?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit
ameti|post1M
(ametikoha, ameti kohta)virka,
tehtävä,
posti ark.▪ uus juhataja asub oma ametipostile juba sellel nädalal uusi johtaja astuu tehtäväänsä jo tällä viikolla
dekolteeM
‹
s›
sügav kaelaväljalõige naisterõivastelnaisen puvun etuosan syvään uurrettu leikkausdekoltee▪ tööl käimiseks on sellel pluusil liiga avar dekoltee tämän puseron kaula-aukko on liian avonainen sopiakseen töihin
■
sügava kaelaväljalõikega paljastatud kael, õlad, rind, selgkaulan ja rintojen välinen alue ihossadekoltee▪ kosmeetik kandis kreemi kaelale ja dekolteele kosmetologi levitti voidetta kaulalle ja dekolteelle
eel|luguM
millelegi eelnev, seda sissejuhatav sündmuste käikalku|vaihe usein mon.,
esi|vaihe usein mon.,
alku|soitto kuv.▪ sellel otsusel on pikk eellugu tällä päätöksellä on pitkälliset esivaiheet
▪ haiguse eellugu sairauden alkuvaiheet
endast ära olematugevasti erutatud olema, tavalisest olekust ja käitumisviisist erinema(
vahvasta kiihtyneisyydestä, epätavallisesta olemisesta ja käyttäytymisestä)
olla poissa tolalta(an,
olla poissa raiteilta(an kuv.▪ olin sellel õhtul kuidagi endast ära olin sinä iltana jotenkin poissa tolaltani
enne|muisteM
vanal ajal, ammusel ajalennen vanhaan,
muinoin▪ ennemuiste asus sellel kohal kena linn ennen vanhaan tällä paikalla oli sievä kaupunki
heietamaM
pikalt-laialt millestki rääkimapuhella,
pakista,
tarinoidavatvoa▪ sellel teemal võiks pikalt heietada tästä aiheesta voisi tarinoida pitkään; sitä aihetta voisi vatvoa pitkään
■
pikalt-laialt millestki kirjutamakirjoittaa jostakin laveasti–■
pikalt-laialt millestki mõtlemapohtia,
vatvoa,
jahkailla,
pähkäillä ark.,
märehtiä vars. halv.▪ juba mõnda aega heietas mees mõtteid pere loomisest mies oli jo jonkin aikaa pohtinut perheen perustamista
ilmsestiM
‹
adv›
ilmselt, suure tõenäosusegaselvästi,
ilmeisesti▪ ilmsesti võivad sellel haigusel olla erinevad põhjused tämän sairauden syyt saattavat ilmeisesti olla erilaiset
kaardi|mängM
mängukaartidega mängitav mäng;
mängukaartidega mängiminekortti|peli,
kortti (
erik.)
▪ kellel ei vea kaardimängus, sellel veab armastuses jos ei ole onnea pelissä, on onnea rakkaudessa
kaela kahekorra keerama(hrl ähvardustes:) kedagi hävitama, maha lööma(tavallisesti uhkauksissa:) tappaa jokuvääntää niskat nurin kuv.▪ Keeran sellel tüübil ükskord kaela kahekorra! Väännän sen tyypin niskat vielä nurin!
kasvatusM
‹
s›
inimese, eriti laste ja noorte füüsilise ja vaimse arengu teadlik kujundamine;
isiksuse kõlbeliste omaduste kujundaminekasvatus,
kasvattaminen,
kasvatus|työ▪ isamaaline kasvatus isänmaallinen kasvatus
▪ noorte kunstiline kasvatus nuorten taidekasvatus
▪ isa oma laste kasvatuses ei osalenud isä ei osallistunut lastensa kasvatukseen
▪ lastekasvatus lastenkasvatus
■
kasvatamise tulemusena kelleski väljakujunenud (head) kombed, käitumismaneerid vmskasvattamisen tuloksena kehittyneet (hyvät) tavat, käytös tms.kasvatus▪ sellel metslasel puudub küll igasugune kasvatus siltä metsäläiseltä kyllä uupuu tyystin kasvatus
▪ hea koduse kasvatusega noormees hyvän kotikasvatuksen saanut nuorimies
■
taimede viljelemine või loomade pidaminekasvien viljely tai eläinten pitokasvatus,
hoito,
viljely {
vain kasveista ja kaloista}
▪ lihaveiste kasvatus lihakarjan kasvatus
▪ viljakasvatus viljanviljely / viljan viljely
keemiaM
‹
s›
1 teadus, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning muundumise seadusikemia▪ orgaaniline keemia orgaaninen kemia
▪ kliinilise keemia uuringud kliinisen kemian tutkimukset
■
üks õppeaineid koolis või ülikoolis(
oppiaine)
kemia▪ Võta kohe keemia õpik kätte! Ota heti kemian kirja käteen!
▪ õpilane on omandanud keemia põhimõisted oppilas on omaksunut kemian peruskäsitteet
2 (kõnekeelsemas kasutuses:) keemilised reaktsioonid või protsessid;
keemiatööstus või selle tootedkemialliset reaktiot tai prosessit;
kemianteollisuus tai sen tuotteetkemia,
kemian|teollisuus▪ toiduainete keemia elintarvikekemia
▪ sellel kommil on ju täielik keemia maitse tässä karkissahan on täysin teollinen maku
■
inimeste omavaheline emotsionaalne või füüsiline külgetõmmeihmisten välinen emotionaalinen tai fyysinen vetovoimakemia kuv.▪ vestluse käigus omavahelist keemiat ei tekkinud keskustelun aikana ei syntynyt keskinäistä kemiaa
Seotud sõnad keemik ‹
s›
kemisti
kogemaM
läbi elama, tunda saamakokea▪ üks asi on millestki kuulda, teine asi ise seda kogeda on aivan eri asia kuulla jostakin kuin kokea se itse
▪ pika elu jooksul oli vanaisa nii mõndagi kogenud pitkän elämänsä aikana isoisä oli kokenut yhtä ja toista
▪ kogesin sellel ametikohal nii raskusi kui rõõme koin siinä virassa sekä vaikeuksia että iloja
kui|paljuM
‹
adv›
1 ‹
alustab määralauset›
kui suurel määralpaljonko,
kuinka paljon▪ mul on raske ütelda, kuipalju sellel oli mõju minun on vaikea sanoa, paljonko sillä oli vaikutusta
▪ peatreener otsustab, kes kuipalju raha saab päävalmentaja päättää, kuinka paljon kukin saa rahaa
2 ‹
hüüd- ja väitlausetes›
(hrl nördimust, hämmastust väljendades:) rohkesti, külluses(tav. harmia tai hämmästystä ilmaisemassa:) paljon, riittämiin–▪ küsimusi kuipalju, vastuseid ei ühtegi kysymyksiä vaikka kuinka, vastauksia ei ollenkaan
▪ Kuipalju kisa, kuipalju segadust! Sitä huudon ja sekasotkun määrää!
lõhnM
‹
s›
paljude ainete omadus, mida tunneb nina kauduhaju,
tuoksu▪ värske kohvi lõhn tuoreen kahvin tuoksu
▪ nohuga ei tunne lõhna nuhassa ei haista mitään
▪ igal aastaajal on oma lõhnad ja oma hääled jokaisella vuodenajalla on omat tuoksunsa ja äänensä
■
lõhnad pl (alkoholilõhna, kergelt joobes oleku kohta)viinan|huurut mon.,
viina|huurut mon.,
viinan|höyryt mon.,
viina|höyryt mon.▪ Ära rooli mine, sul on lõhnad juures! Älä mene rattiin, olet viinahöyryissä!
▪ Ain tuli täna tööle lõhnadega Ain tuli tänään töihin viinanhuuruisena / Ain tuli tänään töihin viinalta haisten
■
(lõhnaõli kohta)tuoksu (
erik.),
haju|vesi▪ ostsin endale täna uue lõhna ostin tänään itselleni uutta hajuvettä
■
(mingi tabamatu omaduse, varjundi kohta)haju kuv.▪ sellel on tugev raha lõhn küljes siinä on vahva rahan haju
märgiline ‹
adj›
erilise, eriti olulise tähendusega, selgelt millelegi vihjav või viitavmerkittävä,
merkitsevä,
paljon|puhuva▪ sellel polnud mingit märgilist tähendust tällä ei ollut mitään erityistä merkitystä
▪ poliitiku riietus on alati märgiline poliitikon vaatetus on aina paljonpuhuva
peatumaM
1 seisma jääma, liikumist (ka mingit tegevust) katkestamapysähtyä,
seisahtua,
seisahtaa,
sammua {
moottorista, moottoriajoneuvosta}
▪ Volvo peatub Volvo pysähtyy
▪ möödusime peatumata kõigist poodidest ohitimme kaikki kaupat pysähtymättä
▪ lift peatus kolmandal korrusel hissi seisahtui kolmannessa kerroksessa
▪ aeg justkui peatus aika tuntui pysähtyvän
■
(protsessi vm kohta:) mõneks ajaks või täiesti lakkamalakata,
tauota,
seisahtua,
pysähtyä▪ verejooks peatus verenvuoto lakkasi
▪ muru kasv peatub, kui temperatuur langeb alla 8 plusskraadi ruohon kasvu pysähtyy, kun lämpötila laskee alle 8 plusasteen
2 kusagil viibimise, käimise korral majutuma, ajutiselt elamaoleskella,
majoittua,
majailla,
pitää majaa▪ Berliinis peatusime tuttavate juures Berliinissä majoituimme tuttujen luona
▪ Mis hotellis sa peatud? Missä hotellissa asut? / Missä hotellissa yövyt?
3 mingit küsimust käsitlema, sellele tähelepanu keskendamakäsitellä jotakin kysymystä, suunnata huomio siihen–▪ härra minister juba peatus eelnõu olulisematel punktidel herra ministeri käsitteli jo esityksen tärkeimpiä kohtia
▪ ma ei tahaks sellel teemal pikemalt peatuda en haluaisi syventyä siihen teemaan
■
(ühendis peatuma jääma:) mitme võimaluse korral ühe kasuks otsustamamonesta vaihtoehdosta yhden valitsemisesta–▪ nime valimisel jäädi peatuma Sebastiani juures nimen valinnassa päädyttiin nimeen Sebastian
priginM
‹
s›
peenikeste okste murdumise vaikne heli, nõrgalt pragisev (kõrval)helirisahtelu,
ritinä,
rätinä▪ köögis on kuulda süte vaikset priginat keittiössä kuuluu hiilten hiljainen risahtelu
▪ sellel videol on heli katki – mingit priginat tuleb ainult tämän videon äänessä on vikaa – tulee vain jotain rätinää
seeM
‹
pron›
1 ‹
substantiivselt ja adjektiivselt›
(otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele) osutab lähedal asuvale või muidu tähelepanu objektiks olevale isikule, loomale, esemele või olukorralese,
tuo,
tämäne mon.,
nuo mon.,
nämä mon.▪ Kes see on? Kuka tuo on?
▪ see on minu sõber se on minun ystäväni
▪ Mida see peaks tähendama? Mitä tämä tarkoittaa?
▪ see tüüp tundub kahtlane tuo tyyppi tuntuu epäilyttävältä
▪ Missugust õuna tahad? – Seda. Minkä omenan haluat? – Tämän.; Minkä omenan haluat? – Tuon.
▪ nendest kingadest küll enam asja ei saa näitä kenkiä ei kyllä saa enää korjattua
■
(hüüatustes)(
huudahduksissa)
tämä,
se▪ Oh seda õnne ja rõõmu! Voi tätä onnea ja iloa!; Voi sitä onnea ja iloa!
2 ‹
adjektiivselt›
viitab parajasti kulgevale ajale, hetkel esinevale olukorrale jmstämä▪ poiss läheb sel aastal esimesse klassi poika menee tänä vuonna ensimmäiselle luokalle
▪ tema töö oli seks korraks tehtud hänen työnsä oli täksi kerraksi tehty
3 ‹
substantiivselt ja adjektiivselt›
viitab tekstis mainitud esemele, inimesele, nähtusele, tegevusele, olukorrale või varem öelduleviittaamassa johonkin edellä mainittuun sanaan tai asiaanse▪ ma otsin Reinu juba tükk aega, aga see mees on kuhugi kadunud olen etsinyt Reiniä jo jonkin aikaa, mutta se mies on kadonnut jonnekin
▪ tubade vahel on uks, ja see uks ei käi lukku huoneiden välissä on ovi, eikä sitä voi lukita
▪ ta ei jõudnud õigeks ajaks ja see ärritas teda väga hän ei ollut ajoissa ja se ärsytti häntä kovasti
▪ tulge nädala pärast, ehk selle aja peale selgub midagi tulkaa viikon päästä, ehkä siihen mennessä selviää jotakin
■
viitab täpsustavale kõrvallauseleviittaamassa tavallisesti jäljessä seuraavaan sivulauseeseen tai sivulauseen määrittämään sanaansene mon.▪ pall oligi see, mida ma saada tahtsin pallo olikin se, mitä halusin saada
▪ ta käis nähtavasti sel ajal, kui ma poes olin hän kävi näköjään sillä aikaa, kun olin kaupassa
▪ kes varem tulid, neile ma juba rääkisin niille, jotka tulivat aikaisemmin, kerroinkin jo
■ ‹
koos adjektiivi või adverbi komparatiiviga, koos sõnaga mida›
esineb kaudse võrdluse kaudu hinnangut andvates ühendeis mida .. seda või seda .. mida‹
adjektiivin tai adverbin komparatiivin yhteydessä, korrelaattina mida›
se▪ mida varem, seda parem mitä pikemmin, sen parempi / mitä pikemmin, sitä parempi
▪ mida enam ma kiusatusega võitlesin, seda enam see kasvas mitä enemmän kamppailin kiusausta vastaan, sitä suuremmaksi se kasvoi
■
esineb nõustuvates, möönvates ütlustes(
myöntyvissä, myöntävissä ilmauksissa)
se▪ Kõvasti tuleb tööd teha. – Selge see. Töitä on tehtävä kovasti. – Selvähän se.
▪ Aega on vähe jäänud. – Seda küll. Aikaa on enää vähän. – Niin on.
4 viitab umbmääraselt kellegi või millegi korduvat esinemist(
toistettuna viittaamassa johonkin tai johonkuhun, jota ei haluta sanoa täsmällisesti)
se▪ pandi kirja, et see ja see on temalt nii ja nii palju laenanud merkittiin muistiin, että se ja se on lainannut häneltä niin ja niin paljon
▪ see ja see asi veel vaja korda ajada se ja se asia täytyy vielä hoitaa
■
koos asesõnaga teine mitmesugustes väljenditesyksi▪ eks aja jooksul oli selles peres seda ja teist juhtunud olihan siinä perheessä sattunut aikojen kuluessa yhtä ja toista
▪ mitmed kutsutuist jäid sellel või teisel põhjusel tulemata monet kutsutuista jättivät tulematta syystä tai toisesta
■
(mittemeenuva või mitte päriselt sobiva sõna asemel)(
korvaamassa sanaa, joka ei tule mieleen tai joka ei aivan sovi)
se▪ kas sa uut filmi oled näinud, noh seda..., mitte ei tule nimi meelde oletko nähnyt uuden elokuvan, no sen... ei tule millään nimi mieleen
■
vihjab millelegi sugueluga seotule(
viittaamassa seksiin)
se▪ ei tea, kas Ants on oma tüdrukuga ka juba seda (asja) teinud onkohan Ants jo tehnyt sitä tyttöystävänsä kanssa
5 kõnek mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna.(
vahvistamassa edellä olevaa sanaa;
täytesanana)
se▪ Kes see tuli? Kukas se tuli?
▪ Kellel see aega kaks korda käia! Kenellä sitä on aikaa käydä kaksi kertaa!
suud pruukimakõnelema, mõtteid vahetamapuhua, vaihtaa ajatuksia–▪ president oleks võinud sellel teemal suud pruukida presidentti olisi voinut puhua sellaisesta teemasta
■
väljakutsuvalt, häbematult kõnelema, õiendamapuhua rohkeasti ja häpeämättömästipiestä suuta kuv.,
soittaa suuta(an ark.,
kuv.,
aukoa päätä(än ark.,
kuv.,
soittaa poskea(an ark.,
kuv.▪ Ma ei soovita teil niimoodi suud pruukida, noormees! Teidän ei pitäisi puhua niin, nuori mies!