?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
ega (siis) midagi‹
hrl lause algul›
(möönvalt, nentivalt:) mis siis ikka, olgu (siis) niiei mitään,
ei siinä mitään▪ ega midagi, elu läheb edasi ei mitään, elämä jatkuu
nii|paljuM
‹
adv›,
nii paljusel määral, niivõrd (palju)niin paljon,
sen verran,
siinä määrin▪ aitan teda niipalju kui võimalik autan häntä niin paljon kuin mahdollista
▪ Vähemalt nii palju võiks pingutada, et kirjavead ära parandada! Ainakin sen verran voisi yrittää, että korjaisi kirjoitusvirheet!
■
(pettumuse väljendamisel millegi suhtes, mis pole vastanud ootustele)ilmaisemassa pettymystä jonkin suhteen, joka ei vastaa odotuksiin–▪ Niipalju siis inimlikkusest! Se inhimillisyydestä siis!
nii|võrdM
‹
adv›
sel määral, selle võrraniin,
siinä määrin,
sen verran,
sikäli,
siksi▪ see oli niivõrd absurdne, et mõjus se oli siinä määrin absurdia, että se tehosi
niivõrd kui‹
alustab kvantumilauset›
alustab lauseosa, mis võrdluse kaudu täpsustab määra või hulka: sel määral kuisiinä määrin kuin▪ viskasin selle mõtte peast, niivõrd kui mõtteid saab peast visata työnsin ajatuksen mielestäni siinä määrin kuin se on mahdollista
nõndaM
‹
adv›
1 sel kombel või viisil, seda moodinäin,
tällä tavoinniin,
siten,
sillä tavoinnoin,
tuolla tavoin▪ nõnda see pidigi minema näin tämän pitikin mennä
▪ kuidas külvad, nõnda lõikad mitä kylvää, sitä niittää / niin makaa kuin petaa
■
sellest tingituna, selle tõttunäin ollen,
näin muodoin vars. ylät.siis,
niin muodoin vars. ylät.▪ veed on siin üsna sogased, nõnda ei saa veealuse maailma imetlemisest kuigi suurt naudingut vesi on täällä aika sameaa – näin ollen vedenalaisen maailman ihaileminen ei tarjoa kovin suurta nautintoa
■
kinnitab otsusele jõudmist, nendingut millegi lõpetatuse kohtano niin,
noin▪ nõnda, tänaseks aitab no niin, tämä riittää tältä päivältä
2 sel määral, sedavõrd;
(hrl rõhutatuna:) väga, eritiniin,
sen verran,
siinä määrin▪ puud on juba nõnda suured, et sügiseti võib nende alt tõrusid korjata puut ovat jo niin suuria, että syksyisin niiden alta voi kerätä terhoja
▪ ta nägi nõnda õnnetu välja hän näytti niin onnettomalta
3 väljendab vahetut ajalist järgnevustilmaisemassa välitöntä ajallista seuraamista–▪ nagu pikali heidab, nõnda norskama hakkab alkaa kuorsata saman tien, kun menee makuulle
nõndavõrd kui‹
alustab kvantumilauset›
alustab lauseosa, mis võrdluse kaudu täpsustab määra või hulka: sel määral kuisiinä määrin kuin▪ ma tahan, nõndavõrd kui seda suudan, teile abiks olla haluan olla avuksi teille siinä määrin kuin pystyn
sealM
‹
adv›
1 osutab kohale, mis on kaugemal, kõnelejast eemal Vastand siinsiellä,
siinätuolla,
tuossa▪ Küll oli seal rahvast! Kylläpä siellä oli väkeä!
▪ Räägi, mis seal juhtus? Kerro, mitä siellä tapahtui!
▪ Figaro siin, Figaro seal Figaro siellä, Figaro täällä
▪ Kes seal on? Kuka siellä?
▪ köök on kusagil seal tagapool keittiö on jossain tuolla perällä
■ ‹
koos sõnaga kus, kust või kuhu›
osutab täpsustamist vajavale asjaolulesiellä,
siinä▪ ööbida tuleb seal, kuhu päeva viimaseks kohtumiseks parasjagu jõuti yöpyä täytyy siellä, mihin on milloinkin ehditty päivän viimeiseen tapaamiseen
▪ kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem kun hätä on suurin, on apukin lähellä (sananl.)
2 ‹
koos sõnaga mis›
esineb möönvates, (paratamatusega) nõustuvates ütlustesvääjäämättömyyttä ilmaisevissa myönteisissä lauseissa–▪ alkoholis on oma mõnu, mis seal salata alkoholissa on oma viehätyksensä, mitäpä sitä salaamaan
▪ Mis seal ikka teha! Minkäs sille mahtaa!
3 hrv (ajalises ühenduses:) samas, äkki, siissiinä samassa,
juuri silloin,
äkkiä▪ seal, keset vaikust, äkki pauk siinä samassa hiljaisuuden rikkoi pamaus
seal|juuresM
‹
adv›
midagi tehes või millegi toimudes;
ühtlasi, samal ajalsamalla,
tässä,
tuossa,
siinä▪ mida ta ise sealjuures mõtles, ei teadnud keegi kukaan ei tiennyt, mitä hän itse samalla ajatteli
▪ ta väitis sealjuures, et .. hän väitti samassa yhteydessä, että...
■
muude seas, hulgasmuun muassa,
muun ohella,
myös▪ külm tuul pani kõik kohad kipitama, sealjuures ka silmamunad kylmä tuuli nipisteli joka paikkaa silmämunia myöten
▪ sotsiaaltoetused tuleb ennekõike suunata enim abi vajajatele ja sealjuures just lastega peredele sosiaalituet tulee kohdistaa ennen kaikkea eniten apua tarvitseville ja näiden joukossa juuri lapsiperheille
▪ teda paelub filmindus, sealjuures just kaameratöö häntä kiehtoo elokuva ja siinä nimenomaan kuvaustyö
seda|võrdM
‹
adv›,
see|võrd ‹
adv›,
see|võrra ‹
adv›,
selle|võrra ‹
adv›
sel määral, selle võrraniin,
siinä määrin,
sen verran,
tämän verran,
sikäli,
siksi▪ looduslüürika ei ole seevõrra ta pärisosa kui fantastika luonnonlyriikka ei ole siinä määrin ominaista hänelle kuin fiktio
▪ minul oli sellevõrra lihtsam, et keelt ma ju valdasin minulla oli sikäli helpompaa, että osasin kieltä
▪ ükski teine ei huvitanud mind sedavõrd kui sina kukaan muu ei kiinnostanut minua niin kuin sinä
üksM
‹
num,
pron›
1 ‹
num›
põhiarv 1yksi▪ üks pluss üks on kaks yksi plus yksi on kaksi / yksi ynnä yksi on kaksi
■
(kellaaja kohta:) päeval või öösel kell 1(
kellonajasta)
yksi▪ kell üks kello yksi / kello yhdeltä
■
hulgalt, koguselt 1yksi▪ võta veel üks kompvek ota vielä yksi karkki
▪ ühele kohale kandideeris mitu inimest yhdelle paikalle oli useampia ehdokkaita
■
(vastava arvulise järjekorra kohta)yksi,
ykkönen▪ paragrahv üks kohta yksi / pykälä yksi
2 ‹
s›
number 1ykkönen▪ Rooma üks roomalainen ykkönen
▪ viskasin täringuga ühe heitin nopalla ykkösen
■
halvim hinne viiepallises hindamissüsteemishuonoin arvosana viisiportaisessa arviointijärjestelmässäykkönen▪ õpetaja pani töö eest ühe opettaja antoi työstä ykkösen
3 ‹
pron› ‹
adjektiivselt›
osutab, et tegemist on täpsemalt määratlemata nähtusega, inimesega vmeräs,
muuan,
yksi▪ üks tähtis asi yksi tärkeä asia
▪ ühel ilusal päeval eräänä kauniina päivänä
■
(hulka väljendava sõna ees:) umbes, umbkaudunoin,
arviolta,
siinä▪ see läheb maksma üks kuus-seitsesada eurot se tulee maksamaan noin kuusi-seitsemänsataa euroa
▪ ta võib olla on üks kuuekümnene hän saattaa olla siinä kuusissakymmenissä
■ ‹
substantiivselt, lähedane numeraalile›
tähistab üksikolendit, üksikut asja vm mingist hulgastyksi▪ kutsututest jäi üks tulemata yksi kutsutuista jäi tulematta
▪ Sophokles on üks tuntumaid vanakreeka kirjanikke Sofokles on yksi antiikin Kreikan tunnetuimpia kirjailijoita
■ ‹
substantiivselt›
(kokkuvõtvalt mingi asjaolu, olukorra kohta)yksi▪ üks on selge: rännak tuleb raske yksi on selvää: taipalesta tulee raskas
4 ‹
pron› ‹
koos asesõnaga teine, substantiivselt ja adjektiivselt›
väljendab midagi ebamäärast või osutab täpsemalt määratlemata asjale, olendile või olukorrale(yhdessä teine-pronominin kanssa:) epämääräisestä lukumäärästä tai joukosta tai viittamassa tarkemmin määrittelemättömään asiaan, olentoon tai tilanteeseen–▪ on sellest üht-teist kuulnud on kuullut siitä yhtä ja toista
▪ üks ja teine käis abi palumas yksi ja toinen kävi pyytämässä apua
■
eristab või vastandab üht või (mitut) üksikut olendit, asja või asjaoluyksi▪ üks tütar elab Ameerikas, teine Prantsusmaal yksi tytär asuu Amerikassa, toinen Ranskassa
▪ keksis ühelt jalalt teisele hyppeli jalalta toiselle
5 ‹
pron›
osutab asjade, nähtuste, olukordade samasusele või sellele, et miski on kahele või enamale ühinesama▪ neil on üks isa, kuid erinev ema heillä on sama isä mutta eri äiti
▪ šamaan oli arst ja preester ühes isikus šamaani oli lääkäri ja pappi samassa henkilössä
▪ ühte värvi pluusid samanväriset puserot
▪ selles asjas on nad ühel meelel he ovat siinä asiassa samaa mieltä
■ ‹
koos sõnadega sama ja seesama›
(samasust rõhutades)ilmauksessa yksi ja samayksi▪ Eesti ja Soome hümni meloodia on üks ja sama Viron ja Suomen kansallislaulun sävel on yksi ja sama
▪ teksti on tõlkinud ja toimetanud üks ja seesama inimene tekstin on kääntänyt ja toimittanut yksi ja sama ihminen
■
(väliselt laadilt, omadustelt) sarnanesama,
samanlainen▪ vennad olid ühte nägu veljekset olivat samannäköiset
ümberM
‹
postp› [
kelle/mille], ‹
prep› [
kelle/mille], ‹
adv›
1 midagi või kedagi ümbritsema või ümbritsemas;
ümberringiympärille ‹
postp.,
adv.›,
ympärillä ‹
postp.,
adv.›
▪ tüdruk pani käed ümber põlvede tyttö kietoi kädet polvien ympärille
▪ krundile tuleks aed ümber teha pitäisi tehdä aita tontin ympärille
▪ ei ühtki elavat hinge, ümber ainult lumi ja jää ei yhtään elävää sielua, pelkästään lunta ja jäätä ympärillä
■
(riietusesemete katteks võtmise või katteks oleku kohta)ympärille▪ Võta sall ümber! Kiedo huivi ympärillesi!
▪ kõigil olid täna paremad hilbud ümber kaikilla oli tänään paremmat vaatteet päällä
2 seoses ringis liikumisega oma telje või mingi keskpunkti suhtesympäri ‹
postp.,
prep.›
▪ vesi ajab ratast ümber vesi pyörittää ratasta
▪ Maa tiirleb Päikese ümber Maa kiertää Aurinkoa
▪ koer jookseb ümber maja koira juoksee talon ympäri
▪ reis ümber maailma matka maailman ympäri / matka ympäri maailman
■
seoses kaart moodustava liikumisegaympäri▪ sõuti ümber maanina soudettiin niemen ympäri
▪ pood on siit kohe ümber nurga (tänavanurga taga) kauppa on täältä heti kulman takana
▪ ta pööras ümber nurga hän kääntyi kulman ympäri
3 millegi või kellegi läheduses või juuresympärillä▪ ema askeldab pliidi ümber äiti hyörii lieden ympärillä
■
osutab, et miski või keegi on mingi tegevuse keskpunktiksympärillä,
ympärille▪ seltsielu külas koondub raamatukogu ümber kylän seuraelämä keskittyy kirjaston ympärille
▪ jagelus käis ümber päranduse riita pyöri perinnön ympärillä
4 siin-seal, eri paigusympäri▪ poeg kolab mööda ilma ümber poika maleksii ympäri maailmaa
■
mitmesse suunda, mitmele poole või kõikjaleympäri,
ympärille▪ vaatas abiotsivalt ümber katsoi ympärilleen aivan kuin apua etsien
▪ lasksin silmad saalis ümber käia annoin katseeni kiertää ympäri salia
5 vastupidisesse suunda, teisele küljele, (180 kraadi) teistpidiympäri ‹
adv.›
▪ seda pannkooki ei tasu veel ümber pöörata tätä lättyä ei vielä kannata kääntää ympäri
▪ pöörasin uksel sõna lausumata ümber käännyin ovelta ympäri sanomatta sanaakaan
■
püst- või normaalasendist pikali või kummulialas|suin,
kumolleen,
nurin,
kumoon▪ mees ajas pudeli ümber mies kaatoi pullon kumoon
▪ aed on ümber kukkunud aita on kaatunut kumoon
▪ tassi ümber keerata kääntää kuppi alassuin
■
teise kohta, teisaleeri paikkaan, muualle–▪ taimi tuleb aeg-ajalt ümber istutada kasveja täytyy silloin tällöin istuttaa uudelleen
■
(ühenduses olemasoleva muutmisega:) uuesti üle, teistsuguseks, teisiti(jonkin muuttamisesta:) uudenlaiseksi, toisenlaiseksi, toisin–▪ koolimaja ehitati ümber hooldekoduks koulurakennus korjausrakennettiin hoitokodiksi
▪ las ma riietan ennast ümber anna minun vaihtaa vaatteita
▪ asus käsikirja ümber töötama alkoi muokata käsikirjoitusta
6 otsa, mööda, läbi;
otsas, möödasohi▪ varsti on teenistusaeg ümber palvelusaika on kohta ohi
7 umbes, ligikaudunoin,
lähes,
siinä▪ kohale tuli paarikümne inimese ümber paikalle tuli siinä parikymmentä ihmistä
▪ päikesetõusuni on jäänud poole tunni ümber auringonnousuun on jäänyt noin puoli tuntia
■
ligikaudu mingil ajal, mingi ajahetke kandislikimääräistä aikaa tai ajankohtaa ilmaisemassasuunnilleen,
paikkeilla,
tienoilla,
vaiheilla,
korvilla▪ kell on vist kuue ümber kello on kai suunnilleen kuusi / kello on kai kuuden paikkeilla