Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

humisema
M
tumedasti, tasaselt, ühetooniliselt undama
humista, suhista, kohista
kubisema
M
[millest] millestki tihedalt täis olema või neid rohkesti sisaldama
kuhista [jotakin], kihistä [jotakin], vilistä [jotakin]
internet kubiseb infost internet kuhisee tietoa
vigadest kubisev artikkel virheitä vilisevä artikkeli
lohisema
M
1 (kuuldavalt) vastu maad vm aluspinda hõõrdudes liikuma
laahata, laahautua, raahautua, viistää, hilautua
lohisevad sammud laahaavat askeleet
pulmakleidi pikk slepp lohises mööda vaipa morsiuspuvun pitkä laahus viisti mattoa
maantee on nii hullult roopaid täis, et madalama auto põhi lohiseb vastu asfalti maantiessä on niin järjettömät urat, että matalamman auton pohja raapii asvalttia
(initsiatiivitu või kriitikavaba kaasamineku, end teistel juhtida laskmise kohta)
roikkua kuv., vars. ark.
ise tuleb oma elu kujundada, mitte teistele järele lohiseda pitää rakentaa itse oma elämänsä eikä roikkua muiden perässä
2 pikaldaselt või raskepäraselt edenema; mittevajalikku sisaldav, keskendamata olema
edetä verkkaisesti tai raskassoutuisesti; sisältää jotakin epäolennaista, olla epäyhtenäinen
kohtuasi jäi aastateks lohisema oikeusjuttu jäi vuosiksi roikkumaan
lohisev sõnastus rönsyilevä muotoilu
nohisema
M
kuuldavalt läbi nina hingama; (nina kohta:) sellist heli kuuldavale laskma
tuhista
mees ainult nohises rahulolevalt mies vain tuhisi tyytyväisenä
laps jäi nohisedes magama lapsi nukahti tuhisten
nina nohiseb ja kurgus krõbiseb nenä tuhisee ja kurkku on karkea
nohinal rääkima
puhua tuhisten
tuhista kuv.
Oskar nohises midagi omaette Oskar tuhisi jotain itsekseen
nurisema
M
millegi üle rahulolematust või pahameelt avaldama
nurista, napista, nurkua, marista
kunagi enam ei nurise ma toidu üle en enää koskaan nurise ruoasta
inimesed on nurisenud, et konstaablijaoskond ei ole ööpäev läbi avatud ihmiset ovat napisseet siitä, ettei poliisiasema ole auki vuorokauden ympäri
pobisema
M
vaikselt, ühetooniliselt ja ebaselgelt (endamisi, pahandades) rääkima
mutista, mumista, sopottaa, höpöttää, pulista
mees lahkus pahaselt pobisedes mies poistui vihaisesti mutisten
nad ei saanud aru, mida naine pobiseb he eivät ymmärtäneet, mitä nainen mumisee
ah niisama pobisesin, pole tähtis kunhan höpötin, ei sillä väliä
pomisema
M
vaikselt, ühetooniliselt ja ebaselgelt (endamisi, pahandades) rääkima
mutista, mumista
„Hommikust,“ pomisesin uimaselt ”Huomenta”, mutisin tokkuraisena
mõned tüübid pomisesid omaette jotkut tyypit mumisivat keskenään
puhkema
M
1 (õite, lehtede, pungade kohta:) suletud olekust avatuks minema
(kukista, lehdistä tms.)
puhjeta, aueta, avautua
lehed on puhkedes punased, hiljem rohelised lehdet ovat puhjetessaan punaiset, myöhemmin vihreät
(taime kohta:) õide või lehte minema
(kasveista)
puhjeta
Jaapanis on kirsid juba õide puhkemas Japanissa kirsikkapuut ovat jo puhkeamassa kukkaan
hooga lahti, valla pääsema
puhjeta, tulvahtaa, ryöpsähtää
õhtul puhkesid looteveed ning läksin haiglasse illalla menivät lapsivedet ja lähdin sairaalaan
2 (hrl pingelise, ohtliku seisundi kohta:) algama, ootamatult tekkima
alkaa äkisti
puhjeta, syttyä
poes puhkes paanika kaupassa puhkesi paniikki
meeste vahel puhkes sõnavahetus, mis kiiresti kakluseni viis miesten välillä puhkesi kiista, joka johti nopeasti tappeluun
tulekahju puhkes keldri saunaruumis tulipalo syttyi kellarin saunatiloissa
■ [mida tegema] (hrl naerma või nutma) hakkama
puhjeta, ratketa, ruveta
üks itaallanna puhkes nutma eräs italialaisnainen puhkesi kyyneliin
terve klass puhkes naerma koko luokka ratkesi nauramaan
põhinema
M
[millel] millestki lähtuma, millelegi toetuma
perustua [johonkin], pohjautua [johonkin], pohjata [johonkin], nojata [johonkin], tukeutua [johonkin] kuv.
film põhineb tõestisündinud lool elokuva perustuu tositapahtumiin
pühitsema
M
1 (rituaalse puhastamisega) pühaks tegema; (sisse) õnnistama
vihkiä, pyhittää, siunata
Narva Aleksandri kirik pühitseti 1884. aastal Narvan Aleksanterin kirkko vihittiin käyttöön vuonna 1884
piltl (millegi ülimaks väärtuseks tunnistamise kohta)
pyhittää kuv.
eesmärk pühitseb abinõu tarkoitus pyhittää keinot
pühaks pidama
pitää pyhänä
pyhittää Raam.
pühitsetud olgu sinu nimi pyhitetty olkoon sinun nimesi
Pühitse pühapäeva! Pyhitä lepopäivä!
■ ‹hrl eitusegakõnek (mittehoolimise kohta)
veisata viis
tema juba ei pühitse, teeb, mis tahab hän viis veisaa ja tekee mitä tahtoo
2 mingit sündmust pidulikult ära märkima
juhlia, viettää
hiljuti pühitseti ÜRO 50. aastapäeva hiljattain juhlittiin YK:n 50. vuosipäivää
katoliiklased pühitsesid palmipuudepüha katoliset viettivät palmusunnuntaita
umisema
M
tumedasti, tasaselt, ühetooniliselt undama
humista, suhista, kohista
truupides ja korstnas umiseb hormeissa ja savupiipussa humisee
urisema
M
jätkuvat r-häälikut meenutavat tumedat häält kuuldavale tooma
hurista, mouruta, murista, möristä, urista
koer urises kurjakuulutavalt koira murisi uhkaaavasti
(masinate kohta:) töötades, liikudes jne sellist heli tekitama
hurista
mootor uriseb uinutavalt moottori hurisee unettavasti
rahulolematult, pahaselt rääkima
äristä, öristä
„Kus palk on?“ urisesid mehed ”Missä palkka?”, miehet ärisivät

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur