Leitud 1 artikkel
mõõkM
‹
s›
pika kitsa teraga relv raiumiseks või torkamiseksmiekka,
kalpa ylät.▪ ratsanik tõmbas tupest mõõga ratsastaja veti miekan tupesta
▪ kaheteraline mõõk (mõõgatera on kahe lõikeservaga) kaksiteräinen miekka
■
(relvajõu, vägivalla kohta)miekka kuv.▪ demokraatiat mõõgaga ei õpeta demokratiaa ei opeteta miekalla
■
kujult seda relva meenutav tööriistkalpa kansat.,
vidin kansat.▪ linu ropsiti puust mõõgaga pellavia hakattiin puisella kalvalla