kuiM
1 ‹
konj›
võrdlussidesõna, esineb hrl võrdlusteskuin▪ pereisa on laisk kui lohe perheenisä on laiska kuin lapamato
▪ karjub kui ratta peal huutaa kuin syötävä; huutaa kuin hengen hädässä
▪ nõnda kui täna pole varem sadanud aiemmin ei ole satanut niin kuin tänään
▪ nii kaugele ma ei julge ujuda, kui Laura ujus en uskalla uida niin kauas kuin Laura ui
■
(erinevust väljendava võrdluse korral)(
erilaisuutta ilmaisevissa vertailuissa)
kuin▪ sõnavõtt oli pikem kui tavaliselt puheenvuoro oli pidempi kuin tavallisesti
▪ rahvast kogunes rohkem, kui osati oodata väkeä tuli paikalle enemmän kuin osattiin odottaa
▪ pigem ma loobun, kui võtan vastu sellised tingimused ennemmin luovun kuin hyväksyn sellaiset ehdot
■
alustab näimist või tundumist väljendavat võrdluse varjundiga kõrvallausetaloittamassa vaikutelmaa tai tuntumista ilmaisevaa sivulausetta, jossa on vertailun sävykuin▪ talle näis, kui variseks maailm tema ümber kokku hänestä tuntui kuin maailma romahtaisi
▪ omavahel kõneldi tasahääli, kui oleks majas olnud surnu keskenään puhuttiin puoliääneen, ikään kuin talossa olisi ollut vainaja
■
(väljendites, mis rõhutavad mingi asjaolu, seisundi ülemmäära või sellele lähenemist)ilmauksissa, jotka painottavat jonkin asiaintilan tai tilanteen maksimimäärää tai sen lähenemistä–▪ viimane kui üks istekoht oli hõivatud joka ikinen istumapaikka oli varattu
▪ suvi on samahästi kui käes kesä on melkein saapunut
■
(mõnedes suurt määra osutavates väljendites)(
joissakin suuren määrän ilmauksissa)
kuin▪ esinejate valik oli enam kui imelik esiintyjien valinta oli enemmän kuin kummallinen
▪ asi on hullem kui hull juttu on hulluakin hullumpi
▪ viga saab parandatud rutem kui muidu vika korjataan silmänräpäyksessä
2 ‹
konj›
ajasidesõna, alustab aega väljendavat kõrvallausetkun▪ ta tuli siis, kui ma magasin hän tuli silloin, kun vielä nukuin
▪ kui lapsed olid söönud, läksid nad õue syötyään lapset menivät ulos
▪ kuulsin, kui te tülitsesite kuulin kun riitelitte
3 ‹
konj›
tingimussidesõna, alustab tingimust väljendavat (kõrval)lausetjos,
mikäli▪ kui sulle ülikond selga panna, näed sa päris viisakas välja jos panet puvun päälle, näytät oikein hyvältä
▪ asi pidi tühine olema, kui kõik nii lihtsalt lahenes asian täytyi olla tyhjänpäiväinen, jos kaikki ratkesi niin helposti
▪ teie olete vist, kui ma ei eksi, see inimene, kes .. ellen erehdy, olette ilmeisesti se, joka... / jos en erehdy, olette ilmeisesti se, joka... / mikäli en erehdy, olette ilmeisesti se, joka...
▪ neid oli kolm, kui mitte rohkem heitä oli kolme ellei enemmän
■
(otsustavust ning tegevuse tõhusust väljendavates konstruktsioonides)päättämistä ja tekemisen tehokkuutta ilmaisevissa rakenteissakun,
jos▪ kui sõita, siis sõita –
▪ kui juba, siis juba –
▪ kui mitte, siis mitte jos ei niin ei; kun ei niin ei
■
(kõrvutava vastanduse korral)rinnastavassa vastakkainasettelussa–▪ kui mardid soovisid peamiselt põlluõnne, siis kadrid saatsid karjaõnne martit toivottivat varsinaisesti viljelysonnea, katrit taas karjaonnea
■
alustab soovi, tagasihoidlikku palvet või kõhklust, kahtlust väljendavat lausettoivomuksissa, pyynnöissä, epäröintiä ilmaisevissa lauseissakunpa,
jospa▪ Kui ta ometi natuke kannatlikum oleks! Kunpa hän olisi vähän kärsivällisempi!
▪ kui õige saadaks talle kirja jospa lähettäisi hänelle oikein kirjeen
4 ‹
konj›
möönev sidesõna, toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud tegevus või olukord siiski aset leiabvaikka▪ ja poiss, kui ta oligi väga häbematu, ei julgenud iialgi vastu hakata isale ja poika, vaikka röyhkeä olikin, ei koskaan uskaltanut vastustaa isäänsä
■
(umbmäärasust märkides:)(
epämääräisyyttä merkitsemässä)
niin–kuin▪ kui tark ta ka poleks, kõike ta ikka ei tea niin viisas kuin hän onkin, kaikkea hän ei kuitenkaan tiedä
5 ‹
konj›
samastav sidesõna, osutab täpsustuseleosoittamassa täydennystä-na/-nä▪ sinu isa kui tohter peaks seda teadma isäsi pitäisi lääkärinä tietää se
▪ teda tuntakse kui vaikset ja tagasihoidlikku inimest hänet tunnetaan hiljaisena ja vaatimattomana ihmisenä
6 ‹
konj› ‹
seob koondlause kaht rööpliiget›
ühendav sidesõna, seob kindlakskujunenud sõnapaare sisutervikut moodustavates ühenditessitomassa kiteytyneitä sanapareja–▪ ta valvas haiget ööd kui päevad hän valvoi sairasta yötä päivää / hän valvoi sairasta öin ja päivin / hän valvoi potilasta niin öisin kuin päivisinkin
▪ olen sellest ühelt kui teiselt midagi kuulnud olen kuullut siitä yhdeltä ja toiselta
7 ‹
adv›
koos omadus-, kesk-, määrsõnadega ning asesõnadega mitu ja palju moodustab määra, astet, ulatust väljendava fraasikuinka,
miten▪ Kui vana sa oled? Kuinka vanha olet?
▪ Kui palju see maksab? Mitä tämä maksaa? / Kuinka paljon se maksaa?
▪ Kas sa tead, kui mitu kilomeetrit meil veel minna on? Tiedätkö montako kilometriä on vielä jäljellä? / Tiedätkö kuinka monta kilometriä on vielä jäljellä?
▪ ma ei tea, kui kaua see kestis en tiedä, kuinka kauan se kesti / en tiedä, miten kauan se kesti
■
(tundeid, nt imetlust, üllatust või kahetsust väljendades)(
tunteita, esim. ihmetystä tai yllätystä ilmaistaessa)
kuinka,
miten▪ Kui mõistvad vanemad sul on! Kuinka ymmärtäväiset vanhemmat sinulla onkaan!
▪ Hullusti läks, oi kui hullusti! Huonosti kävi, voi miten huonosti!
8 ‹
s›
häiriv, kahtlust tekitav, küsitav asjaoluhäiritsevästä, epäröintiä aiheuttavasta, arveluttavasta tilanteesta–▪ selles asjas on liiga palju kuisid siinä asiassa on liian paljon muttia
▪ töö tähtajaks lõpetamisega on oma kuid ja agad työn saamisessa määräikaan mennessä valmiiksi on omat jossinsa ja muttansa