Leitud 1 artikkel
kordumatuM
‹
adj›
üksainus kord (sel viisil) esinev, üheainsa asja, juhtumiga seotud;
mittekorduva, erilisena tähelepanu äratavainut|kertainen▪ sel ametil on oma kordumatu võlu tällä työllä on oma ainutkertainen viehätyksensä
▪ kontsert pakkus kordumatu elamuse konsertti tarjosi ainutkertaisen elämyksen
▪ Soomaa kordumatu ilu Soomaan ainutkertainen kauneus
Seotud sõnad kordumatult ‹
adv›
ainut|kertaisenainut|kertaisestikordumatus ‹
s›
ainut|kertaisuus