Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 135 artiklit, väljastan 50

elav laip
kehaliselt (või ka vaimselt) ruineerunud inimene
fyysisesti (tai myös henkisesti) raunioituneesta ihmisestä
kuin elävä kuollut, elävä ruumis
(ajukahjustuse tõttu pöördumatult teadvusetus, vegetatiivses seisundis oleva inimese kohta)
aivovaurion vuoksi lopullisesti tajuttomana, vegetatiivisessa tilassa olevasta ihmisestä
vihannes ark.
elu eest
kõigest väest, kogu jõust
kuin henke(nsä edestä
jooksin elu eest, aga ikka jäin bussist maha juoksin kuin henkeni edestä, mutta silti myöhästyin bussista
enne kui
ajasidesõna, alustab kõrvallauset, mis annab edasi pealause tegevusele või olukorrale järgnevat tegevust või olukorda
ennen kuin
pidin tükk aega ootama, enne kui uks avati jouduin odottamaan hetken, ennen kuin ovi avattiin
iga mats
igaüks, ükskõik kes
joka ikinen, kuka tahansa
joka iikka ark., iikka kuin iikka ark., joka sorkka ark.
ma ei soovi, et iga mats teaks minu asju en tahdo, että joka iikka tietää asioistani
ime|kombel
M
adv
vastu (igasuguseid) ootusi; nagu ime läbi, kummalisel kombel
vastoin (kaikkia) odotuksia; ihmeellisesti
kuin ihmeen kautta
ohver pääses imekombel surmast uhri vältti kuoleman kuin ihmeen kautta
istuma (nagu) püssirohutünni otsas
(plahvatus)ohtlikus olukorras olema
olla räjähdysherkässä tai vaarallisessa tilanteessa
tuntea istuvansa ruutitynnyrin päällä kuv., istua ruutitynnyrin päällä kuv., kuin ruutitynnyrin päällä istuisi kuv.
just|kui
M
konj, adv
1konjvõrdlussidesõna, esineb hrl võrdlustes
vertailua ilmaiseva konjunktio, esiintyy etenkin vertauksissa
kuin, aivan kuin, ikään kuin
poiss tormas minema justkui tuulispask poika ryntäsi tiehensä kuin tuulispää
kõik kohad olid justkui tuld täis kaikki paikat olivat kuin tulessa
püüdis end teiste selja taha peita, justkui häbeneks oma välimust yritti piiloutua muiden selän taa, ikään kuin olisi hävennyt ulkonäköään
2advesineb suhtumise väljendamisel või rõhutamisel
suhtautumistapaa ilmaisemassa tai korostamassa

(tundumise, väite kaheldavuse või teadmise ebakindluse korral)
jonkinlaista tuntumaa, väitteen epäilyttävyyttä tai epävarmaa tietoa ilmaistaessa
ikään kuin
valu justkui taandus hetkeks oli kuin kipu olisi hellittänyt hetkeksi / kipu tuntui hellittävän hetkeksi / kipu ikään kuin hellitti hetkeksi
uudis olnud justkui hea uutinen taisi olla hyvä
(tagasihoidliku ettepaneku, meeldetuletuse, möönduse vms korral)
varovaista ehdotusta, muistutusta, myöntymistä tms. ilmaistaessa
oleks justkui aeg lõunale minna taitaa olla aika mennä lounaalle
(millegi möönmisel väljendab (kerget) pahameelt)
(lievää) mielipahaa ilmaisemassa
muka, mukamas
ja õigust justkui jääks veel ülegi kuin se muka olisi liiankin oikeudenmukaista
Justkui sellest veel vähe oleks! Ihan kuin se ei vielä riittäisi!
just nagu
M
, just|nagu
(täpselt) samamoodi kui
juuri niin kuin, niin kuin, samoin kuin
klassis on 14- kuni 18-aastased poisid, just nagu kunagi Paunvere koolis luokalla on 14–18-vuotiaita poikia, juuri niin kuin aikoinaan Paunveren koulussa
justnagu õndsal Rootsi ajal juuri niin kuin auvoisana Ruotsin aikana
kaduma nagu vits vette
ütlus, mida kasutatakse märkimaks kellegi või millegi jäljetut kadumist
ilmaus, jota käytetään jonkun tai jonkin katoamisesta jäljettömiin
kadota kuin tuhka tuuleen kuv., kadota kuin tina tuhkaan kuv.
kodus olema
millegagi hästi kursis olema, midagi hästi oskama või hästi tundma
osata tai tuntea jotakin hyvin, olla omalla alallaan
olla kuin kotona(an, olla omalla tontilla(an ark.
ma olen matemaatikas rohkem kodus kui keemias olen matematiikassa enemmän omalla tontillani kuin kemiassa
kuda
M
adv
kõnek kuidas
kuinka, miten
kuis, kuin, mites
No kuda läheb? No mites menee? / No kuis kulkee?
kui
M
1konjvõrdlussidesõna, esineb hrl võrdlustes
kuin
pereisa on laisk kui lohe perheenisä on laiska kuin lapamato
karjub kui ratta peal huutaa kuin syötävä; huutaa kuin hengen hädässä
nõnda kui täna pole varem sadanud aiemmin ei ole satanut niin kuin tänään
nii kaugele ma ei julge ujuda, kui Laura ujus en uskalla uida niin kauas kuin Laura ui
(erinevust väljendava võrdluse korral)
(erilaisuutta ilmaisevissa vertailuissa)
kuin
sõnavõtt oli pikem kui tavaliselt puheenvuoro oli pidempi kuin tavallisesti
rahvast kogunes rohkem, kui osati oodata väkeä tuli paikalle enemmän kuin osattiin odottaa
pigem ma loobun, kui võtan vastu sellised tingimused ennemmin luovun kuin hyväksyn sellaiset ehdot
alustab näimist või tundumist väljendavat võrdluse varjundiga kõrvallauset
aloittamassa vaikutelmaa tai tuntumista ilmaisevaa sivulausetta, jossa on vertailun sävy
kuin
talle näis, kui variseks maailm tema ümber kokku hänestä tuntui kuin maailma romahtaisi
omavahel kõneldi tasahääli, kui oleks majas olnud surnu keskenään puhuttiin puoliääneen, ikään kuin talossa olisi ollut vainaja
(väljendites, mis rõhutavad mingi asjaolu, seisundi ülemmäära või sellele lähenemist)
ilmauksissa, jotka painottavat jonkin asiaintilan tai tilanteen maksimimäärää tai sen lähenemistä
viimane kui üks istekoht oli hõivatud joka ikinen istumapaikka oli varattu
suvi on samahästi kui käes kesä on melkein saapunut
(mõnedes suurt määra osutavates väljendites)
(joissakin suuren määrän ilmauksissa)
kuin
esinejate valik oli enam kui imelik esiintyjien valinta oli enemmän kuin kummallinen
asi on hullem kui hull juttu on hulluakin hullumpi
viga saab parandatud rutem kui muidu vika korjataan silmänräpäyksessä
2konjajasidesõna, alustab aega väljendavat kõrvallauset
kun
ta tuli siis, kui ma magasin hän tuli silloin, kun vielä nukuin
kui lapsed olid söönud, läksid nad õue syötyään lapset menivät ulos
kuulsin, kui te tülitsesite kuulin kun riitelitte
3konjtingimussidesõna, alustab tingimust väljendavat (kõrval)lauset
jos, mikäli
kui sulle ülikond selga panna, näed sa päris viisakas välja jos panet puvun päälle, näytät oikein hyvältä
asi pidi tühine olema, kui kõik nii lihtsalt lahenes asian täytyi olla tyhjänpäiväinen, jos kaikki ratkesi niin helposti
teie olete vist, kui ma ei eksi, see inimene, kes .. ellen erehdy, olette ilmeisesti se, joka... / jos en erehdy, olette ilmeisesti se, joka... / mikäli en erehdy, olette ilmeisesti se, joka...
neid oli kolm, kui mitte rohkem heitä oli kolme ellei enemmän
(otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides)
päättämistä ja tekemisen tehokkuutta ilmaisevissa rakenteissa
kun, jos
kui sõita, siis sõita
kui juba, siis juba
kui mitte, siis mitte jos ei niin ei; kun ei niin ei
(kõrvutava vastanduse korral)
rinnastavassa vastakkainasettelussa
kui mardid soovisid peamiselt põlluõnne, siis kadrid saatsid karjaõnne martit toivottivat varsinaisesti viljelysonnea, katrit taas karjaonnea
alustab soovi, tagasihoidlikku palvet või kõhklust, kahtlust väljendavat lauset
toivomuksissa, pyynnöissä, epäröintiä ilmaisevissa lauseissa
kunpa, jospa
Kui ta ometi natuke kannatlikum oleks! Kunpa hän olisi vähän kärsivällisempi!
kui õige saadaks talle kirja jospa lähettäisi hänelle oikein kirjeen
4konjmöönev sidesõna, toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud tegevus või olukord siiski aset leiab
vaikka
ja poiss, kui ta oligi väga häbematu, ei julgenud iialgi vastu hakata isale ja poika, vaikka röyhkeä olikin, ei koskaan uskaltanut vastustaa isäänsä
(umbmäärasust märkides:)
(epämääräisyyttä merkitsemässä)
niin–kuin
kui tark ta ka poleks, kõike ta ikka ei tea niin viisas kuin hän onkin, kaikkea hän ei kuitenkaan tiedä
5konjsamastav sidesõna, osutab täpsustusele
osoittamassa täydennystä
-na/-nä
sinu isa kui tohter peaks seda teadma isäsi pitäisi lääkärinä tietää se
teda tuntakse kui vaikset ja tagasihoidlikku inimest hänet tunnetaan hiljaisena ja vaatimattomana ihmisenä
6konj› ‹seob koondlause kaht rööpliigetühendav sidesõna, seob kindlakskujunenud sõnapaare sisutervikut moodustavates ühendites
sitomassa kiteytyneitä sanapareja
ta valvas haiget ööd kui päevad hän valvoi sairasta yötä päivää / hän valvoi sairasta öin ja päivin / hän valvoi potilasta niin öisin kuin päivisinkin
olen sellest ühelt kui teiselt midagi kuulnud olen kuullut siitä yhdeltä ja toiselta
7advkoos omadus-, kesk-, määrsõnadega ning asesõnadega mitu ja palju moodustab määra, astet, ulatust väljendava fraasi
kuinka, miten
Kui vana sa oled? Kuinka vanha olet?
Kui palju see maksab? Mitä tämä maksaa? / Kuinka paljon se maksaa?
Kas sa tead, kui mitu kilomeetrit meil veel minna on? Tiedätkö montako kilometriä on vielä jäljellä? / Tiedätkö kuinka monta kilometriä on vielä jäljellä?
ma ei tea, kui kaua see kestis en tiedä, kuinka kauan se kesti / en tiedä, miten kauan se kesti
(tundeid, nt imetlust, üllatust või kahetsust väljendades)
(tunteita, esim. ihmetystä tai yllätystä ilmaistaessa)
kuinka, miten
Kui mõistvad vanemad sul on! Kuinka ymmärtäväiset vanhemmat sinulla onkaan!
Hullusti läks, oi kui hullusti! Huonosti kävi, voi miten huonosti!
8shäiriv, kahtlust tekitav, küsitav asjaolu
häiritsevästä, epäröintiä aiheuttavasta, arveluttavasta tilanteesta
selles asjas on liiga palju kuisid siinä asiassa on liian paljon muttia
töö tähtajaks lõpetamisega on oma kuid ja agad työn saamisessa määräikaan mennessä valmiiksi on omat jossinsa ja muttansa
kui et
alustab võrdluse varjundiga kõrvallauset
aloittamassa sivulausetta, jossa on vertailua
kuin
ma ostan jõulukingid pigem võlgu, kui et raha puudusel need ostmata jätan ostan joululahjat mieluummin velaksi kuin olen ostamatta niitä rahan puutteessa
ma pigem jätan reisi ära, kui et kehvas kohas ööbin jätän mieluummin matkan tekemättä kuin yövyn huonossa paikassa
kui ka
1alustab mööndlausettoob esile asjaolu, millest olenemata mingi tegevus või olukord aset leiab
niin–kuin
Selle vastu sa ei saa, kui vägev sa ka pole! Siinä et pärjää, niin vahva kuin oletkin! / Sille et voi mitään, niin vahva kuin oletkin!
2seob koondlause kaht rööpliiget(seob samaväärseid sõnu või sõnaühendeid:) mõlemad mainitud, mõlemad mainitud kombel
niin–kuin
tegutseb sumokohtunikuna Eestis kui ka välismaal toimii sumopainituomarina niin Virossa kuin ulkomaillakin
kuis
M
adv
kõnek kuidas
kuin, kuinka yleisk.
olgu teistega kuis on, mina pean eestlasi araks olkoon muiden laita kuinka on, minä pidän virolaisia arkoina
Kuis nii? Kuin niin?
(tunderõhulisena:) kui väga
(tunnetilaa painottamassa)
kuinka, miten
Oo, kuis seal kõik lõhnas! Oi, kuinka kaikki siellä tuoksui!
kulub nagu leiba
[mida] midagi kulub järjest, palju, suurel hulgal
jotakin kuluu paljon, suuria määriä
kuluu kuin leipää kuv.
pükse kulub ülielavate jõnglaste jalas nagu leiba housuja kuluu yliaktiivisten taaperoiden jalassa kuin leipää
kuni
M
konj, adv›, ‹prep› [milleni]
1 alustab kõrvallauset, mis näitab, missuguse ajani midagi toimub
kunnes, niin kauan kuin, niin kauan että, siihen saakka kun, siihen asti että, siksi kun
nuttis, kuni viha üle läks itki kunnes viha laantui
kuni päike paistis, oli soe niin kauan kuin aurinko paistoi, oli lämmin
nad vaidlesid niikaua, kuni kaubale said he väittelivät niin kauan, että pääsivät sopimukseen / he väittelivät, kunnes pääsivät sopimukseen
käisin talle senikaua peale, kuni ta nõusse jäi taivuttelin häntä niin kauan, että hän suostui
alustab kõrvallauset, mis näitab, mis ajal midagi toimub
kun
kuni kaks varblast kaklesid, näppas kolmas tera endale kun kaksi varpusta tappelivat, kolmas nappasi jyvän itselleen
2 seob sõnu või sõnaühendeid, mis märgivad millegi ulatuvuse piire
sitoo sanoja tai lauseita, jotka kuvaavat jonkin jatkuvuuden rajoja
paranemine võtab kolm kuni neli kuud parantuminen vie kolmesta neljään kuukautta
värvuselt on koha rohekas- kuni tumehall kuhan väri vaihtelee vihertävänharmaasta tummanharmaaseen
3 osutab mingi nähtuse, olukorra küündivuse piiri
enintään
ilm muutub kuni viis kraadi külmemaks ilma kylmenee enintään viisi astetta / ilma kylmenee jopa viisi astetta
saal mahutab kuni 500 inimest saliin mahtuu enintään 500 ihmistä
laenu antakse kuni aastaks lainaa annetaan enintään vuodeksi
4 rõhutab põhisõnaga märgitud piiri, milleni miski toimub või esineb
saakka, asti
sadas kuni õhtuni satoi iltaan saakka
tantsiti kuni nõrkemiseni tanssittiin väsyksiin asti
kuni silmapiirini valitseb ühtlane hallus silmänkantamiin on tasaisen harmaata
kõik on kuni pisiasjadeni läbi mõeldud kaikki on mietitty pikkuasioita myöten
käib nagu kass ümber palava pudru
(olukorra kohta, kus millestki räägitakse vihjamisi, ääri-veeri, söandamata otse välja öelda või otsustavalt tegutseda)
(tilanteesta, jossa jostakin puhutaan vihjaten ja kierrellen kykenemättä sanomaan suoraan tai tekemään päätöstä)
kiertää kuin kissa kuumaa puuroa kuv.
mees käib nagu kass ümber palava pudru oma komplimentidega mies kiertää kohteliaisuuksineen kuin kissa kuumaa puuroa
külma kõhuga
ülimalt rahulik, ennast mitte millestki erutada või häirida laskev; ükskõikselt, häirimatult ja kindlalt
äärimmäisen rauhallinen, sellainen, joka ei anna minkään häiritä itseään; välinpitämättömästi ja varmasti
kuin viilipytty
suhtub kriitikasse külma kõhuga ja teeb ikka nii, nagu ise paremaks peab suhteessa kritiikkiin hän on kuin viilipytty ja tekee niin kuin itse parhaaksi näkee
loll nagu lammas
täiesti, väga loll
täysin, hyvin typerä
tyhmä kuin pässi
loll nagu saabas
täiesti, väga loll
täysin, hyvin typerä
tyhmä kuin saapas
läheb nagu leiba
midagi kulub järjest, palju, suurel hulgal
jotakin kuluu paljon, suuria määriä
kuluu kuin leipää harv
rallirajal läks rehve nagu leiba ralliradalla renkaita kului kuin leipää
magab nagu kott
[kes] keegi magab väga raskesti, sügavalt
hyvin syvästi nukkumisesta
[joku] nukkuu kuin tukki
mis
M
pron, adv
1pron› ‹otseses ja kaudses küsimuses, täpsustava kõrvallause algulküsiv-siduv sõna, esineb mingite asjaolude täpsustamisel
mikä
Mis su aadress on? Mikä sinun osoitteesi on?
Millega te rahul ei ole? Mihin ette ole tyytyväisiä?
ta on mees, kes teab, mida tahab hän on mies, joka tietää, mitä tahtoo
Mis kell on? Mitä kello on? / Paljonko kello on?
küsisin, mis tööd ta praegu teeb kysyin, mitä työtä hän nykyään tekee
(põhjusküsimuses:) miks, mispärast
miksi, minkä takia
mikä
Mis sa naerad? Mitä sinä naurat?
■ ‹ühendina mida .. seda(kaudse võrdluse kaudu hinnangut andvas ühendis)
mikä
mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea minkä nuorena oppii, sen vanhana taitaa (sananl.)
2pronsuhtluses väljendab (kinnitavat) üleküsimist: kas on nii? eks ole (nii)? on ju?
eikö, vai mitä
Pole paha, mis? Ei hullumpi, vai mitä?
Teeb kadedaks, (või) mis? Käy kateeksi, eikö niin?
■ ‹ühesõnalise lausenamis sa ütlesid? mida (sa tahad)? vms
yksisanaisena kysymyksenä: ”mitä sanoit?” tms.
mitä
Kas sa kuulsid? – Mis? Kuulitko? – Mitä?
3pronväljendab öeldud väitele vastupidist või asja kergendavat hoiakut
mikä
Mis näitleja ta selline on! Mikä näyttelijä se sellainen on!
mis see minusse puutub mitä se minulle kuuluu
kahju muidugi, aga mis parata harmi tietenkin, mutta mitä tehdä
4pron, advhrl imetlevat, üllatunud hinnangut sisaldavates ütlustes
mikä, miten, millainen
Oi, mis üllatus! Oi, mikä yllätys!
Mis nüüd küll saab! Mikä nyt neuvoksi!
Mis ilus tüdruk! Miten kaunis tyttö!
(millegi määra rõhutades)
jonkin määrää korostettaessa
vihane mis hirmus hirveän vihainen
riidles mis kole torui kamalasti
(millegagi võrreldes)
johonkin verrattaessa
kuin
kuus on sama mis kolm ja kolm kuusi on yhtä kuin kolme ynnä kolme
meie vahekord pole enam see mis enne välimme eivät ole entisellään / suhteemme ei ole enää samanlainen kuin ennen
muud|kui
M
1adv(väljendab ajalist jätkuvust:) kogu aeg, üha, järjest
yhä vain, aina vain, yhtenään
rahvast tuleb muudkui juurde väkeä tulee yhä vain lisää
otsuse tegemine muudkui venis ja venis päätöksenteko venyi ja venyi aina vain
sulaseid muudkui vahetati renkejä vaihdettiin yhtenään
2adv(piiravana, muid võimalusi välistavana:) ainult, üksnes
vain, ainoastaan, yksin|omaan
kuidas töö tehtud saab, seda ei küsi keegi, muudkui palka nõuavad ketään ei kiinnosta, kuinka työt saadaan tehtyä, vaaditaan vain palkkaa
3advrõhutava sõnana möönvates, kinnitavates, millekski kehutavates ütlustes
ei muuta kuin, sen kuin, vain
Kaabu pähe ja muudkui minekut! Hattu päähän eikä muuta kuin menoksi!
muudkui tule, joome veini ja naudime tule vain, juodaan viiniä ja nautiskellaan / sen kuin tulet, juodaan viiniä ja nautiskellaan
nagu
M
1konjvõrdlussidesõna, esineb hrl võrdlustes
kuin, kuten, niin kuin
tunne ennast nagu kodus ole kuin kotonasi
elu nagu seiklusfilmis elämä kuin seikkailuelokuva
parem tee nii, nagu ma ütlesin tee mieluummin niin kuin minä sanoin
töötab nagu kellavärk toimii kuin rasvattu
alustab näimist või tundumist väljendavat võrdluse varjundiga kõrvallauset
kuin
manitsetud kass tegi näo, nagu oleks tal häbi kissa, jota toruttiin, näytti häpeävän / kissa, jota toruttiin, näytti siltä kuin se häpeäisi
(tegevuse intensiivsust osutavates võrdlustes)
toiminnan intensiivisyyttä kuvaavissa vertauksissa
laillaadv.
kääksutas viiulit nagu hull vingutti viulua hullun lailla
kukeseened kasvavad tänavu nagu müriseb kantarellit kasvavat tänä vuonna kohisten
2konj› ‹alustab ajalausetajasidesõna, alustab kõrvallauset, mille tegevus või olukord eelneb vahetult pealause tegevusele või olukorrale
heti kun
nagu ma ukse avasin, hakkas sadama heti kun avasin oven, alkoi sataa
3konjsiduv asesõna, osutab täpsustusele
kuten, niin kuin
eksikombel on peetud saksa keelest pärinevaks sõnu nagu „õng“, „hoidma“ jt sellaisia sanoja kuten ”õng”, ”hoidma” ym. on virheellisesti pidetty saksasta peräisin olevina
4advesineb suhtumise väljendamisel või rõhutamisel
(näimise, tundumise, kahtluse või ebakindluse korral)
aivan kuin, ihan kuin, kuin
olen teda nagu kusagil näinud ihan kuin olisin nähnyt hänet jossain / olen tainnut nähdä hänet jossain
midagi oleks nagu teisiti aivan kuin jokin olisi toisin
(tagasihoidliku ettepaneku, meeldetuletuse, möönduse vms korral)
niin kuin, ikään kuin, vaikka
oleks nagu enamat oodanud olisin ikään kuin odottanut enemmän
võiks nagu edasi sõita voisi vaikka jatkaa ajamista
(millegi möönmisel (kerge) põlastuse, pahameele või hurjutuse väljendamiseks)
aivan kuin, ihan kuin, muka
Nagu sa seda ise ei teaks! Aivan kuin et itse tietäisi!
Nagu ma sureksin, kui ei saa temaga õhtust süüa! Ihan kuin minä muka kuolisin, jos en saa syödä illallista hänen kanssaan!
nagu aamen kirikus
täiesti, lõplikult kindel
täysin varma
kuin aamen kirkossa kuv.
treenerit võis usaldada – tema sõna oli nagu aamen kirikus valmentajaan saattoi luottaa – hänen sanansa oli varma kuin aamen kirkossa
nagu elevant portselanipoes
(kohmaka, hooletult liikudes asju lõhkuva või teiste suhtes hoolimatult käituva inimese kohta)
(kömpelöstä, asioita huolimattomasti liikkuessaan rikkovasta tai suhteessa toisiin huolimattomasti käyttäytyvästä ihmisestä)
kuin norsu posliinikaupassa kuv.
nagu hane selga vesi
ilma igasuguse mõjuta, täiesti ükskõik
täysin vaikutuksetta, täysin samantekevä
kuin kaataisi vettä hanhen selkään, kuin vesi hanhen selästä
nagu jooksval lindil
kiiresti (ja sujuvalt)
nopeasti (ja sujuvasti)
kuin liukuhihnalta, liukuhihnalta kuv.
kuin liukuhihnalla, liukuhihnalla kuv.
töö käis nagu jooksval lindil työ sujui kuin liukuhihnalla
nagu kaks tilka vett
ütlus kellegi või millegi täieliku sarnasuse puhul
sanonta joidenkuiden tai joidenkin täydellisestä samanlaisuudesta
kuin kaksi marjaa
nagu kala kuival
ütlus, mida kasutatakse märkimaks, et keegi on mingis olukorras täiesti abitu, toimetulematu
ilmaus siitä, että joku on jossakin tilanteessa täysin avuton
kuin kala kuivalla maalla
nagu kala vees
ütlus, mida kasutatakse märkimaks, et keegi tuleb mingis olukorras väga hästi toime
ilmaus siitä, että joku tulee jossakin tilanteessa oikein hyvin toimeen
kuin kala vedessä
nagu kass ja koer
(väga halva läbisaamise, pideva kraaklemise kohta)
(hyvin huonosta keskenään toimeen tulemisesta, jatkuvasta riitelemisestä)
kuin kissa ja koira kuv.
nagu kellavärk
märgib millegi toimimise või toimumise suurt täpsust ja sujuvust
ilmaisemassa jonkin toimimisen tai tapahtumisen suurta tarkkuutta ja sujuvuutta
täsmällinen kuin kello, säännöllinen kuin kello
nagu kilud karbis
väga tihedalt, nii et ruumi üldse pole
hyvin lähekkäin, ahtaasti
kuin sillit suolassa
istusime nagu kilud karbis istuimme kuin sillit suolassa
nagu kirjusid koeri
suurel hulgal, rohkesti (ja igasuguseid)
suuri joukko, paljon
kuin meren mutaa
koolitusfirmasid on nagu kirjusid koeri, raske on nende hulgast sobivat leida koulutusfirmoja on kuin meren mutaa, niiden joukosta on vaikea löytää sopivaa
nagu kurjast vaimust vaevatud
meeletult, pööraselt, nagu nõdrameelne
mielettömästi, hullusti, kuin vähämielinen
kuin riivattu
tuul ulub nagu kurjast vaimust vaevatud tuuli ulvoo kuin riivattu
nagu käisest puistama
midagi rohkesti, ohtralt ja kerge vaevaga esitama
esittää jotakin runsaasti ja helposti
kuin apteekin hyllyltä
esineja puistas numbreid nagu käisest esiintyjä lateli numeroita kuin apteekin hyllyltä
nagu lehm libedal jääl
(libeduse tõttu ebastabiilse liikumise kohta)
liukkauden vuoksi epävakaasta liikkumisesta
kuin lehmä liukkaalla jäällä harv
isegi võimas tagaveoline auto käitus nagu lehm libedal jääl jopa voimakas takavetoinen auto käyttäytyi kuin lehmä liukkaalla jäällä
nagu liiva mere ääres
väga suurel hulgal, väga palju
suuri joukko, hyvin paljon
kuin meren mutaa
rahvast oli nagu liiva mere ääres ihmisiä oli kuin meren mutaa
nagu loodud
väga sobiv või paras
erittäin sopiva
kuin luotu
hostad on rodopeenrasse nagu loodud kuunliljat ovat kuin luotuja rodopenkkiin
ilm oli maale minekuks nagu loodud ilma oli kuin luotu maalle menemistä varten
nagu läbi udu
ähmaselt, ebatäpselt
Võrdle nagu läbi vati
hämärästi, epäselvästi
kuin sumun läpi
mäletan eilset päeva nagu läbi udu muistan eilisen kuin sumun läpi
nagu läbi vati
(kuulmisega seoses:) ähmaselt, ebamääraselt
(kuulemisesta:) hämärästi, epäselvästi
kuin sumun läpi
sõnad kostsid nagu läbi vati sanat kuuluivat kuin sumun läpi
nagu mesi kõrvadele
[kelle] väga meeldiv, meeltülendav (kuulata)
hyvin miellyttävä, mieltä ylentävä (kuunnella)
hunajaa korville kuv., kuin hunajaa korville
iga kompliment sinu suust on mesi mu kõrvadele joka kohteliaisuus sinulta on hunajaa korvilleni
nagu muda
väga palju, külluses
hyvin paljon, yllin kyllin
kuin roskaa
tal on raha nagu muda hänellä on rahaa kuin roskaa
nagu nalja
mängleva kergusega, nagu muuseas
helposti, vaivattomasti
sujuu kuin leikki
viiskümmend kätekõverdust teen ära nagu nalja viisikymmentä punnerrusta sujuvat minulta kuin leikki
nagu nuga läbi või
(millegi ladusa, takistusteta kulgemise kohta)
(jonkin vaivattomasta ja esteettömästä sujumisesta)
kuin kuuma veitsi voihin, kuin veitsi voihin
nagu nuga võist läbi
(millegi ladusa, takistusteta kulgemise kohta)
(jonkin vaivattomasta ja esteettömästä sujumisesta)
kuin kuuma veitsi voihin, kuin veitsi voihin
nagu nõeltel istuma
end ebamugavalt tundma, rahutu või närviline olema
tuntea epämukavuutta, olla rauhaton tai hermostunut
istua kuin neuloilla

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur