?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
edasiM
‹
adv›
1 enda ees olevas suunas;
liikumise pärisuunas Vastand tagasieteen|päin▪ minge otse edasi menkää suoraan eteenpäin
▪ ei pääse rahvasummas edasi ega tagasi ei pääse väentungoksessa eteen- eikä taaksepäin
▪ kell keeratakse tunni võrra edasi kelloa siirretään tunti eteenpäin
2 jätkuvalt, (ikka) veeledelleen,
yhä,
vielä▪ poiss magas rahulikult edasi poika nukkui edelleen rauhallisesti
▪ Räägi edasi! Kerro lisää!
▪ pean lõnga juurde ostma, siis saan kampsunit edasi kududa minun täytyy ostaa lankaa, sitten voin jatkaa puseron neulomista
3 ajas kaugemale, eelseisvale ajale;
eelseisval ajal, tulevikus(
ajasta)
eteen|päin,
edemmäksisitten,
seuraavaksi▪ koosoleku algus lükati edasi kokouksen alkua lykättiin tuonnemmaksi
▪ mis edasi saab, ei tea mitä sitten tapahtuu, sitä en tiedä
■
järgnevalt;
(varasemale, eelmisele) lisaks, veeledelleen,
lisäksi,
sitten▪ esimesena ilmuvad keskmised lõikehambad, edasi välimised lõikehambad ensin puhkeavat keskimmäiset etuhampaat, sitten ulommat etuhampaat
▪ sõidan rongiga Tartusse ja edasi bussiga Võrru matkustan junalla Tarttoon ja sieltä edelleen bussilla Võruun
4 osutab arenemisele või arendamisele, kõrgemale tasemele liikumisele(
kehittymisestä tms. etenemisestä)
edelleen,
pitemmälle,
laajemmalti▪ pärast gümnaasiumi lõpetamist läksin edasi õppima lukion lopettamisen jälkeen lähdin opiskelemaan lisää
5 osutab millegi vahendamisele, üleandmiseleeteen|päin,
edelleen,
pitemmälle▪ võid talle edasi öelda, et kohtumine jääb ära voit kertoa eteenpäin hänelle, että tapaaminen on peruutettu
järeleM
‹
postp› [
kelle/mille], ‹
adv›
1 osutab kellelegi või millelegi järgnemisele;
tahaperään,
jälkeen,
taakse▪ asusin ritta tema järele menin jonoon hänen peräänsä
▪ koer jooksis autole natuke maad järele koira juoksi vähän auton perässä
■
(ajalistes seostes)perässä▪ minge te ees, ma tulen pärast järele menkää edeltä, tulen myöhemmin perässä
2 osutab soovide, vajaduste jne objektile, huvipakkuvale inimesele või asjaoluleviittaamassa toiveiden, tarpeiden jne. kohteeseen, kiinnostavaan ihmiseen tai asiaintilaan–▪ poisid olid nagu hullud selle tüdruku järele pojat olivat aivan hulluina siihen tyttöön
▪ küsis ema tervise järele kysyi äidin terveydestä
■
(seoses millegi või kellegi (kätte)saamise, hankimisega)jonkin tai jonkun hakemisesta–▪ ema saatis poisi poodi leiva järele äiti lähetti pojan kauppaan hakemaan leipää
▪ tulin oma raamatule järele tulin hakemaan kirjaani
■
(seoses haaramise või võtmisega)ottamisesta–▪ kobas taskus müntide järele hamuili taskusta kolikoita
■
(seoses kontrollimise või väljaselgitamisega)jonkin tarkistamisesta tai selvittämisestä–▪ uuri järele, mis tegelikult juhtus selvitä mitä todella tapahtui
▪ kavatsen järele pärida, miks meile sellest ei räägitud aion kysyä, miksi meille ei puhuttu siitä
3 osutab tasemelt, arengult, saavutustelt kellenigi või millenigi jõudmist või viimistviittaamassa jonkun tai jonkin tasolle pääsemiseen–▪ poeg on kasvus isale järele võtnud poika on ottanut isänsä kiinni pituudessa
4 osutab elusolendile või olukorrale, kelle või mille eest hoolt kantakseviittaamassa olentoon tai tilanteeseen, josta huolehditaan–▪ õhtul vaatas laste järele vanaema illalla lapsia vahti isoäiti
▪ kontserdipaiga korra järele valvab turvafirma konserttipaikan järjestystä valvoo vartiointifirma
5 osutab ainele või esemele, mille lõhn on kellegi või millegi küljesviittaamassa tuoksun aiheuttajaan–▪ metsaalune lõhnas vaigu ja sambla järele metsä tuoksui pihkalta ja sammaleelta
6 tulemuseks, tagajärjekstulokseksi–▪ näpistas nii, et sinised plekid jäid järele nipisti niin, että mustelmat vain jäivät
■
osutab millegi paigast lahtitulekule, nihkumisele, lõdvenemisele vmsviittaamassa jonkin irtoamiseen, löystymiseen tms.–▪ püüti ust lahti murda, kuid lukk ei andnud järele ovi yritettiin murtaa, mutta lukko ei antanut periksi
▪ kõht on nii täis, et tuleb püksirihma järele lasta vatsa on niin täynnä, että pitää löysätä vyötä
maaM
‹
s›
1 Maa ‹
pärisnimi›
meie koduplaneetkotiplaneettammeMaa▪ Maa atmosfääri sisenes väike asteroid Maan ilmakehään tunkeutui pieni asteroidi
■ ‹
väikese algustähega›
selle planeedi pind kõige elusa asupaigana (ka vastandina taevale ja põrgule)planeettamme pinta kaiken elävän olinpaikkana (myös taivaan ja helvetin vastakohtana)maa,
maa|ilma,
maan|piiri▪ jälle on rahu maa peal maassa on taas rauha
▪ müütiline ilmapuu ühendab taevast, maad ja allilma myyttinen maailmanpuu yhdistää taivaan, maan ja alisen maailman
2 maismaa (vastandina veekogudele);
selle pindmine osa(
veden vastakohtana;)
maan pintakerrosmaa,
maan|pinta,
maan|kamara▪ pikk merereis ei ole sellega veel lõppenud, kui maa paistma hakkab pitkä merimatka ei pääty vielä siihen, kun alkaa olla maata näkyvissä
▪ pääsukesed lendasid madalalt maa kohal pääskyset lensivät matalalla maanpinnan yläpuolella
▪ vesi imbub maasse vesi imeytyy maahan
■
viljeldav pinnas(
viljelysmaasta)
maa,
maa|perä▪ maad kündma kyntää maata
▪ riik kinkis heliloojale maad valtio lahjoitti säveltäjälle maata
▪ annan osa maad rendile annan osan maasta vuokralle
3 igasugune piirkond väljaspool linna(
kaupungin vastakohtana)
maa,
maa|seutu,
lande slg.▪ maal võiks elada rohkem inimesi kui praegu maalla voisi asua nykyistä enemmän ihmisiä
▪ lapsed saadan suveks maale lapset lähetän kesäksi maalle
■
mail [
kelle/mille]
teatud kandis või ümbruskonnasseutu,
maat mon.▪ lumine maastik Otepää mail luminen maisema Otepään seudulla
▪ väljasõit Mart Saare maile Hüpassaarde retki Mart Saaren maille Hüpassaareen
▪ ta on pärit Rapla mailt hän on kotoisin Raplan seudulta
■
teatud aja paikutietyn kellonajan paikkeillamaissa▪ kell võis olla 12 mail, kui koju jõudsin saavuin kotiin varmaan kahdentoista maissa
4 riik või selle osa;
teatud füüsilis-geograafiline piirkondvaltio tai sen osa;
tietty fysikaalis-maantieteellinen aluemaa▪ maailma maad ja rahvad maailman maat ja kansat
▪ Vahemere maad Välimeren maat
▪ linnud lendavad sügisel soojale maale linnut lentävät syksyllä lämpimiin maihin
5 ruumiline vahemaaetäisyysmatka▪ kaldani tundub olevat ilmatu pikk maa rantaan tuntuu olevan mahdottoman pitkä matka
▪ õpilaskodu on vaja siis, kui lapsed käivad kooli väga kauge maa tagant oppilaskotia tarvitaan, kun lapsilla on hyvin pitkä koulumatka
▪ minge veel natuke maad edasi ja siis pöörake paremale menkää vielä vähän matkaa eteenpäin ja kääntykää sitten oikeaan
riidu minema[
kellega,
mille pärast]
kellegagi tülitsema (hakkama), tülli minemariitaantua [
jostakin,
jonkun kanssa],
ottaa yhteen [
jostakin] (
erik.)
▪ viimati läksime üsna korralikult riidu viimeksi riitaannuimme kunnolla
▪ Ärge nüüd mängu pärast riidu minge! Älkää nyt leikistä riitaantuko!
siitM
‹
adv›
1 osutab kohale, kust lähtutakse, eemale liigutakse vms Vastand sealttäältä,
tästä▪ siit politsei mind ei leia täältä poliisi ei minua löydä
▪ Kui kaua me siit Tallinna sõidame? Kauanko me ajamme täältä Tallinnaan? / Kauanko me ajamme tästä Tallinnaan?
▪ minge siit ära, minge sinna menkää pois täältä, menkää tuonne
2 osutab varem mainitud, teada olevale kohale, olukorraletäältä,
tästä▪ paljud, kes Tallinnas tegutsevad, on siit ka pärit monet, jotka toimivat Tallinnassa, ovat myös täältä kotoisin
■
osutab asjaolule, mis midagi põhjustab või millest miski tulenebtästä▪ ja siit kerkibki küsimus .. ja tästä herääkin kysymys...
ära tasuma ‹
v›
1 ‹
hrl 3. isikus›
kasulikuks osutuma, kulutusi, vaeva õigustama‹
tav. 3. persoonassa›
kannattaa▪ ühe lehma pidamine ei tasu ära yhden lehmän pitäminen ei kannata
▪ risk tasus ära riski kannatti
▪ Kas nii suur projekt tasub end ära? Kannattaako niin suuri projekti?
▪ minge ja vaadake, tasub ära menkää katsomaan, se kannattaa
2 ära maksmamaksaa▪ ettemaksu arve tasusin eile ära maksoin eilen ennakkomaksun laskun
ühe pauguga(ühe)korraga, hoobilt;
korrapealtkerralla;
saman tien, heti–▪ midagi enamat ei oskagi ühe pauguga öelda, kui et minge kinno ja vaadake ise enempää en osaakaan sanoa heti kuin että menkää elokuviin ja katsokaa itse