Leitud 1 artikkel
pihtaM
‹
adv›, ‹
postp› [
kelle/mille,
millest]
1 (puutudes) vastuvasten; koskemisesta–▪ koputab akna pihta koputti ikkunaa
▪ sai kaks lööki nina pihta sai kaksi lyöntiä nenäänsä
■
suunas, sihis (hrl tabamise eesmärgil)suuntaan (tavallisesti osumistarkoituksessa)[
jotakuta/jotakin]
kohti▪ politsei teatel avati mehe pihta tuli poliisin mukaan miestä kohti avattiin tuli
■
märgib tabamist, märkiminekut;
osutab, kellele või millele on tegevus suunatud või millele miski mõjubosumisesta;
osoittamassa, keneen tai mihin tekeminen on osoitettu tai mihin jokin vaikuttaa–▪ sai sokule pihta osui pukkiin
▪ see käis peremehe au pihta se kävi isännän kunnialle
▪ satiir nõmeduse pihta satiiri tylsyydestä
2 kõnek millestki alates, hrl mingist ajast saadikjostakin asti, jostakin ajasta alkaen–▪ hommikust pihta on kõik viltu kiskunud aamusta asti kaikki on mennyt pieleen