Leitud 1 artikkel
kiviM
‹
s›
1 looduses, maakoores esinev kõva aine;
vastav loodusesekivi▪ lõin varba vastu kivi ära varpaani sattui kiveen
▪ ronis kivi otsa kiipesi kivelle
■
sellest töödeldud, vahel ka tehislikku päritolu esekivi (
erik.)
▪ kirjaniku sünnikodu õuele pandi tema bareljeefiga kivi kirjailijan syntymäkodin pihalle pantiin hänen kohokuvallaan varustettu kivi
■
vääriskivi, kalliskivi (või selle imitatsioon)jalo|kivi,
koru|kivi▪ tagasihoidlike kividega kaunistatud sõrmus vaatimattomin jalokivin koristeltu sormus
■
(looduslikku kivi meenutava tehisliku ehitusmaterjali kohta)tiilis|kivi,
kivi▪ telliskivikoormast pudenesid kivid maha tiilikuormasta putosi tiiliä
▪ katusekivi kattotiili rak.
2 luuviljalise taime seeme koos puitunud sisekestagakivi,
luu,
siemen▪ kui kirsse sööd, sülita kivid välja kun syöt kirsikoita, sylje kivet pois
3 mänguplaadike mõningates lauamängudespalikka,
peli|hnappula▪ kivid jagati laiali ja doomino võis alata palikat jaettiin ja domino voi alkaa
4 ‹
hrl liitsõna järelosana,
hrl mitm›
med kivitaoline moodustis sapipõies, neeruvaagnas või kusepõieskivi▪ sapipõis oli kive täis sappirakko oli kiviä täynnä