Leitud 1 artikkel
lõplikM
‹
adj›
1 kehtima jääv, mitte enam muudetav;
mitte vaieldav ega kahtluse alla pandavlopullinen,
peruuttamaton,
perimmäinen kuv.▪ žürii otsus on lõplik tuomariston päätös on lopullinen
▪ lõplik valik peruuttamaton valinta
▪ lõplikku tõde ei ole vist olemas lopullista totuutta ei kai ole olemassa
2 piiri, lõppu omav, mahult piiratudäärellinen fil.,
mat.▪ mõni arvab, et inimesel on lõplik hulk tahtejõudu, mis kulub kasutamisel ära joidenkin mielestä ihmisellä on äärellinen määrä tahdonvoimaa, joka kuluu käytettäessä
Seotud sõnad lõplikkus ‹
s›
lopullisuus,
peruuttamattomuus,
vääjäämättömyys,
äärellisyys mat.,
fil.