kuulmaM
1 hääli, helisid kõrvaga tajuma ja eristamakuulla▪ räägi valjemini, vanaisa ei kuule hästi puhu kovempaa, isoisä ei kuule hyvin
▪ ootamatult kuulsin koputust uksele odottamatta kuulin koputuksen ovelta
▪ polnud midagi kahtlast näha ega kuulda ei näkynyt eikä kuulunut mitään epäilyttävää
2 kellegi jutust või kirjalikust allikast teada saamasaada tietää jonkun puheesta tai kirjallisesta lähteestäkuulla▪ Kas olete juba uudist kuulnud? Oletteko jo kuulleet uutisen?
▪ kuulsin, et oled uue töökoha leidnud kuulin, että olet löytänyt uuden työpaikan
▪ me pole temast juba ammu midagi kuulnud emme ole pitkään aikaan kuulleet hänestä mitään
▪ sõbranna kirjast kuulsin, et ta kavatseb abielluda sain ystävättäreni kirjeestä tietää, että hän aikoo mennä naimisiin
3 kellegi õpetust, nõuannet, käsku jne arvestama ning sellele vastavalt toimimakuunnella▪ kuule mu nõu ja mine magama kuuntele neuvoani ja mene nukkumaan
▪ võtaks ta ometi kedagi kuulda kunpa hän kuuntelisi jotakuta
4 hüüatustes väljendab imestust, üllatust, tõrjuvat suhtumist vmshuudahduksissa ilmaisemassa ihmetystä, yllätystä, torjuvaa suhtautumista tms.–▪ Kas sa kuuled, või tema läheb ära välismaale! Vai hänkö menee ulkomaille!
▪ Kuule nüüd juttu, ei ma usu! Mitä ihmettä, minä en usko!
■
kuule,
kuulge kõnek pöördumisel kasutatav sõna, ka vastustes või kellegi ütluse või teguviisi peale protesteeridespuhuteltaessa, vastauksissa tai vastaan sanoessakuule yks.2.p,
kuulkaa mon.2.p▪ Kuule, kas sa saad mulle appi tulla? Kuule, voitko auttaa minua?
▪ Kuulge, mida te ometi mõtlete! Kuulkaapas nyt, mitä te oikein ajattelette!