Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

ameti|post1
M
(ametikoha, ameti kohta)
virka, tehtävä, posti ark.
uus juhataja asub oma ametipostile juba sellel nädalal uusi johtaja astuu tehtäväänsä jo tällä viikolla
dekoltee
M
s
sügav kaelaväljalõige naisterõivastel
naisen puvun etuosan syvään uurrettu leikkaus
dekoltee
tööl käimiseks on sellel pluusil liiga avar dekoltee tämän puseron kaula-aukko on liian avonainen sopiakseen töihin
sügava kaelaväljalõikega paljastatud kael, õlad, rind, selg
kaulan ja rintojen välinen alue ihossa
dekoltee
kosmeetik kandis kreemi kaelale ja dekolteele kosmetologi levitti voidetta kaulalle ja dekolteelle
eel|lugu
M
millelegi eelnev, seda sissejuhatav sündmuste käik
alku|vaihe usein mon., esi|vaihe usein mon., alku|soitto kuv.
sellel otsusel on pikk eellugu tällä päätöksellä on pitkälliset esivaiheet
haiguse eellugu sairauden alkuvaiheet
endast ära olema
tugevasti erutatud olema, tavalisest olekust ja käitumisviisist erinema
(vahvasta kiihtyneisyydestä, epätavallisesta olemisesta ja käyttäytymisestä)
olla poissa tolalta(an, olla poissa raiteilta(an kuv.
olin sellel õhtul kuidagi endast ära olin sinä iltana jotenkin poissa tolaltani
enne|muiste
M
vanal ajal, ammusel ajal
ennen vanhaan, muinoin
ennemuiste asus sellel kohal kena linn ennen vanhaan tällä paikalla oli sievä kaupunki
heietama
M
pikalt-laialt millestki rääkima
puhella, pakista, tarinoida
vatvoa
sellel teemal võiks pikalt heietada tästä aiheesta voisi tarinoida pitkään; sitä aihetta voisi vatvoa pitkään
pikalt-laialt millestki kirjutama
kirjoittaa jostakin laveasti

pikalt-laialt millestki mõtlema
pohtia, vatvoa, jahkailla, pähkäillä ark., märehtiä vars. halv.
juba mõnda aega heietas mees mõtteid pere loomisest mies oli jo jonkin aikaa pohtinut perheen perustamista
ilmsesti
M
adv
ilmselt, suure tõenäosusega
selvästi, ilmeisesti
ilmsesti võivad sellel haigusel olla erinevad põhjused tämän sairauden syyt saattavat ilmeisesti olla erilaiset
kaardi|mäng
M
mängukaartidega mängitav mäng; mängukaartidega mängimine
kortti|peli, kortti (erik.)
kellel ei vea kaardimängus, sellel veab armastuses jos ei ole onnea pelissä, on onnea rakkaudessa
kaela kahekorra keerama
(hrl ähvardustes:) kedagi hävitama, maha lööma
(tavallisesti uhkauksissa:) tappaa joku
vääntää niskat nurin kuv.
Keeran sellel tüübil ükskord kaela kahekorra! Väännän sen tyypin niskat vielä nurin!
kasvatus
M
s
inimese, eriti laste ja noorte füüsilise ja vaimse arengu teadlik kujundamine; isiksuse kõlbeliste omaduste kujundamine
kasvatus, kasvattaminen, kasvatus|työ
isamaaline kasvatus isänmaallinen kasvatus
noorte kunstiline kasvatus nuorten taidekasvatus
isa oma laste kasvatuses ei osalenud isä ei osallistunut lastensa kasvatukseen
lastekasvatus lastenkasvatus
kasvatamise tulemusena kelleski väljakujunenud (head) kombed, käitumismaneerid vms
kasvattamisen tuloksena kehittyneet (hyvät) tavat, käytös tms.
kasvatus
sellel metslasel puudub küll igasugune kasvatus siltä metsäläiseltä kyllä uupuu tyystin kasvatus
hea koduse kasvatusega noormees hyvän kotikasvatuksen saanut nuorimies
taimede viljelemine või loomade pidamine
kasvien viljely tai eläinten pito
kasvatus, hoito, viljely {vain kasveista ja kaloista}
lihaveiste kasvatus lihakarjan kasvatus
viljakasvatus viljanviljely / viljan viljely
keemia
M
s
1 teadus, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning muundumise seadusi
kemia
orgaaniline keemia orgaaninen kemia
kliinilise keemia uuringud kliinisen kemian tutkimukset
üks õppeaineid koolis või ülikoolis
(oppiaine)
kemia
Võta kohe keemia õpik kätte! Ota heti kemian kirja käteen!
õpilane on omandanud keemia põhimõisted oppilas on omaksunut kemian peruskäsitteet
2 (kõnekeelsemas kasutuses:) keemilised reaktsioonid või protsessid; keemiatööstus või selle tooted
kemialliset reaktiot tai prosessit; kemianteollisuus tai sen tuotteet
kemia, kemian|teollisuus
toiduainete keemia elintarvikekemia
sellel kommil on ju täielik keemia maitse tässä karkissahan on täysin teollinen maku
inimeste omavaheline emotsionaalne või füüsiline külgetõmme
ihmisten välinen emotionaalinen tai fyysinen vetovoima
kemia kuv.
vestluse käigus omavahelist keemiat ei tekkinud keskustelun aikana ei syntynyt keskinäistä kemiaa
Seotud sõnad
keemiks
kemisti
kogema
M
läbi elama, tunda saama
kokea
üks asi on millestki kuulda, teine asi ise seda kogeda on aivan eri asia kuulla jostakin kuin kokea se itse
pika elu jooksul oli vanaisa nii mõndagi kogenud pitkän elämänsä aikana isoisä oli kokenut yhtä ja toista
kogesin sellel ametikohal nii raskusi kui rõõme koin siinä virassa sekä vaikeuksia että iloja
kui|palju
M
adv
1alustab määralausetkui suurel määral
paljonko, kuinka paljon
mul on raske ütelda, kuipalju sellel oli mõju minun on vaikea sanoa, paljonko sillä oli vaikutusta
peatreener otsustab, kes kuipalju raha saab päävalmentaja päättää, kuinka paljon kukin saa rahaa
2hüüd- ja väitlausetes(hrl nördimust, hämmastust väljendades:) rohkesti, külluses
(tav. harmia tai hämmästystä ilmaisemassa:) paljon, riittämiin
küsimusi kuipalju, vastuseid ei ühtegi kysymyksiä vaikka kuinka, vastauksia ei ollenkaan
Kuipalju kisa, kuipalju segadust! Sitä huudon ja sekasotkun määrää!
lõhn
M
s
paljude ainete omadus, mida tunneb nina kaudu
haju, tuoksu
värske kohvi lõhn tuoreen kahvin tuoksu
nohuga ei tunne lõhna nuhassa ei haista mitään
igal aastaajal on oma lõhnad ja oma hääled jokaisella vuodenajalla on omat tuoksunsa ja äänensä
lõhnad pl (alkoholilõhna, kergelt joobes oleku kohta)
viinan|huurut mon., viina|huurut mon., viinan|höyryt mon., viina|höyryt mon.
Ära rooli mine, sul on lõhnad juures! Älä mene rattiin, olet viinahöyryissä!
Ain tuli täna tööle lõhnadega Ain tuli tänään töihin viinanhuuruisena / Ain tuli tänään töihin viinalta haisten
(lõhnaõli kohta)
tuoksu (erik.), haju|vesi
ostsin endale täna uue lõhna ostin tänään itselleni uutta hajuvettä
(mingi tabamatu omaduse, varjundi kohta)
haju kuv.
sellel on tugev raha lõhn küljes siinä on vahva rahan haju
märgilineadj
erilise, eriti olulise tähendusega, selgelt millelegi vihjav või viitav
merkittävä, merkitsevä, paljon|puhuva
sellel polnud mingit märgilist tähendust tällä ei ollut mitään erityistä merkitystä
poliitiku riietus on alati märgiline poliitikon vaatetus on aina paljonpuhuva
peatuma
M
1 seisma jääma, liikumist (ka mingit tegevust) katkestama
pysähtyä, seisahtua, seisahtaa, sammua {moottorista, moottoriajoneuvosta}
Volvo peatub Volvo pysähtyy
möödusime peatumata kõigist poodidest ohitimme kaikki kaupat pysähtymättä
lift peatus kolmandal korrusel hissi seisahtui kolmannessa kerroksessa
aeg justkui peatus aika tuntui pysähtyvän
(protsessi vm kohta:) mõneks ajaks või täiesti lakkama
lakata, tauota, seisahtua, pysähtyä
verejooks peatus verenvuoto lakkasi
muru kasv peatub, kui temperatuur langeb alla 8 plusskraadi ruohon kasvu pysähtyy, kun lämpötila laskee alle 8 plusasteen
2 kusagil viibimise, käimise korral majutuma, ajutiselt elama
oleskella, majoittua, majailla, pitää majaa
Berliinis peatusime tuttavate juures Berliinissä majoituimme tuttujen luona
Mis hotellis sa peatud? Missä hotellissa asut? / Missä hotellissa yövyt?
3 mingit küsimust käsitlema, sellele tähelepanu keskendama
käsitellä jotakin kysymystä, suunnata huomio siihen
härra minister juba peatus eelnõu olulisematel punktidel herra ministeri käsitteli jo esityksen tärkeimpiä kohtia
ma ei tahaks sellel teemal pikemalt peatuda en haluaisi syventyä siihen teemaan
(ühendis peatuma jääma:) mitme võimaluse korral ühe kasuks otsustama
monesta vaihtoehdosta yhden valitsemisesta
nime valimisel jäädi peatuma Sebastiani juures nimen valinnassa päädyttiin nimeen Sebastian
prigin
M
s
peenikeste okste murdumise vaikne heli, nõrgalt pragisev (kõrval)heli
risahtelu, ritinä, rätinä
köögis on kuulda süte vaikset priginat keittiössä kuuluu hiilten hiljainen risahtelu
sellel videol on heli katki – mingit priginat tuleb ainult tämän videon äänessä on vikaa – tulee vain jotain rätinää
see
M
pron
1substantiivselt ja adjektiivselt(otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele) osutab lähedal asuvale või muidu tähelepanu objektiks olevale isikule, loomale, esemele või olukorrale
se, tuo, tämä
ne mon., nuo mon., nämä mon.
Kes see on? Kuka tuo on?
see on minu sõber se on minun ystäväni
Mida see peaks tähendama? Mitä tämä tarkoittaa?
see tüüp tundub kahtlane tuo tyyppi tuntuu epäilyttävältä
Missugust õuna tahad? – Seda. Minkä omenan haluat? – Tämän.; Minkä omenan haluat? – Tuon.
nendest kingadest küll enam asja ei saa näitä kenkiä ei kyllä saa enää korjattua
(hüüatustes)
(huudahduksissa)
tämä, se
Oh seda õnne ja rõõmu! Voi tätä onnea ja iloa!; Voi sitä onnea ja iloa!
2adjektiivseltviitab parajasti kulgevale ajale, hetkel esinevale olukorrale jms
tämä
poiss läheb sel aastal esimesse klassi poika menee tänä vuonna ensimmäiselle luokalle
tema töö oli seks korraks tehtud hänen työnsä oli täksi kerraksi tehty
3substantiivselt ja adjektiivseltviitab tekstis mainitud esemele, inimesele, nähtusele, tegevusele, olukorrale või varem öeldule
viittaamassa johonkin edellä mainittuun sanaan tai asiaan
se
ma otsin Reinu juba tükk aega, aga see mees on kuhugi kadunud olen etsinyt Reiniä jo jonkin aikaa, mutta se mies on kadonnut jonnekin
tubade vahel on uks, ja see uks ei käi lukku huoneiden välissä on ovi, eikä sitä voi lukita
ta ei jõudnud õigeks ajaks ja see ärritas teda väga hän ei ollut ajoissa ja se ärsytti häntä kovasti
tulge nädala pärast, ehk selle aja peale selgub midagi tulkaa viikon päästä, ehkä siihen mennessä selviää jotakin
viitab täpsustavale kõrvallausele
viittaamassa tavallisesti jäljessä seuraavaan sivulauseeseen tai sivulauseen määrittämään sanaan
se
ne mon.
pall oligi see, mida ma saada tahtsin pallo olikin se, mitä halusin saada
ta käis nähtavasti sel ajal, kui ma poes olin hän kävi näköjään sillä aikaa, kun olin kaupassa
kes varem tulid, neile ma juba rääkisin niille, jotka tulivat aikaisemmin, kerroinkin jo
■ ‹koos adjektiivi või adverbi komparatiiviga, koos sõnaga midaesineb kaudse võrdluse kaudu hinnangut andvates ühendeis mida .. seda või seda .. mida
adjektiivin tai adverbin komparatiivin yhteydessä, korrelaattina mida
se
mida varem, seda parem mitä pikemmin, sen parempi / mitä pikemmin, sitä parempi
mida enam ma kiusatusega võitlesin, seda enam see kasvas mitä enemmän kamppailin kiusausta vastaan, sitä suuremmaksi se kasvoi
esineb nõustuvates, möönvates ütlustes
(myöntyvissä, myöntävissä ilmauksissa)
se
Kõvasti tuleb tööd teha. – Selge see. Töitä on tehtävä kovasti. – Selvähän se.
Aega on vähe jäänud. – Seda küll. Aikaa on enää vähän. – Niin on.
4 viitab umbmääraselt kellegi või millegi korduvat esinemist
(toistettuna viittaamassa johonkin tai johonkuhun, jota ei haluta sanoa täsmällisesti)
se
pandi kirja, et see ja see on temalt nii ja nii palju laenanud merkittiin muistiin, että se ja se on lainannut häneltä niin ja niin paljon
see ja see asi veel vaja korda ajada se ja se asia täytyy vielä hoitaa
koos asesõnaga teine mitmesugustes väljendites
yksi
eks aja jooksul oli selles peres seda ja teist juhtunud olihan siinä perheessä sattunut aikojen kuluessa yhtä ja toista
mitmed kutsutuist jäid sellel või teisel põhjusel tulemata monet kutsutuista jättivät tulematta syystä tai toisesta
(mittemeenuva või mitte päriselt sobiva sõna asemel)
(korvaamassa sanaa, joka ei tule mieleen tai joka ei aivan sovi)
se
kas sa uut filmi oled näinud, noh seda..., mitte ei tule nimi meelde oletko nähnyt uuden elokuvan, no sen... ei tule millään nimi mieleen
vihjab millelegi sugueluga seotule
(viittaamassa seksiin)
se
ei tea, kas Ants on oma tüdrukuga ka juba seda (asja) teinud onkohan Ants jo tehnyt sitä tyttöystävänsä kanssa
5 kõnek mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna.
(vahvistamassa edellä olevaa sanaa; täytesanana)
se
Kes see tuli? Kukas se tuli?
Kellel see aega kaks korda käia! Kenellä sitä on aikaa käydä kaksi kertaa!
suud pruukima
kõnelema, mõtteid vahetama
puhua, vaihtaa ajatuksia
president oleks võinud sellel teemal suud pruukida presidentti olisi voinut puhua sellaisesta teemasta
väljakutsuvalt, häbematult kõnelema, õiendama
puhua rohkeasti ja häpeämättömästi
piestä suuta kuv., soittaa suuta(an ark., kuv., aukoa päätä(än ark., kuv., soittaa poskea(an ark., kuv.
Ma ei soovita teil niimoodi suud pruukida, noormees! Teidän ei pitäisi puhua niin, nuori mies!

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur