Leitud 1 artikkel
saatusM
‹
s›
inimese elukäik, kõik selles vältimatult toimuv või toimunu nagu mingi võõra, välise jõu ettemääratunakohtalo,
osa,
sallimus▪ raske saatus on tabanud paljusid väikeriike monet pienet valtiot ovat kokeneet kovan kohtalon
▪ seekord saatus naeratas mulle tällä kertaa onni hymyili minulle
■
(millelegi järgnev) elamine ja olemine, see, mis tulebkohtalo kuv.▪ varga saatuse otsustab kohus varkaan kohtalosta päätetään oikeudessa