?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit
alla minema ‹
v›
1 allapoole liikumaliikkua alaspäin–▪ lähme alla värsket õhku hingama mennään alas haukkaamaan raitista ilmaa
▪ Ma ei saa trepist alla! En pääse alas portaita!
2 (tasemelt) alanema, langemalaskea,
pudota▪ suve lõpus lähevad hinnad alla kesän lopussa hinnat laskevat
▪ teeninduse tase on alla läinud palvelun taso on laskenut
▪ eelmisel aastal jäi kaal seisma ning tänavu on hakanud vaikselt alla minema viime vuonna paino pysyi samana ja tänä vuonna se on alkanut vähitellen pudota
3 [
kellel] ‹
hrl eitusega›
(söömise ja joomise kohta)‹
tav. kielteisissä yhteyksissä› (
syömisestä ja juomisesta)
mennä alas▪ nii sant oli olla, et ei läinud alla söök ega jook oli niin paha olla, että mikään ei mennyt alas, ei ruoka eikä juoma
▪ leivasupp mul alla ei lähe en pysty syömään leipäkeittojälkiruokaa
diskoM
‹
s›
1 plaadi- või lindimuusikaga tantsuüritus (või tantsukoht)disko▪ õhtul lähme diskole tantsima lähdetään illalla diskoon tanssimaan
2 soulmuusikal põhinev monotoonse rütmiga tantsumuusika;
vastav tantsdisko,
disko|musiikkidisko|tanssi▪ Tiinale meeldib kuulata diskot ja džässi Tiina pitää diskon ja jazzin kuuntelusta
hingamaM
1 (kõrgemate loomade, eriti inimese kohta:) õhku kopsudesse tõmbama ja sealt eemaldamahengittää,
vetää henkeä▪ laps hingab rahulikult lapsi hengittää rauhallisesti
▪ hingasin nina kaudu sisse ja suu kaudu välja hengitin nenän kautta sisään ja suun kautta ulos
▪ kõrgel mägedes on raske hingata korkealla vuoristossa on vaikea hengittää
▪ inimene hingab keskmiselt viisteist korda minutis ihminen vetää henkeä keskimäärin viisitoista kertaa minuutissa
▪ lähme õue värsket õhku hingama lähdetään ulos haukkaamaan raitista ilmaa
■
elama, elust osa võtmahengittää kuv.▪ ärge ahistage noori, laske neil vabalt hingata älkää ahdistako nuoria, antakaa heidän hengittää vapaasti
▪ pärast alagrupi võitu võis meeskond kergemalt hingata lohkovoiton jälkeen joukkue pystyi hengittämään vapaammin
■
(naha kaudu) õhku saamahengittää▪ koolis on hea kanda jalatseid, milles jalad saavad hingata koulussa on hyvä pitää jalkineita, joissa jalat voivat hengittää
■
väliskeskkonnast elutegevuseks vajalikku hapnikku võtma ja sinna süsihappegaasi eritama(
eliöiden hapen ottamisesta ja hiilidioksidin poistumisesta)
hengittää▪ roomajad ja kahepaiksed hingavad osalt naha, osalt kopsude kaudu matelijat ja sammakkoeläimet hengittävät osittain ihon, osittain keuhkojen kautta
2 midagi (nt niiskust, soojust) endast välja levitamahenkiä,
huokua,
hohkaa▪ meri hingab jäist udu meri henkii jäistä usvaa
▪ järv hingab endast välja mürkaineid järvestä huokuu myrkkyaineita
3 ‹
hrl vormilt või sisult eitavas lauses›
kõnek millestki kõnelema, midagi välja lobisema‹
muodoltaan tai sisällöltään kielteisissä yhteyksissä›
hiiskua yleisk.,
hiiskahtaa yleisk.▪ ära sellest kellelegi hinga, eks ethän hiisku tästä kenellekään
4 van puhkama, magamalevätä yleisk.,
hengähtää yleisk.▪ jumal tegi kuus päeva tööd ja seitsmendal hingas Jumala teki kuusi päivää töitä ja seitsemäntenä lepäsi
▪ vanaema hingab ammu hauas isoäiti on levännyt haudassa jo kauan
Seotud sõnad hingamine ‹
s›
hengitys,
hengittäminen
ilustiM
‹
adv›
kõnek korralikult, ilusastikiltisti yleisk.,
reippaasti yleisk.kauniisti yleisk.,
somasti yleisk.,
nätisti▪ anna käsi ja lähme ilusti üle tee anna käsi niin mennään reippaasti tien yli
▪ peale pidu saadeti neiu ilusti koju hyviin tapoihin kuului, että tyttö saatettiin kotiin juhlien jälkeen
▪ šampoon paneb juuksed ilusti läikima sampoo saa hiukset kiiltämään kauniisti
▪ pühkisin kaltsuga põranda ilusti puhtaks pyyhin rätillä lattian nätisti puhtaaksi
jalaM
‹
adv›
kõndides, mitte sõidukigajalkaisin,
jalan,
kävellen▪ ilus ilm ja tee pole pikk, lähme parem jala sää on kaunis eikä matka ole pitkä, mennään mieluummin jalan
kallimM
‹
s›
armastatud inimene, armastaturakas,
rakastettu,
kulta,
armas vars. ylät.,
mieli|tietty vars. ylät.▪ tal on uus kallim hänellä on uusi rakas
■
(hellitus-, meelitussõnana:) kullake, kallis(
hellivänä puhuttelusanana)
kulta,
muru,
sydän|käpy▪ Kallim, lähme kinno! Kulta, mennään elokuviin!; Muru, mennään leffaan! ark.
kolli tegema[
kellele]
kedagi (kollina) hirmutamapelotella jotakuta–▪ Lähme teeme tüdrukutele kolli! Mennään pelottelemaan tyttöjä!
läbi minema1 õnnestuma, korda minema, vastuvõetavaks osutuma;
(hääletamisel) vastuvõetuks osutumamennä läpi kuv.▪ ma ei ole kindel, kas patenditaotlus läbi läheb en ole varma, meneekö patenttihakemus läpi / en ole varma, hyväksytäänkö patenttihakemus
▪ tema kandidatuur valitsuses läbi ei lähe hänen ehdokkuutensa ei mene läpi hallituksessa / hallitus ei hyväksy hänen ehdokkuuttaan
2 [
kust]
mingit ala, kohta läbimakulkea jonkin alueen, paikan läpi–▪ lähme metsast läbi kuljetaan metsän läpi
▪ telefoniliinid lähevad meie maadelt läbi puhelinlinjat kulkevat meidän maidemme läpi
■
kuhugi korraks põikama, kedagi põgusalt külastamapistäytyä [
jossakin,
johonkin,
jonkun luona,
jonkun luokse],
poiketa [
jossakin,
johonkin,
jonkun luona,
jonkun luokse],
piipahtaa [
jossakin,
johonkin,
jonkun luona,
jonkun luokse],
käväistä [
jossakin,
jonkun luona]
▪ mine onu Jaani juurest ka läbi pistäydy myös Jaan-sedän luona
3 tarvitamiskõlbmatuks muutuma, töötamast või toimimast lakkamamuuttua käyttökelvottomaksi, lakata toimimasta–▪ vasak suunatuli on läbi läinud vasen suuntavilkku on lakannut toimimasta
minemaM
1 (eemaldudes) liikuma (käima, sõitma vms);
midagi tegema suundumamennä,
kulkea,
lähteä▪ Kas lähme jalgsi või autoga? Menemmekö jalkaisin vai autolla?
▪ Mis kell sa tavaliselt magama lähed? Mihin aikaan menet yleensä nukkumaan?
▪ Matilda läks ees, Mattias tema järel Matilda meni edellä, Mattias hänen perässään / Matilda kulki edellä, Mattias hänen perässään
▪ poisid läksid kinno pojat menivät elokuviin / pojat lähtivät elokuviin
▪ vaatasime kaldal, kuidas laev läheb katsoimme rannalla, kuinka laiva lähtee
■ ‹
sariühendis,
koos samas vormis järgneva verbiga›
(lisab ütlusele otsustavust, tugevdab palvet, käsku)mennä▪ lähen vaatan veel sinna kasti menen vielä katsomaan siitä laatikosta
▪ Mine too mulle juua! Mene hakemaan minulle juotavaa!
■ ‹
käskivas kõneviisis, väljendites›
(tõrjuvalt)‹
imperatiivimuodossa, sanonnoissa› (
torjuvasti)
mennä,
painua▪ Mine metsa oma jutuga! Mene metsään puheinesi!
▪ Mine kassi saba alla! Painu sinne missä pippuri kasvaa!
■
läks! (käsklusena mingi liikumise või tegevuse alustamiseks)nyt!,
hep!▪ Tähelepanu! Valmis olla! Läks! Paikoillanne! Valmiina! Nyt! / Paikoillanne! Valmiina! Hep!
■
kuskil paiknema, seal liikumist või sealt läbipääsu võimaldamamennä,
kulkea,
johtaa▪ tee läheb läbi metsa tie menee metsän läpi / tie kulkee metsän läpi
▪ esikust läheb üks uks kööki, teine tuppa eteisestä menee yksi ovi keittiöön, toinen olohuoneeseen / eteisestä johtaa yksi ovi keittiöön, toinen olohuoneeseen
■
(suunatud või juhuslike liigutuste või liikumise kohta)mennä▪ käsi läks taskusse käsi meni taskuun
▪ pilved tulevad ja lähevad pilvet tulevat ja menevät
▪ päike läheb pilve taha aurinko menee pilveen
▪ pall läks korvi pallo meni koriin
■
(seoses sõnalise vm abstraktsema tegevusega, nt omanduse, alluvuse vahetamisega)(
sanalliseen tai muuhun abstraktiin toimintaan, esim. omistajan vaihtumiseen liittyen)
mennä,
päätyä,
siirtyä,
lähteä,
käydä▪ maja läks pärijatele talo meni perillisille
▪ päris vana uudis läks lehte melko vanha uutinen päätyi lehteen
▪ jutt läks teisele teemale keskustelu siirtyi toisiin uomiin
▪ need sõnad läksid mulle südamesse nuo sanat kävivät sydämeen
2 lahkuma, eemalduma;
(öeldisverbi tugevdavalt:) ärapoistua, alkaa mennä (pois); (
vahvistussanana)
lähteä,
mennäpois▪ pean nüüd minema minun pitää nyt mennä
▪ lõi ukse kinni ja läks pamautti oven kiinni ja lähti
▪ auto sõitis minema auto lähti matkaan / auto ajoi pois
▪ Mine minema, enne kui ma lõplikult vihastan! Mene pois, ennen kuin suutun todella!
■
(suremise kohta)(
kuolemisesta)
lähteä▪ ta on väga haige, päris minemas hän on hyvin sairas, lähtö on lähellä
3 (esemete, olukordade kohta:) kaduma, ära võetud saama või olematuks muutuma(esineistä, tilanteista:) hävitä, muuttua olemattomaksi tms.–▪ järsku avastasin, et rahakott on läinud yhtäkkiä huomasin, että lompakkoni on kadonnut
▪ varsti on kevad käes ja lumi läinud pian on kevät ja lumi on poissa
■
(millegi peale) kulumakulua, huvetamennä▪ mida rohkem raha saad, seda rohkem seda läheb mitä enemmän rahaa saat, sitä enemmän sitä menee
▪ talvel läks palju kütet talvella meni paljon polttoainetta
■
(aja kohta:) kuluma, mööduma(ajasta:) kuluamennä▪ läks palju aega, enne kui liikuma pääsesime meni paljon aikaa, ennen kuin pääsimme liikkeelle
4 (seisundi, oleku või asendi muutumise ja kujunemise kohta)(
tilan tms. muutoksiin liittyvissä ilmauksissa)
mennä▪ uks läks sneprisse ovi meni takalukkoon
▪ äri läks pankrotti liike meni konkurssiin / liike teki konkurssin
▪ osa andmeid on kaduma läinud osa tiedoista on kadonnut / osa tiedoista on joutunut kadoksiin
▪ Mis edasi-tagasi sõit maksma läheb? Mitä meno-paluumatka maksaa?
▪ onu on paksuks läinud setä on lihonut
▪ läksin näost punaseks punastuin
■ ‹
ka isikuta lauses›
(ilmamuutustega seoses)(
säänmuutoksiin liittyen)
tulla▪ läheb vist sulale taitaa tulla suoja
■ [
kellesse]
välimuselt või loomult kellegi sarnaseks kujunematulla jonkun tapaiseksi, luonteiseksi, näköiseksi tms.tulla▪ poiss on läinud isasse poika on tullut isäänsä
■ [
mida tegema,
milleks] ‹
3. isikus›
(seoses mingi protsessi või tegevuse algamise, alustamisega)alkamiseen tai aloittamiseen liittyvissä ilmauksissa–▪ vesi läks keema vesi alkoi kiehua
▪ mehed läksid kaklema miehet alkoivat tapella
▪ ma ei taha kellegagi tülli minna en halua riitaantua kenenkään kanssa
▪ auto ei lähe käima auto ei käynnisty
▪ läheb vist löömaks taitaa tulla tappelu
5 ‹
3. isikus›
sujuma, edenema‹
3. persoonassa›
mennä,
sujua,
luonnistua,
edistyä▪ Kuidas elu läheb? Miten menee?
▪ töö ei lähe ega lähe työ ei suju sitten ollenkaan
▪ maandumine läks viperusteta laskeutuminen sujui ilman kommelluksia
■ ‹
3. isikus›
kujunema, juhtumakäydä▪ kahju, et nii läks harmi, että piti käydä näin
6 ‹
3. isikus›
sobima, kõlbama, sünnis olema‹
3. persoonassa›
käydä,
sopia▪ see pole viisakas, see lihtsalt ei lähe se ei ole kohteliasta, se ei yksinkertaisesti käy
▪ punane värv läheb talle punainen väri sopii hänelle
7 mahtuma;
mõõtmetelt sobimamahtua, sopia mitoiltaanmennä,
mahtua,
sopia▪ püksid ei lähe enam jalga housut eivät mene enää jalkaan / housut eivät sovi enää jalkaan
▪ kilosse läheb marju poolteist liitrit yhteen kiloon menee puolitoista litraa marjoja
8 (tarvis, vaja) olema, mingiks tarbeks ära kuluma(
tarpeellisuutta merkitsevissä ilmauksissa)
tulla▪ võta need vidinad endale, ehk läheb tarvis ota sinä nämä kapistukset, ehkä tulevat tarpeeseen
9 ostetav, nõutav, menukas olema(
kaupaksi käymistä merkitsevissä ilmauksissa)
mennä▪ miskipärast sellised raamatud ei lähe üldse jostain syystä tällaiset kirjat eivät mene ollenkaan kaupaksi
▪ lumelabidad läksid nagu soojad saiad lumilapiot menivät kuin kuumille kiville
■
(menuka esituse kohta)menestyksekkääseen esitykseen liittyen–▪ kõik kontserdid läksid täissaalidele kaikki konsertit soitettiin täysille saleille
nohM
1 ‹
interj›
alustab tuttavlikku suhtlusväljendit(
repliikin aloitussanana)
no,
noh▪ Noh, kuidas sul siis elu läheb? No, mitäs sinun elämääsi kuuluu?
▪ Noh, terekest kah! No tervepä terve!
▪ Kas tead, keda ma eile nägin? – Noh? Tiedätkö, kenet näin eilen? – No?
2 ‹
interj›
kinnitab väidet, rõhutab tundetooni või (hinnangulist) suhtumist(
repliikin vahvistussanana)
no,
noh▪ ära nüüd nuta, noh noh, älä nyt itke
▪ ei noh, tingimata lähme no mutta totta kai menemme
▪ Ma ei taha, noh! No kun en halua!
▪ Noh, said, mis tahtsid! Noh, sait mitä halusit!
▪ kui siin pole tööd, noh, maailm on lai jollei täällä ole töitä, niin, no, maailma on avara
3 ‹
adv›
rõhutuna annab öeldavale kõhkleva, ebaleva varjundi(
vastahakoisen myönnyttelevissä ilmauksissa)
no▪ poeg võib tal olla noh umbes 5–6-aastane hänen poikansa voi olla, no, noin 5–6-vuotias
▪ laena, noh ütleme, kümme eurot lainaa, no sanotaan, kymmenen euroa
oma1 ‹
pron,
adj,
s›
1 ‹
pron› ‹
omastav asesõna›
viitab kuulumisele tegevuse tegijale-ni yks.1.p,
-si yks.2.p,
-nsa/-nsä yks.3.p-mme mon.1.p,
-nne mon.2.p,
-nsa/-nsä mon.3.poma▪ Söö oma kõht täis! Syö vatsasi täyteen!
▪ tema oma jonni ei jäta hän ei lopeta vastaanpanemistaan / hän ei lakkaa panemasta vastaan
▪ nende muusikat ei tasu teiste omaga võrrelda heidän musiikkiaan ei kannata verrata toisten musiikkiin
▪ omad vitsad peksavad saada maistaa omaa lääkettään kuv.
■ ‹
s›
miski, mis on (kindlalt, vältimatult) kellegi või millegagi seotudjokin, joka kuuluu jollekulle tai johonkinoma▪ lähme sööma, kõht nõuab oma mennään syömään, vatsa valittaa
■
omadega (kellegi või millegi seisundi, oleku kohta)jonkun tai jonkin tilasta–▪ mõtlen, kuidas omadega välja tulla mietin kuinka selvitä
▪ olen omadega täitsa rahul olen aivan tyytyväinen
▪ sain kohe aru, et inimene on omadega täiesti sassis tajusin heti, että hän on aivan hukassa itsensä kanssa
▪ palju ei puudunud, et auto oleks omadega kraavis lõpetanud läheltä piti, ettei auto päätynyt ojaan
■ ‹
määratlev, harvemini enesekohane asesõna›
osutab tegevuse tegijaleviittaamassa toiminnan tekijäänoma,
itse▪ see on su oma süü se on oma syysi
▪ jätke see oma teada pitäkää se omana tietonanne
▪ ostis omale uue auto osti itselleen uuden auton
2 ‹
adj›
teatud isikuga seotud, kellelegi või millegi juurde kuuluvtiettyyn henkilöön liittyvä, jollekulle tai johonkin kuuluvaoma▪ sai seda tunda omal nahal sai tuntea sen omissa nahoissaan
▪ lihatükk säriseb omas mahlas lihanpala tirisee omassa nesteessään
▪ oma tuba, oma luba oma tupa, oma lupa (sananp.)
3 ‹
adj›
väga tuttav, omane;
samasse perekonda vm kitsasse kollektiivi kuuluvhyvin tuttu, ominainen;
samaan perheeseen tm. pieneen yhteisöön kuuluva–▪ kasutab võõrsõnade asemel oma sõnu käyttää vierassanojen sijaan omaperäisiä sanoja
▪ oli tema jaoks oma inimene oli hänelle hyvin tuttu ihminen
■ ‹
adj›
millegi poolest eriline või iseloomulikoma,
erityinen,
ominainen▪ küpsel armastusel on oma võlu kypsällä rakkaudella on oma viehätyksensä
4 ‹
s› ‹
hrl mitm›
tuttava, omase kollektiivi liigetutun, oman yhteisön jäsenoma▪ omade peale koer ei haugu omia koira ei hauku
▪ publik ergutas omasid yleisö kannusti omiaan
■ ‹
s› ‹
hrl mitm›
mingi koha või kogukonnaga seotud inimene-lainen/-läinen tav. mon.▪ Ameerika omad ütlevad, et Venemaal tuleb kollaps amerikkalaiset sanovat, että Venäjällä tapahtuu romahdus
sisse sõitma ‹
v›
1 [
millele]
(liiklusõnnetusega seoses:) otsa, peale sõitma(liikenneonnettomuudesta:) ajaa jonkun päälle–▪ on juhtumeid, kus teel olnud kiirabiautole on sisse sõitnud mõni hooletu juht on tapahtunut, että joku huolimaton kuljettaja on kolaroinut hälytysajossa olleen ambulanssin kanssa
▪ kaubikule sõideti tagant sisse pakettiauton perään ajettiin
2 [
mida]
sõitmisega kasutatavaks, hästi toimivaks tegemaajaa jokin käyttökuntoon, hyvin toimivaksiajaa [
jotakin]
sisään ark.▪ suusad on veel sisse sõitmata suksia ei ole vielä ajettu sisään
▪ Lähme rada sisse sõitma! Lähdetään avaamaan latua!
3 [
kuhu]
sõites sisenemaajaa jollekin alueelle–▪ laev ei saanud sadamasse sisse sõita laiva ei voinut ajaa satamaan
▪ linn tundus sisse sõites räpane kaupunki tuntui sisään ajaessa siivottomalta
4 [
kellele]
kellegi jutule vahele rääkima, kedagi segamapuhua jonkun päälle–▪ Lase ma mõtlen oma mõtte lõpuni, ära sõida mulle sisse! Anna kun ajattelen loppuun, älä puhu päälleni!
teaterM
‹
s›
lavastusi esitav kunstiasutus;
selle asutuse hooneteatteri▪ harrastusteater harrastajateatteri
▪ ootan sind teatri ees odotan sinua teatterin edessä
■
(teatrietenduse kohta)teatteri,
teatteri|esitys,
näytäntö▪ Lähme pärast teatrit kohvikusse! Mennään kahvilaan teatterin jälkeen!
▪ nii kehva teatrit pole ammu näinud näin huonoa teatteria ei ole nähty pitkään
■
teatrikunstnäyttämö|taide,
teatteri,
teatteri|taide▪ meie teatri suurkuju Jüri Järvet teatterimme suurmies Jüri Järvet
■
(teeskluse, teatraalse käitumise kohta)(
epäaidosta käyttäytymisestä, teeskentelystä, hämäyksestä)
teatteri,
bluffi ark.▪ ta sügavad tunded on puhas teater hänen syvät tunteensa olivat pelkkää teatteria
toitmaM
1 kellelegi süüa andma, kedagi söötmaruokkia,
syöttää▪ Lähme küülikuid toitma! Mennään ruokkimaan kaneja!
▪ ema toidab lastel kõhu täis äiti syöttää lapset kylläisiksi
■
(toidu kohta:) toitvaks osutuma, kõhtu täis tegema(ruoasta:) osoittautua ravitsevaksi, täyttää vatsaravita▪ ja seened, need ei toida üldse ja sienet, niistä ei tule lainkaan kylläiseksi
■
kellegi eest majanduslikult hoolt kandmaelättää,
ruokkia▪ iga vald toitku oma vaesed joka kunta elättäköön itse köyhänsä
2 midagi millegi vajalikuga varustama (säilimiseks või töötamiseks)antaa jollekin jotakin tarpeellistaravita▪ kreem toidab nahka E-vitamiiniga E-vitamiinia sisältävä voide ravitsee ihoa
▪ karjumine aitab aju hapnikuga toita huutaminen tuo happea aivoihin
▪ siit alajaamast toidetakse kolmekümmet maja tästä muuntoasemasta sähkön saa kolmekymmentä taloutta
■
(abstraktsemates seoses:) jõudu, energiat juurde andmaravita kuv.,
ruokkia kuv.▪ kunsti keskel olemine hoiab mõtte virge ja toidab ka vaimu taiteen keskellä oleminen pitää mielen virkeänä ja ravitsee myös sielua
▪ börsihullust toideti uute teadetega pankade ühinemisest pörssihulluutta ruokittiin uusilla tiedoilla pankkien yhdistymisestä
toss2 ‹
s›
spordi- ja vabaajajalatslenkkari ark.▪ Pane tossud jalga, lähme jooksma! Pane lenkkarit jalkaan, lähdetään lenkille!
tukkumaM
kergelt, lühidalt või hetketi magamatorkkua,
nuokkua▪ jäin tugitoolis tukkuma torkahdin nojatuolissa / torkahdin nojatuoliin
■
(looduse, mingi objekti kohta:) rahulik, liikumatu olemauinailla▪ metsad ja põllud tukuvad lumevaiba all metsät ja pellot uinailevat lumipeitteen alla
■
tegevuseta, jõude olema või midagi liiga aeglaselt tegemaolla toimettomana tai tehdä jotakin erittäin hitaastivitkastella,
kuhnailla▪ Lähme kiiremini, mis sa tukud! Mennään nopeammin, mitä sinä kuhnailet!
varajaneM
‹
adj›,
varane ‹
adj›
1 ajaliselt oma alguses, algusjärgus olev Vastand hilineaikainen,
varhainen,
varhais-▪ on alles varajane õhtupoolik on vasta varhainen iltapäivä
▪ varases nooruses elasin maal varhaisessa nuoruudessani asuin maalla
▪ haigus avastati varajases staadiumis sairaus todettiin varhaisessa vaiheessa
■
vara hommikul toimuv, esinev vms Vastand hilineaikainen,
varhainen▪ lähme kõige varasema rongiga menemme aikaisimmalla junalla
2 enne tavalist, eeldatavat aega saabuv või esinev;
(liiga) vara tulnud, enneaegne Vastand hilineaikainen▪ varajased külmad hävitasid saagi aikaiset hallat tuhosivat sadon
▪ ta varane surm vapustas kõiki hänen aikainen kuolemansa järkytti kaikkia
■
(taimede kohta:) enne teisi omasuguseid, varakult esinev vms Vastand hilinevarhainen,
varhais-▪ varane kartul varhaisperuna
▪ varajased sordid hakkavad õitsema aprillis varhaiset lajikkeet alkavat kukkia huhtikuussa
3 ammu tekkinud, toimunud, esinenud vms Vastand hilinevarhainen,
aikainen▪ varajaste kroonikute kirjapanekud varhaisten kronikoiden muistiinpanot
▪ varase muusika ansambel vanhan musiikin yhtye
4 varajasem,
varasem ‹
komparatiivselt›
enne, varem saadud, tekkinud vms;
endine;
eelmine Vastand hilisemaiempi,
entinen,
taannoinen,
varhempi▪ Mari Kukk, varasema nimega Mets Mari Kukk, aiemmalta nimeltään Mets
▪ meile ei meeldinud ta varasem töötamine politseis emme pitäneet hänen aiemmasta toiminnastaan poliisissa
viitsimine ‹
s›
ettevõtlikkus, tahtmine midagi tehaviitseliäisyys▪ ta võinuks kaugele jõuda, aga pealehakkamisest ja viitsimisest jäi puudu hän olisi voinut päästä pitkälle, mutta aloitteellisuutta ja viitseliäisyyttä ei ollut riittävästi
▪ Kinno lähme? – Ah, pole viitsimist Mennäänkö leffaan? – Voi, ei viitsitä
võtmaM
1 enda kätte (loomade-lindude korral suhu, nokka, küünte vahele vms) toimetamaottaa▪ Võta kott ja lähme! Ota kassi ja lähdetään!
▪ vares võttis leivatüki noka vahele varis otti leipäpalan nokkaansa
■ [
mida]
(söömise, ravimite vms manustamise ning joomise, eriti alkoholi tarvitamise kohta)ottaa▪ pere asus einet võtma perhe ryhtyi ruokailemaan
▪ võtsin ühe aspiriini otin yhden aspiriinin
▪ mees armastab viina võtta mies ottaa mielellään viinaa
▪ naine olevat mürki võtnud nainen on kuulemma ottanut myrkkyä
■ ‹
käskivas kõneviisis›
(koera ässitades, et ta kellestki või millestki kinni hakkaks)kiinnikäymiskehotus koiralle–▪ Äss, võta! Pus kii! ark.
2 enda kasutusse, omandusse või valdusse toimetama, saama (nt tellides, laenates, palgates)ottaa▪ Võtame takso! Otetaan taksi!
▪ kui hakkasime maja ehitama, võtsime laenu kun aloimme rakentaa taloa, otimme lainaa
▪ ametnik võttis altkäemaksu virkamies otti lahjuksia
▪ võtan talu rendile otan tilan vuokralle
▪ tuleb võtta hea advokaat pitää ottaa hyvä asianajaja
■
enda hoolealuseks, hoitavaks, kaitstavaks tegemaottaa▪ noor pere võttis kasulapse nuori perhe otti kasvattilapsen
▪ mul on plaan võtta koer harkitsen koiran ottamista
▪ noori võeti kaitseväkke nuoria otettiin armeijaan
■
endale tehtavaks, teostatavaks, töödeldavaks tegemaottaa▪ võtan teha ainult jõukohaseid töid otan tehtäväkseni vain voimieni ja kykyjeni mukaisia töitä
▪ Tartu maratoni võiks sel aastal plaani võtta küll Tarton maratonin voisi tänä vuonna kyllä ottaa ohjelmaan
▪ kell võeti parandada kello otettiin korjattavaksi
■
(naisega) seksuaalvahekorda astumasukupuoliyhteydestä vars. miehen kannaltaottaa▪ tüdruk ütles, et poiss võttis teda vägisi tyttö sanoi, että poika otti hänet väkisin
■
(aja (juurde)tekitamise kohta)lisäajan hankkimisesta–▪ töö lõpetamisega on kiire, tuleb uneajast lisa võtta työn valmistumisella on kiire, täytyy tinkiä yöunista
■
(võimu, kohustuse, õiguse jms kohta:) endale haarama või võimaldamaottaa▪ võtan endale õiguse valida, kellele kassipoja müün otan itselleni oikeuden valita, kenelle myyn kissanpennun
▪ võttis süü enda peale otti syyn niskoilleen
3 [
mida]
vajama, tarvitama, nõudmaviedä▪ väga praktiline auto, võtab vähe kütust oikein käytännöllinen auto, vie vain vähän polttoainetta
▪ vana õmblusmasin seisab kasutult ja võtab ruumi vanha ompelukone seisoo tarpeettomana ja vie tilaa
▪ võttis aega, enne kui masin taas töökorda saadi vei aikaa, ennen kuin kone saatiin taas työkuntoon
4 kellegi või millegi suhtes mingisugusel arvamusel olema, teatud viisil midagi tõlgendama või millessegi suhtumapitää jonakin, katsoa joksikin, suhtautua johonkin määrätavallaottaa▪ Ärge võtke ta juttu tõsiselt! Älkää ottako hänen puheitaan vakavasti!
▪ loogiliselt võttes on asjade selline käik üsna kummaline tällainen asioiden kulku on loogisesti ottaen aika kummallinen
▪ ma ei võta tõe pähe kõike, mida internetist loen en ota todesta kaikkea, mitä internetistä luen
▪ Kust sa seda võtad? (miks sa seda arvad?) Miksi niin arvelet?
▪ kõnet võeti üleskutsena puhe otettiin vetoomuksena
■
osutab sellele, mis mingi teemaga seoses näiteks tuuakseottaa▪ Võtame või Anne: vaata, milline välimus, aga millise poisi kinni püüdis! Otetaan vaikka Anne: katso mikä ulkonäkö, mutta millaisen pojan nappasi!
5 mingit seisundit, olukorda, tegevust esile kutsuma, teise asendisse, seisundisse, olukorda viima või minematuoda esiin jokin tila tai tilanne, viedä tai siirtyä toiseen asentoon, tilaan tai tilanteeseen–▪ uskumatu vaatepilt võttis sõnatuks uskomaton näkymä veti sanattomaksi
▪ trepist ülesminek võtab hingeldama rappujen nousu hengästyttää
▪ nii armas, et võtab silma märjaks niin suloinen, että tuo kyyneleet silmiin
▪ rivis võetakse valvelseisang rivissä otetaan asento
▪ poisid võtsid ritta pojat järjestäytyivät riviin
▪ võtsin riidest lahti riisuuduin / riisuin vaatteet yltäni
■
rikkuma, kahjustama;
hävitamaviedä▪ öökülm võttis viinapuude lehed halla vei viininlehdet
▪ tuli võttis kolm inimelu tulipalo vei kolme ihmishenkeä
6 toimima, mõju avaldama;
mingile mõjule alluma, end sellele allutamaottaa▪ kutsu keegi appi, kui omal mõistus ei võta kutsu joku apuun, ellei oma järki riitä
▪ tuld võtma (põlema hakkama või minema, süttima) ottaa tulta / syttyä; roihahtaa
▪ päike võtab hästi (ereda, pruunistava päikese kohta) aurinko tarttuu hyvin
▪ päikest võtma (päevitama) ottaa aurinkoa; paistatella päivää / paistattaa päivää
▪ leili võtma ottaa löylyä
■ ‹
väljendites›
(intensiivset tegevust väljendavates võrdlustes:) jaksama, suutmalähteä▪ karjub nagu kõri võtab hän huutaa minkä kurkusta lähtee
▪ jookseb mis jalad võtavad hän juoksee minkä jaloista lähtee; hän juoksee minkä jaksaa
7 (liikumise kohta)(
liikkumisesta)
ottaa▪ lennuk võtab kõrgust (tõuseb) lentokone ottaa korkeutta
▪ auto võttis paigalt (hakkas liikuma) auto lähti liikkeelle
▪ võttis trepil mitu astet korraga hän harppoi portaissa monta askelmaa kerrallaan
8 (mingi tegevuse, soorituse kohta, ka mõne teise verbi asemel)ottaa▪ politsei palub ühendust võtta kõigil, kes õnnetust pealt nägid poliisi pyytää kaikkia onnettomuuden silminnäkijöitä ottamaan yhteyttä
▪ teenija võttis tolmu (pühkis tolmu) palvelija pyyhki pölyjä
■
(salvestamise, talletamise või mõõtmise, arvestasime, hindamise kohta)ottaa▪ passitaotlejalt võeti sõrmejäljed passin hakijalta otettin sormenjäljet
▪ meister käis kohal ja võttis ukse mõõdud mestari kävi paikan päällä ja otti oven mitat
▪ treener võttis stopperiga aega valmentaja otti aikaa sekuntikellolla
■
(saagi koristamise kohta)sadon korjaamisesta–▪ kartulit võtma nostaa perunaa
■
kõnek kinnitab teise verbiga väljendatud tegevust, tugevdab otsustust, tahetottaa▪ võtan ja lähen homme Pärnusse otan ja lähden huomenna Pärnuun
9 pahandama, riidlema, õiendamatorumiseen, moittimiseen liittyvästi–▪ sai hilinemise pärast kõvasti võtta hän sai ankarat haukut myöhästymisestä
■
(kirumisväljendites)sadatteluissaviedä▪ Pagan võtaks, kus autovõtmed on? Pahus vieköön, missä auton avaimet ovat?
▪ Tont võtku, tüdrukul võis isegi õigus olla! Hitto vie, tyttö saattoi olla oikeassakin!
Seotud sõnad võtmine ‹
s›
otto,
ottaminen
väljaM
‹
adv›
1 seest, seestpoolt pealispinnale või millestki ümbritsevast esile;
peidus või varjatud olekust nähtavaleulosesiin,
esilleilmi,
julki▪ hingas sügavalt sisse ja välja hengitti syvään sisään ja ulos
▪ kaevas lillesibulad maast välja kaivoi kukkasipulit maasta
▪ päike tuli pilve tagant välja aurinko tuli esiin pilven takaa
■
koosseisust, hulgast, seast ärakokoonpanosta, joukosta pois–▪ astus parteist välja erosi puolueesta
▪ viimane punkt jäi päevakorrast välja viimeinen kohta jäi pois asialistalta
■
siseruumist, hoonest vabasse õhku, õue;
mingist kohast, piirkonnast ära, mujaleulos,
ulkosallepois▪ astus uksest välja astui ovesta ulos
▪ panin pesu välja kuivama panin pyykin ulkosalle kuivumaan
▪ üürivõlglane tõsteti korterist välja vuokravelallinen häädettiin asunnosta
▪ sõitsime linnast välja (maale, loodusesse) ajoimme pois kaupungista
▪ tahtsin kohvikust sööki kaasa osta, aga öeldi, et välja ei müüda halusin ostaa kahvilasta ruokaa mukaan, mutta sanottiin, että mukaan ei myydä
■
(avalikus kohas viibimise kohta:) kodust ära, eemaleulos▪ kutsus tüdruku välja pyysi tytön ulos
▪ lähme välja sööma mennään ulos syömään
■
(kehaosade kohta:) kehast eemale(ruumiinosista:) vartalosta poispäin–▪ sirutas jalad mõnusasti välja venytteli jalkojaan mukavasti
2 ‹
ühendverbi osana›
koos vastava verbiga märgib millegi avaldamist, avalikkuse ette toomist, ilmumist vms‹
yhdysverbin osana›
ilmaisemassa jonkin julkistamista, ilmestymistä, ilmituloa tms.–▪ romaanivõistlus on välja kuulutatud romaanikilpailu on julistettu
▪ see ei ole nii pidulik, kui välja paistab se ei ole niin juhlallista kuin miltä näyttää
▪ poliitik ei saanud kõike välja rääkida poliitikko ei voinut kertoa kaikkea
▪ temas lõi välja isa iseloom isän luonne tuli hänessä esille
3 esineb ühendites, mis osutavad mingi olukorra, seisundi, oleku muutmisele või muutumiseletilan, tilanteen tms. muutosta kuvaavissa ilmauksissa–▪ kampsun on välja veninud villatakki on venynyt
▪ Kas feminism on juba moest välja läinud? Onko feminismi jo mennyt muodista?
■ [
millest/kellest]
osutab millegi lõppemisele või lõpetamisele, millegi katkestamiseleilmaisemassa jonkin loppumista, lopettamista tai keskeyttämistä–▪ haige toodi koomast välja potilas herätettiin koomasta
▪ aitas mind hädast välja päästi minut pinteestä
▪ lülitas mobiiltelefoni välja pani kännykän pois päältä
4 ‹
ühendverbi osana›
osutab tulemusele või tulemuslikkusele, saavutusele, millegi lõplikkusele või lõpetatusele‹
yhdysverbin osana›
ilmaisemassa tulosta tai tuloksellisuutta, lopullisuutta tai loppua–▪ jagasin kaardid välja jaoin kortit
▪ nii segane käekiri, et midagi ei loe välja niin sekava käsiala, ettei saa mitään selvää
▪ teadlased selgitasid välja, et .. tiedemiehet saivat selville, että..
5 [
milleni/kelleni]
esineb ühendites, mis osutavad, kui kaugele, milleni miski ulatub või läheb, kuniilmauksissa, jotka kuvaavat, kuinka kauas, mihin saakka jokin tai joku ulottuu, kulkee tai tapahtuu–▪ kui vaja, lähen kas või kohtuni välja mikäli on tarpeen, menen vaikka oikeuteen asti
▪ sõitsid peatumata Tallinnani välja ajoin pysähdyksittä perille Tallinnaan
▪ töötas südaööni välja teki töitä keskiyöhön
välja minema1 ära kaduma, olematuks muutumalähteä▪ plekid läksid pesus välja tahrat lähtivät pesussa
■
(taime kohta:) ära kuivama, hääbumakuihtua▪ valge alpikann läks välja, aga lilla jäi alles valkea syklaami kuihtui, mutta violetti pysyi elossa
2 teatud arvestusega tegutsematoimia tietyn arvioinnin perusteella–▪ läks suure riski peale välja hän otti suuren riskin
▪ läheb välja kindla peale pelaa varman päälle ark.
3 kusagilt, millegi seest välja liikumaliikkua ulos jostakin–▪ kui koduuksest välja lähen, liiguvad mõtted tööasjadele kun astun ulos kotiovesta, ajatukset siirtyvät työasioihin
▪ Lähme täna välja! Mennään tänään ulos!
õhtuM
‹
s›
1 päeva lõpuosailta,
ehtoo murt.,
ylät.▪ olime hommikust õhtuni rakkes uurastimme aamusta iltaan
▪ jõuan artikli õhtuks valmis saan artikkelin valmiiksi iltaan mennessä
▪ reede õhtu perjantai-ilta
▪ hommik on õhtust targem aamu on iltaa viisaampi (sananp.)
▪ ära hõiska enne õhtut älä nuolaise ennenkuin tipahtaa (sananp.)
■
õhtusöökillallinen▪ lähme keldrirestorani õhtut sööma mennään kellariravintolaan syömään illallista
■
õhtupoolikul toimuv üritusillalla pidettävä tilaisuusilta▪ kurva muusika õhtu surullisen musiikin ilta
▪ filmiõhtu elokuvailta / filmi-ilta
2 (läänekaare, läänesuuna kohta)läntisestä ilmansuunnasta–▪ magamistoa aknad on õhtu poole makuuhuoneen ikkunat ovat länteen
ülevalM
‹
adv›
1 millegi või kellegi suhtes kõrgemas kohas, kõrgemalylhäällä▪ kohvrid on üleval pööningul matkalaukut ovat ylhäällä ullakolla
▪ lähme joome üleval tassikese kohvi lähdetään ja juodaan ylhäällä kupponen kahvia
▪ poistel on üleval mäe peal onn pojilla on maja ylhäällä kukkulalla
2 määralt, tasemelt kõrgel Vastand allylhäällä,
korkealla▪ adrenaliin on üleval adrenaliini on korkealla
3 ärkvel või liikvel, jalulhereilläylhäällä,
jalkeilla▪ isa oli veel hilja õhtul üleval isä oli vielä myöhään illalla hereillä / isä oli vielä myöhään illalla ylhäällä
▪ olin öö läbi üleval valvoin koko yön
4 ülespanduna vajalikus seisus;
kasutamiseks, mingi ülesande täitmiseks valmiskäyttö|valmiina,
pystyssä▪ Kas telk on üleval? Onko teltta pystyssä?
■
vaatamiseks, tutvumiseks välja pandudesillä,
nähtävillä▪ näitusel on üleval loodusfotod näyttelyssä on esillä luontokuvia
▪ materjal on meie kodulehel üleval aineisto on esillä kotisivullamme