Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

Leitud 2 artiklit

pea1s
1 inimese ja looma keha ülemine (hrl kerest kaelaga eraldatud) osa
pää, kallo kuv., ark., ä|koppa ark., ä|nuppi leik., nuppi ark.
noogutas vastuseks pead nyökkäsi vastaukseksi päätään
hüppas pea ees vette hyppäsi pää edellä veteen
■ ‹sisekohakäänetes(selle juurde või külge kuulumist rõhutavalt)
sisäpaikallissijoissa
pää
igaüks, kel silmad peas, võib näha, et maja lausa karjub investeeringute järele jokainen, jolla on silmät päässä, voi nähdä, että talo tarvitsee kipeästi investointeja
peas, pähe1, peast (peakattega seoses kaetud või katmata seisundit märkivana)
päässä
päähän
päästä
röövlitel olid sukkmaskid peas ryöstäjillä oli maskit päässä
pane müts pähe pane pipo päähän
(tervisliku vm kehalise seisundi kirjeldamisel)
pää
pea hakkas valutama päätä alkoi särkeä
purjus peaga ma rooli ei istu en mene humalassa rattiin
tuli koju joobnud päi tuli kotiin juovuksissa
selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng
pään hiusten peittämästä osasta; hiuksista, kampauksesta
blond pea tõmbab tähelepanu vaaleat hiukset keräävät huomiota
peas on juba halli hiuksissa on jo harmaata
punkar värvis pea roosaks punkkari värjäsi hiuksensa vaaleanpunaisiksi
tuul sasib laste päid tuuli sekoittaa lasten hiuksia
2 see kehaosa mõistuse, vaimsete võimete asupaigana; millegi kohta, mida tehakse mõtlemise abil, ilma abivahendita
pää
peas küpses kindel plaan päässä kypsyi varma suunnitelma
teeb, mis aga pähe tuleb tekee mitä päähän pälkähtää
laps oskab kümne piires peast arvutada lapsi osaa laskea päässä kymmenen rajoissa
õpi oma peaga mõtlema ja elu üle ise otsustama opi ajattelemaan ja päättämään elämästäsi itse
matemaatikat ta pea jagab matematiikkaa hän ymmärtää
luuletus ei taha pähe jääda runo ei tahdo jäädä mieleen
Viska selline mõte peast! Heitä moinen ajatus mielestäsi!
3hrl omadussõnalise täiendiga(inimese kohta)
ihmisistä
arutati, kuidas tuua helged pead Ida-Virumaale tagasi pohdittiin, kuinka saada fiksut ihmiset takaisin Itä-Virumaalle
sellest koolist on ikka tulnud arukaid ja andekaid päid siitä koulusta on aina tullut fiksuja ja lahjakkaita ihmisiä
(inimese elu kohta)
ihmisen elämästä
ta riskis põgeniku varjamisel oma peaga hän vaaransi henkensä suojelemalla pakolaista
(hulga märkimisel looma või ka inimese kohta)
pää
sügiseks, kui uttedel on talled sündinud, on kari vähemalt saja pea võrra suurem kun uuhien kilit ovat syntyneet syksyksi, karja on vähintään sata päätä suurempi
koolid saavad raha ikkagi õpilaste arvu ehk peade järgi koulut saavat rahaa kuitenkin oppilaiden määrän eli pääluvun mukaan
4 juht, valitseja, ülemus; eestvedaja
pää, ä|mies, johtaja
katoliku kiriku pea on paavst katolisen kirkon pää on paavi
arvati, et mees peab olema perekonna pea ajateltiin, että miehen pitää olla perheen pää
5 miski kujult, asendilt või ülesandelt pead meenutav
pää
taime (jämedam, kerajas) ülaosa (ka õienuti, viljapea kohta)
pää, kupu
rukis loob pead ruis tekee tähkää
hari, tipp; pealmine osa
pää
kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi korkean savupiipun huippu ei sumussa ollut edes näkyvissä
(pikliku) eseme jämedam või laiem ots
pää
nööpnõela pea nuppineulan pää
eseme osa, millest kinni hoitakse või kuhu kinnitatakse töötamiseks vajalikem osa
pää, kahva
noa tera ja pea veitsen terä ja kahva
reha pulgad, pea ja vars haravan piikit, lapa ja varsi
töötamiseks vajalik(em) osa
pää, kärki
harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast harppuunassa on varsi ja kärki, jossa on tarttumaväkäset
eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa; algusosa
pää
kell 12 hakkas liikuma rongkäigu pea kello 12 kulkueen etupää alkoi liikkua
6seestütlevasmärgib seisundit, mida eelnev sõna täpsustab
ilmaisemassa tilaa, jota edellinen sana täsmentää
poisikesest peast sai siin palju ujumas käidud poikasena täällä tuli käytyä paljon uimassa
läks haigest peast tööle meni sairaana töihin
Mis selline auto uuest peast maksab? Mitä sellainen auto maksaa uutena?
pea2adv
1 varsti, pärast lühikese ajavahemiku möödumist
pian, piakkoin, kohta|puoleen, pika|puoleen, ennen pitkää
sari jõuab vaatajateni juba õige pea katsojat näkevät sarjan varsin pian
laps uinus üsna pea lapsi nukahti melko pian
■ ‹korduvanavan (märgib millegi kiiret vaheldumist, muutumist)
vuoroin yleisk.
mürin pea tugevneb, pea nõrgeneb jyrinä vuoroin voimistuu, vuoroin heikkenee
2 nii, et vaid pisut jääb vajaka
melkein, miltei, lähes, liki|pitäen
esinemisi on pea igal nädalavahetusel esiintymisiä on lähes joka viikonloppu
pea kõik päevad olid päikeselised melkein kaikki päivät olivat aurinkoisia

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur