Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

edasi
M
adv
1 enda ees olevas suunas; liikumise pärisuunas
Vastand tagasi
eteen|päin
minge otse edasi menkää suoraan eteenpäin
ei pääse rahvasummas edasi ega tagasi ei pääse väentungoksessa eteen- eikä taaksepäin
kell keeratakse tunni võrra edasi kelloa siirretään tunti eteenpäin
2 jätkuvalt, (ikka) veel
edelleen, yhä, vielä
poiss magas rahulikult edasi poika nukkui edelleen rauhallisesti
Räägi edasi! Kerro lisää!
pean lõnga juurde ostma, siis saan kampsunit edasi kududa minun täytyy ostaa lankaa, sitten voin jatkaa puseron neulomista
3 ajas kaugemale, eelseisvale ajale; eelseisval ajal, tulevikus
(ajasta)
eteen|päin, edemmäksi
sitten, seuraavaksi
koosoleku algus lükati edasi kokouksen alkua lykättiin tuonnemmaksi
mis edasi saab, ei tea mitä sitten tapahtuu, sitä en tiedä
järgnevalt; (varasemale, eelmisele) lisaks, veel
edelleen, lisäksi, sitten
esimesena ilmuvad keskmised lõikehambad, edasi välimised lõikehambad ensin puhkeavat keskimmäiset etuhampaat, sitten ulommat etuhampaat
sõidan rongiga Tartusse ja edasi bussiga Võrru matkustan junalla Tarttoon ja sieltä edelleen bussilla Võruun
4 osutab arenemisele või arendamisele, kõrgemale tasemele liikumisele
(kehittymisestä tms. etenemisestä)
edelleen, pitemmälle, laajemmalti
pärast gümnaasiumi lõpetamist läksin edasi õppima lukion lopettamisen jälkeen lähdin opiskelemaan lisää
5 osutab millegi vahendamisele, üleandmisele
eteen|päin, edelleen, pitemmälle
võid talle edasi öelda, et kohtumine jääb ära voit kertoa eteenpäin hänelle, että tapaaminen on peruutettu
järele
M
postp› [kelle/mille], ‹adv
1 osutab kellelegi või millelegi järgnemisele; taha
perään, jälkeen, taakse
asusin ritta tema järele menin jonoon hänen peräänsä
koer jooksis autole natuke maad järele koira juoksi vähän auton perässä
(ajalistes seostes)
perässä
minge te ees, ma tulen pärast järele menkää edeltä, tulen myöhemmin perässä
2 osutab soovide, vajaduste jne objektile, huvipakkuvale inimesele või asjaolule
viittaamassa toiveiden, tarpeiden jne. kohteeseen, kiinnostavaan ihmiseen tai asiaintilaan
poisid olid nagu hullud selle tüdruku järele pojat olivat aivan hulluina siihen tyttöön
küsis ema tervise järele kysyi äidin terveydestä
(seoses millegi või kellegi (kätte)saamise, hankimisega)
jonkin tai jonkun hakemisesta
ema saatis poisi poodi leiva järele äiti lähetti pojan kauppaan hakemaan leipää
tulin oma raamatule järele tulin hakemaan kirjaani
(seoses haaramise või võtmisega)
ottamisesta
kobas taskus müntide järele hamuili taskusta kolikoita
(seoses kontrollimise või väljaselgitamisega)
jonkin tarkistamisesta tai selvittämisestä
uuri järele, mis tegelikult juhtus selvitä mitä todella tapahtui
kavatsen järele pärida, miks meile sellest ei räägitud aion kysyä, miksi meille ei puhuttu siitä
3 osutab tasemelt, arengult, saavutustelt kellenigi või millenigi jõudmist või viimist
viittaamassa jonkun tai jonkin tasolle pääsemiseen
poeg on kasvus isale järele võtnud poika on ottanut isänsä kiinni pituudessa
4 osutab elusolendile või olukorrale, kelle või mille eest hoolt kantakse
viittaamassa olentoon tai tilanteeseen, josta huolehditaan
õhtul vaatas laste järele vanaema illalla lapsia vahti isoäiti
kontserdipaiga korra järele valvab turvafirma konserttipaikan järjestystä valvoo vartiointifirma
5 osutab ainele või esemele, mille lõhn on kellegi või millegi küljes
viittaamassa tuoksun aiheuttajaan
metsaalune lõhnas vaigu ja sambla järele metsä tuoksui pihkalta ja sammaleelta
6 tulemuseks, tagajärjeks
tulokseksi
näpistas nii, et sinised plekid jäid järele nipisti niin, että mustelmat vain jäivät
osutab millegi paigast lahtitulekule, nihkumisele, lõdvenemisele vms
viittaamassa jonkin irtoamiseen, löystymiseen tms.
püüti ust lahti murda, kuid lukk ei andnud järele ovi yritettiin murtaa, mutta lukko ei antanut periksi
kõht on nii täis, et tuleb püksirihma järele lasta vatsa on niin täynnä, että pitää löysätä vyötä
maa
M
s
1 Maapärisnimimeie koduplaneet
kotiplaneettamme
Maa
Maa atmosfääri sisenes väike asteroid Maan ilmakehään tunkeutui pieni asteroidi
■ ‹väikese algustähegaselle planeedi pind kõige elusa asupaigana (ka vastandina taevale ja põrgule)
planeettamme pinta kaiken elävän olinpaikkana (myös taivaan ja helvetin vastakohtana)
maa, maa|ilma, maan|piiri
jälle on rahu maa peal maassa on taas rauha
müütiline ilmapuu ühendab taevast, maad ja allilma myyttinen maailmanpuu yhdistää taivaan, maan ja alisen maailman
2 maismaa (vastandina veekogudele); selle pindmine osa
(veden vastakohtana;) maan pintakerros
maa, maan|pinta, maan|kamara
pikk merereis ei ole sellega veel lõppenud, kui maa paistma hakkab pitkä merimatka ei pääty vielä siihen, kun alkaa olla maata näkyvissä
pääsukesed lendasid madalalt maa kohal pääskyset lensivät matalalla maanpinnan yläpuolella
vesi imbub maasse vesi imeytyy maahan
viljeldav pinnas
(viljelysmaasta)
maa, maa|perä
maad kündma kyntää maata
riik kinkis heliloojale maad valtio lahjoitti säveltäjälle maata
annan osa maad rendile annan osan maasta vuokralle
3 igasugune piirkond väljaspool linna
(kaupungin vastakohtana)
maa, maa|seutu, lande slg.
maal võiks elada rohkem inimesi kui praegu maalla voisi asua nykyistä enemmän ihmisiä
lapsed saadan suveks maale lapset lähetän kesäksi maalle
mail [kelle/mille] teatud kandis või ümbruskonnas
seutu, maat mon.
lumine maastik Otepää mail luminen maisema Otepään seudulla
väljasõit Mart Saare maile Hüpassaarde retki Mart Saaren maille Hüpassaareen
ta on pärit Rapla mailt hän on kotoisin Raplan seudulta
teatud aja paiku
tietyn kellonajan paikkeilla
maissa
kell võis olla 12 mail, kui koju jõudsin saavuin kotiin varmaan kahdentoista maissa
4 riik või selle osa; teatud füüsilis-geograafiline piirkond
valtio tai sen osa; tietty fysikaalis-maantieteellinen alue
maa
maailma maad ja rahvad maailman maat ja kansat
Vahemere maad Välimeren maat
linnud lendavad sügisel soojale maale linnut lentävät syksyllä lämpimiin maihin
5 ruumiline vahemaa
etäisyys
matka
kaldani tundub olevat ilmatu pikk maa rantaan tuntuu olevan mahdottoman pitkä matka
õpilaskodu on vaja siis, kui lapsed käivad kooli väga kauge maa tagant oppilaskotia tarvitaan, kun lapsilla on hyvin pitkä koulumatka
minge veel natuke maad edasi ja siis pöörake paremale menkää vielä vähän matkaa eteenpäin ja kääntykää sitten oikeaan
riidu minema
[kellega, mille pärast] kellegagi tülitsema (hakkama), tülli minema
riitaantua [jostakin, jonkun kanssa], ottaa yhteen [jostakin] (erik.)
viimati läksime üsna korralikult riidu viimeksi riitaannuimme kunnolla
Ärge nüüd mängu pärast riidu minge! Älkää nyt leikistä riitaantuko!
siit
M
adv
1 osutab kohale, kust lähtutakse, eemale liigutakse vms
Vastand sealt
täältä, tästä
siit politsei mind ei leia täältä poliisi ei minua löydä
Kui kaua me siit Tallinna sõidame? Kauanko me ajamme täältä Tallinnaan? / Kauanko me ajamme tästä Tallinnaan?
minge siit ära, minge sinna menkää pois täältä, menkää tuonne
2 osutab varem mainitud, teada olevale kohale, olukorrale
täältä, tästä
paljud, kes Tallinnas tegutsevad, on siit ka pärit monet, jotka toimivat Tallinnassa, ovat myös täältä kotoisin
osutab asjaolule, mis midagi põhjustab või millest miski tuleneb
tästä
ja siit kerkibki küsimus .. ja tästä herääkin kysymys...
ära tasumav
1hrl 3. isikuskasulikuks osutuma, kulutusi, vaeva õigustama
tav. 3. persoonassa
kannattaa
ühe lehma pidamine ei tasu ära yhden lehmän pitäminen ei kannata
risk tasus ära riski kannatti
Kas nii suur projekt tasub end ära? Kannattaako niin suuri projekti?
minge ja vaadake, tasub ära menkää katsomaan, se kannattaa
2 ära maksma
maksaa
ettemaksu arve tasusin eile ära maksoin eilen ennakkomaksun laskun
ühe pauguga
(ühe)korraga, hoobilt; korrapealt
kerralla; saman tien, heti
midagi enamat ei oskagi ühe pauguga öelda, kui et minge kinno ja vaadake ise enempää en osaakaan sanoa heti kuin että menkää elokuviin ja katsokaa itse

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur