Leitud 1 artikkel
rüütelM
‹
s›
1 rüütliseisusse kuuluv raskerelvastusega ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopasritari hist.■
vaimuliku rüütliordu liigehengellisen ritarikunnan jäsenritari myös hist.▪ ordusse astunud rüütlid andsid tavapärase mungatõotuse ritarikuntaan liittyneet miehet antoivat tavanomaisen munkinvalan
2 alama astme aadlitiitel Inglismaal ja Prantsusmaal;
seda kandev isikritari▪ ta sai kapteni aukraadi ja löödi rüütliks hän sai kapteenin kunnia-arvon ja hänet lyötiin ritariksi
3 (heade kommetega, viisaka, daamide vastu tähelepaneliku mehe kohta)ritari kuv.▪ meil ei ole rüütleid ega džentelmene, aeg on selline meillä ei ole ritareita eikä herrasmiehiä, aika on sellainen