Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

kui
M
1konjvõrdlussidesõna, esineb hrl võrdlustes
kuin
pereisa on laisk kui lohe perheenisä on laiska kuin lapamato
karjub kui ratta peal huutaa kuin syötävä; huutaa kuin hengen hädässä
nõnda kui täna pole varem sadanud aiemmin ei ole satanut niin kuin tänään
nii kaugele ma ei julge ujuda, kui Laura ujus en uskalla uida niin kauas kuin Laura ui
(erinevust väljendava võrdluse korral)
(erilaisuutta ilmaisevissa vertailuissa)
kuin
sõnavõtt oli pikem kui tavaliselt puheenvuoro oli pidempi kuin tavallisesti
rahvast kogunes rohkem, kui osati oodata väkeä tuli paikalle enemmän kuin osattiin odottaa
pigem ma loobun, kui võtan vastu sellised tingimused ennemmin luovun kuin hyväksyn sellaiset ehdot
alustab näimist või tundumist väljendavat võrdluse varjundiga kõrvallauset
aloittamassa vaikutelmaa tai tuntumista ilmaisevaa sivulausetta, jossa on vertailun sävy
kuin
talle näis, kui variseks maailm tema ümber kokku hänestä tuntui kuin maailma romahtaisi
omavahel kõneldi tasahääli, kui oleks majas olnud surnu keskenään puhuttiin puoliääneen, ikään kuin talossa olisi ollut vainaja
(väljendites, mis rõhutavad mingi asjaolu, seisundi ülemmäära või sellele lähenemist)
ilmauksissa, jotka painottavat jonkin asiaintilan tai tilanteen maksimimäärää tai sen lähenemistä
viimane kui üks istekoht oli hõivatud joka ikinen istumapaikka oli varattu
suvi on samahästi kui käes kesä on melkein saapunut
(mõnedes suurt määra osutavates väljendites)
(joissakin suuren määrän ilmauksissa)
kuin
esinejate valik oli enam kui imelik esiintyjien valinta oli enemmän kuin kummallinen
asi on hullem kui hull juttu on hulluakin hullumpi
viga saab parandatud rutem kui muidu vika korjataan silmänräpäyksessä
2konjajasidesõna, alustab aega väljendavat kõrvallauset
kun
ta tuli siis, kui ma magasin hän tuli silloin, kun vielä nukuin
kui lapsed olid söönud, läksid nad õue syötyään lapset menivät ulos
kuulsin, kui te tülitsesite kuulin kun riitelitte
3konjtingimussidesõna, alustab tingimust väljendavat (kõrval)lauset
jos, mikäli
kui sulle ülikond selga panna, näed sa päris viisakas välja jos panet puvun päälle, näytät oikein hyvältä
asi pidi tühine olema, kui kõik nii lihtsalt lahenes asian täytyi olla tyhjänpäiväinen, jos kaikki ratkesi niin helposti
teie olete vist, kui ma ei eksi, see inimene, kes .. ellen erehdy, olette ilmeisesti se, joka... / jos en erehdy, olette ilmeisesti se, joka... / mikäli en erehdy, olette ilmeisesti se, joka...
neid oli kolm, kui mitte rohkem heitä oli kolme ellei enemmän
(otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides)
päättämistä ja tekemisen tehokkuutta ilmaisevissa rakenteissa
kun, jos
kui sõita, siis sõita
kui juba, siis juba
kui mitte, siis mitte jos ei niin ei; kun ei niin ei
(kõrvutava vastanduse korral)
rinnastavassa vastakkainasettelussa
kui mardid soovisid peamiselt põlluõnne, siis kadrid saatsid karjaõnne martit toivottivat varsinaisesti viljelysonnea, katrit taas karjaonnea
alustab soovi, tagasihoidlikku palvet või kõhklust, kahtlust väljendavat lauset
toivomuksissa, pyynnöissä, epäröintiä ilmaisevissa lauseissa
kunpa, jospa
Kui ta ometi natuke kannatlikum oleks! Kunpa hän olisi vähän kärsivällisempi!
kui õige saadaks talle kirja jospa lähettäisi hänelle oikein kirjeen
4konjmöönev sidesõna, toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud tegevus või olukord siiski aset leiab
vaikka
ja poiss, kui ta oligi väga häbematu, ei julgenud iialgi vastu hakata isale ja poika, vaikka röyhkeä olikin, ei koskaan uskaltanut vastustaa isäänsä
(umbmäärasust märkides:)
(epämääräisyyttä merkitsemässä)
niin–kuin
kui tark ta ka poleks, kõike ta ikka ei tea niin viisas kuin hän onkin, kaikkea hän ei kuitenkaan tiedä
5konjsamastav sidesõna, osutab täpsustusele
osoittamassa täydennystä
-na/-nä
sinu isa kui tohter peaks seda teadma isäsi pitäisi lääkärinä tietää se
teda tuntakse kui vaikset ja tagasihoidlikku inimest hänet tunnetaan hiljaisena ja vaatimattomana ihmisenä
6konj› ‹seob koondlause kaht rööpliigetühendav sidesõna, seob kindlakskujunenud sõnapaare sisutervikut moodustavates ühendites
sitomassa kiteytyneitä sanapareja
ta valvas haiget ööd kui päevad hän valvoi sairasta yötä päivää / hän valvoi sairasta öin ja päivin / hän valvoi potilasta niin öisin kuin päivisinkin
olen sellest ühelt kui teiselt midagi kuulnud olen kuullut siitä yhdeltä ja toiselta
7advkoos omadus-, kesk-, määrsõnadega ning asesõnadega mitu ja palju moodustab määra, astet, ulatust väljendava fraasi
kuinka, miten
Kui vana sa oled? Kuinka vanha olet?
Kui palju see maksab? Mitä tämä maksaa? / Kuinka paljon se maksaa?
Kas sa tead, kui mitu kilomeetrit meil veel minna on? Tiedätkö montako kilometriä on vielä jäljellä? / Tiedätkö kuinka monta kilometriä on vielä jäljellä?
ma ei tea, kui kaua see kestis en tiedä, kuinka kauan se kesti / en tiedä, miten kauan se kesti
(tundeid, nt imetlust, üllatust või kahetsust väljendades)
(tunteita, esim. ihmetystä tai yllätystä ilmaistaessa)
kuinka, miten
Kui mõistvad vanemad sul on! Kuinka ymmärtäväiset vanhemmat sinulla onkaan!
Hullusti läks, oi kui hullusti! Huonosti kävi, voi miten huonosti!
8shäiriv, kahtlust tekitav, küsitav asjaolu
häiritsevästä, epäröintiä aiheuttavasta, arveluttavasta tilanteesta
selles asjas on liiga palju kuisid siinä asiassa on liian paljon muttia
töö tähtajaks lõpetamisega on oma kuid ja agad työn saamisessa määräikaan mennessä valmiiksi on omat jossinsa ja muttansa
kuidas
M
adv
1otseses küsimuses või alustab kõrvallausetküsiv-siduv viisisõna: mismoodi, mis kombel; (niimoodi) nagu
kuinka, miten, kuten {relatiivisena}
Kuidas suhtute feminismi? Kuinka suhtaudutte feminismiin?
Kuidas läheb? Mitä kuuluu?; Miten menee? / Kuinka hurisee? / Miten pyyhkii? ark.
neilt on õppida, kuidas elada heiltä voi oppia, miten elää
tee, kuidas kästud tee kuten on käsketty
kuidas ta ka püüdis, töö jäi ikka lõpetamata vaikka hän kuinka yritti, työ jäi aina kesken
(vastuses kellegi küsimusele)
(vastauksessa jonkun kysymykseen)
kuinka
Kas teeme vaheaja? – Kuidas soovite! Pidämmekö tauon? – Kuinka haluatte!
Muidugi, kuidas siis teisiti! Tietenkin, kuinkas muuten!
■ ‹ühendis kuidas .. nõnda(võrdlevalt:) nii nagu, mismoodi
(vertailevasti:) niin kuin
kuidas metsa hüüad, nõnda vastu kostab niin metsä vastaa, kuin sinne huudetaan (sananl.)
kuidas ema, nõnda tütar millainen äiti, sellainen tytär / tytär tulee äitiinsä
esineb ebamäärast viisi osutavates väljendites
tavan epämääräisyyttä ilmaisevissa lauseissa
jätsid hüvasti, kes kuidas hyvästelivät kuka mitenkin
õhtul söön kodus kuidas kunagi iltaisin kotona syön miten milloinkin
nimetagem seda ükskõik kuidas nimittäkäämme sitä kuinka vain
2vormilt jaatavas lausesrõhutab kõneleja suhtumist, eitavat arvamust või hinnangut
painottamassa puhujan suhtautumista
Kuidas ma sain selle ülekohtuga leppida? Miten saatoin hyväksyä sen tilanteen?
Kuidas sa välja näed! Miltä sinä näytätkään!
(tunde, olukorra vm intensiivsuse kohta): kui väga
(tunteen, tilanteen tms. intensiivisuudesta)
kuinka
Kuidas ma sind armastan! Kuinka rakastankaan sinua!
kuidas käbarad käivad?
kõnek (ütlusena suhtluses:) kuidas elu läheb? kuidas käsi käib?
Miten menee?, Kuinka hurisee?, Miten pyyhkii?
kuis
M
adv
kõnek kuidas
kuin, kuinka yleisk.
olgu teistega kuis on, mina pean eestlasi araks olkoon muiden laita kuinka on, minä pidän virolaisia arkoina
Kuis nii? Kuin niin?
(tunderõhulisena:) kui väga
(tunnetilaa painottamassa)
kuinka, miten
Oo, kuis seal kõik lõhnas! Oi, kuinka kaikki siellä tuoksui!
mis
M
pron, adv
1pron› ‹otseses ja kaudses küsimuses, täpsustava kõrvallause algulküsiv-siduv sõna, esineb mingite asjaolude täpsustamisel
mikä
Mis su aadress on? Mikä sinun osoitteesi on?
Millega te rahul ei ole? Mihin ette ole tyytyväisiä?
ta on mees, kes teab, mida tahab hän on mies, joka tietää, mitä tahtoo
Mis kell on? Mitä kello on? / Paljonko kello on?
küsisin, mis tööd ta praegu teeb kysyin, mitä työtä hän nykyään tekee
(põhjusküsimuses:) miks, mispärast
miksi, minkä takia
mikä
Mis sa naerad? Mitä sinä naurat?
■ ‹ühendina mida .. seda(kaudse võrdluse kaudu hinnangut andvas ühendis)
mikä
mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea minkä nuorena oppii, sen vanhana taitaa (sananl.)
2pronsuhtluses väljendab (kinnitavat) üleküsimist: kas on nii? eks ole (nii)? on ju?
eikö, vai mitä
Pole paha, mis? Ei hullumpi, vai mitä?
Teeb kadedaks, (või) mis? Käy kateeksi, eikö niin?
■ ‹ühesõnalise lausenamis sa ütlesid? mida (sa tahad)? vms
yksisanaisena kysymyksenä: ”mitä sanoit?” tms.
mitä
Kas sa kuulsid? – Mis? Kuulitko? – Mitä?
3pronväljendab öeldud väitele vastupidist või asja kergendavat hoiakut
mikä
Mis näitleja ta selline on! Mikä näyttelijä se sellainen on!
mis see minusse puutub mitä se minulle kuuluu
kahju muidugi, aga mis parata harmi tietenkin, mutta mitä tehdä
4pron, advhrl imetlevat, üllatunud hinnangut sisaldavates ütlustes
mikä, miten, millainen
Oi, mis üllatus! Oi, mikä yllätys!
Mis nüüd küll saab! Mikä nyt neuvoksi!
Mis ilus tüdruk! Miten kaunis tyttö!
(millegi määra rõhutades)
jonkin määrää korostettaessa
vihane mis hirmus hirveän vihainen
riidles mis kole torui kamalasti
(millegagi võrreldes)
johonkin verrattaessa
kuin
kuus on sama mis kolm ja kolm kuusi on yhtä kuin kolme ynnä kolme
meie vahekord pole enam see mis enne välimme eivät ole entisellään / suhteemme ei ole enää samanlainen kuin ennen
mis|moodi
M
adv
küsiva või siduva sõnanakuidas, mil viisil, mis kombel
millä tavalla, miten, kuinka
Mismoodi me sugulased oleme? Millä tavalla me olemme sukua?
Leena ei teadnud, mismoodi olla Leena ei tiennyt, miten olla
mis|sugune
M
pron
1küsimustes ja kõrvallause algulküsiv-siduv sõna mingi omaduse või valiku täpsustamiseks
millainen, minkä|lainen, mimmoinen, mikä, jollainen
Missugused on teie suhted praegu? Millaiset välit teillä nykyään on?
tahaksin teada, missugune mees oli mu isa haluaisin tietää, minkälainen mies isäni oli
soovita, missuguseid rulluiske osta suosittele, millaiset rullaluistimet pitäisi ostaa
2retoorilistes hüüatustestugevdab hinnangut või osutab kellegi, millegi täisväärtuslikkusele
mikä, miten, kuinka, millainen
Pidu missugune! Mitkä juhlat!
Missugune huvitav tüdruk! Kuinka mielenkiintoinen tyttö!
Kujutage ette, missugune labasus! Kuvitelkaa, miten mautonta! / Kuvitella, millainen mauttomuus!
3 (mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites)
millainen, minkä|lainen, mikä
Olgu kord missugune tahes, õlut peab saama! Olkoon järjestelmä millainen tahansa, olutta pitää saada!
tema nägu võiks kaunistada ükskõik missuguse moeajakirja lehekülgi hänen kasvonsa voisivat koristaa minkä tahansa muotilehden kantta
saagu mis saab
(kinnitavalt:) juhtugu mis tahes, tagajärgedele vaatamata vms
(vakuuttaen:) tapahtukoon miten vain, seurauksista huolimatta
kävi miten kävi, menköön syteen tai saveen kuv., meni syteen tai saveen kuv., tuli mitä tuli
tuleb süütegu üles tunnistada, saagu mis saab rikkomus pitää tunnustaa, kävi miten kävi

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur