat hädässä olevat kuivalle maalle
■
(abivahendi kohta:) tarvilikku mõju või toimet avaldama;
millegi abil asja parandamaauttaa,
helpottaa,
hyödyttää▪ see rohi aitab iivelduse vastu tämä lääke auttaa pahoinvointiin
2 [
millest] ‹
umbisikuliselt 3. isikus›
piisama, küllalt olemariittää,
olla tarpeeksi▪ Aitab küll! Riittää jo!
▪ linnaga tutvumiseks aitab paarist tunnist kaupunkiin tutustumiseen riittää pari tuntia
■ [
mida teha] ‹
umbisikuliselt 3. isikus›
hrv kõlbama, sobimakelvata,
sopia▪ kleit aitab veel kanda mekkoa kelpaa vielä käyttää
hakkamaM
1 [
mida tegema] ‹
ka isikuta lauses›
mingi tegevuse juurde asuma;
midagi, mingit uut olukorda alustamaalkaa [
tehdä jotakin],
ruveta [
tekemään jotakin],
ryhtyä [
tekemään jotakin],
puhjeta▪ kõik hakkasid naerma kaikki alkoivat nauraa; kaikki puhkesivat nauruun
▪ päevad hakkavad pikenema päivät alkavat pidetä
▪ hakkame tööle ryhdytään työhön
▪ vihma hakkas sadama alkoi sataa vettä
■
mingisse ametisse, tööalale, olukorda asumaruveta▪ ooperisolist kaotas töö ja hakkas vabakutseliseks oopperasolisti menetti työnsä ja rupesi freelanceriksi
▪ onupoeg hakkas taimetoitlaseks serkkupoika rupesi kasvissyöjäksi
■
algama, peale hakkamaalkaa▪ etendus hakkab kell seitse esitys alkaa seitsemältä
2 ‹
ka isikuta lauses›
väljendab mingi olukorra, aistingu, tunde, meeleolu tekkimistalkaa,
tulla▪ mul hakkas hirm minua alkoi jänistää / aloin pelätä / minut valtasi pelko
▪ haigest kassipojast hakkas kahju sairasta kissanpentua kävi sääliksi; tuli sääli kipeää kissanpentua
▪ kui külm hakkas, läksime tuppa kun tuli kylmä, menimme sisään
3 millestki kinni võtma, kinni haaramatarttua,
iskeä▪ kala hakkas lõpuks õnge lopulta kala tarttui onkeen
▪ krants hakkas säärde rakki iski hampaansa sääreen
4 mõjuma, toimima, mõju avaldamatarttua▪ ületöötamine hakkab tervisele ylirasitus käy terveydelle
▪ ninna hakkas üks tuttav lõhn nenään tarttui tuttu tuoksu
▪ ema ärevus hakkas ka lastesse äidin kiihtyneisyys tarttui myös lapsiin
■
millekski suuteline, küündiv olemaolla johonkin kykeneväinen, pystyä johonkin–▪ minu mõistus selle peale ei hakka minun älyni ei sitä oivalla
5 kõnek,
van sobiv, kõlblik olemasopia yleisk.,
olla sopiva yleisk.▪ see kleit ei hakka mulle üldse tämä mekko ei sovi minulle lainkaan
istumaM
1 sellises asendis olema, kus istmik toetub mingile alusele ja selg on püstine;
sellisesse asendisse laskumaistua,
istuskellaistuutua,
istahtaa,
käydä istumaan▪ ta istus mugavas tugitoolis hän istui mukavassa nojatuolissa
▪ istusin autosse ja käivitasin mootori istuin autoon ja käynnistin moottorin / istuuduin autoon ja käynnistin moottorin / istahdin autoon ja käynnistin moottorin
■
(loomade, lindude, putukate samalaadse asendi kohta)(
eläimistä)
istua▪ hauduv kana istus pesal hautova kana istui pesässä
2 pikemat aega mingis kohas või olukorras viibima;
(ühel kohal) kinni olemaviipyä pidemmän aikaa jossakin paikassa tai tilanteessa;
olla kiinni jossakinolla jumissa,
olla juuttuneena,
istua ark.▪ ma istun väikese lapsega kodus ja tööle niipea ei pääse istun pienen lapsen kanssa kotona, enkä pääse töihin vähään aikaan
▪ laev istus madalikul laiva oli juuttuneena matalikolle
■
kõnek vabadusekaotust kandma, vangistatud olemakärsiä vapausrangaistusta, olla vankilassalusia,
istua vars. ark.▪ ta istus vanglas varguse eest hän istui vankilassa varkaudesta
3 kõnek (riietuse, toidu, mingi tegevuse vms kohta:) sobiv või meeldiv olemapassata,
istua yleisk.,
sopia yleisk.,
käydä yleisk.▪ ta ülikond istub nagu valatult hänen pukunsa istuu kuin valettu
▪ kui füüsiline töö istub, võib minna talusulaseks jos fyysinen työ sopii, voi mennä maatilan rengiksi
kokku kõlksumaomavahel sobimasopia yhteen▪ need värvid ei kõlksu kokku ne värit eivät sovi yhteen
▪ meie vaated kõlksuvad kenasti kokku meidän näkemyksemme sopivat hyvin yhteen
kokku käimakooskõlas, vastavuses olema, ühte langema;
(kokku) sobimasopia yhteen▪ alkohol ja ujumine ei käi kokku alkoholi ja uiminen eivät sovi yhteen
kokku leppima[
milles]
milleski ühisele otsusele jõudma, suulist kokkulepet sõlmimasopia [
jonkun kanssa,
jostakin],
tehdä sopimus [
jonkun kanssa,
jostakin],
tehdä sovinto▪ neil on juba pulmapäevgi kokku lepitud heillä on jo hääpäiväkin sovittuna
▪ koosoleku aja lepime kokku hiljem kokouksen ajan sovimme myöhemmin
▪ kohtumises kokku leppida sopia tapaamisesta
kokku minema ‹
v›
1 [
millega]
millegagi sobima, heas kooskõlas olemasopia [
johonkin],
olla sopusoinnussa [
jonkin kanssa]
▪ parimad on riided, mis elustiiliga kokku lähevad parhaita ovat vaatteet, jotka sopivat elämäntyyliin
▪ see ei lähe kokku seaduse mõttega se ei ole sopusoinnussa lain hengen kanssa
▪ vorm ja sisu ei lähe kokku muoto ja sisältö eivät ole sopusoinnussa
2 [
kellega]
kellegagi võistlema või võitlema, vastamisi minemakilpailla tai otella jonkun kanssa–▪ järgmises ringis lähevad eestlased kokku sakslastega seuraavalla kierroksella virolaiset kohtaavat saksalaiset
▪ omavahel lähevad kokku Ungari ja Poola vastakkain ovat Unkari ja Puola
3 (piima vm kohta:) keetmisel tükki minemajuoksettua▪ kui piim kokku läheb, vala see sõelale, pigista kuivaks kun maito juoksettuu, kaada se siivilään ja purista kuivaksi
■
ühte kohta kogunema, üheks saamavetäytyä▪ vanaproua suu läheb kriipsuks kokku vanhan rouvan suu vetäytyy viivaksi
kokku rääkima1 kokku leppimasopia,
neuvotella▪ rääkisime kokku, et üritus peab korduma sovimme, että tapahtuman pitää toistua
▪ fotograafiga tuleks enne kokku rääkida valokuvaajan kanssa pitäisi neuvotella ensin
2 (rohkesti) segast, igasuguseid asju rääkimapuhua, sepittää (paljon) kaikenlaisia asioita–▪ mees rääkis maad ja ilmad kokku mies sepitti kaikenlaista / mies sepitti yhtä ja toista; mies puhui kaikesta maan ja taivaan välillä
kokku sobima ‹
v›
omavahel või millegagi kooskõlas olema;
(üheskoos) ladusalt, sujuvalt toimima või toimumasopia yhteen▪ viis ja sõnad ei taha mõnel juhul omavahel kokku sobida melodia ja sanat eivät välillä ole sopia yhteen
▪ ehitatav hoone peaks kokku sobima olemasolevate majadega rakennettavan rakennuksen pitäisi sopia yhteen olemassa olevien talojen kanssa
kokku sündimavan omavahel sobima või kooskõlas olemasopia yhteen yleisk.▪ nende iseloomud ei sünni kokku heidän luonteensa eivät sovi yhteen
koos|kõlastamaM
[
mida,
kellega]
midagi kellegagi või millegagi kooskõlla viimasaattaa sopusointuun jonkun tai jonkin kanssakoordinoida,
sopia,
harmonisoida,
yhden|suuntaistaa,
sovittaa▪ projekt kooskõlastati muinsuskaitse inspektsiooniga projekti toteutettiin yhteistyössä museoviraston kanssa
Seotud sõnad koos|kõlastatus ‹
s›
koordinointikoos|kõlastatult ‹
adv›
koordinoidusti
kuulumaM
1 [
kellele]
kellegi oma või valduses olemakuulua▪ firma kõik aktsiad kuuluvad riigile yrityksen kaikki osakkeet kuuluvat valtiolle
2 [
kuhu]
liikmena või koostisosana millegi koosseisus olema;
mingi liigitusrühma alla käimaolla jonkin jäsen tai osa;
kuulua johonkin ryhmäänkuulua▪ žüriisse kuulusid väljapaistvad fotograafid tuomaristoon kuului merkittäviä valokuvaajia
▪ enneaegsed vastsündinud kuuluvad riskigruppi keskoset kuuluvat riskiryhmään
■ [
kuhu]
millegi tegevus-, mõjupiirkonnas või valdkonnas olemaolla jossakin esim. vaikutuspiirissä–▪ kirikuaias kuuluvad kaitse alla kaks rõngasristi 17. sajandist kirkkomaan kaksi 1600-luvun rengasristiä ovat suojeltuja
3 (osutab, mida tuleb, on vaja teha)osoittamassa mitä pitää tehdä–▪ hiljem esitatud pretensioonid ei kuulu hüvitamisele myöhemmin esitettyjä vaatimuksia ei hyvitetä
▪ ettepanek kuulub hääletamisele ehdotuksesta pitää äänestää
4 kuhugi ette nähtud olema;
sobivas paigas olemakuuluasopia▪ selle mantli juurde kuuluvad ülipika säärega saapad tähän takkiin sopivat ylipolvensaappaat
kõlbamaM
teatud nõuetele vastav, millekski kohane olemakelvata,
menetellä,
välttää,
käydä päinsä,
sopia▪ pudelivett pole vaja osta, kohalik kraanivesi kõlbab küll ei tarvitse ostaa pullovettä, paikallinen hanavesi kelpaa kyllä
▪ suvemajas on küll jahe, aga hädapärast kõlbab seal talvelgi ööbida kesämökissä on kyllä viileä, mutta hätätilanteessa siellä välttää yöpyä talvellakin
▪ kumbki variant ei kõlba kumpikaan vaihtoehto ei sovi
■ [
mida teha]
sobilik, heale toonile, tavadele vastav olemasopia▪ meie eas ei kõlba enam miniseelikus ringi leekida meidän iässämme ei sovi enää juoksennella ympäriinsä minihameessa
▪ Kas nii hilja kõlbab helistada? Sopiiko näin myöhään soittaa? / Voiko näin myöhään soittaa?
käimaM
1 jalga jala ette tõstes (rahulikus tempos) edasi liikuma, jalgsi (edasi) minemakävellä,
kulkea,
käydä▪ armastab jala käia rakastaa kävelemistä / rakastaa jalan kulkemista
▪ kikivarvul käima kävellä varpaillaan
▪ käi natuke aeglasemalt, ma ei jõua järele kävele vähän hitaammin, en pysy mukana
▪ käib mööda tuba edasi-tagasi kulkee huoneessa edestakaisin
■
males, kabes või kaardimängus käiku sooritamasiirtää,
tehdä siirto,
lyödä {
korttipelissä}
▪ etturiga käima siirtää sotilasta
▪ käis ässaga löi ässän
■
kuhugi minema ja sealt tagasi tulemakäydä,
kulkea▪ käisime nädalavahetusel külas kävimme viikonloppuna kylässä
▪ marjul käima käydä marjassa
▪ arstide vahet käima kulkea lääkäriltä toiselle
▪ ma olen kasvanud ja koolis käinud Otepääl olen kasvanut ja käynyt kouluni Otepäällä
▪ poeg käib juba ülikoolis poika opiskelee jo yliopistossa
■ ‹
hrl käskivas kõneviisis›
kõnek minema, kasima;
(vandumisel nördimuse, tugeva pahameele väljendamiseks)‹
tav. imperatiivissa›
häipyä▪ Käi tee pealt eest! Häivy edestä!
▪ Käi kus kurat! Häivy silmistäni! / Suksi suolle!
■
regulaarselt liikumakulkea,
liikkua▪ Tallinnast Stockholmi käib lennuk Tallinnasta Tukholmaan kulkee lentokone
▪ kellapendel käib kindlas taktis kellon heiluri liikkuu tahdissa
▪ päike käib juba kõrgemalt aurinko on jo korkeammalla
▪ Kas sul mõni päevaleht käib? (on tellitud) Tuleeko sinulle jokin sanomalehti?
■
hooga või järsku paiskuma, lendama, kukkumalentää,
kaatua▪ šampanjapudeli kork käis vastu lage samppanjapullon korkki lensi kattoon
▪ poiss käis koos tooliga põrandale poika kaatui tuolilla lattialle
■
liikvel olema, ringi liikuma;
kulgema, suundumakulkea▪ õllekann käis käest kätte kolpakko kulki kädestä käteen
▪ elu käib oma rada elämä kulkee omaa rataansa
▪ jõgi käib loogeldes läbi metsa joki kulkee kiemurrellen metsän läpi
2 ‹
ühendites›
(helide kuuldavale laskmise, suulise või kirjaliku kõneteo kohta)kuulua▪ tema hele naer käis üle teiste jutu hänen heleä naurunsa kuului toisten puheen yli
▪ eemal käis ilmatu pauk kauempaa kuului kova pamaus
▪ ei mäleta enam, kuidas see salm täpselt käis en muista enää, miten se säkeistö täsmälleen menee / en muista enää, miten se säkeistö täsmälleen kuuluu
▪ linnas käivad jutud, et pangaautomaat suletakse kaupungilla puhutaan, että pankkiautomaatti suljetaan / kaupungilla kuuluu huhuja, että pankkiautomaatti suljetaan
▪ käivad läbirääkimised uute investoritega uusien sijoittajien kanssa pidetään neuvotteluja
■ ‹
ühendites›
(töötegemise, asjatoimetuste, millegi toimimise kohta)kulkea,
sujuakäydä kem.,
ruok.▪ meil käib remont meillä on remontti / meillä tehdään remonttia
▪ töö käis kähku ja korralikult työ kulki nopeasti ja hyvin / työ sujui nopeasti ja hyvin
▪ teadis täpselt, kuidas selles erakonnas asjad käivad tiesi täsmälleen, miten siinä puolueessa asioita hoidetaan
▪ sinu käes käib kõik nii lihtsalt sinulta kaikki sujuu niin helposti
▪ see uks ei käi lukku se ovi ei mene lukkoon / sitä ovea ei saa lukkoon
▪ kell käib täpselt kello pysyy ajassa / kello on oikeassa / kello näyttää oikein
▪ käivad mängu viimased minutid pelataan pelin viimeisiä minuutteja
▪ laskis varrastel nobedalt käia antoi puikkojen suihkia
▪ õlu hakkas käima (käärima) olut alkoi käydä
■
(millegi alustamise, käivitamise kohta)käynnistää▪ pani tsikli mootori käima käynnisti moottoripyörän moottorin
▪ üritab tehast uuesti käima lükata yrittää käynnistää tehtaan uudelleen
■ ‹
ühendites›
(mitmesuguste tunnete, aistingute, seisunditega seoses)erilaisista tunteista, aistimuksista, olotiloista–▪ mul käivad neelud šokolaadi järele minulla on suklaanhimoa
▪ aeg-ajalt käivad valuhood ajoittain on kipua
▪ mitu mõtet käis läbi pea monta ajatusta pälkähti päähän / monta ajatusta tuli mieleen
■ ‹
ühendites›
(teatud moel riietatud olemise, teatud riietuse kandmise kohta)tietyllä tavalla pukeutumisesta, tiettyjen vaatteiden käyttämisestä–▪ ta on alati hästi riides käinud hän on aina pukeutunut hyvin
▪ loodusrahvad käisid alasti luonnonkansat olivat alasti
■ ‹
ühendites›
(mingi mõju, seotuse, kuuluvuse, asjade üldise käigu kohta)jonkin vaikutuksesta, johonkin kuulumisesta, asioiden yleisestä kulustakäydä (
erik.),
kuulua,
kulkea▪ terav valgus käib silmadele räikeä valo käy silmiin
▪ Kuhu see mutter käib? Mihin tämä mutteri kuuluu? / Mihin tämä mutteri tulee?
▪ see ei käi minu ametikohustuste hulka se ei kuulu työvelvollisuuksiini
▪ tal käib elu pigem teleseriaalide rütmis hänen elämänsä kulkee pikemminkin televisiosarjojen tahtiin
▪ Kelle kohta see kaebus käib? Kenestä se valitus on tehty? / Ketä se valitus koskee?
3 [
kellega]
kurameerima, kurameerivalt kellegagi sõbrustamaseurustella,
heilastella ark.▪ nad käisid enne abiellumist mitu aastat he seurustelivat monta vuotta ennen naimisiinmenoa
4 kõlbama, (tarvitamis)kõlblik olema, sobimakäydä,
sopia,
kelvata▪ Kas see sobib? – Käib kah Sopiiko se? – Sopii kyllä / Käykö se? – Käy kyllä
▪ esialgu käib see töö küll, eks hiljem jõua paremat otsida alkuun se työ sopii kyllä, myöhemminhän ehtii etsiä parempaa
▪ rullikeeratud kampsun käis padja ette (asendas patja) rullattu villapaita oli tyynynä
leppimaM
1 [
millega/kellega]
millegagi rahul või nõus olema, nõudmata paremat või enamattyytyä [
johonkin],
sopeutua [
johonkin],
mukautua [
johonkin],
hyväksyä [
jokin]
▪ ajapikku leppisin olukorraga ajan myötä sopeuduin tilanteeseen
▪ vähemaga ma lihtsalt ei lepi vähempään en yksinkertaisesti tyydy
▪ temaga tuleb leppida sellisena, nagu ta on hänet pitää hyväksyä sellaisena, kuin hän on
■
leplikuna kellegagi (kokku) sobimatulla toimeen [
jonkun kanssa]
▪ loomakesed on armsad ja lepivad omavahel hästi eläimet ovat suloisia ja tulevat hyvin toimeen keskenään
2 riidu, tülitsemist lõpetamasopia,
leppyä▪ Lepime ära! Tehdään sovinto!
▪ väiksed lapsed tülitsevad ja lepivad iga päev mitu korda pienet lapset kinastelevat ja sopivat joka päivä monta kertaa
3 kokkuleppele jõudma, kokku leppimasopia▪ suurmeistrid leppisid viiki suurmestarit sopivat tasapelistä
■
kihla vedamalyödä vetoa▪ Lepime, et julgen! Lyödään vetoa, että uskallan!
maha tegema1 millelegi halba hinnangut andma, midagi laitmahaukkua,
moittia,
kritisoida,
suomia kuv. {
arvostella tai moittia ankarasti},
teilata kuv. {
arvostella murhaavasti}
▪ arvustused on filmi juba maha teinud arvosteluissa filmi on jo haukuttu / arvostelut ovat jo teilanneet filmin
▪ vastaskandidaate tehti maha, enda saba kergitati vastaehdokkaita moitittiin ja omaa häntää nostettiin
2 kokku leppima, (midagi) lõplikult otsustamasopia,
päättää▪ mehed tegid kaubad maha miehet sopivat kaupoista
▪ tegime maha, et uuesti kohtume aasta pärast päätimme tapaavamme uudelleen vuoden päästä
3 seemneid mulda panemakylvää▪ ema tegi porgandeid maha äiti kylvi porkkanoita
■
istikuid mulda panemaistuttaa▪ hea, kui on koht, kus kurki ja sibulat maha teha on hyvä jos on paikka, johon istuttaa kurkkua ja sipulia
minemaM
1 (eemaldudes) liikuma (käima, sõitma vms);
midagi tegema suundumamennä,
kulkea,
lähteä▪ Kas lähme jalgsi või autoga? Menemmekö jalkaisin vai autolla?
▪ Mis kell sa tavaliselt magama lähed? Mihin aikaan menet yleensä nukkumaan?
▪ Matilda läks ees, Mattias tema järel Matilda meni edellä, Mattias hänen perässään / Matilda kulki edellä, Mattias hänen perässään
▪ poisid läksid kinno pojat menivät elokuviin / pojat lähtivät elokuviin
▪ vaatasime kaldal, kuidas laev läheb katsoimme rannalla, kuinka laiva lähtee
■ ‹
sariühendis,
koos samas vormis järgneva verbiga›
(lisab ütlusele otsustavust, tugevdab palvet, käsku)mennä▪ lähen vaatan veel sinna kasti menen vielä katsomaan siitä laatikosta
▪ Mine too mulle juua! Mene hakemaan minulle juotavaa!
■ ‹
käskivas kõneviisis, väljendites›
(tõrjuvalt)‹
imperatiivimuodossa, sanonnoissa› (
torjuvasti)
mennä,
painua▪ Mine metsa oma jutuga! Mene metsään puheinesi!
▪ Mine kassi saba alla! Painu sinne missä pippuri kasvaa!
■
läks! (käsklusena mingi liikumise või tegevuse alustamiseks)nyt!,
hep!▪ Tähelepanu! Valmis olla! Läks! Paikoillanne! Valmiina! Nyt! / Paikoillanne! Valmiina! Hep!
■
kuskil paiknema, seal liikumist või sealt läbipääsu võimaldamamennä,
kulkea,
johtaa▪ tee läheb läbi metsa tie menee metsän läpi / tie kulkee metsän läpi
▪ esikust läheb üks uks kööki, teine tuppa eteisestä menee yksi ovi keittiöön, toinen olohuoneeseen / eteisestä johtaa yksi ovi keittiöön, toinen olohuoneeseen
■
(suunatud või juhuslike liigutuste või liikumise kohta)mennä▪ käsi läks taskusse käsi meni taskuun
▪ pilved tulevad ja lähevad pilvet tulevat ja menevät
▪ päike läheb pilve taha aurinko menee pilveen
▪ pall läks korvi pallo meni koriin
■
(seoses sõnalise vm abstraktsema tegevusega, nt omanduse, alluvuse vahetamisega)(
sanalliseen tai muuhun abstraktiin toimintaan, esim. omistajan vaihtumiseen liittyen)
mennä,
päätyä,
siirtyä,
lähteä,
käydä▪ maja läks pärijatele talo meni perillisille
▪ päris vana uudis läks lehte melko vanha uutinen päätyi lehteen
▪ jutt läks teisele teemale keskustelu siirtyi toisiin uomiin
▪ need sõnad läksid mulle südamesse nuo sanat kävivät sydämeen
2 lahkuma, eemalduma;
(öeldisverbi tugevdavalt:) ärapoistua, alkaa mennä (pois); (
vahvistussanana)
lähteä,
mennäpois▪ pean nüüd minema minun pitää nyt mennä
▪ lõi ukse kinni ja läks pamautti oven kiinni ja lähti
▪ auto sõitis minema auto lähti matkaan / auto ajoi pois
▪ Mine minema, enne kui ma lõplikult vihastan! Mene pois, ennen kuin suutun todella!
■
(suremise kohta)(
kuolemisesta)
lähteä▪ ta on väga haige, päris minemas hän on hyvin sairas, lähtö on lähellä
3 (esemete, olukordade kohta:) kaduma, ära võetud saama või olematuks muutuma(esineistä, tilanteista:) hävitä, muuttua olemattomaksi tms.–▪ järsku avastasin, et rahakott on läinud yhtäkkiä huomasin, että lompakkoni on kadonnut
▪ varsti on kevad käes ja lumi läinud pian on kevät ja lumi on poissa
■
(millegi peale) kulumakulua, huvetamennä▪ mida rohkem raha saad, seda rohkem seda läheb mitä enemmän rahaa saat, sitä enemmän sitä menee
▪ talvel läks palju kütet talvella meni paljon polttoainetta
■
(aja kohta:) kuluma, mööduma(ajasta:) kuluamennä▪ läks palju aega, enne kui liikuma pääsesime meni paljon aikaa, ennen kuin pääsimme liikkeelle
4 (seisundi, oleku või asendi muutumise ja kujunemise kohta)(
tilan tms. muutoksiin liittyvissä ilmauksissa)
mennä▪ uks läks sneprisse ovi meni takalukkoon
▪ äri läks pankrotti liike meni konkurssiin / liike teki konkurssin
▪ osa andmeid on kaduma läinud osa tiedoista on kadonnut / osa tiedoista on joutunut kadoksiin
▪ Mis edasi-tagasi sõit maksma läheb? Mitä meno-paluumatka maksaa?
▪ onu on paksuks läinud setä on lihonut
▪ läksin näost punaseks punastuin
■ ‹
ka isikuta lauses›
(ilmamuutustega seoses)(
säänmuutoksiin liittyen)
tulla▪ läheb vist sulale taitaa tulla suoja
■ [
kellesse]
välimuselt või loomult kellegi sarnaseks kujunematulla jonkun tapaiseksi, luonteiseksi, näköiseksi tms.tulla▪ poiss on läinud isasse poika on tullut isäänsä
■ [
mida tegema,
milleks] ‹
3. isikus›
(seoses mingi protsessi või tegevuse algamise, alustamisega)alkamiseen tai aloittamiseen liittyvissä ilmauksissa–▪ vesi läks keema vesi alkoi kiehua
▪ mehed läksid kaklema miehet alkoivat tapella
▪ ma ei taha kellegagi tülli minna en halua riitaantua kenenkään kanssa
▪ auto ei lähe käima auto ei käynnisty
▪ läheb vist löömaks taitaa tulla tappelu
5 ‹
3. isikus›
sujuma, edenema‹
3. persoonassa›
mennä,
sujua,
luonnistua,
edistyä▪ Kuidas elu läheb? Miten menee?
▪ töö ei lähe ega lähe työ ei suju sitten ollenkaan
▪ maandumine läks viperusteta laskeutuminen sujui ilman kommelluksia
■ ‹
3. isikus›
kujunema, juhtumakäydä▪ kahju, et nii läks harmi, että piti käydä näin
6 ‹
3. isikus›
sobima, kõlbama, sünnis olema‹
3. persoonassa›
käydä,
sopia▪ see pole viisakas, see lihtsalt ei lähe se ei ole kohteliasta, se ei yksinkertaisesti käy
▪ punane värv läheb talle punainen väri sopii hänelle
7 mahtuma;
mõõtmetelt sobimamahtua, sopia mitoiltaanmennä,
mahtua,
sopia▪ püksid ei lähe enam jalga housut eivät mene enää jalkaan / housut eivät sovi enää jalkaan
▪ kilosse läheb marju poolteist liitrit yhteen kiloon menee puolitoista litraa marjoja
8 (tarvis, vaja) olema, mingiks tarbeks ära kuluma(
tarpeellisuutta merkitsevissä ilmauksissa)
tulla▪ võta need vidinad endale, ehk läheb tarvis ota sinä nämä kapistukset, ehkä tulevat tarpeeseen
9 ostetav, nõutav, menukas olema(
kaupaksi käymistä merkitsevissä ilmauksissa)
mennä▪ miskipärast sellised raamatud ei lähe üldse jostain syystä tällaiset kirjat eivät mene ollenkaan kaupaksi
▪ lumelabidad läksid nagu soojad saiad lumilapiot menivät kuin kuumille kiville
■
(menuka esituse kohta)menestyksekkääseen esitykseen liittyen–▪ kõik kontserdid läksid täissaalidele kaikki konsertit soitettiin täysille saleille
passimaM
1 pikalt või ainiti vaatama;
(luurates, varitsedes) ootama ja jälgimakatsoa pitkään;
odottaa ja seuratatähystää,
vaania,
kärkkyä,
vahtia ark.,
vahdata ark.▪ passin parasjagu telekat tuijotan paraikaa telkkaria; vahtaan juuri telkkaria
▪ varas passib hetke, mil turist ettevaatuse kaotab varas kärkkyy hetkeä, jolloin turistin varovaisuus herpaantuu
▪ ema passis aknal tütre kojutulekut äiti odotti ikkunassa tyttären kotiintuloa
■
sunnitult oodates või tegevusetult aega mööda saatmaodottaa pakotettuna tai kuluttaa aikaa ilman tekemistänorkoilla ark.,
möllöttää ark.,
toljailla ark.,
nyhjätä▪ pidime kolm tundi lennujaamas passima meidän piti odotella lentokentällä kolme tuntia / meidän piti möllöttää lentokentällä kolme tuntia
▪ teekonda saab planeerida nii, et ei pea fooride taga passima reitin voi suunnitella niin, ettei tarvitse odotella liikennevaloissa / reitin voi suunnitella niin, ettei tarvitse norkoilla liikennevaloissa
▪ igav on kodus passida on tylsää nyhjätä kotona
2 sobima, välimuse või olemusega kooskõlas olema;
sobiv, kohane olemasopia,
passata ark.,
mallata ark.▪ põikitriip ei passi mulle kohe üldse poikkiraita ei sovi minulle alkuunkaan
▪ roog, mis passib hästi ka pühadelauale ruoka, joka sopii hyvin myös juhlapöytään
▪ klassikul passibki olla vanamoodne klassikon sopiikin olla vanhanaikainen
■
rõivast vms sobivuse selgitamiseks selga proovimasovittaa,
mallata ark.▪ ülikonda passides tuleb kõige rohkem jälgida õlgu pukua sovittaessa pitää katsoa eniten olkia
3 oma korda vahele jätma, hrl kaardimängus pakkumisest loobumapassata ark.,
myös kuv.4 van kellegi juures teenijaks käimaolla palvelijana jonkun luona–
rääkimaM
1 suuliselt sõnu, lauseid moodustamapuhua,
sanoa,
kertoa▪ rääkisin arstile, et jalg valutab kerroin lääkärille, että jalkaa särkee
■
mingit keelt või murret oskama või valdamaosata jotakin kieltä tai murrettapuhua▪ Viljandis elav hindu räägib eesti keelt päris hästi Viljandissa asuva hindu puhuu melko hyvin viroa
■ [
millest]
millestki jutustama, midagi teatama või käsitlemakertoa,
puhua▪ kunstnikust võib mõelda ja rääkida mitmeti taiteilijasta voi ajatella ja kertoa monella tavalla
■
(rahvasuu kohta, sageli umbisikuliselt)(
juoruista tai huhuista)
puhua,
kertoa▪ rahvas räägib, et .. puhutaan, että...; kylillä kerrotaan, että...
■
kellegagi juttu ajama, vestlema(
keskustelemisesta)
keskustella,
jutella,
puhua,
puhella▪ jõime teed ja rääkisime pikalt joimme teetä ja juttelimme pitkään
■
kõnega esinema, kõnet pidamapitää puhe, esiintyä puhuenpuhua▪ seekord rääkisin peast tällä kertaa puhuin ilman paperia
2 [
millest]
millestki tunnistust andmailmaista tai paljastaa jotakinkertoa kuv.,
puhua kuv.,
kieliä kuv.▪ punetavad silmad rääkisid nutust punoittavat silmät kertoivat itkemisestä
■
kõnek kokku leppimapäättää jotakin, päästä jostakin yksimielisyyteensopia▪ Oleme rääkinud! Sovittu!; Kiinni veti! ark.
■
mingis asjas (ümber) veenmavakuuttaa jostakin asiastapuhua▪ tal õnnestus mind nõusse rääkida hän sai puhuttua minut suostumaan
sobimaM
1 [
milleks,
kellele/millele]
millekski hästi kõlbama, millekski hea, õige olemaolla sovelias, hyvä, omiaan johonkin tarkoitukseensopia [
johonkin,
joksikin,
jollekulle/jollekin],
soveltua [
johonkin,
joksikin],
kelvata [
johonkin,
joksikin,
jollekulle/jollekin]
▪ magustoiduks sobib puuvili jälkiruoaksi sopii hedelmä
▪ kui üks variant ei sobi, saab alati proovida teisi võimalusi jos yksi vaihtoehto ei sovi, voi aina kokeilla muita mahdollisuuksia
■ [
mida teha]
headele kommetele vastama, viisakas, sünnis olemaolla hyvien tapojen, yleisen mielipiteen kannalta hyväksyttävääsopia,
olla soveliasta▪ nii hilja ei sobi talle helistada hänelle ei sovi soittaa näin myöhään
2 [
kellega/millega]
millegagi kooskõlas olema, sujuvalt toimimasopia [
johonkin]
käydä päinsä▪ nad sobisid teineteisega he sopivat yhteen
▪ viis ja sõnad ei taha mõnel juhul omavahel kokku sobida sävel ja sanat eivät joissakin tapauksissa tahdo sopia yhteen keskenään
▪ koostöö sobis hästi yhteistyö kävi hyvin päinsä
■ [
kellele/millele,
kuhu]
välimuse, olemusega kooskõlas olemaolla (kooltaan, muodoltaan, väriltään tm. ominaisuuksiltaan) jonkin mukainensopia [
jollekulle/jollekin,
johonkin]
▪ lühike soeng sobib talle imeliselt lyhyt tukka sopii hänelle erinomaisesti
▪ see mööbel sobib vanasse majja nämä kalusteet sopivat vanhaan taloon
sobitumaM
millegagi sobima (hakkama), vastavusse, kooskõlla minema;
millegagi (hästi) kokku sobimasopia▪ integreeritud ahi sobitub hästi köögimööblisse integroitu uuni sopii hyvin yhteen keittiökalusteiden kanssa
▪ ma ei sobitu süsteemi en sovi systeemiin
sündimaM
1 (inimese ja loomade kohta:) emaihust ilmale tulema ja elu alustamasyntyä▪ perekonda sündisid poeg ja tütar perheeseen syntyi poika ja tytär
▪ enneagselt sündinud laps ennenaikaisesti syntynyt lapsi
▪ ta on sündinud 1981. aastal hän on syntynyt vuonna 1981
▪ koeral sündisid kutsikad koiralle syntyivät pennut
■
sündinud [
kelleks]
(sünnipäraste annete kohta)syntynyt,
luotu,
synnynnäinen ‹
adj.›
▪ ta on sündinud luuletajaks hän on syntynyt runoilijaksi / hänet on luotu runoilijaksi / hän on synnynnäinen runoilija
2 millestki (vähehaaval) tekkima, teoks saamasyntyä kuv.,
muodostua,
sukeutua,
koitua,
tapahtua myös heng.▪ otsus sündis väga kiiresti päätös syntyi hyvin nopeasti
▪ näitus sündis koostöös Tasku keskusega näyttely syntyi yhteistyössä Tasku-keskuksen kanssa
▪ õnnetus jäi sündimata onnettomuutta ei tapahtunut
▪ Sinu tahtmine sündigu! Tapahtukoon sinun tahtosi!
3 millekski kõlbama, sobimakelvata,
sopia▪ huvitav, kas see veel süüa sünnib mahtaakohan tämä vielä kelvata syötäväksi
võimaM
1 [
mida teha]
osutab millegi võimalikkusele, tõenäosuselekyetä,
voida,
saattaa,
mahtaa▪ ma kardan, et teised võivad mind ära kasutada pelkään että muut voivat käyttää minua hyväkseen
▪ täna võib sadama hakata tänään voi tulla sadetta / tänään saattaa tulla sadetta
▪ Küll tal võis häbi olla! Kyllä häntä mahtoi hävettää!
▪ haige võib varsti surra potilas saattaa pian kuolla
■ [
mida teha]
näitab, et kellelgi on võimalik, et keegi saab midagi tehavoida▪ mees ütles, et võib lastega koju jääda küll mies sanoi, että voi kyllä jäädä kotiin lasten kanssa
2 [
mida teha]
osutab tegevuse lubatuselesaada,
tohtia▪ Ema, kas me võime õue minna? Äiti, saadaanko me mennä ulos? ark.; Äiti, saammeko mennä ulos?
▪ Kas siit võib üle tee minna? Saako täältä mennä kadun yli ?
▪ võid helistada igal ajal saat soittaa millon vain
▪ ta haigestus tuberkuloosi ja ei võinud enam koolis töötada hän sairastui tuberkuloosiin eikä saanut enää olla koulussa töissä
■ [
mida teha]
(sobivust, sündsust silmas pidades)sopia▪ Kas paljasääri võib pulmapeole minna? Sopiiko häihin mennä paljain säärin?
3 [
mida teha]
osutab kellegi suutlikkusele, võimelisusele midagi tehavoida,
pystyä▪ Ma võin jälle kõndida! Minä pystyn taas kävelemään!
▪ surma vastu ei või keegi kuolemalle ei kukaan voi mitään
4 [
mida teha] ‹
tingivas kõneviisis›
osutab, et miski on kõneleja arvates soovitatav, mõistlik vmsvoida▪ asja võiks kohtusse kaevata asian voisi haastaa oikeuteen
▪ võiksid ikka kooli ära lõpetada voisit kuitenkin käydä koulusi loppuun
ära mahtuma ‹
v›
tulemuslikult, tervenisti paigutatav või paigutunud olemamahtua,
sopia▪ nihuta ennast, et ma ka ära mahuksin siirry vähän, että minäkin mahtuisin
▪ toimetaja sõnul peab pealkiri ühele reale ära mahtuma toimittajan mukaan otsikon pitäisi mahtua yhdelle riville
▪ see festival küll ühele päevale ära ei mahu nuo festivaalit eivät kyllä mahdu yhteen päivään
ühildumaM
[
millega]
kokku sobitumasopia yhteen▪ riigi andmebaasid ei ühildu omavahel kuigi hästi valtion tietokannat eivät ole keskenään kovinkaan yhteensopivia
■ [
millega]
keel mingi sõnaga ühises muutevormis olemakongruoida [
jonkin kanssa]
▪ täiend ühildub nimisõnaga nii käändes kui ka arvus attribuutti kongruoi nominin kanssa niin sijassa kuin luvussa